1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandami...
suurus ( h>0) h = 8 (cm), alus on siis 8 +2 = 10(cm) 8 10 5 Kontroll: = 40 (cm²) 2 1 Vastus: h = 8 cm 280 Analüüsi 279, ainult kolmnurk on täisnurkne x ( x 5) 52 jne 2 x2 281 Analüüsi 279 ja 280 162 jne 2 282 Olgu ristküliku (RK) kõrgus h, alus on siis 3h 3h h = 108 h 3h 3h² = 108/:3 h² = 36 h = 36 = 6 (cm) alus on 3h = 3 6 = 18 (cm) Kontroll: 6 18 = 108 (cm²) Vastus:RK alus on 18 cm ja kõrgus 6 cm 283 Olgu RK kõrgus h, alus on siis h+3 h(h+3) = 108
30 19.30 X-228 lektor Raissa Kokkota ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 15.30 16.30 III-211 lektor: Avo Org ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55, GSM 5058 162 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 17.30 18.30 X-228 neljapäeviti 15.30 16.30 III-211 insener: Erik Aru ruum: X-234 telefon: 6 20 40 60 e-mail:[email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 13.30 14.00 III-211
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
TLS-s leppetrahvi kohaldamise võimalik, kuid arvestades seaduses olevaid erisusi. Leppetrahvi osas peab olema kirjalik kokkulepe alljärgnevateks juhtumiteks: 1) töötaja süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel (töösuhte lõpetamise eesmärgil)- TLS § 77 lg 1. Leppetrahv 2) tootmis- ja ärisaladuse rikkumise korral- TLS § 22 lg 2 3) konkurentsikeelu rikkumine- TLS § 26 Leppetrahvi vähendamise alus- VÕS § 162. NB ! Leppetrahvi kohaldamine ei välista kahju hüvitamise nõudmist, mida leppetrahv ei katnud. Töölepingu muutmine • Üldpõhimõte- üksnes poolte kokkuleppel TLS § 12 ja VÕS § 13. • Erandid: 1) muutmise õigus tuleneb lepingu sõlmimisel saavutatud kokkuleppest VÕS § 26, nn lahtised tingimused 2) raseda ja ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused- TLS § 18 3) töötasu vähendamine töömahu vähenemisel – TLS § 37
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
suurus ( h>0) h = 8 (cm), alus on siis 8 +2 = 10(cm) 8 10 5 Kontroll: = 40 (cm²) 2 1 Vastus: h = 8 cm 280 Analüüsi 279, ainult kolmnurk on täisnurkne x ( x 5) 52 jne 2 x2 281 Analüüsi 279 ja 280 162 jne 2 282 Olgu ristküliku (RK) kõrgus h, alus on siis 3h 3h h = 108 h 3h 3h² = 108/:3 h² = 36 h = 36 = 6 (cm) alus on 3h = 3 6 = 18 (cm) Kontroll: 6 18 = 108 (cm²) Vastus:RK alus on 18 cm ja kõrgus 6 cm 283 Olgu RK kõrgus h, alus on siis h+3 h(h+3) = 108
kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi osas peab olema kirjalik kokkulepe alljärgnevateks juhtumiteks: 1) töötaja süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel (töösuhte lõpetamise eesmärgil)- TLS § 77 lg 1. 2) tootmis- ja ärisaladuse rikkumise korral- TLS § 22 lg 2 3) konkurentsikeelu rikkumine- TLS § 26 Leppetrahvi vähendamise alus- VÕS § 162. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. NB ! Leppetrahvi kohaldamine ei välista kahju hüvitamise nõudmist, mida leppetrahv ei katnud. TÖÖANDJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
peakski olema hilisem töötamine, vaid pigem tööharjumuse säilitamine. 3.3.3. HÜVITIS Kuigi eri uuringute põhjal võib öelda, et umbes viis protsenti töötuid on valmis alustama ettevõtlust, moodustas mullu stardiabiga ettevõtlust alustanud töötute osakaal kõigist Eesti töötutest vaid 0,3%. Stardiabi toel ettevõtlust alustanud töötute arv on aastate jooksul vähenenud: kui 2000. aastal oli neid 441, siis 2008. aastal vaid 162. Vähem olulised pole ka teised erasektori hõive säilitamiseks mõeldud meetmed, mis meil praegu sisuliselt puuduvad. Näiteks koondamisohus töötajate tööaja ajutine vähendamine kombineerides seda koolituse, palgasubsiidiumi või töötushüvitise saamisega. Majanduslanguse ajal on oluline roll täita töötushüvitistel. Mitmed uuringud on näidanud, et töötuskindlustusel on majandustsükleid tasakaalustav mõju, sest see võimaldab tarbimist
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:6 14. septembri varahommikul tegi 61. jalaväediviisi 151. jalaväerügement ooberst Walther Melzeri juhtimisel 180 ründepaadil kahe lainena Virtsust dessandi Muhu saarele Kuivastust põhja poole ning Tusti küla alla moodustati sillapea. Osa paate eksis Virtsust välja sõites hommikuhämaruses kursilt, jõudis tagasi Virtsu alla ja asus ekslikult tulistama oma mehi. Kompasse ei saanud rohke raua tõttu kasutada. Õhtupoolikul järgnes 162. jalaväerügement. Dessandi maandamine ei toimunud enam ootamatusena, ilmselt olid eelnevate päevade ettevalmistused Nõukogude poolele siiski arusaadavad (BA MA, RH 24-42/10, 296308, 347, vt. ka Hubatsch 1961, 79). Pilt 18 151. jalaväerügemendi staap pikksilmaga maastikku uurimas. Käärpikksilmaga ooberst Melzer, vasakul 3. rügemendi adjutant ülemleitnant Rapreger. Ajavahemik 17.20.09.1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 21
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ..................
1998 raudjas 01.05.2006 03.10.2011 Vaabina küla raudjas Urvaste vald GIMBRA Gen.eksp. Võrumaa 07.08.2012 162 190 21.5 24 103 T PREMIUM 13 547 T järglaskond UELN nr. 1619 tel.5292489 1994 raudjas 233402000733206 05.05.2011 PRESIDENT TA PROMINENT
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. ...
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
-19 113 112 111 110 109 108 107 106 105 104 -18 124 123 122 121 120 119 117 116 115 114 -17 137 135 134 133 132 130 129 128 127 126 -16 150 149 147 146 145 143 142 141 139 138 -15 165 163 162 160 159 157 156 154 153 152 -14 181 179 177 176 174 173 171 169 168 166 -13 198 196 194 193 191 189 187 186 184 182 -12 217 215 213 211 209 207 205 203 202 200 -11 237 235 233 231 229 227 225 223 221 219
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
mid kg või hektari liitrit ha-le maksumus Haiguste Kartuli- Maxim 02FS 0.85 eur/l 1 kord märgpuhtimine tõrje närbumistõbi 200 ml/t 0.68 eur/ha Kolfogo 135 eur/l 1 kord puhtimine super color 162 eur/ha CS 0.2-0,3 l/ha Kartuli- Infinito 66 eur/l 4 korda, enne, kui lehemädanik 687,5 SC 105 eur/ha ooteaeg 7-12 p haiguslaigud 1.2-1.6 ilmuvad l/ha kartuli
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Arvusüsteemid..................................................................................................................4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem......................................................................................4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kü...
4 Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 16. Tehnik-reklamaatori ruum 17,4 m2 17. Liinimeistrite ruum 35,3 m2 18. Telerite remondiruum 162,2 m2 19. Transistorraadiote remondi osakond 11,6 m2 20. Raadiote remondiruum 60,1 m2 21. Magnetofonide remondi osakond 37,2 m2 22. Puhastuse osakond 16,8 m2 23
viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. (6) Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. (8) Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. 8. § 115. Kahju hüvitamine (1) Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. (2) Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
omavalitsustega liite ja ühisasutusi. § 160. Kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. XV peatükk PÕHISEADUSE MUUTMINE § 161. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. § 162. Põhiseaduse I peatükki "Üldsätted" ja XV peatükki "Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. § 163. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri...
I 180 21,9 27,9 180 82 6,9 10,4 6,9 1450 161 187 7,20 81,3 19,8 1,71 9,58 5920 I 200 26,2 33,4 200 90 7,5 11,3 7,5 2140 214 250 8,00 117 26,0 1,87 13,5 10520 I 220 31,1 39,5 220 98 8,1 12,2 8,1 3060 278 324 8,80 162 33,1 2,02 18,6 17760 I 240 36,2 46,1 240 106 8,7 13,1 8,7 4250 354 412 9,59 221 41,7 2,20 25,0 28730 I 260 41,9 53,3 260 113 9,4 14,1 9,4 5740 442 514 10,4 288 51,0 2,32 33,5 44070 I 280 47,9 61,0 280 119 10,1 15,2 10,1 7590 542 632 11,1 364 61,2 2,45 44,2 64580
Esimesed ei võtnud kun tiitlit, alles mõnekümne a pärast. Mündileidude järgi saab oletada, et siiski mingi võim neil oli. Pärast ülestõusu lõppu tegid mak väed sõjakäike ida poole (idumea(vana edon) ja mingi riik veel). Pole teada, kui palju neist maadest suutsid enda võimu all hoida ja kui kaua. Antichos IV suri, võimule tuli lapseeas Antichos V (164-162, tema asemel loomulikult val keegi teised), tema poolt tuli ettepanek rahu teha. 162 tuli võimule Demetrios I (162-150). Tema ajal mak liikumine muutus taas agressiivseks. Ass sai variserid, oli rahul. Juudas mak ja tema kaaskond sihtisid ilmselt iseseisvust, hakkasid roomaga läbirääkimisi pidama. Kolmandaks veel saduserid (aadelpreestrid), alchimos nende eesseisja, vastandasid end mõlemale eelnevale rühmale. Seega olukord jer keeruline, mitmes. Liikumised. Mõnda aega seega võim püsis, ent kestvust polnud loota. 160 algas taas sõjateg
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ...........................
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
V RAAMAT Aristoteles Nikomachose eetika 1. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb 162. Vaatlus lähtugu samasugusest arutluskäigust, nagu eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda, mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks.
2022 11 0,317 3823 515 154 4492 3069 1541 2023 12 0,286 3938 525 156 4619 3161 1572 2024 13 0,258 4056 536 157 4749 3263 1602 2025 14 0,232 4177 547 159 4883 3360 1634 2026 15 0,209 4303 558 160 5021 3461 1667 2027 16 0,188 4432 569 162 5163 3565 1700 2028 17 0,170 4565 580 164 5308 3673 1724 2029 18 0,153 4702 592 165 5459 3783 1758 2030 19 0,138 4843 604 167 5613 3896 1794 2031 20 0,124 4988 616 168 5772 4013 1829 2032 21 0,112 5138 628 170 5936 4144 1873
Heitunu pika t66otsingu tulemusena kaotanud lootuse t66d saada ja sellest loobunud 2. selgita tegurid, mis p6hjustavad t66puudust ja millist kahju see riigile ning leibkondadele toob? 3. milles v2ljendub valitsuse h6ivepoliitika. 4. Millisetele tingimustele toetub Euroopa Liidu h6ivepoliitika. Selgita mida need t2hendavad. Uus ettev6tluskultuur T66tlerakendamise uus kultuur Uuendustega kohanndumise uus kultuur V6rdsete v6imaluste uus kultuur 5. 162 2. Hariduspoliitika 168171 Kuidas tagatakse juurdep22s haridusele Kohusttuslik I tasekme haidus, tasuta II tase ja Kirjelda haridusepoliitika p6hiprobleeme Kvaliteet Kaotus kaotada konkurentsiv6ime Elukestva 6ppe juurutamine V2lismajanduspoliitika 172176 1. Selgita k6ik m6sited Kvoot on v2liskaubanduse mahuline piirand. Impordikvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalse koguse piir. Euroopa Liidu yhtne majandusruum 177179 Mis on EL neli vabadust?
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
Sisuliselt allutati liiduvabariigid keskvõimule Loodi NKVD – Siseasjade rahvakomissariaat Loodi GPU – Riiklik Poliitvalitsus – võitluseks spionaaži, banditismi, salakaubanduse vastu, sai õiguse inimeste kohtuväliseks karistamiseks Jätkus poliitiline terror - vangilaagrid 162. 163. Võimuvõitlus 1924.a. suri V.I.Lenin Järgnes võimuvõitlus L.Trotski ja J.V.Stalini vahel 1927.a.-st ainuvõim Stalinile Kujundati välja Stalini isikukultus 164. 165. Industrialiseerimine 1927.a. otsustas Stalin lõpetada NEP-i poliitika – NSVLiit peab saama võimsaks tööstusliku ja
Eestis tervikuna (tähelepanuga Virumaale); lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine; lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). Lendorava asurkondade kogu Eestit hõlmava leviku olukorra hindamiseks kontrolliti 2004. aastal lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Viru- ja Jõgevamaal Avinurme, Lohusuu ja Võtikvere piirkonnas ning Pärnumaal Nigula looduskaitsealal. Kokku kontrolliti 162 lendoravatele sobivat metsaosa (eraldist). 2005. aastal teostati lendorava seiret vastavalt seire programmile kolmes järgus: 1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus
Pärast halduri vastava sisulist ettekande saamist lõpetab kohus halduri ettepankul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui pankrot lõpeb peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttud on halduril kohustus esitada kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses sätestatud andmed PankrS § 162 lg 2. Võlgniku pankrotiõiguslik vastutus Pankrotiõiguslik vastutus väljendub nende õiguskaitsevahendite kaudu, mis on sätestatud pankrotiseaduses ning mida saab kohaldada üksnes pankrotimenetluses. Eelkõige on sellisteks õiguskaitsevahenditeks arest ja ärikeeld. Mõlemat vastutuse vahendit saab kasutada üksnes pärast pankroti väljakuulutamist ning nende sisu tuleneb pankrotiseadusest. Aresti ja vastutuse eesmärgiks on tagada võlgniku kohustuste täitmine pankrotimenetluses
Eestis tervikuna (tähelepanuga Virumaale); lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine; lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). Lendorava asurkondade kogu Eestit hõlmava leviku olukorra hindamiseks kontrolliti 2004. aastal lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Viru- ja Jõgevamaal Avinurme, Lohusuu ja Võtikvere piirkonnas ning Pärnumaal Nigula looduskaitsealal. Kokku kontrolliti 162 lendoravatele sobivat metsaosa (eraldist). 2005. aastal teostati lendorava seiret vastavalt seire programmile kolmes järgus: 1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus
Aasta Kulumisumma Akumuleeritud Jääkmaksumus 55 kulum aasta lõpus 20X1 56 000 56 000 274 000 20X2 56 000 112 000 218 000 20X3 56 000 168 000 162 000 20X4 56 000 224 000 106 000 20X5 56 000 280 000 50 000 Kokku 280 000 2. Tegevuspõhine meetod Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel kulumi (amort.) summa mida nimetatakse kulumi määraks (depreciation rate). See saadakse põhivara kulumi summa ja kasuliku eluea (tootmisühikutes) jagatisena. Kulumi (amortis
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva ...
Luum¨arkide n¨aidiseid v~oib leida osade t¨oo¨ lisas toodud m¨arkide juurest: 118 105 98 153 172 , jt. 18 M~ oiste seletus vt. lk.26. 16 luukirja kuju t¨anap¨aevane kuju eestikeelne l¨ahivaste seletuse lk. inimene 98 vahel hoidma 162 algus 120 tuhat 102 ( ) kaasaarvama 162 aasta 104 saba 170 vanem vend 121
Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...
kasutatakse. Marsruutimist iseloomustab kaks põhilist parameetrit: Juhtme pikkus ei tasu raisata kuna, vabu juhtmeid võib vaja minna hiljem. Viiteaeg Marsruutimine tähendab kompromisside loomist erinevate võrgustike vahel. Võib juhtuda, et marsruutimine pole realiseeritav kas ruumipuuduse või liigpikkade viidete tõttu. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 162 instituut. 81 FPGA-de loogiline implementatsioon (Tehnoloogiast sõltuv loogiline optimiseerimine ning FPGA-de füüsiline disain, Routing) Marsruutimisele võib olla kehtestatud järjekord, marsruutimine võib olla teostatud ka korduvalt enne lõppresultaadi leidmist/kinnitamist. Marsruutimise aluseks võib olla ka ajaline informatsioon
sotsiaaldemokraatide võimlemisrühmadega; liikumises 20 000 liiget Põhiseaduse eelnõud 1932 – Riigikogu eelnõu: otsevalitav president (veto, RK laialisaatmise ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus), Riigikogu 80-liikmeline. Läbikukkumise põhjused: poolt-propaganda puudumine jõuline vastupropaganda (sotsiaaldemokraadid, vapsid) osalemise kohustus +– 1932 (RK) 334 000 345 000 VI 1933 (RK) 162 000 333 000 X 1933 (vapsid) 417 000 157 000 1933: poliitilised skandaalid Tõnissoni ebapopulaarsed sammud pikk valitsuskriis krooni devalveerimine (27. VI 1933) üleriigilise kaitseseisukorra kehtestamine (11. VIII 1933) vapside tegevuse keelustamine "Vambola" ja "Lembitu" müük riigipöörde kuuldused tänavakaklused Uus põhiseadus (24. I 1934) Riigipea institutsioon (riigivanem), otse 5-aastaks valitav laialdaste õigustega (veto,
160. Mis ülesandeid täidab looduskaitse keskus? V: Haldab looduskaitse alasid. Teostab nende uundusi ja planeerimist. 161. Mis ülesannet täidab keskkonna kaitse vallas kohalik omavalitsus? V: Korraldab linnas või vallas heakorda, jäätmehooldust, loodusvarade kasutust, koostab ning kehtestab planeeringuid, annab ehituslubasid ning annab välja heakorra-, kasside ja koerade jt pidamise eeskirju. 162. Milliseid valitsusväliseid keskkonna organistasioone te teate Eestis ja millega need tegelvad? V: Eesti loodusuurijate selts- tegelvad looduse uurimisega. Eesti looduskaitse selts- tegelevad ühiskondliku ja teadusliku tegevuse arendamisegaökoloogia ning säästva looduskasutuse, looduskaitse ja maastikuhoolduse valdkondades. 163. Milliseid valitsusväliseid välismaised keskkonnaorganistsioone te teate ja millega need tegelevad
Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...
fosfori kogus ei ületa 25 kilogrammi hektari kohta. • Viimasel juhul on tootja kohustatud pidama põllupõhist arvestust lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta. Haritava maa ühe hektari kohta aastas antavad maksimaalsed lämmastikukogused põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (Keskkonnaministri määrus nr. 45, 03.10.2019). § 162. Vedelsõnniku laotamise plaan ja väetamisplaan • Vedelsõnniku laotamine koguses, mis vastab 400 või enamale loomühikule, on lubatud ainult Keskkonnaameti heaks kiidetud vedelsõnniku laotamise plaani alusel. • Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust väetamisplaani. § 164
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühendu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
