Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Al...
Galileo Galilei 15.02.15648.01.1642 Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei, elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo, ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1575 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad,...
12. sajandil kirjutas Eustathius oma kommentaarides "Iliasele": "See oli ja on ime," millest on järeldatud, et 12. sajandil oli Mausoleum veel terve. Kuid see oli varemeis siis, kui Malta ordu rüütlid sinnakanti 1402 saabusid. Tõenäoliselt purunes hoone maavärinas. Malta ordu ise rüüstas varemeid veelgi, kasutades sellest võetud kive Bodrumi kindluse ehitamiseks ja need on kindluses tänapäevani äratuntavad. Mausoleumi marmor põletati suuremalt jaolt lubjaks. 1581. aastal hakati sellelt võtma kive kindluse ehitamiseks. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Briti Muuseumis hoiul. Halikarnassose mausoleumi järgi on hakatud igasuguse kujuga monumentaalseid hauarajatisi kutsuma mausoleumideks. 6. Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Rhodose koloss oli üks vanaaja seitsmest
- lojaalsus Taani kroonile - Kuressaare sai 1563 linnaõigused (Riia linnaõigus) · Eestlaste olukord oli parem kui mujal: - sõda laastas vähem, kroonumaade osakaal oli suur, talupjad kaasati haldusesse. III Rootsi Eestimaa hertsogkond sõdade perioodil (1561-1629) · Lähtekoht Viru-, Harju- ja Järvamaa vabatahtlik allumine ja Tallinna ja vasallide vanade privileegide kinnitamine (1561): - + 1581 juurde veel sõjaliselt vallutatud Läänemaa · 1581 need Rootsi alad ühendati üheks haldusprovintsiks: Eestimaa vürst- ehk hertsogkonnaks · Eestimaa provintsi valitsemine dualistlik: A. Kuningavõimu-kroonu administratsioon B. Aadli omavalitsussüsteem · Eestimaa aadel pidas oma provintsi ja Rootsi suhet personaaluniooniks: - ühendajaks vaid kuninga isik. Eestimaa dualistlik haldus: A. Kuningavõimu struktuurid · 1
hertsog Alba, kes alustas terrorit kohalike elanike vastu. Hukati tuhandeid inimesi, kuid rahvavõitlus katoliku kiriku ja Hispaania ülemvõimu vastu ning kalvinistliku kiriku eest jätkus. Vabadusvõitluse juhiks sai Oranje Willem. 1576 võtsid võimu enda kätte. Samas madalmaad jäid aga ikka kahestunuks: 1) lõunamadalmaad: valitsevaks usuks jäi katoliiklus. Hispaania taastas oma ülemvõimu. 2) Põhjamadalmaad: 1581 kukutasid Hispaania kuninga ja rajasid 7st provintsist koosneva ühendatud madalmaad e Hollandi. Riiki toetasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Hispaania tunnistas iseseisvust 1609. Ristiusukirik : I) kreeka katoliku e õigeusu kirik II) Rooma katoliku: 1) traditsiooniline katoliku kirik (hispaania, Poola, Itaalia) 2) reformeeritud e protestantlikud usuvoolud/ kirikud: a) luterlus(Saksamaa, Eesti, Skandinaavia) M
hiljem järgnenud Vene aeg? Kas Rootsi aeg oli kõigile võrdselt hea? Milline oli Rootsi aeg talupoegade ja aadlike jaoks? Kuidas mõjus see haridusele ja majandusele? Rootsi aja algus. Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Kui Liivi sõda alguse sai oli Liivimaa täielikult Rootsi võimu all. Sealt edasi 1561. aastal ajasid rootslased Toompealt poolakad välja ning seejärel alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. Hiljem 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja- Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi endale 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Rootsi aega algas Eestis 17.sajandil ning seda peetakse eestlaste jaoks väga heaks ajaks. See aeg tõi eestlase jaoks kaasa väga suuri muutusi. Näiteks kasvas rahvastiku arv
- 1 0 1,364,019 3 0 726,963,354 918 1 7,519,932 19 0 - 1 0 - 0 0 210,271,698 390 1 - 0 0 - 0 0 - 0 0 113 0 0 858,875,705 2049 1 31,800,871 90 0 - 0 0 - 0 0 - 0 0 - 0 0 - 0 0 - 0 0 1,036,965,139 1581 1 - 0 0 - 0 0 49,531 0 0 - 0 0 11,631,931 46 0 - 0 0 - 5 0 2,714,146 8 0 - 0 0 109,510 0 0 4,087,677 29 0 9,799 0 0 54,950,654 84 0 17,792,293 24 0 1,429,956,692 2758 1 2,008,188 5 0 83 1 0 - 0 0 249,621,020 438 1
Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Parun Otto Fabian Rosen- Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa. Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ninglanges õigusteta pärisorja seisundisse.
Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581. Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur. Jesuiidid: 1540 asutas Ignatius Loyola jesuiitide ordu, kes hakkas kaitsma katoliku kirikut. Tahtsid viia inimesed taas usu juurde, aktiivne tegevus väljaspool kloostrit.
a, kritiseeris just pattude andeks andmist. Indulgents – pattude andeksandmisekiri Kritiseerib katoliku kirikut 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklikus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8. kodusõda usu tõttu 1572. Pärtliöö Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 Katoliitlikeks jäävad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Iiirimaa, Leedu. Protestantlikud on Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Muutus keel, kirik pidi olema lihtne, odav, emakeelne 15.Kirjelda Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjuseid ja selle algust 5p. Riigivõla kasv Suured kulutsed õukonnale said avalikuks Ikaldusaastad Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus Lakkamatu maksutõus Rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 14
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2...
Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Stefan Batory- oli Transilvaania vürst ja Poola kuningas 15761586. Ta oli edukas sõjamees ning sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge. Antonio Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. ROOTSI AEG 1645-1721
konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Galilei Galileo G.Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, matemaatik ja füüsik, kes mõõteriistade (termomeeter, teleskoop) loomisega pani aluse teadusliku eksperimenteerimise ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisega - seletavale loodusteadusele.Ta sündis 15. veebruaril Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, Firenze lähedal. Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, ent katkestas õpingud 1585. aastal ja hakkas tegelema hoopis matemaatikaga. Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse. Ta uuris kehade
nägid hammam’is ainult lõõgastust, mitte kehalist ja vaimset jõudu tugevdavat viisi. Sellise kümblusviisi võtsid üle ka türklased, kes levitasid seda kõikjal oma vallutuste aladel. Keskajal oli aga saunakultuur väga populaarne. Sellest ajast on säilinud palju kirjalikke materjale, eelkõige nn saunaseadusi, mis kaitsesid saunaskäijaid kurjategijate eest. Saunariietest sai aga rikkust näitav sümbol, seetõttu määrati 1581.aastal ametivõimude poolt kindlaks maksimaalne summa, mida tohtis supelmantlite kaunistamiseks kulutada. Taudide tekkimine ja kümblusmoraali silmanähtav langus, mis ilmnes selles, et nii mõnigi saun vääris bordelli kui sauna nime, viis kümbluskultuuri täieliku allakäiguni Kesk-Euroopas. Barokiajastul hoiatasid arstiteadlased veega keha pesemise halbade tagajärgede eest, mis pidi vähendama inimese elujõudu. Samasugust paha mõju kardeti ka puhtast õhust. Nahale
J.Juel portreed, maastikud, olustikumaal. Klassitsism Skulptuur : B.Thorvaldsen külm, kõle Eeskujuks saksa ja skandinaavia skulptorid. Paavst Pius VII hauamonument Rooma Peetri kirikus Arhitektuur M.Nyrop, eklektiline Kopenhageni raekoda. Maalikunst C.W.Eckersberg Davidi õpilane. V.Marstrand teatraalne, efektitseja. Soome 16.-19.sajand 1250.aastal liidab Birger Jarl Soome alad Rootsiga 1581.aastal moodustati Soome suurvürstiriik, mille valistejaks oli Soome suurhertsog ja Rootsi kuningas Johan III. 29.märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk 16.sajand vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine 17
Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Re...
pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Rahvapärimusse on 17. sajand kui "vana hea Rootsi aeg". Sellega on hinnang antud võib-olla mitte niivõrd Rootsi ajale endale kui sellele, mis tuli pärast. Eesti haldusjaotus Rootsi võimu all Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu ülejäänud Põhja-Eesti. 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi endale ka Saaremaa ja Muhu saare, 1660. aastal Oliwa rahuga Ruhnu saare. Talupoegade ja linnaelanike olukord Maapiirkondades elanud eestlastele ei möödunud Rootsi aeg oma põhiosas sugugi mitte roosiliselt
HISPAANIA KIRJANDUS 1930-1939 (I etapp) A. Sepp · tegi päris esimese tõlke hispaania keelest · esimene otsetõlge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud käsivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tõlkija, hea keeleharidusega · õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes el...
Sissejuhatus Sikhism on monoteistlik religioon, mis on üks noorimaid suurimate maailma usundite seas. See on välja arenenud hinduismist ja islamist, kuid sikhism pole segu nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv usund. See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit. Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak. Sõna ,,sikh" (sikkha) tähendab järgijat või õpilast. Sikhid usuvad ühte jumalat, järgivad kümne guru õpetusi ning peavad kinni sikhide püha raamatu ,,Guru Grant Sahib". Sikhide templeid nimetatakse gurdvara`deks. Sikhid usuvad karma, põhimõttesse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mille kohaselt voorusliku elu elamine toob kaasa ümbersünni. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Guru nanak 1499. aastal sai sikhismi rajaja guru Nanak ilmutuse. Enne seda oli Nanak olnud vali...
endale hauamonumendi – kuulsa vana-aja 7 maailmaime hulka kuulunud Halikarnassose mausoleumi (tänapäeval Bodrum Türgis). Halikarnassose mausoleumi rekonstruktsioon (kõrgus 42,6 m, alusehitis 38,4 x 32 m). Mausoleum oli kavandatud valgest marmorist nii, et ta oleks nii tempel kui hauakamber (I k). Mausolose kuju triumfivankrilt ja hauakambrit valvav lõvi (Briti Muuseum). Halikarnassose mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581. a. hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. Aleksandria tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta 3. saj. eKr. 20 a-ga ehitati (kuulub 7 maailmaime hulka). Valgest marmorist tuletornil oli 3 järku: alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Aleksandria tuletorn oli 122 m kõrgune, tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel
juhatama. · Jaanuaris 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid Vene enda väeülamad. · 1576. Aastal Poola kuningaks valitud Stefan Batory alustas 1578. Aastalulatuslikku pealetungi venelaste vastu. · 1582 aastal Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale · 1581. Aasta märtsis vallutasid Viiburist üle jäätunud Soome lahe ootamatult saabunud rootslased Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. · 1583. Aastal Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui kaIngerimaal vallutatud linnused. · 1590 aastal puhkes uuesti sõjategevus. Lõplik rahu sõlmiti alles 1595. Aastal.
Viljandi Gümnaasium Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud Referaat Autor: Annabrita Kalda Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisva...
mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonlisem hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nim järgi kutsuma mausoleumiks. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga) Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581.aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. Ehitamine. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353.aastal e.K.r suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia. Mausoleum oli kavandatud selliselt, et see oleks üheaegselt nii tempel kui hauakamber. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel
Galileo Galilei 1564 1642 Esimene inimene, kes uuris teleskoobiga Päikest, Kuud ja teisi taevakehi G.Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, matemaatik ja füüsik, kes mõõteriistade (termomeeter, teleskoop) loomisega pani aluse teadusliku eksperimenteerimise ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisega - seletavale loodusteadusele. Ta sündis 15. veebruaril Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, Firenze lähedal. Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, ent katkestas õpingud 1585. aastal ja hakkas tegelema hoopis matemaatikaga. Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse. Ta
· Samal aastal moodustati vene tsaari poolt Liivimaa kuningriik eesotsas hertsog Magnusega. · 1570.-1571.a piirasid vene väed Tallinna. · 1572.a vene vägede uus pealetung Ivan IV juhtimisel, vallutati suur osa Eesti mandrist. · 1577.a Tallinna teine piiramine, "Liivimaa Hannibali", Ivo Schenkenbergi väesalga edukas tegutsemine. Sõja lõpp: · 1578.aastal alustas Poola uue kuninga Stefan Batory juhtimisel uut pealetungi venelaste vastu. · 1581.a ründasid vene vägesid ka Rootsi väed. · 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, Venemaa tunnustas Poola õigust Lõuna-Eestile ja Põhja-Lätile. · 1583.a Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale. · Liivi sõja tulemusena algas Eesti kolme kuninga periood: 1) Põhja-Eestis Rootsi võim, Eestimaa kubermang. 2) Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis Poola võim, Liivimaa 3) Saaremaa Taani riigi koosseisus.
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
Selle reformiga liitusid Katoliiklikud maal ja hiljem ka protestantlikud ja õigeusklikud. Läbiviija Paavsti nimeks oli Gregorius, see oli kalendrireform. Paavst Gregoriuse ajal viidi läbi see reform ja tuli kasutusele praegune ajaarvamine. Eestis kehtestati Gregoriuse kalended 1918.a. Ususõjad Prantsusmaal Vabadusvõitlused Madalmaades Prantsusmaal toimus 1562 - 1598, kuid Madalmaades toimus 1566 - 1581. Ususõjad Prantsusmaal olid ühelt poolt tingitud absolutismi vastasusest. Olulised on kaks perekonda: Bourbonid(L-Pr, Navarra, olid Hugenotid); Guise(Kesk-Pr, Katoliiklased); Olid Valois kuningadünastia vastu. 1562.a. - Vassy Veresaun. Hugenottide ja katoliiklaste vastasseis. 1572.a. - Korraldatud abielu, Navarra Henri - Margot. Pärast abielutseremooniat tapeti enamus Hugenottidest, kes olid kogunenud Pariisi selle sündmuse jaoks. See kannab nime Pärtliöö Veresaun
Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? Milliseid meetmeid rakendas katoliku kirik võitluses usupuhastusega? Jesuiitide ordu. Millega on läinud ajalukku Hispaania kuningas Felipe II? Miks pidas pikaajalist võitlust Inglismaa ja Madalmaade vastu? Millised olid selle võitluse tähtsaimad isikud ja sündmused, millega see lõppes? (1588 Suure Armaada hukkumine, 1581 Ühendatud Provintsid, Alba, Elizabeth I, Oranje Wilhelm). Põhjused: katoliku kiriku rahaahnus- indulgentside müük, maksud maavaldused. Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid (vaimulikud ei allu ilmalikule võimule, kohtulikult karistamatud). Paavstide võimuvõitlus ilmalike valtsejatega. Ladinakeelne kirik rahvast irdunud. Kiriku reformimise vajadus. Seda ei suudetud mahasuruda, kuna M.Lutheri 95 teesi tõlgiti saksa
klassitsism. Linnaelanike arv tõusis 3000 inimeseni. XVII sajandiks ümbritses linna võimas bastionide süsteem, mille projekti autoriks oli Erik Dahlberg. 19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja rootsi vägede vahel, mis lõppes rootslaste võiduga. Kuid 1704. aasta 9. augustil vallutas Peeter I tormijooksuga linna. Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse. Haapsalu Haapsalus algas Rootsi aeg 9. augustil 1581. aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega moodustati omaette üksus -- Haapsalu lään, mille eesotsas seisis valitsuse poolt määratud ametnik -- lossifoogt. Foogti administratiiv, osalt ka kohtuvõimule allus otseselt ka Haapsalu linn. Kuningas Sigismundi poolt 1594. aastal antud privileeg nägi muuseas ette, et foogt on
tasuks endale piiskopi nimetamise õiguse iga kord kui koht vabaneb. Salaleping, mis sõlmiti, sätestas, et senine piiskop astub tagasi ja kuningas saab nimetada uueks piiskopiks oma venna, hertsog Magnuse. Kevadel saabub Magnus Kuresaarde 400 palgasõduri ja muude meestega, majapidamisega jne. Ostab Tallinna piiskopkonna. Kettlerist saab Kuramaa ja Zemgallia hertsog. Liivimaa jagatud erinevate valitsejate vahel. Riial eristaatus, kuni ollakse valmis allutama Poolale, 1581. 1563.aastal peapiiskop sureb-pärast seda ei hakatud vaimulikku järglast Poola võimu poolt otsima. Koadjuutor Christoph asub tegutsema iseseisvalt, soovis mängida peapiiskopi ala Rootsi võimudele. 31.oktoober 1563 jõudis vastava kokkuleppeni, millega oleks peapiiskpi ala läinud Rootsi võimu alla, aga Rootsi väed olid kaugel. Poola võimud kõrvaldasid Christophi ja sellega oli asi lahendatud. 1561-1629 perioodil palju sõdu 1557 Tartus relvarahu Venemaa ja Rootsi vahel
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, 3 kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest
ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes. Käesolev kaart kuulub ühte atlase prantsusekeelsesse väljaandesse, mis ilmusid aastatel 1574, 1578, 1581, 1585, 1587 ja 1598. a. 1577-1724. a. anti välja ka Orteliuse atlasel baseeruvaid taskuväljaandeid, mille pealkirjad algasid selliste sõnadega nagu Spieghel, Le Miroir, Epitome, Enchiridion, jne. [http://www.nlib.ee/html/digi/maps/mliiv16.html](08.10.2009) 6 18. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased Britannia Depicta 1720
Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus. Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584..Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse. Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse
Detsember - December, algselt, aasta kümnes kuu. Gregoriuse kalender Gregoriuse kalender ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem. Ettepaneku võtta kasutusele Gregoriuse kalender, mis kujutab endast väikest parandust Juliuse kalendris, tegi esimesena Napoli arst Aloysius Liliusning. Paavst Gregorius XIII võttis selle kasutusele alates 24. veebruarist 1582 (dokument on dateeritud 1581. aastaga, sest paavsti jaoks algas aastamärtsikuuga). Juliuse kalendri järgi oli aasta keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 ööpäeva, kuid keskmise troopilise aasta kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et kalendriaasta jääb päikeseaastast maha. Katoliku kirik tahtis kalendrit parandada selleks, et ülestõusmispüha saaks
1500ndatel oli Kolga mõis võlgades, seega vaevalt et seal 1519-1581 (Liivi) suuremaid muudatusi munkadeaegse hoonestusega ette võeti. /Üprus 1956, lk 4/ sõda 1558 Mõis kingiti Pontus De la Gardie'le: "riigi mõis nimega Kolga koos maja, põllu, heinamaa, metsade, 1561 rootsi aja 1581 algus kalavete, veski ja veskijõgedega ning kõige muuga, mis sinna juurde kuulub". Lundi nimistu: loss, ühtlasi ka kindluseruum; peale selle leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, õlleköök, viljaait, 1586 elamuait, karjaõu ja tall. /Üprus 1956/ Lisaks: Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes
· Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ümberringi tegutsesid talupoegade salgad (Ivo Schenkenberg). · Ivan IV tüli Magnusega vallutuste jagamisel ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. f. Sõja lõpp ja tagajärjed: · Poola-Rootsi ühistegevus Venemaa vastu: 1581 piirasid poolakad Pihkvat ning rootslased hõivasid Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere ja Narva. · 1582 Jam Zapolski vaherahu Poolaga, millega Lõuna-Eesti läks Poolale. · 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga, P-Eesti läks Rootsile. · Saaremaa jäi Taanile. · Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6 Rahvastiku soolis/vanuseline koosseis lk 7 Linnastumine lk 7 Energiamajandus lk 7 Põllumajandus lk 8 Metsamajndus- ja tööstus lk 8 Tööstuse areng lk 8 Transport lk 9 Turism ...
Terrorireziim. Alba sai ka asevalitseja koha. Rahutuste Nõukogu(Verenõukogu). Sellest hoolimata ei suutnud Hispaania võim kindlustuda. Partisanivõitlus maal ja merel. Metsagöösid, meregöösid. Oranje Willem. Iseseisvusvõitluse juht. Määrati rahutuste ajal asehalduriks(1572). 1572. ülestõus, vabariigi loomine. Põhja provintsides kalvinism, Lõuna Madalmaaades katoliiklus. Arrasi unioon lõunaprovintsid, kokkulepe katoliikliku kuningaga. Rahu ei tulnud ikkagi. 1581. kukutati Felipe Põhja-Madalmaades. Ühendatud provintside Vabariik, Ühendatud Madalmaad. Holland. Vene riik 16. sajandil Ivan IV Julm. Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija. 1547. lasi kroonida end Vene tsaariks. Moodustas Valitud Raada, millesse kuuluvad inimesed valis ise välja. Loodi ka välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. 1550. aastal kehtestati ,,Tsaari koodeks," mis oli õiguskorra ühtlustamiseks. Surmanuhtlus, nuudihoobid. Piinamine
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
led by a new Spanish commander, Alessandro Farnese. (3) In 1579 the Union of Utrecht, an anti-Spanish alliance of all northern and some southern territories, was formed. The union signified the final divergence of the northern part of the Low Countries, which later became the Netherlands, from the southern part, which later became Belgium. The Union of Utrecht became the nucleus of the present Dutch nation. In 1581 the Dutch provinces within the Union of Utrecht proclaimed their independence from Spain. Subsequently, the new nation suffered a series of reverses in the war with Spain, sustaining a major loss when William the Silent was assassinated in 1584. By 1585 the Spanish had reconquered practically all the south, including the important port of Antwerp. Eventually, however, the tide of war turned in favor of the Dutch. From 1585 to 1587 English troops were
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Alusel seisis 36-st sambast ümbritsetud tempel. Teda kroonis neljahobuserakend. Teise legendi järgi oli kuningas Mausolos väga õel ja auahne. Oma elu lõpul otsustas ta ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestuseks tema võimsusest. Ta soovis, et see oleks kõige suurem hauamonument, mida eales nähtud . Jah, see sai tõesti väga suur ja võimas ja sellepärast hakatigi seda Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. 1581.aastal hakati sellelt võtma kive kindluse ehitamiseks. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Londonis muuseumis hoiul. Semiramise rippaiad Babüloni Kunagi ammu umbes 2600 aastat tagasi abiellus kuningas Nebukadnetsar Amitaga. Kuumas ja puudevaeses Babülonis Amita nukrutses ja igatses tagasi varjurikkaid metsi. Babüloonia kuningas soovis oma armastatud naisele luua samasugune maastik nagu Amita kodumaal. Nii valmisidki rippaiad
Püramiidikujulisel katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisija suursugused kujud. Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 meetri kõrgune suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti rakendatud hobusega triumfivankris. Kuju fragmendid, sealhulgas triumfivankri 3,8 meetrise läbimõõduga ratas, on nüüd Londonis Briti Muuseumis. Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581 aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. (http://web.zone.ee/7maailmaimet/) Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
· 1566 levis üle maa ulatuslik pildirüüste. · Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. · Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. · Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. · Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. · 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). · Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. d) Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): · Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. · Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid merepinnast madalamal asuvaid põlde.
Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 s...
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eel...
Riigikeel: inglise keel Pindala: 214 999km2 Iseseisvus: 1966 Moto. "Üks inimene, üks rahvus, üks saatus" Majanduse tugevad ja nõrgad külged: Boksiidi, kulla, riisi, suhkru, teemantide tootminevälisinvesteeringud edendavad võimsalt nii kulla kui riisi sektorit Inimese kohta suur välisvõlg Kitsas majandusbaas Vahetuskursi sõltuvus Suur sõltuvus sisseveost Ajalugu: 1499 jõudis Guyana rannikule esimese eurooplasena hispaania konkistadoor. 1581 rajasid hollandlased esimese eurooplaste asula. 18. ja 19. sajandi alguses võitlseid Guyana pärast Prantsusmaa, Suurbritannia ja Holland. Võitis Suurbritannia. 1966 sai riik iseseisvaks ning astus ÜRO liikmeks. 1970 kuulutati riik Guyana kooperatiivseks Vabariigiks. Kultuur: Guyana kultuur on väga sarnane Kariibide kultuurile samad festivalid, söögi eelistused ja sport Kriket on väga populaarne Mashramani iseseisvus päeva pidustused Pealinnale on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
