, . , , , . , , . , , , , . . , « » , , , , , , , , - . , 1569. , - , , . , , , .. . , . , , , . , , 1570. , . 1571. , ( , ) , . , , , . , , , 1572. , , 1572. , , 1573. , . , , 1574. . 1575. , , , . , . , «», , , . , , , , , , . , , , . , , , , . , . . , , . , , , . 1580. , , . , , . , . , «»( 1585.) . , , , «» , , . , , , , , . , , , . ,
katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga
kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja Delhi Indias, mausoleum - Tadz Mahal Indias, Timuri haud Samarkandis. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). 990-1013. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568 - 1574 . Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan . Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel ( 31.25m läbimõõduga). Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid. Islami tarbekunstis on juhtival kohal vaibakunst ja metallehistöö (ornamentidega kaunistatud nõud, relvad, ehted).
KING CHARLES I (sinu nimi) Life The second son of King James VI and Annie of Denmark, Charles was born in Dunfermline palace, on 19. November 1600. Charles was a weak and sick child. Charles I liked to collect art He started English Civil War at 1642 He died on 30. January 1649 Family Mama and Papa: James I (19 June 1566 27 March 1625) Anne of Denmark (12 December 1574 2 March 1619) Family Children: Charles James (13 May 1629) Charles II (29 May 1630 6 February 1685) Mary of England (4 November 1631 24 December 1660) James II (14 October 1633 - 6 September 1701) Princess Elizabeth (28 December 1635 8 September 1650) Family Princess Anne (17 March 1637 - 5 November 1640) Princess Catherine (29 June 1639) Henry, Duke of Gloucester (8 July 1640 - 13 September 1660) Princess Henrietta (16 June 1644 - 30 June 1670)
Olime kehtestanud Põhja-Eestis Rootsi võimu. 1563. aastal läksid meie ja Taani kuningakojad omavahel tülli. Konflikt paisus Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks. Selle käigus vallutasime Hiiumaa, kus korraldasime sõjaretki Saaremaale. Läänemaal pidasime lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 1568. aastal tuli meie kodumaal, Rootsis, võimule Poola kuninga õemees Johan III. Ta parandas meie valulisi suhteid Poolaga. Juba 1570.ndal aastal sõlmisime Taaniga rahu. 1574. aastal ründasime Põltsamaad põletasime maha alevi, kuid kahjuks ei suutnud linnust vallutada. Meie võim jäi alles vaid Tallinnasse ja Hiiumaale. Sõja lõpu poole tegutsesime Poolaga teinetesit segamata Eesti eri osades. Meie tegevuse suund oli vene võimu alla langenud alade tagasi vallutamine. Meid saatis suur edu Lääne- ja Virumaal. 1581. aastal ületasid meie väed Soome lahe, vallutasid Rakvere ja rea väiksemaid linnuseid. Meile
aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist. *Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus 8 kodusõda. See tähendas, et ühelgi korral ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. 1589.aastal pärast Henri III surma läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ning alguse sai Burboonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott, keeldus Pariis koos suure osa Prantsusmaaga teda tunnistamast. Kuid ajajooksul jõuti Prantsusmaal siiski kokkuleppele, et Henri IV saab kuningana tunnustuse, kui
18.aug. 1572.a. Sel puhul oli Pariisi saabunud hulganisti hugenotte. Katariina di Medici ja Guise`id eesotasa Francois de Guisi poja Henriga otsustasid kasutada juhust ja hugenottidele lõpp peale teha. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva 24. augustit. Pärtliööl ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti. Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna- Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga. Lõuna-Prantsusmaal loodi protestantlik konföderatsioon. Kui Chales IX 1574.a. suri, sai Prantsusmaa kuningaks Henri III. Kokku toimus aastatel 1562-1589 kaheksa kodusõda. Pärast Henri III surma 1589.a. läks Prantsuse troon Navarra Henrile ning alguse sai Bourbonide dünastia.
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL: 1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa rajamist, korrastas Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride rajamist, ...
GERMAIN PILON KRISTOFER SEIL 10.A ELULUGU · G.Pilon sündis 1535. aastal Pariisis ja õppis koos oma isaga, Antione Piloniga. · Huvitav fakt on, et ei ole teada täpne sünniaasta. Arvatakse kas 1535 või 1525. · Prantsuse renessansi (hilisrenessansi) skulptor. · Dokumendid näitavad, et tema ja tema isa koostööl valmisid mitu religioosset kuju ja hauakambrit. · Õppis töötama marmori, pronksi, puidu ja terrakotaga. · Tänu sellele, et arvatavasti sündis ta 1525 on tema nimel ka mitmed hilisemad tööd nagu näiteks marmori kujutis "Diana with a Stag", mis algselt oli Chateau d`Aneti nimel. Nüüd on see kunstiteos Louvreis. · Hiljem töötas ta koos Pierre Bontempsiga. PEREKOND · André Piloni poeg · Noémie Gauthieri vend · Germain Piloni poolvend · Temast ei jäänud maha ühtegi jälgijat, kes oleks võimelised edasi kandma tema väljendusrikast stiili, kuid tema hoolikalt töödeldud varasemad portreed jätkasid mudelit...
ehitusmaterjal saadi nii linna kivimajade kui ka kloostri ehitiste lammutamisest. Linnast säilis toona tugevalt purustatuna vaid kirik. Venelased ise elasid eeslinnuse aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt vaid laohoonetena. Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata. Esimese sõjakäigu Rakvere alla korraldasid rootslased 1574. aasta jaanuaris koos neile appi tõtanud sotlaste ning sakslastest mõisameestega. Ründajaid oli kokku 21 jalameeste lipkonda ja 11 mõisameeste eskadroni. Neil oli kasutada kokku kuus suurtükki. Samas alahindasid pealetungijad venelaste kaitsevõimet ning Rakvere linnuse juures venelaste tehtud kindlustustöid. Alates 15. jaanuarist kuni märtsi alguseni tulistasid piirajad linnust tugevalt, lastes ühe torni täiesti puruks. Olles linnusele
ASFR 0,0143 0,1440 0,0873 0,0517 sündide arv 2005 44 104 99 66 naiste arv 2005 2917 1295 894 1165 ASFR 0,0151 0,0803 0,1107 0,0567 sündide arv 2010 23 104 120 78 naiste arv 2010 2340 1574 1293 893 ASFR 0,0098 0,0661 0,0928 0,0873 Sündimuse summaarne kordaja Võru maakonnas 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1990 1995 2000 2005 2010 Page 2 Sheet1
1568. aastal suri Felipe II naine, Cervantes kirjutas naisele ametliku järelehüüu (luuletuse). 1569. aastal omistati talle kuninga kardinali kammerteenri tiitel. 1570. aastal läksid Cervantes ja tema vend Hispaania sõjaväkke, Itaaliasse. 1571, Lepanto Hispaania ja Türgi vaheline sõda. Seal sai Cervantes arkepuusikuulist haavata ning tema vasak käsi muutus halvatuks. 15741575 elas ta Sitsiilias, Genaus, Lombardias, Napolis. 1574. aastal sai ta palga ja ametikõrgendust. 1575. aastal hakkas ta oma vennaga kuunariga ,,Sol" koju sõitma, õnnetuseks said neist pantvangid. Vennad toimetati Alziiri. Cervantes üritas neljal korral põgeneda, kuid edutult. Omaksed hakkasid nende vabastamiseks raha koguma, kuid jõuti koguda vajalik summa ainult ühe venna päästmiseks. 19. septembril 1580 lunastas Trinitani ordu pantvangid piraatide käest vabaks, alles seejärel sai Cervantes koju sõita.
trigonomeetria – trigonon – kolmnurk, metreo – mõõdan (16. saj). Trigonomeetria (kr. k. trigōnon “kolmnurk” + metron “mõõtmine”) on matemaatika haru, mis tegeleb kolmnurkade külgede ja nurkade vaheliste seoste uurimisega. Trigonomeetria ajalugu ulatub tagasi nii kaugele kui Vana-Kreeka astronoomi Hipparchuse aega 200 a. e. kr. Suuremad läbimurded toimusid siiski alles 600 aastat hiljem — 5 saj. esimesel poolel. Bartholomeo Pitiscus leiutas sõna trigonomeetria, mida ta kasutab oma 1595. aastal trükitud raamatu pealkirjas. [3] Sõna trigonomeetria tuleneb kreeka keelest, sõnadest trigonon (kolmnurk) ja metreo (mõõdan). [29] Lisaks astronoomiale kirjeldab Pitiscus oma raamatus, kuidas kasutada trigonomeetriat, et lahendada igapäevaseid kolmnurkadega seotud praktilisi probleeme. Pitiscuse töö näitab, et trigonomeetria oli muutunud astronoomia abiosast matemaatika haruks, millel oli palju erinevaid rakendusi. Trigonomeetria oli populaarne sam...
1555 või 1556 trükkisid Tylman Susato antverpenis ja Antonio Gardane Veneetsias esimesed kogumikud Lassuse teostest ja sellest algast tema üleeuroopaline kuulsus. 1556. aastal läks ta münchenisse, Baieri hertsogi Albrecht V õukonda, kus ta alustas tenorilauljana ja sai varsti kapellmeistriks, pidades seda kohta surmani. *Ta oli oodatud külaline tähtsamates õukondades, 1570. aastal tõstis keiser ta aadliseisusesse ning 1574. aastal tegi paavst temast Kuldkannuse rüütli. Looming Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. · Üle 70 missa (neist 3 reekviemi) · umbes 100 magnificat'i · 4 passiooni · 2 kogumikku Jeremia kaebelaule, hiiobi kaebelulud, hümnid litaaniad jm. · 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu.
Merovingian Dynasty Merovech 447-58 Childeric I 458-82 Clovis I 482-511 Childebert I 511-58 Clothaire I 558-62 Charibert 562-66 Sigebert I 562-75 Chilperic I 566-84 Clothaire II 584-628 Dagobert I 628-37 Clovis II 637-55 Clothaire III 655-68 Childeric II 668-74 (St) Dagobert II 674-78 Theuderic III 674-91 Clovis III 691-95 Childebert II 695-711 Dagobert III 711-16 Chilperic II 716-21 Theuderic IV 721-37 Childeric III 743-51 Carolingian Dynasty Pepi...
Referaat Sissejuhatus Marid ehk marilased (endanimetus ) on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul.Levinum ja varasem (ametlik) nimetus on tseremiss.Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu-, ja idamarid. Usk Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu.Väike osa marisid on muslimid. Keel Marid räägivad mari keelt.Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas...
Yulia Rezvantseva TU146 Kodunetöö. Mis on kvaliteet? Kvaliteet Ülemaailmselt on välja kujunenud arusaamine, et peamiseks teguriks, miks ettevõte on edukas, on tema toodete ja teenuste kvaliteet, mis taotleb kliendi vajaduste või nõuete rahuldamist. Kvaliteet on palju kasutatud sõna ja sellest tulenevalt on sõnal palju erinevaid tõlgendusi. Deming on öelnud, et ,,kvaliteet peab olema suunatud kliendi vajadustele, nii praegustele kui ka tulevatele". Feigenbaum on kirjutanud, et kvaliteet on kui terviklik kogum toote ja teenuse turunduse, tehnilise lahenduse, tootmise ning hooldamise karakteristikuid, mille abil kasutatav toode ja teenus vastavad kliendi ootustele. Gitlow määratleb kvaliteeti kui tarbijate või toote (teenuse) kasutajate taju, vahemikku, milles kliendid või kasutajad usuvad, et toode või teenus vastab nende vajadustele ja ootustele. Juran ja Godfrey on välja toonud kaks peamist kvaliteedi defi...
1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast. 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast. 1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast. 1928 oli Eestis 1431 sõidu-, 613 veoautot ja 407 mootorratast. 1929 oli Eestis 1574 sõidu-, 839 veoautot ja 375 mootorratast. 1930 oli Eestis 1777 sõidu-, 1118 veoautot ja 550 mootorratast. 1932 veeti sisse autosid 29 ja mootorrattaid 90, Tallinnas oli iga 97 elaniku kohta 1 auto. 1933 veeti sisse autosid 66 ja mootorrattaid 96 1934 2. poolaastal ja 1935 1. poolaastal imporditi kokku autosid 293 (104 Saksamaalt, 88 USA-st, 70 Inglismaalt) ja mootorrattaid 309 (207 Inglismaalt, 72 Saksamaalt, 7 USA-st)
Kuressaare Gümnaasium Oliver Õunaid 11D Raffael Referaat Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Looming 6 Tähtsamad teosed 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Ta oli vähem mitmekülgne kui Leonardo ja vähem jõuline kui Michelangelo, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne - seinamaalid, tahvelmaalid, portreed, uuris teadust, astronoomiat, perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. 3 Elulugu Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk It...
Islami kunst Getter-Agnes Aareleid Islam Islam kujunes 7. sajandil Araabia poolsaarel. Ainujumal Allah. Prohvet Muhamed Pühakiri Koraan. Püha linn Meka (Muhamedi sünnilinn) Paremal all: palverändurid Mekas, keskel Kaaba tempel (islami kõige püham ehitis, mille suunas moslemid üle maailma palvetavad). Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõi...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Manerism Katti Tsirkova 12.klass Narva, 2011 Manerism Mis on manerism ? Itaalia kunsti tabas langus ning 16. sajandil, mil ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi ja nende kombeid tekkis eraldi kunstivool, mis eraldus renessanssist. Tekkis manerism (tuntud kunstnike maneeride jäljendamine). Kuigi on väidetud, et peamiselt imiteerisid hilisrenessansiaja kunstnikud Michelangelot, on manerism siiski mitmekesisem kui ainult autoriteetide matkimine. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunneteülevoolavat kujutamist. Millised kunstnikud iseloomustavad manerismi? Manerismiaja k...
· Üritati katoliku usku eristada luterlusest · Jäädi kindlkas dogmadele piibli tõlgendamise ainuõigus ja kiriku õpetus on ainuõige · Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad · üldnimetus konflitidele, mis puhkesid reformatsiooni tulemusena · kestsis Euroopas ligi 150 aastat · Prantsusmaal 1562-98 · Puhkes kuningakojas tekkinud tülide tulemusena (1560 kuningaks saanud Charles IX eestkostjaks sai hugenott Antonie Bourbon, suri 1574, tegelik võim läks Caterina di Medici kätte · Sõjas osalesid 3 Prantsusmaa mõjukat dünastiat · Valois võimulolev kuningadünastia · Guise õukonna mõjuvõim (katoliiklased) · Bourbonid kuningadünastia alates 1589 (hugenotid) Ususõjad Prantsusmaal: · Pärtliöö veresaun 24.08.1572 · Veriseim kokkupõrge sõdivate poolte vahel · Ettekäändeks Henri Bourboni abiellumine Margot de Valois'ga
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikoh...
tehinguteks. Valuutakomitee rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus, riigiti väga erinev. Maksud: käibemaks, kapitalimaks, aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid). Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed.
VARAUUSAEG Euroopa varauusaja algul Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 1485. aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai a...
Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johan...
Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal ...
41450 55636 oodi lõppsaldo) / 2 18806 28573 1068 1574 2070 5 6 7 Müügitulu 9,14 10,28 5,13 Nõuded ostjate vastu
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal...
* 1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast. * 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. * 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. * 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast. * 1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast. * 1928 oli Eestis 1431 sõidu-, 613 veoautot ja 407 mootorratast. * 1929 oli Eestis 1574 sõidu-, 839 veoautot ja 375 mootorratast. * 1930 oli Eestis 1777 sõidu-, 1118 veoautot ja 550 mootorratast. * 1932 veeti sisse autosid 29 ja mootorrattaid 90, Tallinnas oli iga 97 elaniku kohta 1 auto. * 1933 veeti sisse autosid 66 ja mootorrattaid 96 * 1934 2. poolaastal ja 1935 1. poolaastal imporditi kokku autosid 293 (104 Saksamaalt, 88 USA-st, 70 Inglismaalt) ja mootorrattaid 309 (207 Inglismaalt, 72 Saksamaalt, 7 USA-st)
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega: Francois II, s 1544 (1559-60), abiellus Maria Stuartiga, suri tuberkuloosi; Charles IX, s 1550 (1560-74); Henri III, s 1551 (1574-89), mürgitati; Francois d'Alencon, s 1554, ...
Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Parun Otto Fabian Rosen- Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa. Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ninglanges õigusteta pärisorja seisundisse.
Ivo Schenkenberg-oli Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Stefan Batory- oli Transilvaania vürst ja Poola kuningas 15761586. Ta oli edukas sõjamees ning sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge. Antonio Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. ROOTSI AEG 1645-1721
Kuidas riik võiks sekkuda majandusse? 1. riik võib suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi. 2. suurendada raha pakkumist, mille tulemusena raha hulk majanduses kasvab ning intressid langevad. Samuti vähendada investeeringute ja uute töökohtade loomisele seatud piiranguid. Raha hulga suurendamine võib viia inflatsioonini. Tööturg ja hõivepoliitika Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed.
Sissejuhatus Sikhism on monoteistlik religioon, mis on üks noorimaid suurimate maailma usundite seas. See on välja arenenud hinduismist ja islamist, kuid sikhism pole segu nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv usund. See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit. Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak. Sõna ,,sikh" (sikkha) tähendab järgijat või õpilast. Sikhid usuvad ühte jumalat, järgivad kümne guru õpetusi ning peavad kinni sikhide püha raamatu ,,Guru Grant Sahib". Sikhide templeid nimetatakse gurdvara`deks. Sikhid usuvad karma, põhimõttesse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mille kohaselt voorusliku elu elamine toob kaasa ümbersünni. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Guru nanak 1499. aastal sai sikhismi rajaja guru Nanak ilmutuse. Enne seda oli Nanak olnud vali...
10 61 144 717 717 15 79 171 862 861 23 99 200 1021 1019 33 123 230 1195 1190 46 148 260 1379 1369 62 175 291 1574 1556 81 204 322 1780 1749 103 234 353 1999 1948 129 263 384 2228 2151 157 294 415 2471 2359 186 324 446 2725 2568
Nii osaleb horisontaalselt välja tulistatud kuul kahes liikumises: ühtlase kiirusega otse edasi ja ühtlase kiirendusega alla. Tulemuseks on kõverjoon. Kõik inertsiaalsüsteemid on samaväärsed Ühegi mehaanikakatsega ei saa eristada, milline inertsiaalsüsteem liigub ja milline on paigal Kiirus on suhteline mõiste Kiirendus on absoluutne mõiste, sest süsteemi kiirendust saab registreerida süsteemi sees Tycho Brahe (1546-1601) - 14-aastaselt koges ta päikesevarjutust ja 1574. aastal nägi supernoovat. suurendas ta astronoomiliste nurkade mõõtmise täpsust 10 korda: 10 nurgaminutilt 1 nurgaminutile. Brahe tunnistas semiheliotsentrilist maailma – Maa on keskel, Päike liigub selle ümber ja planeedid omakorda ümber Päikese. Johannes Kepler (1571-1630)- „kärnane koer“. Veendunud, et Jumala tahe väljendub matemaatilises ilus. Esialgu pani ta lootuse viiele täiuslikule geomeetrilisele kujundile: tetraeeder, kuup, oktaeeder, dodekaeeder ja ikosaeeder
ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes. Käesolev kaart kuulub ühte atlase prantsusekeelsesse väljaandesse, mis ilmusid aastatel 1574, 1578, 1581, 1585, 1587 ja 1598. a. 1577-1724. a. anti välja ka Orteliuse atlasel baseeruvaid taskuväljaandeid, mille pealkirjad algasid selliste sõnadega nagu Spieghel, Le Miroir, Epitome, Enchiridion, jne. [http://www.nlib.ee/html/digi/maps/mliiv16.html](08.10.2009) 6 18. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased Britannia Depicta 1720
Põhivara kokku 38794 60715 67937 64805 64198 AKTIVA KOKKU 49892 77235 93075 98066 113824 PASSIVA Võlad tarnijatele 1594 1705 1846 2683 3550 Võlad töövõtjatele 895 1790 2237 2262 2288 Tulevaste per.tulud 4474 3579 2684 1789 894 Maksuvõlad 703 1231 1539 1572 1574 Lühiajalised nõuded 7666 8305 8306 8306 8306 Pikaajaline laen 38350 57204 58483 48896 45745 Kohustused kokku 46016 65509 66789 57202 54051 Omakapital 2556 2556 2556 2556 2556 Kohustuslik resevkapital 0 256 256 256 256 Eelm.per kasum 0 1064 8914 23474 38052 Aruand aasta kasum 1320 7850 14560 14578 18909
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..................................................................................
Tsaar saabuski isiklikult suure väega Liivimaale. 1572.- 1573. aastal vallutasid venelased rootslastelt Karksija Paide, ent said Iüüa Koluvere juures toimunud Iahingus. Magnuse vastu oli tsaar ikka veel armulik. Lisaks uutele valdustele andis ta Iiitlasele vahepeal surnud pruudi asemele selle 13-aastase õe. Pärast uhkeid pulmi Novgorodis asus noorpaar Põltsamaale. Sõda aga kestis. TaIlinnat baasina kasutavad rootslased tõid kohale palgasõdurid Saksamaalt, Soti- ja Inglismaalt. 1574. aastal ründasid Rootsi väed Põltsamaad. Linnust ei suudetud vaIlutada, küIl aga põletati maha alev. Kriitilises olukorras sai Magnus jäIlegi abi Venemaalt. Vene ja tatari vägedega vaIlu- tas ta aastail1575-1576 peaaegu kogu Eesti ala, sealhulgasPärnu ja Saaremaa. Poolakad tõIjuti maalt välja, Rootsi kätte olid jäänud vaid TaIlinn ja Hiiumaa. T alurahvas võitluste keerises. Olukord oli maarahva jaoks ahastamapanev; Lisaks vägede
ka kohtuistungeid. Doodzide palee asub Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi: tal oli neli esiletungivat torni ja kõrge kaitsemüür. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309 kuni 1424. Tõenäoliselt Filippo Calendario kavandatud ehitis järgis suures osas esialgse palee eeskujusid. Ümberehituste põhjusteks olid ka korduvad põlengud (palee põles täielikult maha 976. ja 1106. aastal; 1483, 1574 ja 1577. aasta tulekahjudes hävis teatud osa ruumidest). Palee tiibfassaade (Püha Markuse sadamabasseini poolne lõunafassaad valmis 14. sajandi alguseks, ja Piazetta di San Marco poole avanev fassaad sada aastat hiljem) peetakse gooti kunsti tippnäideteks maailmas. Neile omast Veneetsia gooti stiili iseloomustavad idamaised mõjutused. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav (Porta della Frumento). Siin asub tänapäeval sissepääs muuseumisse
tapmine, ei halastatud ka naistele, lastele ega ka vanuritele. Pärtliööl ja järgnevatel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti, lisaks pandi veresaunu toime ka provintsides ning mõrvatud hugenottide arv tõusis kümnete tuhandeteni. Pärtliöö massimõrv kutsus esile Lõuna-Prantsusmaa hugenottide uue ülestõusu ning kogu Prantsusmaad puudutas nende uus poliitiline püüdlus: kukutada Pärtliöö korraldanud Valois' dünastia. Henri IV Kui Charles IX 1574. aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus Prantsusmaal kaheksa kodusõda, mis tähendas, et mitte kordagi ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. Peale Henri III surma 1589. aastal sai troonile hugenott Navarra Henri ning algas Bourbonide dünastia. Suur osa Prantsusmaast keeldus teda aga tunnistamast, kui Henri IV just tagasi katoliku kiriku rüppe ei pöördu. Hispaania kuningas Felipe II
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
- Vergilius oli Caesar Augustuse melanhoolne soosik ning ladina keeleala üldtunnustetult suurim poeet. - Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Antiikajal ei mõistetud ega hinnatud Tacitust küllaldaselt. Alles 14. sajandi lõpul hakati Tacituse käsikirju otsima. Kuid õiglast hinnangut neile ei antud, sest seda takistas jäik lähtumine Cicero vaimsest pärandist. Tacituse tähtsuse tunnustamiseni jõuti alles pärast seda, kui Belgia humanist Justus Lipsius (1547 1606) oli 1574 välja andnud väljaande Tacituse kohta. 19.Amfiteatri ja atellaani mõiste. Rooma eleegia põhiteema. - Amfiteater, Vana-Kreekas ja -Roomas avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mis koosnes areenist ja seda ümbritsevaist, trepistikuna tõusvaist istmeridadest (nt Colosseum). Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis). -Atellaan on paroodilis-satiirilise sisuga jämekoomiline näidend.
The Renaissance In the history the Middle Ages were followed by the Renassance period. During this period a new class called bourgeoeisie came into being. This is the period when monarchies based on nationality were estabilished. The Renaessance started in Italy In the 14th century. Then it spread all over Europe, reached England in 16th century. The struggle for power culminated in a war called The War of Roses. It was a civil war between two dynasties, families. They had different emblems on one side the Yorks (white rose) other Lancasters (red). They couldn't decide who gets the throne. War ended 1485. A new dynasty came to throne, Tudor, the first king in this dynasty was Henry Vll. When he came to throne a period of stability followed because he built a nation based state. He was good at diplomacy.He could avoid quarrels and wars with neigbouring countries. France, Spain - greatest enemies.So he ...
tema kogumike trükkimisega 1555-1556. 1556 läks Münchenisse Baieri hertsogi õukonda, algul tenorilauljaks, hiljem (1564) kapellmeistriks. Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale.
Arvatavasti oli neis tema kaaslaseks vend Rodrigo, kes 1572. aastal samuti Itaaliasse saabus. 1 See on esimene ümberlükkamatu tõend Cervantese kirjanduslike võimete ja kiindumuste kohta. 4 1574-1575 elas Cervantes lühemat aega mitmes paigas Itaalias: Sitsiilias, Genuas, Lombardias, veidi kauem Napolis. On teada, et 1574 sai ta teeneka sõdurina palgakõrgendust. 1575 septembris asusid vennad Cervantesed kuunaril "Sol" kauaoodatud koduteele Hispaaniasse. Puhkenud torm paiskas laevad laiali, neid ründasid türgi piraadid, võttes vangi hulga hispaanlasi, nende seas Miguel ja Rodrigo de Cervantese. Seejärel toimetati nad Alziiri, kus algas vaevarikas vangipõli. Seda meenutab Cervantes hiljem mõneski oma teoses, eriti näidendeis. Järgides draama kujunevaid kaanoneid, tõi
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
intervalle, ootamatuid kontraste Lassuse üle-euroopaline tuntus saabus seoses tema kogumike trükkimisega 1555-1556. 1556 läks Münchenisse Baieri hertsogi õukonda, algul tenorilauljaks, hiljem (1564) kapellmeistriks. Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
