Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmist...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...
Paljud küsimused anti tagasi kindralkubernerile, kes need välja kuulutas. 15 Rüütelkondadel olid oma vapid. Eestimaa rüütelkonna vapp oli kolm sinist leopardi kollasel taustal (mõned väidavad, et võeti kasutusele 13. sajandil, teised vaidlevad vastu. Uuem arvamus on, et vapp on välja kujunenud 1580 . aastatel). Liivimaal on traditsiooniline vapp Sigismund II ajast kroonitud greif punasel väljal, mõõgaga paremas käpas. Saaremaal jääb vapp selliseks, nagu ta ajalooliselt oli. Vapil viis tähte DWGBE. Ei viita üldsegi Saaremaale, vaid hüüdlause, mis tähendab ,,Jumalasõna jääb igaveseks" vms. 23.09.2009 Kohtu- ja õiguskorraldus 18. sajandil Friedrich Georg von Bunge. Õigusteadlane-ajaloolane. Paljude õigusajalooliste kogumike koostaja...
07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
, . 1571. , ( , ) , . , , , . , , , 1572. , , 1572. , , 1573. , . , , 1574. . 1575. , , , . , . , «», , , . , , , , , , . , , , . , , , , . , . . , , . , , , . 1580 . , , . , , . , . , «»( 1585.) . , , , «» , , . , , , , , . , , , . , , , 1603., . « », , , « », « », « ». , , , . , 1616. «, ! , ! , ! ». , , , , . 2 , , 1821. , , . , . , , . ,...
Barokk (16 saj lõpp 1750 a) 1.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus renessanssiga Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580 -1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljend...
2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia...
Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise kindlustatud kloostri, põletasid selle maha, surmasid 28 munka ja piir...
2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS................................................................................3 TARTU ÜLIKOOLI EHITUSLIK ARENGULUGU ARHIDEKTIDE JÄRGI.................................7 TARTU ÜLIKOOLI ÜLDINE HOONETE EHITUSLUGU........................................................14 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................15 LISAD.................................................................................................................................... 16 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS Klassitsism (kitsamas mõttes) oli liikumine, mille juhtivamaks põhimõtteks oli enamvähem teadlik lahtiütlemine baroki lii...
Tolleaegseid luuletajaid (kellest silmapaistvaim Donne oli), nimetati metafüüsilisteks luuletajateks, seda iseloomustas rõhutatud intellektuaalsus, paradoksid, vastandamised Kuna Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab t...
sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid...
saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba...
Essee ,,Barokiajastu" Barokki ajastu algas aastast 1580 ning lõppes 1740. Barokk stiil on pärit Itaaliast. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. Algul kasutati seda sõna ehituskunsti pilkenimetusena. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika,...
Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljendusla...
aasta lõpul Padise enda valdusse ning järgmisel aastal võõrandas kloostri, saatis vennaskonna laiali ning kuulutas kloostri maavaldused ja hooned ordu omandiks. Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. (Ridbeck 2005: 18) 1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. aastal alanud VenePoola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580 . aastal said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmesajaks aastaks. Sealt sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel...
Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu....
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...