2.Bodybuilders 300 330 363 399 439 10% 3. Students 200 220 244 268 294 10% 4. Others 100 110 121 133 146 10% Total 1200 1320 1454 1598 1756 10% Sales Overview Sales by Month About the Sales Forecast Sales projections start in the month of September 2012. Sales will be slow for the first and second month of operation, due to our “first two months student price” promotion. After that point, sales will increase as new members pay for their membership fees. Sales steadily increase along with the awareness of the gym through October.
Karliga. 1599 a Sigismund kõrvaldatakse rootsi troonilt, kukutatakse, 1600 a märtsis Rootsi riigipäev kuulutas hertsog Karli kuningaks Sigismundi asemel. Hertsog Karl oli veel 4 a hertsogina kuningas, kuna Karli ja Juhhani vahel oli veel üks mees, kes teoorias oleks pidanud kuningaks saama. 1604 a võtab Hertsog Karl kasut kuninga tiitli. 1600 toob teatava lahenduse rootsi pärustülisse. Ka Venemaa oli sattunud teatavatesse sisemistesse raskustesse. 1598 suri tsaar Fjodor , troonile tuli Boriss Godunov 1598-1605 on troonil. Godunovil võim selgelt enda käes, selgelt rootsi vastaselt meelestatud. Ei ole võimeline alustama uut sõd rootsi vastu. Kahe maa vahelised suhted pingelised va mõningad episoodid , kus Godunov ürit kasut Karli ja Sigismundi tüli enda kasuks. Tüli raames püüab läheneda Karlile, pakub et ka tema ja Venemaa on valmis olema Rootsi liitlane aga soovib, et Karl loovutaks talle sõpruse eest Narva ja Neva jõe suudme ala
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut
Kuningavõimu esindajaks 1625 Tartu langemisega lõppeb Poola valitsusaeg Lõuna- ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada. Koormistest hoiti kinni. Sadamalinnana kerkis esile Pärnu. Arengut piirasid pidevad tülid magistraatide ja staarostite vahel. Talurahva olukord paranes kuni Poola-Rootsi sõjani, mil asi läks veelgi halvemaks. 1584 loodi Tartusse Jesuiitide kolleegium, mille eesmärk oli levitada katoliiklust ja harida kohalikku rahvast, õpe ladina keeles.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
III KURSUS HT, TT, RK 2904 HMD I 4000 HMD II 3190 HMD III 3509 Kaugõpe I 2000 Kaugõpe II 2200 Kutsharidus (tasuline) 1598 Õppemaksud on igal aastal ligi 10% tõusnud. Seda seostatakse elatustaseme tõusuga. Täiendõppetoodete hinnakujunduses lähtutakse samadest põhimõtetest. Kuna lühiajaliste koolitustega ei kaasne püsikulusid ning rendi- ja ekspluatatsioonikulud kantakse täiendõppe eelarvest, toodab täiendõppe osakond siiski kasumit. Kohviku hinnakujunduses lähtutakse: • Tooraine maksumus • Transpordikulud • Töötasud
katoliiklus. 1.maist 1582 kuulutab kuningas uueks Liivimaa administraatoriks Jerzy (Georg) Radziwill. Lisaks administraatorile määrati ka kindralkomissar. 17.saj alguses kaotakse administraatori koht ära, kõrgeimaks ametikandjaks jääb kindralkomissar. Provintsis oli ka maksumeister. Tekib kolma presidentskond: Pärnu, Tartu, Võnnu. Iga presidentkonna eesotsas president. Igas presidentkonnas kastellaan, kellele allub sõjaline pool. 1598.aastal nimetatakse presidentkonnad ümber vojevoodkonnad. Väiksemad administratiivüksused, presidentkondade sees distriktid. 1589. aastal nimetatakse distriktid ümber staarostkondadeks. Distrikti keskuseks oli linnus. Aina enam ja enam kerkivad üles poolakad, liivimaalased tõrjutakse kõrvale. Tekib tüli leedukate ja poolakate vahel, leedukad leiavad, et poolakad hakkavad üha enam domineerima. Mitmetel seimidel Leedu saadikud protestivad, tekitatakse teema, et
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Roo...
Rootsi säilitas kogu Lääne- ja Põhja- Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. SIIT EDASI POOLA LÕUNA-EESTIS Sigismund Augusti privileeg: Poola aeg Lõuna-Eestis. Tagas aadlikele nende endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk säilis ning kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Asehaldur: Kõrgeim ametiisik. Presidentkond : Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu Võnnu. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Vojevoodkond 1598: Presidentkonnad nimetati ümber. Staarostkond: Presidentkonnad jagunesid nendeks. Eestis 9. Vastureformatsioon: Taas katoliikluse levitamine. Reformatsiooni vastane. SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati. Kuberner: Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas
Ära võta kõike iseenesestmõistetavalt, iga päeva, mis puhkenud koitma, pea viimaseks. Kui sa ei ihalda surematust, ei pööra pilku igavikku, siis pole sa läbinisti maine olend. Sellele, kel elada antud 1 aasta, teab mida eluga peale hakata, teistel raske. Aastaajad korduvad, looduses kõik kordub, aga inimesed ei kordu. 5. ,,Sonetid" Shakespeare Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Enamasti jagatakse sonetid nii: 1. 1-126, kus Shakespeare on suhtes noore mehega. 2. 127-154, kus poeet on naisega, tihti nimetatud kui ,,dark lady".
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
· Katoliku kiriku võib eristada kahte suunda võistluses reformatsiooniga · Inkvisitsiooni tegevus Ignatius Loyola ja jesuiitide ordu. (vaesus, vallalisus, sõnakuulmine ja täielik kuuletumine paavstile) 1583 jesuitide kolleegiium Tartus. · Trento kirikukogu 1545 1563 paavst on ilmeksimatu, kirikul on piibli tõlgendamise õigus, tugevdati distsipliini kirikus, Gregoriuse kalender 1582. Hisapaania vastureformatsioon kants · Felippe II 1556 1598 ajal oli Hispaania maailmatiik, kes toetas kõigijõududega katoliku kirikut. · Madalmaade vabadsusvõitlsud. Gööside (kerjuste) võitlus hispaanlaste vastu kestis 1556 1576 1581 Ühendatud Provintside Vabariik. Alguse sai Hollandi kuldajastu. · Anglikaani kiriku võit Inglismaal saabus Elisabeth I valitsusajal 1558 1603. Hugenottide sõjad Prantsusmaal · Kalvinistid ehk hugenotid oli põhiliselt Hispaania piiri lähedal Navarra
kuningas Charles IX vastutuse Pärtliöö veresauna eest enda peale. Protestantlikes maades tekitas toimunu hirmu ja õudust, Roomas seevastu peeti tänujumalateenistusi. Hispaania kuningas Felipe II, saanud teate Pärtliööst, puhkes väidetavalt elus esimest ja viimast korda naerma. Paris vaut bien une messe. „Pariis väärib missat” . Navarra Henri (Henri IV) astus taas katoliku usku, et prantslased teda troonitaotluses toetaksid. Nantes’i edikt. Nantes’i ediktiga 13. aprillist 1598 kuulutati katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks usuks. Katoliku kirik sai tagasi endised õigused ja vara. Lubati ka protestantide tegevus, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas Hugenottide eriõigused ja nende järk-järguline kaotamine. Hugenottidele antud õigused muutsid nad omamoodi riigiks riigis: neil oli õigus kutsuda kokku generaalstaatide sarnaseid poliitilisi koosolekuid, neil olid esindajad kuninga juures, neile jäeti alles ka varem eraldatud
inimesi nüliti, visati koerte ette, lõigati keel välja), sellepärast hakkas peale loomi piinama kuni siis inimeste mõrvadeni. *Peale Ivani surma ei ole pärijaid, kuna ta tappis vihahoos oma pojad ära. Naisel oli pärast ka nurisünnitus. *Oli abiellus 7x . *Vanaisa oli Ivan III. *Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. *Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. *1565. aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritsninaks ja zemstninaks. *Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.*Ivan sai pärast oma isa
10 1227 1236 1244 1252 1261 1269 1278 1286 1295 1303 11 1312 1321 1330 1338 1347 1356 1365 1374 1383 1393 12 1402 1411 1420 1430 1439 1449 1458 1468 1477 1487 13 1497 1507 1517 1527 1537 1547 1557 1567 1577 1587 14 1598 1608 1619 1629 1640 1650 1661 1672 1683 1693 15 1704 1715 1726 1738 1749 1760 1771 1783 1794 1806 16 1817 1829 1841 1852 1864 1876 1888 1900 1912 1924 17 1937 1949 1961 1974 1986 1999 2012 2024 2037 2050 18 2063 2076 2089 2102 2115 2129 2142 2155 2169 2182
Dmitri elu riskantne. Need jutud välismaalaste seast pärinevad. Dmitri väga isasse, armastas loomi tappa. 1591.a Dmitri mängis õues noamängu, kukkus otsa ja suri. Pärast Fjodorit sai Boriss Godunov ise võimule. Dmitri tapeti ilmselt Godunovi käsul, kus lepiti verisoon kokku lapsehoidjate jms vandenõust. Godunov oli edukas edukas, elu lõppes traagiliselt. Segaduste aeg. 2 Vale-Dmitrit, kes kuulutavad end Ivani seaduspärasteks järglasteks. 1598. Fjodor suri, nominaalselt valitses (u kuu) valitses lesk Irina - - hiljem läks kloostrisse. Samal aastal Maakogu, valis uueks tsaariks Boriss Godunovi - - algab segaduste aeg Cmyta. Ss 17.saj II poolest Romanovid. Peeter III võis olla Holsteini dünastiasse ka arvestatav. XII loeng (24.11.15) Smuta- Segaduste aeg (tsaar Fljodori surmast kuni tsaar Mihhail Romanovi võimule tulekuga). 1612. n-ö lõpp (aga ajaloolaste vaatevinklist mitte). Nt Stolbovo vaherahuga pigem (1617.-18
2332 31068 3340 31068 1436 48604 3138 48604 3913 48604 958 34178 2823 34178 3305 34178 205 162879 4844 162879 6822 162879 44 403862 4355 403862 19514 403862 997 8620 2999 8620 4316 8620 70 153716 3654 153716 3630 153716 985 31967 1917 31967 3276 31967 731 31204 2882 31204 4141 31204 539 24734 2051 24734 4653 24734 686 61154 3565 61154 4076 61154 579 28026 1598 28026 3528 28026 652 84388 3195 84388 5148 84388 778 35503 2250 35503 3949 35503 393 31835 3189 31835 5188 31835 693 53921 3364 53921
Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut
tagasi emakiriku juurde.Jesuiitidest said enamiku Euroopa valitsejate pihiisasid. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku Trento kirikukogu. Hakati rajama vaimulike koole ehk seminare. Tänu vastureformatsioonile tekkisid. Prantsusmaa ususõjad. Seal olid prantsuse kalvinistid ehk hugenotid. Nad sõdisid katoliiklaste vastu. Nende mõlema pingehetk oli 24. augustil aastal 1572, kui Pariisis ööl vastu pärtlipäeva tapeti 2000 hugenotti. Pärast seda veel 20 000 hugenotti. Aastal 1598 kuulutati välja Nantes'i edikt. Prantsusmaa kuulutati katoliiklikuks riigiks, kuid hugenottidel lubati jääda. Enda jumalateenistusi ei tohtinud nad väljaspool lossi teha. 39) Kunst ja kultuur varauusajal Nad muutusid jumalakesksemalt inimesekesksemaks. Ikoonide asemele tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Inimesi kujutati realistlikumana. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Kopeerimise asemel muutus tähtsamaks originaali loomine
Sellest hoolimata lasi charles 9. ema katariina de medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. Järgnes uus hugenottide ülestõus ja lõid lõunaprantsusmaal oma riigi. 1574- kuninkaks sai henri 3mas. Poliitiliselt laveeris 2usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel kui ta toetas jälle hugenotte. 1589-troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud. 1593 vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks et riigis korda saada. 1598 nantesi edikt- valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid hugenottid võisid väljaspool pariisi ka tegutseda. Lõpetas mõneks ajaks ususõja. Reformatsioon skandinaavias 1397a Sõlmisid rootsi taani nirra kalmari uniooni e liidu et saaks saksamaa vastu oleks pakkuda midagi kui vaja. Reaalne võim oli taani kuningannal margretel ,sest taani oli kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Järgnes pikaajaline võitlus uniooni riikide vahel kes saab võimu tippu
Bourges’is kujunes Mos Gallicus, selle märksõnaks sai met-hodos (kr. k) – tee, mida mööda sõidetakse, et jõuda õige sihini. Jean Bodin, „Kuus raamatut riigist“. Suveräniteet, ühtne ja absoluutne õigusvõim (absolutismi põhjendus). Reformatsioon ja õigus Ususõjad (kuni 17. saj keskpaigani) Augsburgi usurahu 1555 Püha Rooma Riigis (Augsburgi usutunnistust pidavad protestandid võivad oma kombeid järgida) Nantes´i edikt 1598 (katoliiklus riigiusk, hugenottidele kodanikuõigused) Reformatsiooni mõju õigusele: Endiselt Rooma õigus, kanooniline õigus, glossid ja itaalia meetod. Paavsti autoriteet pidi asenduma ilmalike rahvusvaheliste lepingutega range vahe õiguse ja õigluse vahel. õigusteaduse raskuspunkt ei kandunud Wittenbergi vaid Prantsusmaale Bourges’i. ülikoole hakkasid paavsti ja keisri kõrval asutama vürstid.
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
16. saj, lõpp, neljaks maakonnaks) maakondadeks), 17. saj. Rootsi-Taani sõjad 1643-45, Brömsebro rahuga keskpaik b) Poola võim Lõuna- Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile Eestis (jagunes 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel: presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
osutusid pariislaste rahvuslikud tunded usulistest tugevamateks: pigem oldi valmis toetama Navarra Henrid, kui viimane vaid veelkord usku vahetaks, kui andma trooni võõrastesse kätesse. Paris vaut bien une messe ,,Pariis väärib missat" leidis ka kuningas ning astus 25. augustil 1593 taas katoliku usku. Nüüd avas Pariis väravad ning 1594. aastal sai Henri kroonitud. 1596 sunniti Inglismaa ja Hollandi abiga hispaanlased lahkuma. Viimasena tunnustas 1598. aastal uut kuningat katoliku leeri mõjukamaid provintse Bretagne. Nantes'i ediktiga 13. aprillist 1598 kuulutati katoliku usk valitsevaks usuks Prantsusmaal. Katoliku kirik sai tagasi endised õigused ja varanduse. Lubati ka protestantide tegevus, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Hugenottidele antud õigused muutsid nad omamoodi riigiks riigis: neil oli õigus kutsuda kokku generaalstaatide sarnaseid poliitilisi koosolekuid, neil olid oma esindajad
Osalesid venelased, rootslased, poolakad. Tagajärjed: Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla, s.t. võõrvõim vahetus. Eesti ala oli kolme kuninga valduses 1582-1645. 1582 sõlmiti vaherahu Poola ja Venemaa vahel JAM ZAPOLSKIS, millega Venemaa loovutas oma alad Liivimaal Poolale, kelle võmu alla nad jäid kuni 1629. aastani- Altmargi vaherahuni Rootsi ja Poola vahel. Poola ajal kehtestati siin poolapärane haldussüsteem. Nimetati Pärnu ja Tartu presidentkonnad, mis 1598 asendati vojevoodkondadega. 1583 sõlmiti PLJUSSA jõel vaherahu Vene ja Rootsi vahel, millega Venemaa loovutas oma alad Põhja-Eestis ja Ingerimaal ootsile ning loobus nõudlustest Liivimaale. 1645 sõlmiti BRÖMSEBRO rahu Taani ja Rootsi vahel, millega Taani loovutas Saaremaa ja Muhumaa Rootsile (Hiiumaa oli Rootsi all Liivi sõjast). Sellega algas Eestis ja Lätis Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõjani. 4. Põhjasõda 1700-1721 Osapooled olid Rootsi ja Venemaa
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
a. mainib Rootsi revisjon, et mõisa kirjad on põletatud. Revisioniteatel tunti mõisa varem Berenti Taube omandusena, mis revisjoni päevil kuulus Wilhelm Taubele. Mõis oli varem mõnda aega olnud Schwante Erichsoni omanduses. Samas mainib revision, et Taube vend Moritz Taube olevat koos Pontus de la Gardie´ga Narva jõel uppunud, kuna kolmas vend viibib Saksamaal /P.Ungern Sternberg. Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1, lk 15/. Wilhelm Taube käes oli Edise veel 1598.a. ja 1600.a. 1654.a. oli mõis Reinhold Taube valduses / Andmed K.v Löwis of Menar. Estlands Burgen, lk 144-145/. 1698.a. kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile /Samas, lk 115/. Taubede suguvõsa valduste hulk Alutagusel sajanditega suurenes. Nende hulka kuulusid lisaks Edisele veel Sonda, Väike-Pungerja, Jõuga, Vasavere, Püssi, Purtse, Kohtla, Virunurme ja Sompa. Vanim Taubedele kuulunud kännuga vapipitser pärineb 1456
Rzeczpospolita (Poola-Leedu ühisriik) võimu alla. 1583. a. sõlmitud Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu) andis Lääne- ja Põhja-Eesti Rootsile. Poola võim Lõuna-Eestis algas halduse korrastamisega. 1582. a. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks sai laialdaste volitustega asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (eesotsas eluaegsed presidendid, kelle võimuvolitused olid aga väikesed). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. Presidentkonnad (hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks. Eestis oli 9 staarostkonda. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti piirkonda nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaade haldajaks oli Tallinnas asuv kuberner. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. 1600-1629 toimus Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1629. a
Kogu nende sündmuste taustal sureb Charles IX ja nüüd pretendeerivad troonile kolm Henry´d, mis on ajaloos tuntud ka kui kolme Henry sõjana. Sündmuste käigus saavad surma Henry de Guise ja Henry Valois ja järgi jäi vaid Bourbon´i Henry. Kuna Bourbon´i Henry on abielus Margo´ga on tal õigus taotleda Prantsuse troonile. Ta pidi muutma usku, et troonile pääseda ja ajaloos on ta tuntud, kui uue dünastia rajaja Henry IV Bourbon. Ususõjad lõppevad Prantsusmaal 1598. aastal Nantes´i ediktiga, mille käigus riigiusuks jääb katoliiklus, kui lubatud on ka protestantlus väljaspool Pariisi. Madalmaade vabadusvõitlus Hispaania ülemvõimu vastu Hispaanias jälitati reformatsiooni pooldajaid väga karmilt. Seal valitses katoliku kiriku tuline pooldaja Felipe II. Inkvisitsiooni kohus mõistis inimesi Hispaanias väga kergekäeliselt süüdi ja piisas tühisest kaebusest, kui inimene mõisteti surma. Felipe II käsul saadeti maalt välja juudid
Elena isa on teatriomanik, ta kaebab Lope kohtusse ning viimane saadetakse Valenciasse 1588. aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612. aastal tema ametlik naine sureb sünnitusel ja kaotab ka oma lemmikpoja Carlos Felixi. See sunnib teda vastu võtma 1614. aastal vaimuliku seisuse. Temast saab preester. See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
- 1587.a valiti kuningaks ZYGMUNT III WASA. Wasa dünastia ajal (1587-1668) saavutus Rzeczpospolita oma hiilguse tipu, kuid samal ajal algas ka pikk allakäik. Sagedased konfliktid Rootsiga. Religioonne mõõde: Rootsi Vasad olid luterlased, Poola Wasad katoliiklased. Kui Johan III suri sai Rootsi kuningaks (1592) Poola kuningas SIGISMUND, viimane jäi Poolasse ja jättis Rootsi oma onu hertsog KARLI valitseda. 1598. Tõstis Karl Sigismundi vastu mässu ja lõi tema jõude Rootsis ning aasta hiljem kukutas Sigismundi troonilt. Sai alguse kolm järjestikkust sõda Liivimaa pinnal. Algusfaasis oli edukam Leedu (Leedu suurhetman JAN KAROL CHODKIEWICZI husaarid purustasid 1605.aastal KIRCHHOLMI lahingus Karli jõud) - Poolakate huvi Moskva päriluskonflikti vastu (smutnoe vremja). SIGISMUNDI sõjavägi hõivas 1610.aastal Moskva ja tema poeg WLADYSLAW nimetati tsaariks.
Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, al...
aeg paistab jne, isegi Romeos ja Julias lõpp optimistlik. Dell'arte skeemile on Romeo ja Julia üles ehitatud, olulised dell'arte tüübid ja maskid esindatud (noored armastajad, kaklevad vanamehed, isegi zannid, ka amm nagu selles süsteemis siis see teenijanna). · 1595. aastal Suveöö unenägu, kroonika Richard II · 1596. aastal Veneetsia kaumees, kroonika Kuningas John · 1597. aastal Windsori lõbusad naised, Henry IV · 1598. aastal Palju kära ei millestki, kroonika Henry V · 1599. aastal Kuidas teile meeldib, Julius Caesar · 1600 aastal Kaheteistkümnes öö. Vastutustundetu eluviis, ei tahetud teada õukonna elust, elasid justkui võlusaarel. Nt Veneetsia kaupmees peategelane kaupmees on tegelikult noor aadlik. Varem või hiljem tõmmatakse nad klannide vahelisse võitlusesse. Kuritegelikkus, reetlikkus, võimuvõitlus (Hamlet), saab aru, et ei saa osaleda käsi määrimata. Varem või
1085 1013 Pihelgas Andreas Rapla 04:00:31 M21 1246 1371 Pihelpuu Riho Harju 04:07:36 M21 791 776 Pihlap Raimond Tartu 03:45:49 M21 1972 2416 Piho Kaido Tallinn 04:51:25 M21 1481 2593 Piht Egon Harju 04:19:22 M21 733 729 Piilma Priit Tallinn 03:42:33 M21 1834 2620 Piip Enn Lääne-Viru 04:40:00 M21 2157 1598 Piir Sten Tallinn 05:07:54 M21 1508 1003 Pikk Marko Tallinn 04:20:56 M21 1450 1578 Pikkani Märt Saaremaa 04:17:58 M21 2160 1675 Pikkani Rasmus Tallinn 05:08:28 M21 1877 1737 Pilden Priit Lääne-Viru 04:43:03 M21 1757 1593 Pille Enno Harju 04:34:50 M21 596 1031 Pilt Andrus Harju 03:35:24 M21 1328 2599 Pilvik Roger Tartu 04:11:44 M21
Kuninganna Catarina De´Medici tütre ja Navarra Henri pulma järel tapetakse 20 000 H. kaotavad õigused. - Abielu kaudu saab Hugenot Navarra Henrist (Bourbon) Prantsusmaa seaduslik troonipärija! - 1584 kat. Pariisi liiga (Guise´id) sõlmib navarra henri vastase liidu hispaaniaga. - 3 sõda 2. (Navarra Henri IV de Bourbon) valitses 1589-1610,mõrvati) -Bourbonide dünastia algus (kuni 1792) (1814-30) - Oskuslik poliitik, kes teeb sõdadele lõpu I 1593 asutub kat. usku II 1598 Nantes edikt (kuni 1629,1685): Prot. tagati südametunnistuse vabadus, Piiratud kultusevab. oma provintsides, Pol. võrdõiguslikus Kindlus.tugipunktid (riik riigis:100) III 1593 Rahu Hispaaniaga (Jesuiidid) - Prantsusmaal hakkas arenema uusajale iseloomulik ,,Ühtne rahvusriik" ja tugev keskvõim. - Absolutismi algus: H IV soovis teha Prantsusmaa kuningavõimu sõltumatuks: kat.kirikust, riigiseisustest (Generaalstaatidest = riigipäev) Parlamentidest (kohtuorganid)
160×80×6 20,8 26,43 12 836,0 104,5 132,3 5,62 280,9 70,22 81,31 3,26 702,1 180×100×5 20,7 26,36 10 1124 124,9 154,0 6,53 451,8 90,35 102,6 4,14 1045 180×100×6 24,5 31,23 12 1310 145,5 180,8 6,48 523,8 104,8 120,2 4,10 1227 180×100×8 31,4 40,04 20 1598 177,6 225,8 6,32 637,5 127,5 149,9 3,99 1565 200×80×6 24,5 31,23 12 1477 147,4 190,0 6,88 346,7 86,69 99,07 3,33 944,8 200×100×5 22,3 28,36 10 1459 145,9 181,4 7,17 496,9 99,39 112,1 4,19 1206 200×100×6 26,4 33,63 12 1703 170,3 213,3 7,12 576,9 115,4 131,5 4,14 1417
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Armastuse valu on peamine, mida väljendatakse. Hispaanias ka vägagi levinud. Hispaanias kirjutati eriti palju romaane, Itaalias vähem. Jorge de Montemagor ,,Diana" 1559 (?). selle zanri hilisemaid näiteid on Cervantes ise ,,Galatea" 1585. jäi pooleli, palju luuletusi sees. Philip Sidney (oli ka tähtsamaid sonetikirjanikke Spenceri ja Shakespeare kõrval) Inglismaa R kirjanik kirjutas ka Arkadia 1590 ja Lope de Vega kirjutas samanimelise teose 1598. Seega üleeuroopaline. Intiimne temaatika. Armusuhted peamised. John Lily on proosakirjanik, kes sai tuntuks kahe teosega, kus peategelaseks Euphuese nimeline noormees. Tema armuseiklused salongides, aristokraatia piires. 1579 Eupheus ehk tervameelsuse anatoomia", 1580 Euphes ja tema Inglismaa" Paistsid silma lillelise väljendusviisi ja keeruliste kõnekujunditega, ülespuhutud stiil, ornamentika. Sellest nimest ka saanud mõiste, mis ülespuhutud,
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
meelelahutus puudus) katoliiklased tapsid 10 000 puritaani. Tahtsid meelelahutuse keelata, üks kuningas keelas ära lõbustsused kuid ta kukutati võimult. Puritaanid olid ka väga head kaupmehed, tänu neile tekkis kapitalistlik majandus ning majandus arenes jõudsalt , kaupu eksporditi, puritaanid oli n-ö töönarkomaanid ja töökultuur arenes samuti Hugenotid- prantsusmaa kalvinistid 16-18 sajand Nantes'i edikt- 13. aprillil 1598. aastal Henri IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Kuid oma veendumusi lubati kuulutada ka reformitud usutunnistuse pooldajatel. Tõsi küll - Pariis pidi jääma täiesti katoliiklikuks. Oratoorium- läbiva süzeega mitmeosaline vokaalsümfooniline suurteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad dekoratsioonid ja lavaline tegevus, kujunes välja 17 sajandil.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
