Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus
Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika" Johann Renner ,,Liivimaa ajalugu 1556 1561. 5. Elu Vana Liivimaal : - aadlikel - talupoegadel 6
Peter Paul Rubens 1577-1640 Elukäik Sündis 1577. aastal Antwerpenis Lapsepõlv Kölnis 1589 naasis Antwerpenisse Haridus ladina koolis 1594. aastal Otto Veniuse ateljees 1600. aastal Vincenzo Gonzaga teenistusse Elukäik 1609 abiellus Isabella Brandt'iga 1621-1630 viibis palju välismaal 1630 loobus maalimisest, sõitis Inglismaale läbirääkimisi pidama 1630. abiellus Helene Fourmentiga 1640 surm Looming Äärmiselt produktiivne kunstnik 1615-1621. uue loomingu algus. Püüd välimise ja sisemise suuruse poole Esimese "impulsi" sai Michelangelolt 1621-1630 uus periood Inimese võitlus loodusega Tundis antiikkultuuri peensusteni Looming 1621-1625 töötas Maria de'Medici'le 21-st kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Ajaloolise maali uus zanr Viimased kirikumaalid 1632. a valminud Ildefonso altaril Viinis Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega Kristuse ristilt mahavõtmine 1612 Sam...
MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud. EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja
Peter Paul Rubens Pieter Pauwel Rubens 28.juuni 1577 30.mai 1640 Elukäik Sündis 1577 1600. Itaalias Antwerpenis Vincenzo I Gonzaga Pere põgenes 1608. Tagasi Saksamaale Kölni kodumaale 1594. Otto Veniuse Hispaania käe all õppides sai Madalmaade õiguse astuda gildi asehaldurite õukonnakunstnik Kunstitööstus Juba alguses Varsti ei suutnud saavutas tunnustuse enam tellimusi täita
1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1569 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega, Poola ja Rootsi liit, Taani taandub ja jääb Eesti mandri osast ilma Liivimaa kuningriik 1570-1577: 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaa lossi ja Ivan IV onupoju tütre Maria 1570 7 kuud vene väed piirasid Tallinnat Vene väed vallutasid Pärnu, Haapsalu 1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu)
Peter Paul Rubens (1577- 1640) Flaami maalikunstnik ja graafik, baroki rajaja Madalmaades, Antwerpeni tähtsaim kunstnik Eelkõige vormikate daamide maalijana maailmakuulsaks saanud Peter Paul Rubens (1577-1640) oli loomult kõike muud kui boheemlaslik. Ta oli äri asjades täpne ja kaalultlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge ning polnud harvad juhused, kus tema poolt olid ainult maali idee ja algkiri. Rubensi kuulsus ulatus kaugele üle Flandria piiride, tellimusi tuli ohtralt nii Prantsusmaalt, Inglismaalt kui ka Hispaania õukondadest. The Four Continent (Neli kontingentsi) c 1615 Tehniline analüüs. Kompositsioon: mitmeplaaniline kompositsioon. Horisontaalne Esipl...
Theotokopulos) sündis 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614. aastal. Ta oli üpris noor (26 aastane)kui ta läks Veneetsiasse, et õppida maalikuntsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida kuidas elada maailma kõige kõlvatumas linnas. 1570. aastal kolis ta Rooma. Seal avas ta oma tääkoja ja korraldas seal oma tööde näituseid. Roomas olles jõudis ta oma loomevõime tippu, elu tegi tema jaoks, aga manöövri ja ta asus elama Hispaaniasse kus tema kärjäär sai tõelise hoo sisse. 1577. aastal kolis ta siis Hispaaniasse, Toledosse. Seal ta elas ja töötas terve oma ülejäänud elu. Kuigi ta oli võõramaanlane kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlike jooni oma õppeajast Hispaanias, oskas ta oma töödega palju paremini hispaanlaste hinge pugeda kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. (päritlus, kohtumenetlus, kus puuduvad vaidlevad pooled
2009 (. barocco -- «», . perola barroca -- « »; ) -- XVII-- XVIII , . XVI --XVII : , , , . « » , , , , -- , . , , , . . -- . gentle: «», «», «». , . , , . -- , , . (. state of nature) - , . . , « » ( , 1717). , , « ». ( ); -- , -- . -- . , , , . . , . , , . -- . , -. « » (1689), « (1735). . -- . (1611), (1675). , . : . : -- ( ); -- «» ( ) ; -- -. « » (). , . . , « » , . -- . «» -- baroco. , : , . «» -- . , « », , , . , , , , , , ( - , , , ); -- ( , , ). , ...
Stefan Batory ja Tartu Rauno Lemberg Elulugu Stefan Batory oli Transilvaania vürst. Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga Kinkis Tartule aastal 1583 arvukalt privileege ja õiguse kasutada linna värvidena puna-valget. Tema asutatud Jesuiitide kolleegium pani aluse tulevase Ülikoolilinna kuulsusele. Pildid https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory#/media/File:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg Kasutatud allikad http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php?webpage=ST&record=e e061...
PETER PAUL RUBENS Merike Rakki ELULUGU 28. juuni 1577 Siegenis Maalija kui ka diplomaat Lapsepõlv Kölnis Hariduse omandas ladina koolis Õppis Verhaecht'i, Veniuse juures 1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“ „3 GRAATSIAT“ „AUTOPORTREE ISABELLA BRANTIGA“ „SIMSON JA DELIILA“ „LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE“ Stseen kreeka ...
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas. Juba noore kunstni...
See kunstiteos meeldib mulle sest sellel on eraldatud taevane ja maine tegevus. Sellel on ka rahutu valgus mis mulle meeldib. Maa ja vee ühendus See on kuulus P.P. Rubensi poolt maalitud maal. Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens (28. juuni 1577 30. mai 1640) oli flaami maalikunstnik. Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte
Flandria maalikunst Erik Aarna, Gretel Sildre, Pärl Eelma, Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid ...
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber
Michelangelo Merisi da Caravaggio Caravaggio sündis 28. september 1571 ja suri 18 juuli 1610. Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast. Küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja olustikku. Michelangelo Caravaggio sündis milaanos aastal 1571 ja põgenes Caravaggio külla aastal 1576 kuna milaanot ähvardas katk. Caravaggio isa ja vanaisa surid aastal 1577 samal pärval. Caravaggio ema suri aastal 1584. Samal aastal algas Caravaggio nelja aastane praktika maalikunstniku Simone Petezano juures. Tal polnud lapsi. Caravaggio elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Aastal 1606 tappis ta vähemalt ühe noore mehe kakluses, aastal 2018 osales ta veel ühel kaklusel ja aastal 1609 veel ühel. seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias. Caravaggio suri palavikku teel Napolist Rooma, tema säilmed leiti 2010
Viimane Reliikvia Lühikokkuvõte: Film toimub 16. sajandi keskpaigal. Ajaloost on teada, et Pirita klooser põletati ja vallutati maha aastal 1577 Venelastest sissetungijate poolt. Filmis ei ole seda arvestatud ja Vene tsensuuri tõttu olid filmis Venelaste asemel talupojad. Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969
Johan Skytte Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 25. märts 1645) Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. Elulugu Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, Sai 1617. aastal riiginõunikuks. oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler. oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner. Elulugu 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler 1634. aastast Göta õuekohtu esimene
Mis iseloomustab barokiajastut. Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ja 18. sajandi Euroopa maalikunstile, arhitektuurile moele ja muusikale. Bokiajastu kõige suurem väärtus oli kindlasti maalikunstil. Barokk kaotas piirid arhitektuuri ja maalikunsti vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUB.ENS (1577-1640). Tema töödes on suurejooneline pidulikkus ja fantaasialikkus. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine." Barokiajal muutus suuresti ka arhitektuur. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati igasuguseid kaunistuselemente. Samuti võeti renessansiajast üle palju arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja ümarkaared. Hoonete ehitamisel kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokistiilis ehitised on näiteks Peterbur...
Gustav Adolfi Gümnaasium Peter Paul Rubens Heinar Oja 11a klass Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2010 Peter Paul Rubens 28.06.1577-30.05.1640 Elukäik · Sündis 1577 Siegenis Saksamaale lahkunud juristi peres. · Lapsepõlv möödus Kölnis. · Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam van Noorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse.
Rootslaste käes oli jäänd vaid Tallinn koos lähe ma ümbruse ga. Juuli kuus j õudsid Vene väed Tallinna lähistele, raad ja kohalikud Rootsi v õi mud kindlustasid linna ja varusid laske m o ona. Ivo Schenkenberg m o odustas Tallinna p õgenenud talupoe gadest linna kaitseks väesalga.Tänu julge ja kavala tegutse mise tõttu sai te ma lipkond kiiresti tuntuks, Ivo pälvis hüüdni me "Eestimaa Hannibal" ja te ma salka hakati selle järgi kutsuma Hannibali rahvaks 1577. aasta 23. jaanuaril saabusid Vene väed Tallinna alla. Pühavai mu kiriku pastori Balthasar Russowi Liivi maa kroonika and m etel olnud seal kokku 50 000 m e e st(arvatavasti liialdatud and med ). Piiramisvägi tõi endaga kaasa suurtükke, sealhulgas ka m üüsreid. Piiramisväge juhtisid tuntud väejuhid.Üle mjuhatajaks oli vürst Fjodor Ivanovits Mstislavski, te ma abiline ja asetäitja Ivan Vassiljevits Seremetjev,suurtükivägede juhatajaks oli vürst Nikita Primakov-Rostovski.
Liivi ordu häving- 1560 2 aug härgmäel, et takistada venkusi Vijandisse. 500 12000 vastu. Talupoegade ülestõus-1560 algaski. Laienes lääne ja harjumaal Mittesaksa sepp valiti ,,kuningaks", hakati koonduma kolvuvere linnuse juurde, äkki rünnati 200 talupoega sai surma. 1561 ajasid rootslased poolakad toompealt välja. Harju,viru,järvama Alistusid 4 juunil ja tallinn 6 juunil. Poola ja leedu1569 rzeczpospolita.1570-71 tallinna 1 Piiramine. 2 piiramine 1577. jäi vallutamatta. 1577 eesti vallutatud vene poolt, va tallinn. Kui poola kuningaks sai stefan batroy algas suur vastutegevus venemaa vastu. 1582 Jam zapolski rahuga lõppeb sõda. Poola ja vene. Vene saaboma linnused poola:liivi linnused Lõuna eesti rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 pljussa vaherahu rootsija vene vahel. Lõuna eesti poolal, põhja eesti- rootsil, sigismund augusti privilleeg- aadlikud nõudsid et Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik: asehaldur, maa jagati 3 ossa:
Talupojad võtsid endale kuningaks ühe sepa. Nad veel piirasid Koluvere lossi ja nad tahtsid liitu Tallinnaga. Tallinnaga liitumine neil aga ei läinud õnneks. Hertsog Magnuse käsul tiriti talupoegade sepast kuningas neljaks. Tallinna linn Harju, Viru ja Järva rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale Erik XIV-le 1561.aasta juunis. Sellega algas ka Rootsi suurriigiajastu. 1572-1577.aastal vallutasid venelased põhimötteliselt kogu mandri Eesti, väljaarvatud Tallinna lähiümbrus. 1577.a piirati seitsme nädala jooksul uuesti Tallinn. Tatarlaste rüütajad jõudsid isegi Saaremaale ja Hiiumaale. Ka Läti alal läks venelastel hästi. Rootsi soovis sõja käiku pööret tuua aga see ei õnnestunud neil. Üldiselt Liivisõda oli Eestile katastroof. Paljud inimesed surid. Inimpõlve pikkune lõppematu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad. Inimesed muutusid metsikuks. Linnad ja kaubandus käisid alla ja kahjuks nad ei saavutanud enam kunagist endist tähtsust
aastane sõda. Edu küll kumbki ei saavutanud kuid Taani pidi lõpuks leppima ainult Saaremaaga Jõudude muutumine 1569. aastal loodi Poola-Leedu ühendatud riik mis pidas Vana-Liivimaad oma valduseks. Venemaa survestab 1570 loodi vasallkuningriik mida juhtis hertsog Magnus kes kuuletus venemaale. Samal aastal mindi koos Tallinnad valutama, kuid tulutult. Ja nii mitmeid kordi. Lõpuks jäi vallutamata ainult Kuramaa ja Riia. Tulemused 1577. omas Venemaa pea aegu kõike kuid 1582 tehti Jam Zapolski leping millega Venemaa loovutas oma osa Poolale 1583 lepiti Rootsiga kolme aastane vahe rahu Ja saaremaa jäi Taanile.
aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. Pirita jõe kaldal kõrguvate varemete ajalugu ulatub aastasse 1407, mil siinmail asutati Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster. Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma väed selle hävitasid. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Varemed on suviti ka armastatud kontserdipaigaks. ... Pirita jõe maalilises orus asuv botaanikaed on üks loodussõprade lemmikpaiku. Kasvuhoonetes saab näha üle 2400 taimeliigi, alates palmidest ja lõpetades toataimedega. Kaunitel kevad- ja suvepäevadel pakuvad aias jalutades silmarõõmu roosiaed ja dendropark. Rõõmustamaks
Kadrioru loss Kadrioru loss on Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Eksponeeritakse väliskunsti kogu. Lossiaed on üles ehitatud Prantsuse stiilis, Inglise stiilis ja Lilleaia stiilis. Pirita kloostri varemed Pirita klooster Läänemere idakaldal oli aastast 1407 ordu kolmas tütarlasteklooster. Pirita klooster oli omal ajal suurim kirikuhoone keskaegses Tallinnas. Klooster, säilis oma algsel kujul 1577 aastani. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Botaanikaaed Botaanikaaed ehk taimeaed on taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus Põhieesmärgiks on uurida, kaitsta ja tutvustada taimeriigi mitmekesisust Kasvuhoonetes saab näha üle 2400 taimeliigi Teletorn Eesti kõrgeim hoone avati pidulikult 11. juulil 1980 Tallinna Teletorn on 314 m kõrge.
Kreeka päritolule. Ta sündis Kreetal 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614 Toledos. · 1560. Aastal läks El Greco Veneetsiasse, kus ta vaimustus Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. · Edasi siirdus ta Rooma, kus tundis, et ei leia õiget rakendust ja tema tööde suhtes oli itaallaste hoiak tõrjuv. · 1572 jõudsi kunstnik Hispaaniasse, kus ta armus Jeromina de las Cueva s'se . · 1577. a jõudis El Greco Toledosse, kus ta leidis Click icon to add picture Loomingust El Greco on kahtlemata üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid. Ta figuurid on pikaksvenitatud, näivad meie silme ees kasvavat ja võlutult taeva poole vaatavat. Vahel rikkus ta renessansiajastu perspektiiviseadusi, nii tundus lähedane kaugena ja kauge lähedasena. Kreetal harjus El Greco bütsantsi laadis maalitud ikoonimaalidega.
Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa) Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamin...
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse. Peter Paul Rubens Pärast nelja Veniuse juures veedetud aastat võeti Rubens 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmista...
sajandil. Nende tööd esindasid kõrgemaid kultuuri saavutusi ja kuntsliku pärandit. Nende teadmiste kogumit on edasi kandnud generatsioon kuntsnike, meistreid, teadlased, matemaatikud ja muusika intstrumentide tegijad renesansi aegsest Itaaliast. 16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävinesid Prantsuse revolutsiooni ajal. Gremona traditsiooni kandsid edasi kaks Andrea poega, Antonio (1540-1607) ja Girolamo (1561-1630), tuntud kui Amati vennad
Peter Paul Rubens 28.06.1577-30.05.1640 Elukäik · Sündis 1577 Siegenis Saksamaale lahkunud juristi peres. · Lapsepõlv möödus Kölnis. · Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam von Hoorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse.
Anette Haidak EL GRECO Dominikos Theotokopulos 1541 Kreeta 7. aprill 1614 Toledo Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. El Greco sündis Kreetal. El Greco stiili peetakse. nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. Lapsepõlv ja perekond El Greco sündis 1541. aastal kas Fodele või Candia külas. Pärines jõukast linnaperekonnast, El Greco isaoli kaupmees ja maksukoguja. Tema emast ega esimesest abikaasast ei ole midagi teada. El Greco vanem vend Manoússos Theotokópoulos oli jõukas kaupmees ning veetis oma elu viimased aastad El Greco Toledo kodus. Elulugu 26 aastasena suundus ta Veneetsiasse Tiziani õpilaseks. 1570 aastal siirdus El Greco Rooma, kus ta tutvus Micelangelo loominguga. Suhtus itaalia maalikunstnikesse suheliselt havalasti. Micelangelo kohta olevat ta öelnud- " Nähtavasti oli ta hea mees aga maalida ta ei osanud". 1576. aastal rändas kunstnik Hispaaniasse, kuningas Filipp II tee...
· Juhuslikkuse võlu. · Korralikult pügatud muru. · Üksikud puud või puuderühmad. · Looklevad teerajad. · Üllatuslikud vaated. · Paisutatud ojad. · Looduslikud kärestikud ja ojad. Maalikunst 17. saj. I poolel · Kujutavat kunsti telliti kuninga õukonda Mandri-Euroopa barokkstiili viljelevatelt kunstnikelt. · 1649. a. hukati Charles I, lõpetati õukondliku kunsti tellimine ja oldi ka tõrjuv igasuguse kunsti vastu. Peter Paul Rubens · 1577 1640 · Sündis Siegen's. · Flaami maalikunstnik. · Maalidel on värvid säravad, kujutatud tegelaste poosid dünaamilised. · Armastas kujutada täidlasi alasti naisfiguure. Marie de' Medici portree Kujutav kunst 18. saj. · Kõrgetasemeline kujutav kunst taaselustus. · 18. saj. II poolel töötas Inglismaal palju suurepäraseid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga. · Kujutati teovõimsaid, väärikaid ja loomulikke isiksusi.
augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu. Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582 Poola-Leedu ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Poola- Leedu koosseisu. 1583. aasta maikuus sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti läks Rootsi koosseisu
Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa...
Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Seoses uute kaitsebastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljastkoonuse kujuline kuni 3,5
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima,...
Talupoegade ülestõus 1560 sõja majanduslik raskus lasus talupoegade õlgadel abistati vaenlase vaenlasi 1560 sept. ülestõus Lääne ja Harjumaal Koluvere lahing 1561 jätkuvad väiksemad rahutused Liivimaa kuningriik hertsog Magnus läks tülli oma vennaga ja otsis toetust teiste riikide juhtidelt Ivan IV lubas pruudiks oma onupojatütre ja abi lubaduse eest vasalliriigiks olla 1570 asuti piirama Tallinna (ebaõnnestus) 1577 teine Tallinna piiramine vene kindralite juhtimisel samuti ebaõnnestus Magnus otsis uut isandat PoolaLeedu teenistusse Tallinn kui kindlus Vene vägede edust kaotuseni 15721573 venelased vallutasid Karksi ja Paide 1579 algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu PoolaLeedu poolt vallutati Lõuna Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toi...
1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulge...
16. saj. keskpaik: 5 väikeriiki: Orduriik, Riia peapiiskopkond ja Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poo...
Kirpanväike mõõk, on valmis ohverdama oma pistoda elu usu ja nõrkade Kararaudkäevõru kaitsmiseks. Kanghakamm Gurud Guru Nanak Dev Guru Angad Guru Amar Das Guru Ram Das Guru Ardzan Guru Hargobind Guru Har Rai Guru Har Krisna Guru Tegh Bahadur Guru Gobind Singh Pühakoda gurdvara (`guru uks') Armitsar rajas neljas guru Ram Das, 1577.a Traditsioonid.. Ristimine amrit. Puudub paastumiskomme Külastada oma pühalinna Nime panemine Amriti tseremoonia Alustavad päeva palvetamisega Traditsioonid, pühad.. Langar Baisakhi (13. aprill ja lõikuspüha): meenutatakse khalsa rajamist ja viiakse läbi khalsa liitumise tseremooniaid Guru Ardzan Devi märtripäev (kurbuse ja rõõmu püha): loetakse pühakirja, toimuvad rongkäigud ja mälestatakse usu eest langenuid Divali:
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
Buddhismi lühike ajalugu Mongoolia 1000-1978 Mongolid on Tiibeti peavaimulikkude poolt usku pööratud kaks korda, esmalt 1261. aastal sakja peavaimuliku Phags-pa poolt ja siis uuesti Dalai Laama poolt. Ajavahemikul 1368-1577 olid nad tagasi pöördunud pärismaisesse loodususku. See oli tiibetlaste nõiakunst, mis mongolitele enim muljet avaldas. Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlus...
Peter Paul Rubens ja Rembrandt Peter Paul Rubens (1577-1640) oli flaami maalikunstnik. oli kunstnikuna väga viljakas. Kuulsust lisas tema diplomaadikarjäär, mis kindlustas tohutu tellimuste hulga. Sageli tegi Rubens teosele üksnes visandi ja viimased viimistlevad pintslitõmbed ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii-öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreede ja olmestseenide juures võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Peter Paul Rubens Peter Paul Rubensi looming Püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Ted...
Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale.1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia.
praktiliselt mingit toetust, piiras 157071 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maal...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg? Ränk surve, jesuiitide tungimine linnadesse, lihtrahvas kannatas raske sõimu käes. 4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakenda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
