Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1574" - 90 õppematerjali

1574 - Kuldkannuse rüütel (haruldane auavaldus muusikutele). Tal oli hulgaliselt õpilasi kõikjalt Euroopast, seega on ta tugevalt mõjutanud kogu Euroopa muusikapilti, eriti saksa kultuuris.
thumbnail
2
docx

Miguel de Cervantes Saavedra

aastal suri Felipe II naine, Cervantes kirjutas naisele ametliku järelehüüu (luuletuse). 1569. aastal omistati talle kuninga kardinali kammerteenri tiitel. 1570. aastal läksid Cervantes ja tema vend Hispaania sõjaväkke, Itaaliasse. 1571, Lepanto ­ Hispaania ja Türgi vaheline sõda. Seal sai Cervantes arkepuusikuulist haavata ning tema vasak käsi muutus halvatuks. 15741575 elas ta Sitsiilias, Genaus, Lombardias, Napolis. 1574. aastal sai ta palga ja ametikõrgendust. 1575. aastal hakkas ta oma vennaga kuunariga ,,Sol" koju sõitma, õnnetuseks said neist pantvangid. Vennad toimetati Alziiri. Cervantes üritas neljal korral põgeneda, kuid edutult. Omaksed hakkasid nende vabastamiseks raha koguma, kuid jõuti koguda vajalik summa ainult ühe venna päästmiseks. 19. septembril 1580 lunastas Trinitani ordu pantvangid piraatide käest vabaks, alles seejärel sai Cervantes koju sõita....

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Gooti arhitektuur

Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal...

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
66
xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008 Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560 Harju Lauristini 86 26 273 286 1287 4549 3340 Harju Loksa 86 21 214 263 408 4538 701 Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197...

Informaatika
11 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Atlase tootmise ajalugu

1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes. Käesolev kaart kuulub ühte atlase prantsusekeelsesse väljaandesse, mis ilmusid aastatel 1574 , 1578, 1581, 1585, 1587 ja 1598. a. 1577-1724. a. anti välja ka Orteliuse atlasel baseeruvaid taskuväljaandeid, mille pealkirjad algasid selliste sõnadega nagu Spieghel, Le Miroir, Epitome, Enchiridion, jne. [http://www.nlib.ee/html/digi/maps/mliiv16.html](08.10.2009) 6 18. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased Britannia Depicta 1720...

Kartograafia
41 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
44
xls

MOOLAARMASSI_KRÜOSKOOPILINE_MÄÄRAMINE

MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67...

Füüsikaline keemia
33 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Referaat autodest

1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast. 1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast. 1928 oli Eestis 1431 sõidu-, 613 veoautot ja 407 mootorratast. 1929 oli Eestis 1574 sõidu-, 839 veoautot ja 375 mootorratast. 1930 oli Eestis 1777 sõidu-, 1118 veoautot ja 550 mootorratast. 1932 veeti sisse autosid 29 ja mootorrattaid 90, Tallinnas oli iga 97 elaniku kohta 1 auto. 1933 veeti sisse autosid 66 ja mootorrattaid 96 1934 2. poolaastal ja 1935 1. poolaastal imporditi kokku autosid 293 (104 Saksamaalt, 88 USA-st, 70 Inglismaalt) ja mootorrattaid 309 (207 Inglismaalt, 72 Saksamaalt, 7 USA-st)...

Töökeskond
20 allalaadimist
thumbnail
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70...

Ökonomeetria
74 allalaadimist
thumbnail
28
xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

41450 55636 oodi lõppsaldo) / 2 18806 28573 1068 1574 2070 5 6 7 Müügitulu 9,14 10,28 5,13 Nõuded ostjate vastu...

Finantsjuhtimine
168 allalaadimist
thumbnail
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
49 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Dokumendi halduse eksamiks

Info jaguneb: Objektiivne ­ reaalselt meie ümber Subjektiivne ­ objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making ­ liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv i...

Infoteadus- ja...
189 allalaadimist
thumbnail
6
xls

Pessimistlik prognoos

ASFR 0,0143 0,1440 0,0873 0,0517 sündide arv 2005 44 104 99 66 naiste arv 2005 2917 1295 894 1165 ASFR 0,0151 0,0803 0,1107 0,0567 sündide arv 2010 23 104 120 78 naiste arv 2010 2340 1574 1293 893 ASFR 0,0098 0,0661 0,0928 0,0873 Sündimuse summaarne kordaja Võru maakonnas 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1990 1995 2000 2005 2010 Page 2 Sheet1...

Demograafia
6 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks...

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
1
docx

ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL

Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574 - 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa rajamist, korrastas Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride rajamist,...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

VARAUUSAEG

aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai a...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
31
docx

ESTEETIKA

· Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos ­ meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...

Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Puuseened ehk torikseened

Torikseente seeneniidstik ehk mütseel elab puidus ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku ja võib olla väga ulatuslik. Seeneniidistiku olemasolu näitab puidu lagunemine. Kogu seeneriigist moodustavad puuseened vaid väikese osa, kuid nende ökoloogiline tähendus onpalju suurem. Mõned liigid põhjustavad puitu lagundades metsamajanduslikku kahju. Kasulik toime on siiski suurem: mahalangenud oksi, kände, lamapuitu ja majandusmetsade raiejäätmeid lagundades muudavad just torikseened puidu "raskesti omastatavad" tselluloosi- ja ligniinimolekulid uuteks ühenditeks, mis sobivad mullamikroobidele, putukatele ja lõpuks jälle ka puudele. Nii jätkub toitainete ringlus metsalooduses. NB! Seened, sealhulgas puuseened, lagundavad rohkem kui 90% kõigist orgaanilistest jäätmetest. Ilma nende...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kokkuvõte: Liivi sõda Rootsi vaatenurgast

1563. aastal läksid meie ja Taani kuningakojad omavahel tülli. Konflikt paisus Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks. Selle käigus vallutasime Hiiumaa, kus korraldasime sõjaretki Saaremaale. Läänemaal pidasime lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 1568. aastal tuli meie kodumaal, Rootsis, võimule Poola kuninga õemees Johan III. Ta parandas meie valulisi suhteid Poolaga. Juba 1570.ndal aastal sõlmisime Taaniga rahu. 1574 . aastal ründasime Põltsamaad ­ põletasime maha alevi, kuid kahjuks ei suutnud linnust vallutada. Meie võim jäi alles vaid Tallinnasse ja Hiiumaale. Sõja lõpu poole tegutsesime Poolaga teinetesit segamata Eesti eri osades. Meie tegevuse suund oli vene võimu alla langenud alade tagasi vallutamine. Meid saatis suur edu Lääne- ja Virumaal. 1581. aastal ületasid meie väed Soome lahe, vallutasid Rakvere ja rea väiksemaid linnuseid. Meile...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
272
doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

. : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I ­ II .) 3. II ­ XV . 4. XV ­ XVII . 2. XVII­XVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 1801­1860 . I 2. 1860--1890- . II. 1860­1870­ . 4. ­ XI . 1. 1900­1916 . - . 2. 1917­1920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 1941­1945 . 5. 1945­1991 . 6. 1992­2008 . . . , ­ - . : « XVII .», « XVII­XVIII .», « XIX .», « ­ XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). -...

Ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun