Rahvaarv u 100 000 1525 Lüübekis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 22/01/1558 Algab Liivi sõda JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) 1583 Pljussa rahu; Tartusse asutatakse Jesuiitide Pärast kodusõda tekkisid Taanil raskused oma alade haldamisega ja kolleegium. otsustas need müüa Liivi ordule. Tekkinud võimuvaakumit ja asjaolu, et orduväed olid 1343 kevadel Pihkvas, otsustasid ära kasutada eestlased. Taheti alustada kevadisi põllutöid juba vabana. Algas 23. Aprillil 1343 märgutulede süütamisega
Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elunormiks. Russow ise oli öelnud: "Kui mõne piiskopi sohinaine oli vananenud
1.Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 2.Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonit...
· Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks oli katoliiklaste ja protestantide vahelin7e võitlus · Kestis ligi 150 aastat Vastureformatsioon: · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jeuiitide ordu 1540 · Ignatius Loyola poolt loodud · Oluline kiriku tööriist läbi 16 sajandi · Eesmärgiks levitada usku läbi hariduse · 1583 rajati Tartusse jesuiitide kollegium · Kuulsaim põhimõte: eesmärk pühitseb abinõud · Trento kirikukogu 1545-63 · Üritati katoliku usku eristada luterlusest · Jäädi kindlkas dogmadele piibli tõlgendamise ainuõigus ja kiriku õpetus on ainuõige · Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad · üldnimetus konflitidele, mis puhkesid reformatsiooni tulemusena · kestsis Euroopas ligi 150 aastat · Prantsusmaal 1562-98
Ajaloo kordamisküsimused 1. Millal oli Eesti ajaloos ,,Sõdade ajajärk"? Sõdade ajajärk oli 16. sajandil. 2. Milliseid sõdu sellel perioodil peeti? Liivi sõda (1558-1583) Venemaa sõdis Riia peapiiskopi ja Poolaga (1556-1557) Narva piiramine ja pommitamine Vene vägede poolt (1558 kevad) Tartu piiramine ja pommitamine (1558 juuli) Eesti talupoegade ülestõus (1560 1561) 3. Nimeta 16. sajandi suurriigid Läänemere ääres. Venemaa, Poola Leedu, Taani ja Rootsi. 4. Mis oli Tartu maks? Tartu maks oli Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut Vene tsaarile. Maksma pidi aastas iga elaniku pealt 1 marga. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud võrstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. 5. Miks oli Liivi sõja põhjuseks ja ajendiks? · Venemaa (Moskva s...
Kuigi ta isa ei pidanud religiooni järgmist eriti tähtsaks, pani ta Galileo 1575. aastal Vallombrosa kloostri kooli, kus aga noormehele hakkas niiväga meeldima, et peagi astus ta noviitsina Vallombrosa ordusse. See aga ei meeldinud ta isale, kes tõi ta sealt esimesel võimalsuel ära. 1581. aastal asutus Galileo enda isa soovil Pisa ülikooli meditsiini õppima. Noormeest huvitas aga rohkem hoopis matemaatika ning Aristotelese teooriate ümberlükkamine. Alates 1583. aastast hakkaski Galileo käima meditsiiniloengute asemel hoopis matemaatikaloengutes. Sellega aga ei nõustunud jällegi tema isa, kes lõpetas varsti pärast poja erialavahetust tema õppemaksu tasumise ning seepärast lahkus Galileo 1585. aastal ülikoolist ilma kraadita. Galileo Galilei oli esimene inimene, kes hakkas kahtlema Aristotelese teoorias, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged. 2000 aastat peale Vanekreeka filosoofi surma, 1589
1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool Peamised ideed Põhjasõja järgne Usuvabadus, lõhti Rahva harimine ja madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel...
esti RoEotsi ja Vene riigi koosseisus [Õpik ptk 17-19; 21] 1. Milliste riikide vahel ja millal sõlmiti järgmised Eesti saatust mõjutanud (vahe)rahulepingud? Mis oli nende (vahe)rahulepingute sisu? a. Jam Zapolski vaherahu (1582)- Venemaa loobus Liivimaast, Poola loobus venemaal vallutatud linnadest. b. Pljusaa vaherahu (1583)-Rootsi sai Põhja- Eesti, Ingerimaa ja Karjala alad. c. Altmargi rahu (1629)-Poolakad tunnustasid Rootsi võimu kogu liivimaa üle. (Poola loobus Lõuna-Eestist) d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama. e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale. f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes. Venemaa loobus Ida-Eestist ja Ida-Läti aladest. 2. Millal osalesid? Ja millised sündmusega algas Põhjasõda? Mis oli sõja põhjus? Millised riigid ja valitsejad sõjas V:1700-1721. Läänemere äärsed riihid tahtsid tagasi ...
Eesti ala valitsejad 14. 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma väikese rahvaarvu ning piisavate ressursside puudumise tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Lisaks sellele asub Eesti ala küllaltki soodsas kohas. Eesti alal on paljud riigid võimuvõitlust pidanud. Näiteks võib tuua Venemaad, Rootsit ja Taani kuningriiki. Pärast madisepäeva lahingut, kui eestlased kaotasid, sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. Taanlaste kindlaks eesmärgiks oli Eesti ala püsivalt vallutada. Pärast võidukat lahingut Taanlaste poolt lasi Taani kuningas Tallinna alla ehitada kivilinnuse, määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks jäi kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Eesti ala aga üldiselt jaotus nii mitme riigi vahel. Lisaks Taanile, kes oli hõivanud Põhja-Eesti, läksid Sakala ja Järv...
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski ...
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja Raamatu sisu Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana. Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse, mis asub tänapäeva Pirital. Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. Juba lapsep...
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. ...
Talle meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale see ei sobinud. Kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda tagasi. 17-aastane Galilei asus isa soovil Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Galilei tegi järelduse, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega. Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima matemaatikaloengutel. Isa ei nõustunud eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei ülikoolist ilma kraadita. Iseseisva elu algus Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse ning
Kuni 1570.aastani jäid venelased sõjategevusest kõrvale. 1570.a toimus esimene Tallinna piiramine ja 1577.a toimus Tallinna teine piiramine. Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale
ei saadud, otsustas ta sõja kasuks Ivo Schenkenberg – •Tallinnasse põgenenud lihtrahvast ja talupoegadest moodustas ta 1576. Aastal Rootsi väkke 400- mehelise lipkonna, mida ta ise juhtis. •Oli mündimeistri sell, teda hakati kutsuma Liivimaa Hannibaliks. •Liigjulguse pärast 1579. piirati venelaste poolt sisse, hiljem hukati Jam Zapolski vaherahu -1582 – Poola ja Venemaa vaheline vaherahu, mis andis kõik russide Liivimaal vallutatud linnused Poolale. Pljussa rahu- 1583. Aastal Rootsi ja Venemaa vaheline rahu, sõlmiti Pljussa jõe suudmes, rootslased säilitasid kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingverimaal. •1590.aastal puhkes taas sõjategevus ning lõplik rahu sõlmiti 1595. aastal •Sellega oli Liivi sõda lõppenud, saavutati ajutine tasakaal, sest maa jäi jagatuks 3 riigi vahel.
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
1577 toimus Tallinna teine piiramine. See piiramine kestis 7 nädalat, mille jooksul purustati Pirita klooster. Tallinnlase Ivo Schenkenbergiga eesotsas tehti rüüsteretki, kuid ta võeti vangi ja hukati. 1578 tegi Poola ulatusliku pealetungi Venemaale. Kuigi Moskvani ei jõutud, sõlmiti 1582. aastal vaherahu, mis andis kõik Liivimaal asuvad vene linnused Poolale. 1583. aastal Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga jäi Rootsile nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused.
võõrapäraseid viise. Püüti koostada ka nn mittesaksa lauluraamatut kuid selleni ei jõutud lähema saja aasta jooksul- seega oli inimestel raskem õppida ja aru saada. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks ? Katoliku jumalateenistusel kandis muusikalist külge koor, püüti laulma panna ka kogudust, kuid esialgu eestlased ei läinud sellega eriliselt kaasa. Vastureformatsiooni käigus rajati Tartus 1583. aastal jesuiitide residents ja tõlkide seminar, millest sai jesuiidikolleegium- eesti esimene kõrgem kool, selle kooli rektor T.Busaeus andis välja ka tekstiraamatu koos lauliraamatu osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule, tõenäoliselt olid neile lisatud ka noodid. 1622. aastal avaldas W.Buccius katoliikliku käsiraamatu, milles samuti leidus eestikeelseid kirikulalulekoos nootidega- raamat jäi kasutusele kogu 17. sajandiks Müllr asutas Oühavaimu kiriku juurde kooli
Shakespeare Elulugu · Was born in 1564, probably on April 23, in the small country town of Stratford-on- Avon · Father was a prosperous glove maker and held several important positions in the town government · Mother, Mary Arden, was the daughter of a wealthy landowner · By the age of 7, Shakespeare was probably attending the local grammar school · In 1582, at the age of 18, he married Anne Hathaway (26), the daughter of a farmer who lived about a mile from Stratford · Daughter Susanna (born in 1583) and twins, Hamnet and Judith (born in 1585; Hamnet died in 1596) · From 1585 to 1592, a period some scholars call ,,the lost years" · From 1592 the recors about Shakespeare are much fuller. · Sometime during the lost years Shakespeare moved to London and became part of the city's busy theatrical life · By 1594 he was a shareholder, or part owner, in one London's most popu...
Weissenstein, Rakvere-Wesenberg, Narva-Narwa, Kuressaare-Arensburg, Valga-Walk. Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaat oluline kauplemiskoht Tsunftijänes nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi, mille haridustasemele polnud eesti varasemas ajaloos võrdset. Siis asutasid nad tõlkide seminari, mille eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate. Pühajõe mäss 1642. a. toimunud Urvaste kihelkonnas sündmus, mille käigus hävitasid talupojad Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, sest see pidavat olema pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjus.
William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. 27. novembril 1581. aastal abiellus kaheksateistkümneaastane Shakespeare kahekümne kuue aastase Anne Hathawayga. Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare'i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare'i kaksikud Hamnet (poeg) ja Judith (tütar). 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
ladina keelele. · Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed. · Tolleaegsele õpetusele tuginedes sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi teksti pähe õppima. Kuigi see õpetus võib tunduda kurnav ja piinav, oli sellel ka suur osa Shakespeare`i kujunemisel. · 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit rikkast perest, Shottery külast. · 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith. Laste nimedel on kindlasti mingisugune seotus Shakespeare`i teoste ,,Hamleti" ja ,,Juuditiga". · Esimene tutvus teatriga toimus Shakespeare`il siis, kui ta oli üheksateist aastane. · Enne enese tõelist sidumist teatriga tutvus ta ka rändtruppidega. 1593. aastal astus
Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesu...
eest mahajäetud villasse ning hakkavad seal iga päev lugusid jutustama, iga päev jutustati 10 lugu. Novell- proosa lühivorm, vähe tegelasi, tihe ja läbimõeldud, liigsete detailideta, tegelased loo käigus tavaliselt ei muutu. Avatud novell- hajus, lahtise lõpuga. Suletud novell- konkreetne lõpp, ootamatu lõpp(püänt). Boccacio novell: Dekameron, tänapäevane novell: ,,Toomas Nipernaadi" 4. Shakespeare. Elu: 1582 abiellus Anne Hathaway'ga; 1583 sündis tütar Susanna; eeldatakse, et sündis ja suri 23. Aprillil; sündis ja suri Stratford-Upon-Avonis; isa oli kaupmees, alguses rikas, 14-aastasena jättis William isa vaesumise tõttu kooli pooleli; sünnivad kaksikud Judith ja Hamnet, Hamnet sureb 11-aastasena. Looming: näidendid: komöödiad- ,,Suveöö Unenägu", ,,Veneetsia Kaupmees", ,,Tõrksa Taltsutus" tragöödiad: ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Othello" , ,,Mackbeth", ,,Kuningas
Peres oli kokku 8 last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William Shakespeare oli pere kolmas laps. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Põhirõhk oli ladina keelele. Tolleaegse õpetuse omapäraks oli ka talumatu tundub kümnete ja sadade lk'de päheõppimine, sest raamatud olid haruldased ja kallid. Siit võivad pärit olla ka Shakespeare'i hilisemates teostes esinevad tsitaadid. 1582 abiellus Shakespeare Anne Hathaway'ga. Naine oli pärit rikkast perest. 1583.a. mais sündis tütar Susanna, järgnesid kaksikud: poeg Hamnet ja tütar Judith. Pere eest kandis Shakespeare hoolt kogu oma elu. Esimene tutvus teatriga pärines arvatavasti ajast, mil Shakespeare oli 19-aastane. 1585. a. lahkus Shakespeare vaesena kodust ja jõudis Londonisse, kus lootis parandada perekonna elujärge. London oli Inglismaa suurim asula oma 200 000 elanikuga. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn ning ajastu üks kultuursemaid Euroopas, kus armastatuimaks
ääres. Sama aasta 26. aprillil ristiti ta Stratford-upon-Avonis. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. 27. novembril 1581. aastal abiellus kaheksateistkümneaastane Shakespeare kahekümne kuue aastase Anne Hathawayga. Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare'i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare'i kaksikud Hamnet (poeg) ja Judith (tütar). 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
7) Kes oli, mida tegi: 1. Sigismund II August 2. hertsog Magnus 3. Ivan IV 4. Ivo Schenkenberg 5. Stefan Batory 6. B.Russow Liivi sõja tulemused 1582.a. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Osapooled: Poola ja Venemaa Tingimused: Venemaa loovutas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis vallutatud linnused Poolale Tähtsus: algas Poola aeg Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1583.a. sõlmiti Pljussa vaherahu Osapooled: Rootsi ja Venemaa Tingimused: Rootsi sai Venemaa poolt vallutatud alad Põhja- Eestis, lisaks Ingerimaa alad Tähtsus: algas Rootsi aeg Põhja-Eestis, lõppes Liivi sõda Liivi sõja tulemusena algas Eestis kolme kuninga periood: 1) Põhja Eestis Rootsi võim, nimetusena Eestimaa kubermang 2) Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga kuulus Poola riigi koosseisu, nimetati Liivimaaks
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdu...
Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele; viimane oli jagatud 1/3 Poolale, 1/3 Leedule ja 1/3 Saksamaale (kohalikele sakslastele kuulus 1/12 maast). Poola-Leedu aladelt kadus Vana-Pärnu ja tekkis Valga. 2) Aastast 1559 kuulusid Taanilu Saaremaa alad, kuid 1645 läksid need Rootsile, Brösebro vaherahuga. Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele. Kuressaare tekkis linnana lõpuks. 3) Aastast 1583 kuulusid Rootsile Põhja-Eesti alad ning hiljem, aega kus ta omandas ka teised alad, tuntakse Rootsi ajana. Rootsi alasid tunti Eestimaa Hertsogkonnana ning see oli jagatud Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks ning ka Hiiumaa kuulus sinna alla. Maa oli jagatud 1/5 riigimõisadele, 4/5 eramõisadele. * Õige/Vale: -) Õige Adratalupojad = arvukam osa keskaja talupoegkonnast. -) Vale Vana-Liivimaa adelkond = ordu aladelt. Õige = Taani ja piiskopkondade aladelt.
Vana hea Rootsi aeg – müüt või ajalooline tõde? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestuse üle on kaua vaieldud. Selle alguseks võib pidada Liivi sõja lõppu, kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, kui vallutatud oli Paide, alistus kogu Põhja- Eesti. 1583. aastal Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi sõlmitud Pljussa vaherahu lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Venemaa vahel Liivi sõjas. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile ning viimaks Brömsebro rahuga sai Rootsi enda valdusesse ka Saaremaa. Rootsi aeg kestis Uusikaupungi rahu sõlmimiseni 1721. aastal, millega lõppes Põhjasõda. Altmargi vaherahuga kaasnes rahulik aeg, mil rahvastik sai sõja purustustest ja kahjudest
Eesti keskajal 1. Haldusjaotus keskajal ja peale Liivi sõda. Muutused haldusjaotuses. Millised sündmused neid muudatusi Eesti põhjustasid? Eesti jagunes Taani aladeks, Saare-Lääne piiskopkonnaks, Ordu aladeks ja Tartu piiskopkonnaks. Seda jaotus muutis Jüriöö ülestõus, Taani müüs oma alad Ordule. Peale Liivisõda: Lõuna-Eesti Poola käes Põhja-Eesti Rootsi käes Lääne-Eesti Taani käes 2. Kirjelda Jüriöö ülestõusu ettevalmistusi. Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslaste eest salajas. Jüripäev oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, mille valimine ülestõusu alguseks võis olla psüholoogilise mõjuga. (Sel päeval tähistati uus põllumajanduseaasta algust, milesse taheti astuda vabana.) Oli väga oluline alustada ülestõusu öösel, mil tabati vaen...
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
Referaat 3 elulugu Ivo Schenkenberg Ivo Schenkenberg elas aastatel 1550-1579, olles ise surres vaid 29 aastane.Ivo hukati Pihkvas. Ta oli Tallinna käsitöölise poeg ja ta isa oli Christopher Schenkenberg. Ivo töötas tema sellina. Ivo ema oli Gertke. Gertke sünnitas kolm poega Kersten, Christoffer ja Ivo. Ivo oli neist kolmest noorim. Ivo õppis kõrgema tasemega triviaalkoolis. Ta oskas lugeda, kirjutada ja arvutada. Ta õppis ise veel Eesti keelt, mida oli tal väga vaja talupoegadega läbi käimiseks. Koolides Eesti keelt ei õpetatud. Ivo juhtis Vene- Liivi sõjas Eesti väesalka. Liivi sõjast sai ta ka omale nime ,,Eestimaa Hannibal" ja tema salka kutsuti Hannibal rahvaks.Selle nime teenis ta välja oma julgete ja kavalate tegudega. Ta pani salga kokku Tallina põgenenud talupoegadest, et linna kaitsta. Ivo Schenkenbergi peetakse võidukaks väepealikuks, sest ta oli kaval, julge ja ta...
olid teisejärgulised kodanikud sest linnavalitus oli sakslaste käes. Pilet nr16 *vaimuelu poola ja rootsi ajal (lisa lk115) vastureformatsioon Poola võimu kehtestamisega saabus Liivimaale katoliku kiriku aeg. Oluline osa Liivimaa usuelu tegevuses oli jesuiitide ordu vaimulikel. Liivimaad peeti Põhja- Euroopa katoliku kiriku mõju alla tagasisaamiseks väga tähtsaks see oli uks Rootsi ja Venemaale. Eelkõige tegutsesid jesuiidid Tartus, kus 1583 asutati jesuiitide gümnaasium, mis oli parim kool Eesti aladel. Lisaks rajati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli leida preestriametisse sobivaid mehi maarahva hulgast. Peale Tartu langemist rootslaste kätte lõpetati jesuiitide tegevus Eesti aladel. Jesuiidid avaldasid suurt mõju maarahvale. Luterik kirik rootsi ajal- Liivi sõja tõttu olid paljud kirikud varemetes, puudu oli õpetajaid. Muinasusu kombed hakkasid taas talupoegade keskel levima. Luterlik piiskop Joachim
Eesti piirid Eesti piirid pole täna sellised kui Esivanemad primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud muutub, isegi rannajoon ja jõgede nad mitte takunööriga kokku tõmmatud voolusuund, ammugi siis inimesed. Kunagi viledaid hamesid, vaid korralikke villasest laius tänase Eesti kohal jää, siis ...
Rootsi aeg Põhja Eesti läks Rootsi kätte Pljussa lepinguga 1583. Lõuna Eesti läks 1629. aastal Altmargi lepinguga Rootsi kätte (Poolalt). Saarema läks Brömsbro lepinguga 1545 Rootsi kätte (Taanilt). Põhja Eestis moodustus Eestimaa kubermang. Lõuna Eestis ja Põhja Lätist moodustati Liivimaa kubermang (Riia keskus). Tegemist oli (kindral) kubermanguga. Viljandi ?, Järva, Harju ja Lääne kubermang moodustati Eestimaa kubermangus. Liivimaa kubermangus aga Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil
ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJA KOHTA Ülesanne nr.1 Loetle, milliste , kelle vahel ja millal sõlmitud lepingutega läks praegune Eesti ala Rootsi riigi koosseisu. (nõutud min 4 lepingut) (Punkte annab õigete aastaarvude, lepingute sõlmimise kohtade ja lepinguosapoolte nimetamine, kokku 16 p) 1. 1583.a – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis kinnistas Põhja-Eesti kuulumise Rootsile. 2. 1629.a – Altmargi vaherahu, Rootsi ja Poole vahel, millega Rootsile läks ka Liivimaa (Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti) 3. 1645 – Brömsebro vaherahu Rootsi ja Taani vahel, millega Rootsile läks Saaremaa. 4. 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Taani vahel, millega viimane loobus lõplikult Liivimaast; ühtlasi läks Rootsile Ruhnu saar. Ülesanne nr.2
1. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? · Ilma välise abita polnud 1561. aastaks Liivimaal lootust venelastele vastu seista · Ordu ja peapiiskop kapituleerusid Poolale · Tallinn koos lähema ümbrusega alistus Rootsile · Saare-Lääne piiskopkond müüdi Taanile 2. Millal ja milliste tulemustega lõppes Liivi sõda? · Poola-Vene Jam Zapolski vaherahu 1582; Rootsi-Vene Pljussa vaherahu 1583 Liivi sõja lõpp · Läti ja Lõuna-Eesti läks Poolale · Põhja-Eesti läks Rootsi valdusse · Saaremaa jäi Taani valduseks 3. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leiate? · Põhjasõja põhjuseks Rootsi ülevõimu vastane liit Saksimaa ja Poola, Taani ning Venemaa · Liivi sõja põhjustas Vana-Liivimaa nõrkus ja killustatus tugevate naabrite keskel
Ka Liivimaa kuningriik lõpetas eksisteerimise, sest Magnus läks tulli Ivan IV , põgenes Vm teenistsuest ja läks Poola-Leedu teenistusse. 1570ndate aastate lõpus nii Rootsi kui ka Poola asuvad väga aktiivselt sõdima Venemaaga. Nad ei sõdi niivõrd ühiselt kuivõrd ikkagi eraldi. Koostööd kui sellist ei toimu. See sõjategevus jätkub ka 80ndate alguses ja see on Vm jaoks edutut, Poola ja Rootsi jaoks edukas. Poola ja Vm vahline sõjategevus lõpeb 1582 Jam Zapolje vaherahga. 1583 Pljusa vaherahuga lõpeb Rootsi ja Vm sõda. Vaherahudega Poola kätte läheb Lõuna-Eesti ja Rootsi kätte Põhja-Eesti. Rakvere- Millisele riigile kuulus, sündmus? 1295- Taani, Muistnevabadusvõitlus lk 52 1429- Saksa ordu, Jüriöö ülestõus lk58 1591- Rootsi, Liivi sõda(Pljussa vaherahu) lk88 Uus-Pärnu 1295- Saksa ordu, Mvv 1429- Saksa ordu, Mvv 1591- Poola-Leedu, Liivi sõda(Jam Zapolje vaherahu)
Referaat Padise mõis Padise mõis asub Padise vallas, Lääne-Harjumaal, Tallinnast 50 km kaugusel, Keila-Haapsalu maantee ääres. Mõisahoone asub 13. sajandil rajatud Padise kloostri kõrval. Ümbrus on meeldivaks peatuskohaks nii ametlikeks üritusteks, pere väljasõitudeks kui ka pühapäevasteks lõunateks koos sõpradega. Mõisa peahoone on väljast täielikult, seest osaliselt renoveeritud, lisaks on uuesti välja ehitatud mõisaga ühenduses olev kunagine teenijatemaja. Praegu avatud osas tegutseb hotell ja restoran, mis võtab külastajaid vastu iga päev. Suvel on avatud ka väliterrass, millelt avaneb ainulaadne vaade Padise kloostrile. Tundub uskumatu, et klooster asus kunagi mere kaldal, veerikka jõe suudmes.Mõis kuulub von Rammide suguvõsale, kes tulid siia juba 388 aastat tagasi. Rammide suguvõsa kroonika pajatab nii Rootsi kuninga Gustav II Adolfi suuremeelsusest nende pereko...
Ent juba 16. sajandi algul õpetati tulevastele käsitöömeistritele ning kaupmeestele ka lugemist ning kirja. (ibid) Põlisrahva haridustase hakkab oluliselt tõusma alles pärast reformatsiooni. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni ja seega vajas ta ka rahvakoole, kus nii kirja- kui jumalasõna õppida ja õpetada. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele ja põlisrahvakeelsele kooliharidusele. 1583. aastal avati jesuiitide poolt Eesti esimene gümnaasium. (Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Liivi sõja tulemusena jagati Eesti alad kolme kuninga vahel. Põhja-Eesti jäi Rootisine, Lõuna- Eesti Poolale ja saared Taanile. Rootsi krooni alla läinud Põhja-Eestis leidsid järjest laiema leviku reformatsiooniideed. Õnneliku juhuse tõttu pandi Eesti kirikuasju pärast Liivi sõda ajama Christian Agricola (15511586), kes oma isa, Turu piiskopi Mikael Agricola,
Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. Juba 1540. aastatest on teada, et Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi tegeles piiblitekstide ja kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. Poiss suri katku ja tema tõlked jäid trükkimata, olid aga käsikirjaliselt Tallinna kirikutes mõnevõrra kasutusel. Poola riigi alla kuuluvas Lõuna-Eestis taastati 1582. aastal katoliiklus ning Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu, mille liikmed saabusid linna 1583. aastal. Tartus rajasid nad muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelsekatekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt.Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu
jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Aastad
Michael Sittow, kes sai kuulsaks ka Euroopas, tema tööd paljudes maailma muuseumides. · 1578 Balthasar Russowi ( Pühavaimu kirikuõpetaja) "Liivimaa Kroonika" , teos alamsaksakeelne, Russow ise oli arvatavasti eestlane Eesti kolme kuninga valduses · XVI saj. lõpus Lõuna-Eesti Poola valduses, usuline vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. katoliku usu levitamine Venemaale. · 1583 asutati jesuiitide ordu , millel oli oluline koht hariduselul , peamine keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar, kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi. Maarahva hulgas poolehoid, sest jutlused olid eesti keeles. · Põhja-Eestis rootsi võim - Eestimaa hertsogkond. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, Karl IX rõhutas talupoegade olukorra 4
TALLINNA AJALUGU ANNAMARIA LJUBIMOVA EUROGUMNAASIUM Tallinn Taani kuninga ja Saksa Ordu võimu all Esimesed usaldusväärsed kirjalikud andmed Tallinna kohta pärinevad Läti Henriku kroonikast. Kroonika kirjelduse kohaselt maabus 1219. aasta juunis Lindanise linnuse all Taani laevastik kuningas Valdemar II juhtumisel. Taanlaste retk oli osa saksa-skandinaavia kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail, annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete saksa kaubalinnadega...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter POSITIIVSED JA NEGATIIVSED NÄHTUSED EESTIALA ARENGUS ROOTSI AJAL Arutlus Juhendaja: Sirje Laanemäe Pärnu 2010 SISUKORD 1. ROOTSI AEG.....................................................................................3 2. RAHVASTIK......................................................................................4 3. TALUPOEGADE KOHUSTUSED...........................................................5 4. KIRJANDUS......................................................................................6 5. KASUTATUD MATERJALID...............................................................7 Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Eesti ala läks Rootsi riigi võimu alla Liivi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
