Absoluutne temp skaala Ainult posit. Kõike madalam on 0 levaadi K= -273,15C Kõige madalam temp, mida praktil pole võimalik saada, sest aineosak soojusliik lakkab Kui C=>K siis liidame C+273K Kui K=>C siis lahutame K-273K A POOL. 1. ida, Euroopa, Läti, lääne, tugevasti, 1500, väiksemaid, Valgevene. 2. 1) Kõpu ps 2) 58°55' N, 22°6' E 3) 2,7cm 50km 2,5cm x km V: 46,3km. 3. Tehakse aerofotosid, mõõdetakse, kontrollitakse, monteeritakse aerofotod kokku. 4. 1) 1cm:0,2km 2) Lõik: 15cm 3) Et kogu Eesti mahuks kaardile ära, muidu väiksele kaardile ei mahu kõik ära. 5. 1) Matsalu 2) Viimsi 3) Pakri 4) Narva 5) Vaindloo 6) Irbe 7) Pärispea 8) Piirissaar 9) Soela 10) Narva 6. 1) Voolusuund: ülevalt alla 2) 450m 3) V-T-T 5. 1) 3 2) 5 3) pinnakate-Devoni liivakivi-Siluri lubjakivi-Kambriumi savi. 6. kristalsetest kivimitest, graniit, kilpideks, ei paljandu, lõuna, tasandikuline. 7. 1) 3 2) Põhja-Eestis paljanduvad vanemad kivimid kui Lõuna-Eestis. 8
deltoidea) aretatud hübriididega. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks aprillis mais tuppa potti või kasvuhoonesse, kuid võib mais külvata ka otse kasvukohale aias või kiviktaimlas. Parim temperatuur seemnete idanemiseks on 15 - 18ºC, seeme idaneb 2-3 nädalat. Külvidele ei ole soovitav peale asetada katet, kuna vajavad tärkamiseks valgust. Jälgi hoolega, et külvid läbi ei kuivaks. Pikeerimisel on soovitav vahekaugus 5cm x 5cm, kasvukohale istutamisel 15cm x 15cm. Ühes grammis on umbes 600 seemet. Ettekasvatatud taimed võib hilissuvel või varasügisel istutada kasvukohale, kus nad õitsevad järgmisel kevadel, aprillis mais. Kasvamiseks sobib aubrieetale päikeseline kuni poolvarjuline paik. Kõige rikkamalt õitsevad kergel lubjakal, kuid toitaineterikkal mullal, kuid kasvavad rahuldavalt ka tavalisel aiamullal. Võivad aastaid ühel kohal kasvada moodustades järjest suurema padjandi
näitab see kõrgeenesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust 6. Pilkude funktsioonid – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4) 1)intiimne distants – kuni 46cm, kuni 15cm armastajate vahel räägitakse sosinal, peale 15cm-46 otsest kehakontakti ei esine 2)personaalne distants on lähim ruum kuhu võõrast laastakse. Tavaliselt suheldakse sellelt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe 3)sotsiaalne suhtlemise distants – ametialane suhtlemine, enamasti umbisikuline näiteks teenindusvaldokonnas u 120 cm, oluline on ka silmside
1.1. ( AN tööajahulk (in-tundi/ühikule) 1.7.2 - ) Normatiivne töökestus: - O AN - , . : . P = n ,h - - , - - N - ...
kastmata taim. Katsevahendid: muld, 2 potti, 1 pakk murulaugu seemneid MURULAUGU KASVAMINE VALGES(SOOJAS) JA PIMEDAS(KÜMLAS) 13 16 19 22 25 28 1 4 7 10 17cm Sinises on pimedas ja külmas kasvav taim ja 15cm Punases on valges ja soojas kasvav taim 13cm 11cm 7cm 4cm 3cm 1cm
Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. Laamade liikumisega seotud protsessid: · Divergents e. ookeanilaamade eemaldumine e. laamade lahknemine-Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. · Konvergents e. laamade põrkumine: o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni e. ookeanilise
pidada aktrobaatikaks. Erinevad harjutused Tirel ette ja taha: Tirel ette - toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal.Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha - sooritatakse toengkükist ( käed pöidadest 15cm - 30cm ees ), veeredes kägarasendis taha.Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette *Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks *Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse *Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti
Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse
Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente.3 Miinimumnõuded esmaabivahenditele sõiduautodele ja traktoritele. Kompress 10cm × 10cm (2tk pakis) 2 pk Kompress 10cm x 20cm 1 pk Kaitseside 40cm × 60cm 1 tk Elastne rullside 10cm × 4m 1 tk Elastne rullside 15cm × 4m 1 tk Plaaster 10 tk Kangasplaaster 8 tk Kinnitusteip 1 tk Des. ainega immutatud tampoonid haava puhast. 6 tk Kolmnurkrätik 1 tk Rõhkside, väike 2 tk
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
MURDMAASUUSATAMINE Referaat Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Ülikool 1Suusatamise positiivsed küljed ja terviseriskid.........................................................................4 1.1Suusatamise positiivsed küljed..........................................................................................4 1.2Suusatamise terviseriskid...................................................................................................4 2Suusatamise tehnikast ja treeningust.........................................................................................5 2.1Õige tehnika valdamine......................................................................................................5 2.2Treeningust...........................................................................................................
seal, kus lühikesed luudki (käel, jalal, lülisamba lülide vahel). Laiad lihased meenutavad kujult kolmnurka või rombi. Nad paiknevad kehaõõne seintes (kõhulihased, diafragma) või ühendavad ülajäset kerega (selja lailihas, trapetslihas). Vana- aja anatoomidele meenutasid pikad lihased hiirt- sealt ka nimetus musculus e hiireke. Lihase üksikosi nimetati lihase kõhuks ja lihase peaks. Lihase põhiline osa e lihase kõht koosneb vöötlihaskiududest, mille pikkus on kuni 15cm ja läbimõõt 0,01 0,1 mm. Vöötlihaskiu põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus. Lihaskiude ümbritseb sidekoeline toes (kohev sidekude). Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega.
rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja
Putukaid peab see väike rabade taim püüdma seepärast, et soopinnas on väga toitainetevaene. Pikalehine huulhein erineb meie teistest huulheinadest Pikalehine huulhein pikliku kujuga lehtede (Drosera anglica) poolest. Kuna tema lehed on suuremad, siis saab ta ka Rabakas (Boa) Kasvab väga kuivades tingimuste Kasvab kuni 15cm kõrguseks. Nokkhein kasvab peamiselt rabaälvestes ja laukaservadel. Valge nokkhein kasvab sageli massiliselt koos. Omajagu leidub teda pea kõigis meie suuremates rabades. Näiteks on teda rohkesti Nigula rabas. Vahel kolib nokkhein aga ka rabastuvatesse metsadesse, kus aitab turbakihti suurendada. Nokkhein on paarikümne
alistumist. Rusikas käed annavad märku, et inimene on vihane, ning võib midagi agressiivset korda saata. Sõrmega näitamine tähendab, et me üritame tähelepanu mingile esemele või kellegile pöörata, samas on inimese peale sõrmega näitamine ebaviisakas. 3. Peatükk ,,Astu välja minu ruumist" Kokku on inimesel neli kehatsooni. Esimene neist Sisemine intiimtsoon alates kehakontaktist kuni umbes 15cm. See tsoon on üldiselt armsamatele, väga lähedale sõpradele, vanematele ja lastele. Selles tsoonis annad loa teisel inimesel oma keha puudutada, kuid kui seda teeb keegi võõras, kes pole teretulnud seda tegema, siis anname me oma kehakeelega sellest kohe teada. Välimine intiimtsoon 15 kuni umbes 45 cm. Samamoodi nagu sisemisse intiimtsooni, ka välimisse intiimtsooni lastakse ainult lähedasi inimesi. Võõraste inimeste puhul lubatakse küll selles tsoonis olla, kuid mitte puudutada
v¨arvi koos voodriga. Vooder on bordoo v¨arvi, taga pool on taskud 8cm laius ja 2cm k˜orgus, v¨oo¨ k˜orgus on 20cm, peidetav lukk on tagapool. 8 - m˜oo˜dud - seeliku pikkus on 65cm. - vajalikute materjalide olemasolu, t¨apselt peab teadma, kas klient annab oma materjale v˜oi need peab tellima - klient toob omalt poolt kangast 1.5m seeliku jaoks, ateljee tellib voodrit 1m, lukku 15cm rohe- lise v¨arvi ja niidid rohelised ning bordoo v¨arvi - kinnitamise kuup¨aev ja toode valmistamise t¨ahtaeg. T¨apselt peab teadma millal projekt algab ja millal toode peab olema valmis • Kiirendada kliendi andmete sisestamist. KLiendi andmete sisestamine peab v˜otma senisest 50 • Kiirendada kliendi esialgse soovi sisestamist. KLiendi esialgse soovi sisestamine peab v˜otma senisest 50 • Kiirendada kliendi l˜opliku soovi sisestamist. KLiendi l˜opliku soovi sis-
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja h...
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD.............................................................................................
Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Joonis 6. Ookeanilaamade lahknemine 2 C
Siis viskasin alumiiniumpuru peale ja õrnalt oli näha sädemeid (Lisa 11). Saab järeldada, et alumiiniumpuru põleb, aga mitte nii nagu rauapuru. 2.5. Vase soojusjuhtivus katse Katsetasin vase soojusjuhtivust. Panin 2 statiivi piisavalt kaugele, et sinna vahele mahuks 40cm pikkune vask traat. Märkisin keskkoha ja mõlemale poole 5cm kaugusele ja 10cm kaugusele markeriga punkti. Igasse punkti ma panin 1 knokka, mille sulatasin küünla vahaga kokku. Siis tõstsin traati statiivide abil 15cm kõrgusele ja keskkohta panin ma piirituslampi (Lisa 10). Lõpuks panin piiritus lampi traati alla põlema ja võtsin aega. Esimesed kaks kukkusid 40 sekundi peal ja kolmas 2min 55 sekund pealt ning neljas 3min 20 sekundi pealt. Sellest saab järeldada, et mida kaugemal keskpunktist seda kauem soojeneb.Lisa 10. Vase soojusjuhtivuse katse 9 Kokkuvõte
Pikimad slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem. · Laius Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 1821 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega, mille laius jääb vahemikku 24-25cm. · Kumerus Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua 5 juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 89 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, võistlejatel kuni 17m. · Painduvus Lumelaua painduvus (ingl. k
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Polümeermaterjalide instituut Suusad Referaat Koostaja: Juhendaja: Tiit Kaps Tallinn 2011Sisukord Sissejuhatus Suusatamise ajalugu ulatub ligi 4000 aasta tagusesse aega ning on kogu selle aja olnud põhjamaade kultuuriajaloos kesksel kohal. Esimene teadaolev ja vanim suusk on leiti 1924.aastal Rootsist Kalvträski külast ning see suusk on ajast 3200 eKr. Esialgu olid suusad vaid lihtsam liikumise viis talveperioodidel ning siis oli nende valmistamine võrreldes tänapäeva suuskadega palju lihtsam, need olid lihtsalt kaks puutükki. Tänapäeval on suuskade valmistamine ning nendele ka õige ja sobiva määrde valmistamine täielik teadus. Esmapilgul võib ju tunduda, et suuskade ostmine on lihtne protsess, et lähed poodi ja ostad, kuid tegelikult pole see üldse nii. Suuskade valimisel tuleb arvestada väga mitm...
2*astme kõrgus+astme lauis=63-64cm, trepiastme kõrgus üldjuhul PROFllL AS (Tallinn) AS TooDE (Saue) kuni17cm, lasteaedades ja invaliidi kodudes kuni26cm, trepiastme min laius on 27cm. Tavaliselt võetakse astme kõrguseks 15cm ja ASBESTIVABAD KIUDTSEMENT-LAINEPLAADID laiuseks 30cm (Etemit Alanene, Leedu) Maaletooja AS BESTOR GRUPP
Huumushorisondi tüsedus märgitakse kaardil metsakõdu näitaja all (murrujoonega eraldatuna) nimetajas.Kõrbestumine- algus on, kui saagikus langeb kuivuse tõttu 10%, mõõdukas on 10-25%, tugev 25-50%, eriti tugev üle 50%.Kõrbestunud on alad, kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbekeskkond on 1/3 maakerast. Leedemullad jagatakse mullaprofiili alusel. a)Tüüpilised L I Ea<7cm, L II Ea 7-15cm, L III Ea> 15cm. B)Huumuslikud leedemullad L(k). 0-le järgneb alla 5cm tüsedune huumushorisont A. Jaotus sama, mis eelmisel. C)Sekundaarsed Ls. Välja kujunenud liivadel, nt männimetsade all. D)gleistunud Lg või L(k)g. Ajutiselt liigniisked. E)gleistunud sekundaarsed Lsg. Rendsiinad - lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C. Seal kasvavad lubjalembesed taimed, nt lubikas ja männimetsad.Eesti mullastikuvaldkond jaguneb 8-ks: I Põhja-
Hädaabinumbril 112 helista kui: · vajad kiiret arstiabi · on tulekahju või selle kahtlus · liiklus- või muu kannatanutega õnnetus · toimus plahvatus või selle oht · on tugev õhureostus · inimene on kusagile kinni jäänud · on ohtlik metsloom linnas · on pinnareostus · inimene on uppumas · toimus varing või selle oht · on gaasiavarii või -leke · veereostus HELISTADES ÜTLE SELGELT JA RAHULIKULT Mis juhtus: · Kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma , õnnetus jne.; · kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne; · kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne; · kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne; · kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha t...
1000 0,20 25 0,31 kergkruusplokkidest 500 0,16 30 1,50 gaasbetoonist 900 0,21 30 1,90 Kipsplaadid 1,3 0,06 Puitmaterjalid: 600 0,13 massiivpuit 15cm 800 0,15 15 1,15 puitlaastplaat 1000 0,17 2,5 0,17 puitkiudplaat 0,5 0,03 Soojustusmaterjalid: 50 0,05 mineraalvill 10 2,00
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbonaatsed kivimid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? teritusnurk-mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil3.Puude lõikaja minilaaduril kuni 15cm tüvega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. Buldooserid,Greiderid ja autogreiderid,Skreeperid,Greider-elevaatorid 202-Mis on greiderite ja autogreiderite põhiline otstarve? Peamiselt teeehituslikeks mullatöödeks-põhiline otstarve profileerimistööd. Kasutatakse ka mitmesugusteks heakorrastatud teede korrahoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks, platside ja väljakute planeerimiseks.
Pikimad slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140-165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem. · Laius Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 18- 21 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega, mille laius jääb vahemikku 24-25cm. · Kumerus Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 8-9 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, võistlejatel kuni 17m. · Painduvus Lumelaua painduvus mõjutab suuresti selle juhitavust. Reeglina on
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja Mirle Jants KK10-PE Kursuse töö Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja ...
Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused 1)tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine; 2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 4)Pik...
ühesugused, sõltumata sellest kus maal ta elab. Kokku eraldatakse nelja ruumivööndit. Intiimne vöönd (15-46cm) Kõigist vöönditest on see tähtsaim, sest just seda kaitseb inimene nii nagu oleks see tema isiklik omand. Vööndisse lubatakse tungida ainult neil inimestel, kellega on emotsionaalne side. Need on lapsed, vanemad, abikaasad, lähedased sõbrad, sugulased. Selles vööndis on veel 15cm raadiusega alavöönd, kuhu võib tungida vaid kehalises kokkupuutes. 6 Isiklik vöönd (46-120 cm) See on vahemaa, mis tavaliselt lahutab meid üksteisest piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõprade koosviibimisel. Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m ) Inimesed hoiduvad sellise vahemaa taha, suheldes kõrvaliste isikutega nagu näiteks
· Väga erinevad värvid. Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´Taara´ jne. · Madalakasvuline. Kõrgus kuni 15cm. · Kerge kuivem tavaline muld. · Õitseb juuli- august. Rohkem lehtdekoratiivne taim. Aed-merikann Armeria maritima Aed-merikann Armeria maritima · Kõrgus 5-10cm. · Lillakasroosad ilma varteta õied. · Õitseb mai-juuni. · Sobib kiviklibune ja liivane muld. · Ei talu liigniiskust ega tugevat päikespaistet. · Eestis aretatud sort. Aed-päevaliilia Hemerocallis Aed-päevaliilia Hemerocallis
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
1.1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese...
SUUSATAMINE Hanna-Liisa Kool 10.klass Avinurme Gümnaasium 2012 Sisukord: Üldiselt Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal...
koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. 36. Superkontinentide tsükkel ning peamised superkontinendid Maa geoloogilises ajaloos. Litosfääri laamade horisontaalsed liikumised pole geoloogilise aja vältel päris kaootilised.
Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ....................................................................................................................................6 5.VÕIMSUSED....................................................................................................................................6 6.TERMOPRINTER..................................................................................................
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
tüsedusega valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Põhjarannikul on sageli maapinna lähedal paas(Raimo Kõlli, 2012). Antud sügavkaeve geneetilised horisondid olid A - Bw - R. Lõimise valem oli r1 ls1 25/r2 ls2 30/paas+. Huumusprofiili valem: 0/25. Lähtekivimiks osutus karbonaatne rähkmoreen. A 0-25/25 : Selgelt välja kujunenud huumushorisont. Kivisus oli nõrgalt rähkme. Mida sügavamale kave läks, seda tihedamaks ja raskemaks muld läks. Seda muutust oli eriti hästi tunda pärast 15cm, kui labidaski enam hästi mulda ei tahtnud minna. Muld oli pigem vähe sidus ja ei kleepunud üldse. Plastilisust eriti polnud, pigem oli pude muld. Vihmausse oli näha palju, ning nende käike oli näha rohkelt. Lõimis kerge liivsavi, mille pH oli 5,4. Üleminek järgmisele horisondile oli järsk. Kihisemine räha tükkidelt oli pinnalt. Kihiseine mullas oli 17cm pealt. Bw 25-55+/30+ : Horisont selgelt välja kujunenud. Sellest horisondist tuli ette suured paekivi plaadi tükid
Lootevesi- kaitseb põrutuste eest, kaitseb müra ja valjude helide eest, ühtlustab valgust ja temperatuuri. Lootevee ülesanded: Kaitseb veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju. ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina · 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused · 4.arengukuu, 15cm, 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis- ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised · 5 arengukuu, ainult kiire kasv, · 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad · 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu,
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, ...
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi ...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
They are available in ....................................... They are made of ............................................ They come in ..................... sizes. They are guaranteed for .................................... Weights and measurements 1 How wide is it? It's 30 centimetres ..... It's 30 cm in width. 2 How long is it? It's 10cm ........... It's 10 cm in length. 3 How high is it? It's 20cm ............ It's 20cm in height. 4 How deep is it? It's 15cm .......... It's 15cm in depth. 5 How heavy is it? It weighs 50kg. It's 50kg in weight. Materials plastic glass fibre glass wood paper tin rubber gold brass concrete cardboard aluminium porcelain canvas cotton silk metal Write down the product information Price: ....................................................................... Delivery time: ........................................................ Size (footprint): .............................................
vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Mandrilaamade põrkumine laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
