1. Riikide areng varauusajal Riik Saavutused Ebaõnnestumised/ probleemid Inglismaa 1485.a tugev alus kuningavõimule, XVI. sajandi keskpaigas vallutasid Valitsejad: kui Henry Tudor väljus pikaajalisest prantslased Inglismaalt väiksemad Henry VII kodusõjast võitjana ja võimule sai alad Mandri-Euroopas. Usutülid Tudor (1485- 1509) Tudorite dünastia. Henry VIII Kirjanduses: Thomas More tuntud (1509-1547) teos ,,Utoopia", W. Shakespeare Elisabeth I näidendid. (1558-1603) Prantsusmaa XV sajandi lõpuks oli kujunenud Francois I püüdis saavutada tugev kuningavõim. Veelgi enam hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tugevdas võimu Fracois I (1515- 1614.a lakkab kooskäimast 1547). Silmapaistev monarhia. generaalstaabid. Usutülid. Kodusõjad Luuakse palgaline arme...
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maal...
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614. aastal saatis Louis XIII genera...
Kontakt MEEKÄRG OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Kalevi 91, Tartu, Tartumaa, 51504 Tegevuskoha aadress: Puhja, Puhja vald, Tartu maakond, 63608 Kontaktisik: Jana Raudsepp Telefon: +372 5194 2226 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Meekärg on 2017. aastal Tartu maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusalaks on omatoodangu tootmine, pakendamine ja turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma koos ühe töölisega 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen ma klientidega ja hoian silma peal mee kvaliteedil. Firma pakub naturaalset Lõuna-Eesti loodusest pärit puhast mett. Swot-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Eestimaine, Lõuna-Eestist pärit mesi Mesinduse alal võhik Idee oleks pakkuda tootena rosinaid Vajalik on läbida koolitusi sisaldavat mett Madal krediidivõime Kompetentne töötaja VÕIMALUSED ...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist ...
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmelin...
Koori ülesandeks massist tseenides anda . Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17- 18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa . Ta aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolu muutusi . Ooperi eelkäijaks oli Vana-Kreeka tragöödiad mis olid sõnalis muusikalis etendused . Venesaussi ajastul olid ooperi eelkäijateks mitmesugused müsteeriumid . Esimene ooper tehti 1598 Firinze Jacopo Peri ,, Daphne ,, Itaalia ooperid domineerisid euroopas üle kahe sajandi . Prantsuse ooperi loojaks oli rahvuselt Itaallane Jean Baltiste Lully ( 1632 1687 ) . Nimetus OOPER , mis tähendab Itaalia keeles Töö või teos . Võeti kasutusele 17. saj keskel . Enne seda õeldi muusikaline draama . Muusika ilmestas seda . Saadet mängis instrument . Etendused toimusid ainult õukondades . 17 saj hakati ehitama avalikke ooperi teatreid . Esimene teater rajati 1637
Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absolutism prantsusmaal- valitsemisvorm, mille korral riigijuhil on piiramatu võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit
-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks. Kujunes välja Guillaume Dufay stiil: palju ringi reisinud õpetlasena ühendas ta prantsuse kompositsioonitehnika, inglise kõlataju, itaalia luulevormide klassikalised mõõdusuhted, selge liigenduse ja meelelise laulvuse. Renessansiajastul hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama kontsertmuusikana. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper „Daphne“ etendus 1598. aastal. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tšello ja kontrabass. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan, kiire
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avali...
· Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. · Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Louis XIV kirikupoliitika · Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel valitsesid usulised pinged. · 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada. · Hugenottide eriõigused olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise, ta tühistas hugenottide allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud ja neid vallandati riigiametitest. · Järgmine kuningas Louis XV jättis riigiasjad taas oma ametnike hooleks. Ajalukku on
Peter Paul Rubens(Pieter Pauwel Rubens) Elukäik 28. juuni 1577 Siegen 30. mai 1640 Antwerpen. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid 14-aastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantist...
* hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda. * 1649 Charles I mõisteti surma ja tal raiuti pea maha .Enamik Inglasi ei mõistnud toimunut õigeks . * 1688 - Novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. ISIKUD : * Louis XIII prantsuse valitseja , keda ei huvitanud riigi valitsemine . Ta jättis selle kohustuse oma nõunikule . Kui ta suri päris ta trooni 5-aastane poeg Louis
uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese manufaktuur- oli hiliskeskajal käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised renessanss- keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav
REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON 1. Millised kaks kristlikku kirikut olid keskaegses Euroopas? Katoliku-ja õigeusu kirik. 2. 1054-kirikulõhe 3. Millega seoses hakkas vähenema Rooma paavsti ilmalik võim? Kuningate võimu tugevnemisega. Ennem toetati kirikule. 4. Keda nimetati ketseriteks? Neid, kes kritiseerisid kirikut. 5.Milliste vahenditega kogus katoliku kirik endale rikkusi? Inimeste pattude pealt(induligentsid), annetused. 6. Kes oli Martin Luther hariduselt? Usuteaduse doktor. 7. Millisesse seisusesse Luther kuulus? Vaimulikku. 8. Milline katoliku kiriku tegevus ajendas Lutherit protestima? Induligentside müük. 9. Millega algatas Luther usupuhastusliikumise? Avaldas oma seisukohad tessidena. 10. Miks levisid Lutheri seisukohad kiiresti üle Saksamaa? Tänu trükikunstile. 11. Kuidas reageeris paavst Lutheri tegevusele? Pani ta kirikuvande alla. 12. Kuidas reageeris keiser Lutheri tegevusele? Kuulutas ta väljaspool seadus...
Pärisbarokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi stiiliks, mõnevõrra ulatus ta ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis see isegi III veerandi lõpuni. Pärisbarokk 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kes...
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania skulptuur ● Itaalia renessanssimõjud peaaegu puuduvad ● Värvilised & puidust skulptuurid ● Elulähedus, ulatus naturalismini ● Kujude näod elavad, emotsioonide ehedus ● Silmad mõnikord klaasist ● Vahel lisati ehtsaid juukseid & riideid Kuulsamad Hispaania skulptorid ● Juan Martínez Montañés ● 1568-1649 ● Sündinud kohas nimega Alcalá la Real (Jaéni provintsis, Andaluusias). ● Oli tuntud ka kui “Puujumal”. ● Esimene töö oli St Christopher (El Salvadori kirikus Seville`is). 1597.a. ● Kuulsamaid töid: St Jerome`i altar Cristo de la Clemencia Kuningas Philip IV pronksist ratsamonument jt. http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Martínez_Montañés#mediaviewer/File:Mart %C3%ADnez_Monta ● ...
1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga. 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet( "Hamlet") ja tütar Judith( "Juudit.") 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal. 1614. aastal toimus ränk tulekahju ja hakkasid levima jutud tema suguvõsa kohta. Shakespeare`i tervis oli halb ja ta suri 23. aprillil 1616. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal leidis oma viimse puhkepaiga Shakespeare kõrval tema naine. kose 2011 Teater 1593. aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain`s Men (1603. aastast
sageli esile toodud teenõude juures. Viimaseks lillede ja lindudega ornamenteeritud nõud, mis on suuresti ajastu maitse peegel: eri ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil erinevaid kavatsusi. Legendi järgi leiutas Jaapani mõõga sepp Amakuni. Alguses olid Jaapani mõõgad sirged, kuid 8. sajandil leidsid sõdalased, et kõver mõõk tuleb tupest kiiremini välja ja lõikab paremini. 986. ja 1598. a. te vahel valmistatud Jaapani mõõku kutsutakse kotdeks ('vanad mõõgad'). Katanasid hakati taguma ligikaudu a.l1400. 1934a. aastal alustas Jaapani valitsus sõduritele katanade tootmist. Neid katanasid nimetatakse gendaitdeks. Gendaitd leidsid Teises maailmasõjas ohtralt kasutamist. Keraamilisi anumaid kasutati nii rituaalide juures kui ka igapäevases elus. Selle aja keraamikat iseloomustab köie või nööri abil peale pressitud ornament
Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma taga...
,,Ajad on teised, inimesed endised." (Anton Hansen Tammsaare) Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba kiviajal- lausuti nõia...
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Inglise kirikutes missad peeti inglise keeles. Reformatsiooni esilekerkimisega Sveitsis ja Saksamaal hakkasid sarnased sündmused toimuma ka Prantsusmaal. Ühiskond oli valmis suurteks usulisteks muudatusteks, kuid siiski algas suurte takistuste ja vihase vastupanuga. Reformatsiooni suurimateks edendajateks võib pidada Jacques Lefevre ja Loius de Berquini. Toimusid rasked Prantsusmaa ususõjad, mis algasid 1562. aastal Vassy veresaunaga ning lõppesid alles 1598. aastal väljaantud Nantes´i ediktiga, millega lubati katoliku usul püsima jääda, hugenotid said mitmeid õigusi ning lubati kuulutada kalvinismi, kuid seda mitte Pariisis. Ususõjad küll olid lõppenuks sellega loetud, kuid usulised pinged säilisid sellest hoolimata. Madalmaad on mereäärsed maad Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Need koosnesid 17 provintsist ning olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, kus toimus krediidi süsteem.
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel va...
Kunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras ...
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2...
BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. · Ots...
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; ...
tähenduse. Ta maalis umbes 700 maali, kuulsaim on "Kadunud poja tagasitulek", mis oli ta viimane maal. Prantsusmaal olid barokse suuna peaesindajaks Nicolas Poussin. Peter Paul Rubens Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.Hariduse sai ta ladina koolis. Aastal 1598 võeti Rubens vastu linna maalikunstnike gildi. Aastal 1600. läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Aastal 1603 reisis Hispaaniasse. Seejärel veetis mõned aastad Roomas. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Samal ajal asutas ka maaliateljee. Ateljee kujunes tohutult edukaks ning sellesse tööle saamist
Tartu Karlova Gümnaasium Muusikaajalugu GIAN LORENZO BERNINI Referaat Kai Kornet 10.h klass Juhendaja: Sirje Vasman 2009 Gian Lorenzo Bernini Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) oli barokkajastu üks silmapaistvamaid skulptoreid. Bernini ületas paljusid oma aja portreekunstnikke ning lõi büstitüübi, mida jäljendasid tema järeltulijad ning pidasid üldkehtivaks. Ta kujutas julgelt elulisi karaktereid ning väljendusrikkalt ning veidi liialdatult tundeid. Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile." Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on...
Barokk ( 17 saj. 18 saj. I pool ) 14.03.07 Barokk võrsus 16 saj teisel poolel Itaalia hilis renessansist. Barokk tuleneb sõnast barroco (portukaali k.) tavatu, ebakorrapärane, kummaline. Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teat...
ja Hollandi iseseisvumisega. V Täida tabel Peter Paul Rubensi kohta! elulugu, eluaastad Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik.Aastatel
võim (Eestimaa vaherahu 1629, kogu Mandri-Eesti 16. saj lõpp- kubermang, jagunes neljaks Rootsile (Lõuna-Eestist moodustati 17. saj maakonnaks, 7 linnuselääni) Liivimaa kubermang, jagunes keskpaik b) Poola võim Lõuna-Eestis maakondadeks); Rootsi-Taani sõjad (jagunes presidentkondadeks, 1598. 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645 aastast vojevoodkondadeks) Saaremaa Rootsile c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg 16. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Põhjasõda 1700-1721, Uusikaupunki saj lõpp-18. saj jagunesid maakondadeks: Eestimaa rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi algus kubermangus Lääne-, Harju-, koosseisu
Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks sai lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid: jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii sündisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka franko-flaami koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez, franko-flaami ja
SONNETS · Published in 1609, the Sonnets were the last of Shakespeare's nondramatic works to be printed. Scholars are not certain when each of the 154 sonnets was composed, but evidence suggests that Shakespeare wrote sonnets throughout his career for a private readership. Even before the two unauthorized sonnets appeared in The Passionate Pilgrim in 1599, Francis Meres had referred in 1598 to Shakespeare's "sugred" Sonnets among his private friends". · Few analysts believe that the published collection follows Shakespeare's intended sequence. He seems to have planned two contrasting series: one about uncontrollable lust for a married woman of dark complexion (the "dark lady"), and one about conflicted love for a fair young man (the "fair youth"). ·
sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai...
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
Protestantism .. on peamiselt 16. sajandil eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks.Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav'.Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Kalvinism Protestantlik usuvool, rajatud 1536 J. Calvini poolt. Lähtus Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sall...
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsio...
Suurte ballett-ooperite sünnimaaks on 17.-18.saj. Prantsusmaa. OOPERI AJALOOST Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vanakreeka tragöödiad olid sõnalis- muusikalised etendused, kus lisaks koorietteastele esitati lauldes ka osa monolooge ja dialooge. Renessansiajastul olid ooperi eelkäijateks mitmesugused müsteeriumid ning madrigalkomöödiad. Vanakreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas Jacopo Peri (1561-1633). 1598.a. lavastati Itaalias tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Nimetus "ooper" (it.k. opera- töö, teos) võeti kasutusele 17.saj. keskel. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperilavale ilmus satiir- hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperi "isaks"
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale Maadeavastused avardasid Euroopas inimeste silmaringi, maad õpiti rohkem tundma. Samuti õpiti tundma uusi taimi ja loomi, Euroopass...
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
Esimesed kümnendid Baconi elus Francis Bacon (22 Jaanuar 1561 9 Aprill 1626) sündis aadlikute peres.Tema isa Nicholas Bacon oli kuninganõunik ja poliitik.Ema Anne Bacon oli luuletaja.Vend Anthony õppis temaga koos ja nad puutusid oma õpingutel palju kokku. Bacon hakkas juba varakult haridust omandama John Walsalli käe all ,kes oli Oxfordi Ülikooli lõpetanud.Õpingud olid range usulise korraga ,mis oli tingitud John Walsalli puritaanilukst tendentsist. Francis Bacon astus 1573 aastal Trinity College'isse ,Cambridges ,olles 12 aastane. Peamiselt keskendus ta keskaegsele ladina keelele ja toetus ,keskaegsele ladina- õppekavale. Ta astus pärast Trinity College lõpetamist Poitersi Ülikooli ,kus ta kohtus ka Quuen Elizabethiga ,kes oli vaimustuses noore poisi intelelligentsist ja hakkas teda kutsuma ,,Nooreks Rahuvalvajaks" Tema õpingud panid ta uskuma ,et need õpingumeetodid on väärad ja ebapraktilised.Tema austus Aristotelese vastu kadu...
Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dm...
- toimus 1572.aasta augustis; toimus, kuna kalvinistlik Henry IV abiellus katoliiklasega ning tahtis selle läbi saada kuningaks; prantslastele ei meeldinud, et kuningas on kalvinist seega nad tapsid Henry lähikondlased, kes olid pulmapeole tulnud. - algul loobus astumast katoliku usku, astus sõtta trooni pärast Katoliikliku Liigaga ning võitis, pärast seda võtis vabatahtlikut vastu katoliku usu. Mida sätestas Nantes’i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. - 1598.aastal, millega kuulutas välja usuvabaduse ning lõpetas 50.aastat kestnud ususõjad. - ametlikuks usuk jäi ikkagi katoliiklus, kui hugenotid tohtisid järgida oma usutalitusi ning pidada emakeelseid jumalateenistusi jms. Miks me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? - sest ta võttis aadlitelt ära võimu, nende kindlustuslosside müüride lammutamine ning duellide keelustamine; saatis laiali Generaalstaadid; keelustas usuvabaduse; seega kogu
Itaalia ooperis kujunes välja kaks suunda. Esiteks tõsine ooper - opera seria , mille tegelasteks olid antiiksed jumalad ja kangelased, kes tegutsesid kõrge traagikaga õhkkonnas. Teiseks suunaks oli koomiline rahvaooper opera buffa, kus komöödiast pärit tegelaskujude Arlekiini ja Colombina kõrval tegutses hulganisti igasuguseid kelme, päevavargaind, tossikesi ja teisi. Esimese muusikalise draama kirjutas itaalia helilooja Jacopo Peri 1598 a. "Daphne" (see ooper pole säilinud), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat. Sõna "ooper" võeti kasutusele 17.saj., kuni selle ajani kasutati väljendit "muusikaline draama." Esimeste ooperite süzeed (sisu) võeti Antiik-Kreeka tragöödiatest. Algul oli laul kõnelähedane, sest teksti peeti tähtsamaks ning sõna püüti edasi anda äärmise täpsusega ( kõnelähedane laul e.retsitatiiv ). Meloodiad olid väga lihtsad, orkestril taustfunktsioon ( saade ). Hiljem hakati muusikas
Hispaania Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ajalugu.....................................................................................................................................3 3.Rahvastik..................................................................................................................................5 4.Kultuur.....................................................................................................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee p...
Ta lõi talle ustava karakteri, kardinali näos on tunda mõnu elurõõmudest, aga õhkub kõrkust ning iseteadvust. Selles meistriteoses äratab tähelepanu Borghese läikiv näonahk ning üks pooleldi suletud nööp. "Constanza Bonarelli büstil" on Bernini suutnud tabada noore naise ilmest kummalise tundevirvenduse, mis seguneb imestuse, umbusu ja ehmatusega (vaata pilti nr 4) Sisu Giovanni Lorenzo Bernini sündis 7. detsembril 1598. aastal Napolis, Itaalias, ning suri 28.november 1680.aastal Roomas. Ta oli 17.sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Kui poiss oli 7.aastane läks ta koos isaga Rooma ja jäi sinna elulõpuni elama. Ta isa osales seal paljudes suurtes projektides. Bernini andeid märkas kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Ta esimesed töö olid inspireeritud Hellenismiaegsest skulptuurid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
