Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1586" - 99 õppematerjali

1586 – 1588 Õli lõuendil 480 × 360 cm  Santa Tomé, Toledo  Click to edit Master text styles
thumbnail
2
doc

Vald

17. ja 18. sajandil tähendas ta mõisamaad koos sellel elavate pärisorjade-talupoegadega. Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läk...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
42
xls

Toiduained

Pärm 79,6 333,1 70 11,4 0,4 - - Äädikas 4,1 17 99 0,4 0 0 0 Kohvipulber, kiirkohv 104 435,2 3,4 14,6 0 0 0 Kohvipulber, röstitud 378,4 1583,1 4 10,4 15,4 - - Kakaopulber 379,2 1586 ,7 3,1 23,5 21,4 12,6 5,36 Kakaojoogipulber, suhkruga 379,9 1589,7 2,1 5,5 6 3,53 1,53 VL.KIUDAINED (g) SÜSIVESIKUD (g)...

Kehaline kasvatus
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

Aastaarvud Liivi sõda ­ 1558-1583 Jam Zapolski rahu ­ 1582 Pljussa vaherahu ­ 1583 Altmargi rahu ­ 1629 Brömsebro rahu ­ 1645 Oliwa rahu ­ 1660 suur näljahäda ­ 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad ­ 1684 esimene eesti keelne grammatika ­ 1637 Tartu ülikooli asutamine ­ 1632 2. Isikud Balthasar Russow ­ Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV ­ Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI ­ Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna...

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased t...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Hispaania ja kunst

Põhiliselt on Escorial ehitatud renessanss-stiilis. 17-nurkne barokk-stiilis mausoleum, mille ehitamisega alustati 1617. aastal, valmis 1654. aastal. Pärast algse kavandi autori ja ehitustööde juhi Juan de Toledo surma 1567.aastal jätkas tööd tema assistent, arhitekt Juan de Herrera, kelle teeneks võib pidada ehitise lõplikku väljanägemist. Ehitustööd jõudsid lõpule 1584.aastal ja 1586 . aastal Püha Laurentiuse päeval (10.aug) toimus kiriku sisseõnnistamine. Escoriali põhiplaan oli kavandatud nii,et loss tervikuna pidi sümboliseerima riista, mida oli kasutatud Püha Laurentiuse märtrisurmaks-praeresti. Ehitise põhi on 207x161 m ja meenutab ümberpööratud praeresti, 4 nurgatorni pidid kujutama nelja restijalga, esileulatuv Palacio de Infantes-käepidet. Ehitusmaterjaliks on Peralejose valkjashall graniit....

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Galileo Galilei

Galileo ei kuulanud teda, jätkas matemaatika ja filosoofiaga ning lahkus 1585. aastal ülikoolist ilma mingi teaduskraadita (Stillman 2002: 42-43). Mõned aastad pärast ülikoolist lahkumist alustas Galileo matemaatika eratundidega Firenzes ja Sienas. Tema esimene algupärane teaduslik uurimus hüdroastaatikast valmis 1586 . aastal. See oli segu teooriast ja praktikast vana hea Archimedese vaimus. Umbes samal ajal hakkas ta kirjutama uut uurimustööd liikumise kohta, mis pärast nelja või viie aasta jooksul tehtud töötlusi ja täiendusi moodustas aluspõhja, millelt ta hiljem alustas oma kõige tähtsamat füüsikaalast uurimust (Stillman 2002: 46). 4 1587. aasta lõpu poole avastas Galileo geniaalse ja väga praktlise viisi, kuidas määrata raskete...

Uurimistöö
65 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...

Muusikaajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloolised isikud

Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvestatud kodutöö

2004) 7 Lisa 1 Kinnis- ja vallasvara notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute arv Eestis 2003. aastal Maakond Ostu-müügilepingud kokku Harju 20900 Ida-Viru 4779 Tartu 4727 Pärnu 3503 Lääne-Viru 2298 Viljandi 1601 Rapla 1586 Võru 1552 Valga 1460 Jõgeva 1017 Lääne 910 Järva 883 Saare 750 Põlva 700 Hiiu 306 Allikas: /3/ 8 Lisa 2 Esmaselt registreeritud uute sõiduautode arv Eestis 1995-2003 Aasta Sõiduautode arv 1995 3091...

Teadustöö alused
163 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Barokkmuusika Saksamaal

sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja Marthin Luther. 16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga. Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus Lassus Micheal Preatorius(1571-1621). ­ muusikakogumik ,,Terpsischore'' ­ 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619) ­ 9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : ­ Soololaulu ­ Generaalbassi (basso continue ) ­ Veneetsia mitmekooritehnikat...

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Galileo Galilei

See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega.Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes.Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Galileo Galilei selle Pisa perioodi kohta on legend, et ta viskas Pisa viltusest tornist alla raskusi ja jälgis, kuidas need maapinnale jõuavad. Galilei ise ei räägi kuskil, nagu oleks ta sellist eksperimenti teinud. Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinud, aga lasi Galileo Galileist kirjutades oma fantaasial üsna vabalt lennata...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Moskva Kreml

, - -- , . . -- 27,5 . -, - -- , -- . , (II . .). - , ( I . .) , , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , -- « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 ,...

Vene keel
57 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Igiliikur

Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessansi heliloojaid

Phelippe de Vitry ­ tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino ­ Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna ­ varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) ­ 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) ­ 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) ­ 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart ­ 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musi...

Muusika
24 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Inimõigused ja nende piiramine õigusega

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses...

Õigusõpetus
200 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

Marat AS 855 401 222 Paldiski Mistra-Autex AS 165 128 172 171 216 Raasiku BLRT Grupp 3446 2500 3495 4617 Tallinn, laevaehitus ArcelorMittal Tallinn 562 1557 Muuga OÜ 165 1604 Norma AS 874 986 1047 1264 Tallinn Elcoteq Tallinn 3200 1586 1034 ABB Eesti AS 993 800 993 1698 Jüri, tuulegeneraatorid Harju Elekter 378 271 454 622 732 Keila, elektriseadmed Keila Kaabel 96 332 372 606 Loksa Laevatehase AS 696 267 301 520 703 Stoneridge Electronics 177 283 469 449 Tallinn Ensto Ensek AS 250 152 443 516 Keila, tsinkimine,...

Keskkond
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Galileo Galilei

Ta tahtis, et pojast saaks kangakaupmees, kuid Galileo sooovis alustada teaduslikku karjääri. Haridus 1581. aastal, astus ta 17-aastasena Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Aastal 1583 kohtus Galileo Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus matemaatikast vaimustusse. Ta hakkas meditsiiniloengute asemel matemaatika loengutel käima. Isa polnud sellega nõus ja Galileo lahkus ülikoolist ilma kraadita. 1586 . Aastal tegi ta oma esimese uurimuse hüdrostaatika kohta. Tema kuulsus loodusfilosoofina levima. 1589. Aastal sai ta Pisa ülikooli matemaatikaprofessoriks . Ajalugu Levib legend, et Galileo viskas Pisa tornist alla raskusi ja jälgis kuidas need maapinnale jõuavad. Aastal 1592 määrati Galileo Padova Ülikooli matemaatikarofessoriks, kus oli palk mitu korda suurem. Seal valmisid mitmed tema leiutised ning ta hakkas koguma materjali, mis hiljem tegid ta maailmakuulsaks...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist

4.Hetiidi impeeriumi pealinnas, Hattusas asuvad lõviväravad Hetiitide pealinnast Hattusast Hattusa oli hilisel pronksiajal Hetiitide impeeriumi pealinn. See paiknes põllumajanduslikult rikkalikus piirkonnas, tänapäevase linna Böghazköy läheduses ning asutati umbes 6 millenniumil e.m.a. See oli kuningas Hattusili I, kes tegi Hattusast Hetiidi impeeriumi pealinna 1586 a. eKr. Linna ümbrus hõlmas endas suuri ning rikkalikke põlluharimiseks viljakaid maa-alasid, küngaste jalameid karjakasvatamiseks ning metsasid. Väikeseid metsatukkasid võib praegugi leida linnast väljaspool, kuid tollal hõlmasid metsad kordades suuremaid pindalasid, mis tähendas, et linnaelanikel olid vajalikud ressursid puidu näol kõiksuguste ehitiste rajamiseks olemas. Põllud andsid linnaelanikele vilja nisu, orda või läätsede näol. Kasvatati ka linast, kuid peamiseks riiete...

Kunstiajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...

Inseneriinformaatika
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun