Less robbery USA, Germany, UK, Asia, Middle East The world has become safer Factors that affect crime levels Difference in legal systems Rates of crime report and police recording Differences in data quality Differences in the point at which a crime is measured Victimization rates for burglary, robbery, assault and threat, one-year period Terrorism Germany (Islamic Jihad- 100 or less) Turkey (PKK- 4000, over 37000 kills since 1978) England (Al- Qa'ida- 1600, 200 secret Al- Qa'ida units, 1600 fanatics) Sri Lanka (LTTE, aka Tamil Tigers- 10 000, " Death is better than caught by the State") j j Total international attacks by region 1997- 2002 Homicide rates The top 3 countries for homicide conviction in 1970-s were Lesotho, Bahamas and Guyana The top 3 countries for homicide conviction in 2003 were Colombia, South Africa, Jamaica Top 3 safest states from murded in 2003
vanu õigusi, sealhulgas nende praktiliselt piiramatut võimu talupoegade üle · Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda kergendas usubarjääri puudumine. Aadel Põhja -Eestis · Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma ametnikud ja ametiasutused · Tähtsaim organ oli mõisnike üldkoosolek, mida siingi nimetati maapäevaks. · Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli Tallinnas resideeriv kuberner. Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad avaliku vaenutegevuseni · Sigismund lubab aadlile, et võidu korral liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia
ANTIIKAEG EHK VANAAEG PERIOODID: Varajane Kreeka: 2500-750 eKr-1750 aastat Arhailine ja klassikaline Kreeka: 750-336 eKr-414 aastat Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal ...
= 600 , ? 1) 2) 3) , ? 1) 2) 3) : , . , III ? F2 - ? : · , , ; , ; , . : : ) , ; ) , ; ) , ; ) ? ) ; ) ( ); ) , . : 1. , : ) 5; ) 0,1 ) 10 , 1000/3 2. , 100, ? 1600 . 6400. 3. , 1, 800 10. 900/3. , 5642. , : ) 5; ) 0,1 ) 10 , 1000/3 ) F = g m = 9,8 2 5 50 ) F = g m = 9,8 2 0,0001 10 -3 ) F = g m = g V -3 3 = 9,8 2 1000 3 10 10 100 : , 100, ? 1600
3 1400 57 24,56 1:2,32 4 1230 54 22,78 1:2,37 5 1245 49 25,41 1:1,93 6 1320 51 25,88 1:1,97 7 1525 60 25,42 1:2,36 8 1600 60,5 26,45 1:2,29 9 1580 57 27,72 1:2,06 10 1600 63 25,40 1:2,48 11 1275 50,5 25,25 1:2,00 12 1285 51 25,20 1:2,02 13 1240 52 23,85 1:2,18
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamat...
Rasked tuumad, sest nad on ebastabiilsed. Millisel viisil toodetud energial võiks olla suurim perspektiiv? Sünteesireaktsioonil, sest see on turvaline ja sealt tekib palju energiat. Millistest fundamentaalosakestest koosnevad neutron ja prooton? N ja P koosnevad u ja d kvarkidest. Nimeta kaks loodusliku (ioniseeriva) kiirguse allikat U238 ja Ra226. On olemas 8 mg raadiumit. Mitme aasta pärast jääb sellest järele 1 mg? Raadiumi poolestusaeg on 1600 aastat. 8 mg / 2 = 4 mg / 2 = 2 mg / 2 = 1 mg; 1600 * 3 = 4800 aastat. / m = M * 50%^n. Selgita ahelreaktsiooni tekkimist. Tuuma kokku sattumisel Niga jaguneb tuum kaheks, eralduvad uued Nid ja sama toimub uuesti. Selgita lühidalt tuumaelektrijaama toimimise põhimõtet. Seal lõhustatakse N abil Uraani ja vabanenud energiat kasutatakse mehhaanilisel viisil elektrienergia tootmiseks. Sünteesireaktsiooni plussid ja miinused. Plussid: annab palju energiat ja ei kaasne
järgmised: 1580-1630 varajane periood, 1630-1680 keskmine periood ja 1680- 1740 - hiline periood. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokiajastut peetakse uuenduste ning vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastuks ning selles essees arutlen ma selle üle, kas see väide ka tõele vastab. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti mitmed uued zanrid, eelkõige ooper, samuti algas solistilise vokaal-ja insrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Olulisim on aga põhimõtteline muutus kompositsioonitehnikas: varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid iseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Uut monoodilist stiili valmistasid ette 16. sajandi lauluseaded:
eri kihis. Kasutati kontrastsete värvidega, kaldkriipsude ja tikanditega kangaid mis trimmisid keha ning kaunistasid seda piisavalt et väljapaista. Peened ja elegantsed kehajooned kadusid moest ja asemele tulid kumerused. Eriti laiad puusad naistel ja suured nurksed õlad meestel. Varrukad olid riietuse keskpunktis, ja olid paisutatud, sisselõigetega ja otstest tagasi keeratud et paljastada väheke voodri kontraste. Kingad olid madalad. 1550 1600 Elizabethi stiil oli range. Ühiskond keskendus hierarhiale, seetõttu olenes see mida inimene võis kanda tema auastest, staatusest või positsioonist ühiskonnas. Seda aitasid jõustada seadused, mis piirasid inimeste tarbimist. Need seadused säilitasid sotsiaalset struktuuri ja auastete hierarhialisust Elizabethi ühiskonnas. Moodi lääne Euroopas aastatel 1550 1600 iseloomustab detailide suurenenud üleküllus, moodi tulid krooked ja naistele hakati rohkem
Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop"
20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6
18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks.
aastatega 1600-1750. Sel ajal hakati avalikult kontserte andma, varasemate õukondade asemel. Tekkisid uued muusikazanrid, algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Tekkis monoodia stiil- ühehäälne meloodia. Täpsemalt saatega mondooia. Kontsertstiil, mis sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Tol perioodil peaks eristama vähemalt kolme erinevat stiili: vana esk kiriklik stiil, kammerstiil ja teatriaalne stiil. 1600.aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. Barokiajastu kaks tähtsamat heliloojat, kes olid teineteise täielikud vastased: Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Hämdel. Bach oli paikne ega reisinud, loomingus oli tal palju kirikumuusikat. Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines
· Akropol Linna keskuses olev kindlus · Agoraa Linna tegelik keskus (turuplats) · Andreion Kõige tähtsam ruum majas meeste ruum · Kitoon Ümber keha mässitud kangas, selle ots visati üle õla ja kinnitati sõlega, keskelt kinnitati vööga · Demos - Rahvas 7. Tea järgmiste ajalooperioodide aega: · Kreeta kultuur 2000 1600 a. e.Kr · Mükeene kultuur 1600 1100 a. e.Kr · Tume ajajärk 1100 800 a. e.Kr · Arhailine ajajärk 8. saj. - 6. saj. e.Kr · Klassikaline ajajärk 5. saj 4. saj. I pool e.Kr · Maratoni lahing 490 e.Kr · Salamise lahing 479 e.Kr · Chaironeia lahing 338 e.Kr · Hellenismi ajajärk 338 30 e.Kr. 8. Nimeta Kreeka eeposed, nende autor ja eeposte kangelased: · Kreeka eeposed on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Nende autor on Homeros
SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Remi Valtna Kuldre Kool 7.klass SKANDINAAVIA VARASEL KESKAJAL • Skandinaavia maad olid: Norra, Taani ja Rootsi. Nad moodustasid ühtse kultuuri piirkonna • Räägiti vanapõhja keelt. • Kummardati jumalaid umbes 1000. aastani. Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID...
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Ba...
(450/ha) ha = = 11700 26 3.1 Mets 5 200 1000 150 10 7500 8500 (sanglepp) 3.2 Mets 5 200 1000 50 20 5000 6000 (kask) ha = = 14500 10 4.1 Mets 8 200 1600 150 10 12000 13600 (sanglepp) 4.2 Mets 8 200 1600 50 20 8000 9600 (kask) 4.3 Põld 1,75 450 787,5 787,5 (450/ha) 4.4 Põld 0,25 260 65 65 (260/ha) ha = = 24052.5 18 5.1 Mets
Ülesanne 2 I Arvuta laevapereliikme lõpparve (septembrikuu töötasu ja saamata jäänud puhkusetasu) seisuga 30.09.2015, kui on teada järgmised andmed: asus tööle 01.01.2014, puhkust ei ole saanud, brutotöötasu kuus katseajal 1000€, peale katseaega aasta 1400€ ja peale seda 1500€. Esimesed 4 kuud –1000 eur/kuus Järgmised 12 kuud – 1400eur /kuus Ja viimased 5 kuud –1500eur/kuus Aasta Kuu Töötasu Kalendripäeva Riigipühad Kokku d päevad 2014 Jaanuar 1000 31 1 30 2014 Veebruar 1000 28 1 27 2014 Märts 1000 31 0 31 2014 Aprill 1000 30 2 28 2014 Mai 1400 31 1 30 2014 ...
Mõiste barokk t ähistab kunsti ja muusikastiili 16. Sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna tuleb portugali sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 16001750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (15971600), 1600 esimene oratoorium ning 1601 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku. Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahkus siit ilmast Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse ka Händel. Viimaste barokiajastu suurmeistrite lahkumine lubab piiri tõmmata 18. sajandi keskele, aga nende stiil polnud enam sugugi iseloomulik , sest juba 1730. aasta paiku hakkas kärmelt arenema klassitsistlik stiil. 1600
6. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus,kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 7. Altmargi vaherahu oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638),
Grete-Liisa Aalmaa KES TA ON? Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ning tiitliga riigipea. Hitler oli väga tujukas Koolis oli püüdlik aga aeglane, kool jäi pooleli Hitler tahtis saada kunstnikuks Peale isa surma elas pensionist ja ema toel. Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. · "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patri...
"Rinaldo", "Julius Caesar" Barokiajastu vokaalmuusikazanrid: · Kammerlaul muusikapala solistile või väikesele koorile ja ansamblile · Kantaat mitmeosaline suurteos solisti(de)le, koorile ja /või orkestrile, mis sarnaneb väikese ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik. Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" · Oratoorium lavateos, kus puudub näitlejategevus; sisu aga antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium tekkis Roomas u 1600.a. Kuulsamad oratooriumiloojad on Ciacomo Carissimi ("Jefta") ja Alessandro Scarletti. Tänapäevasem helilooja, kelle loomingusse kuuluvad oratooriumid on Rudolf Tobias ("Joonase lähetamine") · Passioon Jeesuse kannatuslugu, mida kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat)
laulustiil. 17saj keskel ooperit meespeaosad kirjutti kastraat lauljatele, kelle puhul hinnati kunstlikult säilitatud kõrge poisi hääle puhtust, millele oma korda liitus täiskasvanud hääle võimsus. Retsitatiiv- kõnelähedane laulmine. Kantaat- vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile. Jagunevad ilmalikkudeks ja vaimulikkudeks kantaatideks. Oratoorium- kontsert teos solistidele, koorile ja orkestrile. Esimene 1600. Sarnaneb ooperiga, kuid puudub lavaline tegevus, dekoratsioonid ja kostüümid. Vaimuliku sisuga. Räägitakse piibli lugusid ja pühakute legendidest. Üks keskne tegelane jutustaja. Traditsiooniliselt olid ladina keelsed. Passioon- vaimulik teos, mis jutustab Jeesuse kannatustest. INSTRUMENTAAL MUUSIKA Areneb orkestrimuusika(suuremad pillikoosseisud) Tekkisid orkestrid ooperimajade ja kirikute juurde ning linnades muusikaühingute juurde. Eriti oluliseks oli viiul. Seda
Shakespeare's tragedies Martin Jaan Leesment XIA List of tragedies Titus Andronicus - 1594 January 24 first performance. It was first printed in 1594 Romeo and Juliet - 1594-95 first performance. It was first printed in 1597 Hamlet - 1600-01 first performed. It was first printed in 1603 Julius Caesar - 1600-01 first performance. It was first printed in 1623 (First Folio) Othello - 1604-05 first performed. It was first printed in 1622 King Lear - 1606 December 26 First recorded performance. It was first printed in 1608 Antony and Cleopatra - 1606-07 first performed. It was first printed in 1623 (First Folio) Timon of Athens - 1607-1608 first performance. It was first printed in 1623 (First Folio) Coriolanus - 1607-08 first performed. It was first printed in 1623 (First Folio) Macbeth - 1611-12 First recorded performance. It was first printed in 1623 (First Folio) Tragedies were poignant revelatio...
Arvutused: Katse nr m(g) f(gen), Hz f, Hz v, m/s v, m/s l d 1. 786 47 44.37 89 0.35 1 0.0004 2. 1600 67 63.30 127 0.50 m m 3. 2386 81 77.30 155 0.61 g S 4. 3208 87 89.63 179 0.71 9.818 1.26E-07 n 1 5. 5576 117 118.17 236 0.93 m/s2 m2 6
Uus müügihind: X x 420 4,355 x 420 900 = 360 X = 7,355 ehk siis müügihinda võiks tõusta 0,36 Ülesanne 5 Ettevõte tootis raamaturiiuleid, mida müüdi aastas 150 tk hinnaga 70/tk. Kulud aasta kohta olid: - puitmaterjal 2000 - lakk, kruvid 500 - töötasu 1500 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 2200 - hoone remont ja korrashoid 1600 - seadmete amortisatsioon ja hooldus 1400 Juhtkond polnud rahul kasumiga ja otsustati tootma hakata riidekappe, mille müügihind oleks 110 /tk. Müügikogus planeeritakse sama, mis riiulite puhul ja kulud aastas oleksid: - puitmaterjal 4800 - lakk, kruvid, nupud 1200 - töötasu 2700 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 3200 - hoone remont ja korrashoid 1600
muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,millele ehitataksesaateharmoonia 13.Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst 14.Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile, orkestrile. Seda antakse edasi lavastusteta. Tekkis 1600.a Roomas. ,,Hinge ja keha etendus" 15.Concerto grosso- suur kontsert (hästi palju pille koosseisus) 16.Süit- eri karakteris tantsude aga ka instrumentaalpalade tsükkel 17.Gigue-soti hüppetants (süidi tants) 18.Fuuga- polüfooniline teos. Aluseks selge karakteriga meeldejääv meloodialõik e teema. (keerukamates 2-3 teemat) 19.Bach 1685-1750 Loomingu 1 aluseid väga tugev suguvõsatraditsioon. Valdas palju pille ja kompositsiooni aluseid
w 176 1232 272 1232 0 152 432 1168 544 1168 0 3 5 5 w 176 912 400 912 0 w 400 928 400 912 0 w 384 1168 432 1168 0 w 384 1088 384 1152 0 w 384 1152 432 1152 0 w 384 1248 384 1184 0 w 384 1184 432 1184 0 w 128 1344 128 1328 0 w 128 1296 128 1328 0 w 544 1296 128 1296 0 w 544 1168 544 1296 0 w 64 1504 64 1584 0 w 64 1376 64 1456 0 154 272 1392 400 1392 0 2 5 5 w 128 1376 272 1376 0 w 128 1408 272 1408 0 154 400 1376 544 1376 0 2 0 5 150 272 1520 384 1520 0 2 0 5 150 272 1600 384 1600 0 2 0 5 150 272 1680 384 1680 0 2 0 5 w 64 1376 128 1376 0 I 64 1456 64 1504 0 0.5 5 w 64 1504 272 1504 0 w 64 1584 272 1584 0 w 128 1408 128 1536 0 w 128 1536 272 1536 0 w 128 1536 128 1696 0 w 128 1696 272 1696 0 w 128 1344 176 1344 0 w 176 1344 176 1616 0 w 176 1616 272 1616 0 w 176 1616 176 1664 0 w 176 1664 272 1664 0 152 432 1600 544 1600 0 3 0 5 w 176 1344 400 1344 0 w 400 1360 400 1344 0 w 384 1600 432 1600 0 w 384 1520 384 1584 0 w 384 1584 432 1584 0
sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600- 1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku.
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
muistseks vabadusvõitluseks.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ristis%C3%B5da)(05.06.2015) 1.2. Rootsi Poola sõda „Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõjategevus ei toonud endaga kaasa jõuvahekordade muutumist piirkonnas. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel. Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Narvast liikuma hakanud väge juhtisid ooberst Peter Stolpe ja Heinrich von Ahnen, ning selle ülesandeks olid vallutada Põltsamaa ning Laiuse linnus. Tallinnast alustanud väe eesotsas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karli väes oli ka Eestimaa aadlilipkond ooberst Ewert Delwigi juhatuse all. Karli kaaskonda kuulusid
orkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade (2). 1. OOPERI KUJUNEMINE Ooper hakkas kujunema 17. Sajandi Itaalias. Uutest zanridest, mis on seotud 1600. aasta paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17.sajandi muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Muusika on vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest, näitekunst, tants ja lavakujundus on sama olulised (1). Kaugeim eeskuju 1600. aasta paiku sündinud ooperile oligi vanakreeka tragöödia, mille
A4,0 + A2,0 +A1,0 +A0,5 +A0,125 FM = 100 (Valem 9) kus A4,0 , A2,0 , A1,0 , A0,5 , ja A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel %. 6. Tulemused 6.1 Puistetiheduse määramine Tabel 1. Puistetiheduse määramine Liiva mass [g] Liiva puistetihedus [kg/ m3 ] 1598 1600 6.2 Liiva terade tiheduse määramine Tabel 2. Liiva terade tiheduse määramine Liiva ja vee ruumala mensuuris [ cm3 ] Liiva terade tihedus [kg/ m3 ] 345 2680 329 2644 328 2643 Keskmine: 2655 6.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Tabel 3
Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 ≤3 5 8 12 20 30 50 50 120 200 300 500 800 >3 ≤10 6 10 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 >10 ≤18 8 12 20 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 >18 ≤30 10 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 1600 3 >30 ≤50 12 20 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 2000 >50 ≤120 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 1600 2500 Näiteid täpsusastmete kasutusest: 5 – 6 Kõrgendatud täpsusega pinkide puksid, teemantläbilõikekettad, normaalse täpsusega veerelaagrite võrud, kõrgendatud täpsusega hammasrataste istamispinnad võllidel,
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643) Sündis Ita...
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
800 500 900 500 100 1000 500 0 1100 500 0 500 1000 1500 1200 500 Kuupal 1300 444.44 1400 388.89 1500 333.33 1600 277.78 1700 222.22 1800 166.67 1900 111.11 2000 55.56 2100 0 2200 0 2300 0 2400 0 2500 0 kuupalgast (brutopalgast) Maksuvaba kuus 500 1000 1500 2000 2500 3000 Kuupalk
itaalia ja hispaania barokk maalikunst 17.sajandil Esitajad: Marje Arro Klass: 11.B Click to edit Master text styles Second level Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid se...
Lk 52 Kaart 6 - Eesti ala haldusjaouts 1220.-1340. 4 feodaalriiki sh Taani pärast MVV-d kuni jö ülestõusuni a-d valdus Lk 58 Kaart 1 Eesti ala haldusjaotus 1340.-1550. 3 feodaalriiki, Taani pärast jö-d kuni Liivi sõjani a-d valdused läksid Ordule Lk 88 Kaart 4 Eesti ala pärast Liivi 1580.- Eesti ala jagatud 3 sõda 1600./1620. kuningriigi valduses a-d (Rootsi, P-L, Taani) Lk 89 Eesti ala pärast P-R jätkusõda, 1620.-1640. Mandri-Eesti Rootsil, Kaardil 2 eri värvi osa a-d Saare- & Muhumaa Taanil Lk 98 Kaart 7 Eesti ala Rootsi ajal ja 1640. a-d Kokku 7 maakonda/ Vene ajal kuni asehalduskorrani Liivimaa kumbermangu
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 - 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 - 1600 eKr, keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad, kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika. 2) Keskmine Minos- a) vanem paleede aeg 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid) b) noorem paleede aeg 1700-1400
2500 2400 300 1600 160 PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
Dopc Xea a ? , B T C B 4000000 - 159,2 ² 8 po (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633 (liituvad) . . O 1422 B c 1267 123,7 13-14 50 - " " : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , ) 1959 15000 (42 ) 25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300 20 1936 3070 45 a T?
ANDRI KAAREMÄE 154819IABB Kodutöö 5 Leibkond Valitud leibkonnaks on üksi elav keskealine meesterahvas, kes töötab täiskohaga IT-erialal spetsialistina. Peamisteks tööülesanneteks on firmadele infotehnoloogiliste lahenduste koostamine. Võimalus töötada ka kodus. Palk 1600 eurot kuus bruto. Päevas töötab 8 tundi, bruto tunnipalk 10 eurot. Söömine kodus Üksi elaval meesterahval kulub toidu ostmiseks ning ise valmistamiseks ligi 250 eurot kuus. Ise süüa tehes kulub ühe toidukorra valmistamisele ligi 30 minutit. Kokku tuleks päevas valmistada vähemalt 3 korralikku toidukorda. Seega kuluks päevas toidu valmistamisele 1h 30min. Seega toiduvalmistamise asemel nädala sees tööd tehes teeniks sama ajaga kuus 300 eurot. Söömine väljas
m?rts 2000 --- Sugu, Elukoht ning Haridustase Alghariduseta,K?rgharidus kirjaoskamatu Mehed ja naised ..Rakvere linn 31 1403 * Rahvastik - 10-aastased ja vanemad ning teadmata vanusega isikud. Mehed ja naised ..Rakvere l 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200
Ooper Kujunemine: 1600 aastal esimene ooper"Euridyte". Kunstiliigid: 1.Kirjandus-sõnaline algmaterjal 2.Muusika 3.Kujutav kunst-lava,taust ja kardinad 4.Näitekunst 5.Moekunst+grimm 6.Tants Koostiosad: 1.Süzee-sisu 2.Libreto-Ooperi täpne tekst,mille loob libertist 3.Lavastaja 4.Avamäng 5.Vaatus(1-4) 6.Lauljad 7.Aaria 8.Retsentatiiv 9.Ansambel 10.Foor 11.Orkester+dirigent
Töötajate palgad 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 Reklaamikulud 2000 2000 1000 500 500 300 Toitlustus 5000 7000 8000 8000 7000 8000 9000 9000 9000 9000 9000 10000 Kommunaalteenused 500 600 600 600 600 700 700 1500 1400 1400 1500 1600 Kulutused kokku 40398 42498 42498 41998 40498 41598 45098 45398 45298 45598 45398 46498 Raha lõppjääk 91002 66504 49006 32008 14510 5912 814 3416 8118 13520 22122 35624 16.ku Nimetus 13.kuu 14.kuu 15.kuu u 17.kuu 18.kuu 19. kuu 20.kuu 21.kuu 22.kuu 23.kuu 24.kuu
^2 crit 14,1 Intervallida arv 10 järeldus: Võib eeldada normaaljaotuse mitteesinemisest põhikogumis F Korduse F1 F2 F3 dq yi1 yi1^2 yi2 yi2^2 yi3 yi3^2 1 40 1600 18 324 74 5476 2 71 5041 46 2116 8 64 3 66 4356 49 2401 47 2209 4 32 1024 52 2704 13 169 5 82 6724 45 2025 54 2916
Inglise teadlane William Gilbert Koostaja: Karl Kastein Juhendaja: Tõnu Soots Õppeaine: Füüsika Valjala 2009 William Gilbert Sündis: Colchester Inglismaa 1544. 24. Mail Suri: London Inglismaa 1603. 30. November Elulugu Õppis St John's College's Aastal 1600 valiti füüsikute kooli presidendiks 1601 1603 töötas Elizabeth I füüsikuna Tähtsamad avastused Enamasti mäletatakse tänu tema teosele De Magnete Võttis kasutusse sõna amber mis tähendab kreeka keeles elektron Avastas kehade vastastikuse mõju
Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
