Vahemerel olid võimutsema hakanud türklased, nad ähvardasid Veneetsiat, mispeale sealne valitsus kutsus appi Hispaania väed. 1571 toimus ajalooline Lepanto merelahing, kus Hispaania ja Veneetsia ühendväed Felipe II venna Juan de Austria juhtimisel saavutasid kuulsusrikka võidu. Cervantest tabasid kaks arkebuusilasku, mis eluajaks jätsid halvatuks tema vasaku käe. Seejärel viibis Cervantes sõjaväehaiglas ravil, kuid juba 1572 võttis osa uutest heitlustest, mis Vahemere rannikul jätkusid. Arvatavasti oli neis tema kaaslaseks vend Rodrigo, kes 1572. aastal samuti Itaaliasse saabus. 1574-1575 elas Cervantes lühemat aega mitmes paigas Itaalias: Sitsiilias, Genuas, Lombardias, veidi kauem Napolis. 1575 septembris asusid vennad Cervantesed kuunaril "Sol" kauaoodatud koduteele Hispaaniasse. Puhkenud torm paiskas laevad laiali, neid ründasid türgi piraadid, võttes vangi hulga
· Pärast 3.ususõda 1570. aastal sõlmitud Saint-Germaini rahuga kuulutati kogu kuningriigis välja südametunnistuse vabadus; protestantlikud jumalateenistused ainult teatud kohtades. · Hugenottidele anti kodanikuõigused võisid tegeleda kaubandusega, pärandada oma varandust, olla riigiametis. PÄRTLIÖÖ · Navarra kuningas Henri de Bourbon ja Charles IX õde Marguerite de Valois pidid abielluma. Pulmad peeti 18. augustil 1572. · Pariisi oli saabunud hugenotitide ladvik di Medici ja de Guise kasutasid juhust, et nad tappa. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva 24.augustit. · Hugenottide elupaigad valgete ristidega, lõid kirikukellad, tänavale ilmusid relvastatud mehedhugenottide tapmine esimesi ohvreid oli admiral Coligny. Tapeti üle 2000 hugenoti, see toimus ka provintsides. UUED KODUSÕJAD · Pärtliööle vastati Lõuna-Prantsusmaal uue ülestõusuga
aastat kui lõpetati California dotatsiooniskeemid. Sellest ajast on USAs paigaldatud tuulikuid vähe, kuid turg kosub ja olukord paraneb. Turuliider on praegu Saksamaa ja ka installeeritud võimsuse poolest liigub Saksamaa esirinnas tänu heale seadusandlusele, differentseeritud hinnapoliitikale ja paindlikule dotatsioonisüsteemile. 1.2. EESTI TUULEENERGIA AJALUGU Esimesed kirjalikud teated tuulikutest Eesti territooriumil, täpsemalt Hiiumaalt, ulatuvad ajas tagasi aastasse 1572, kuid ilmselt kasutati tuulikuid juba antud paikkonnas ka varem. Need tuulikud olid oma konstruktsioonilt post-tuulikud. On küllaldaselt põhjust arvata, et 19. sajandi lõpuks küündis tuulikute arv Eestimaal kahe kuni kolme tuhandeni ning nende summaarne väljundvõimsus aga 10 MW-ni. 20. sajand tõi aga varsti lõpu tuuleenergia laiaulatuslikule kasutamisele ning andis rohelise tule moodsatele energiaallikatele nagu nafta ja elekter. Alles pärast esimest õlikriisi hakati jälle
2018 7 0,482 3397 476 148 4021 2727 1424 2019 8 0,434 3499 485 150 4134 2808 1452 2020 9 0,391 3604 495 151 4250 2893 1481 2021 10 0,352 3712 505 153 4369 2980 1511 2022 11 0,317 3823 515 154 4492 3069 1541 2023 12 0,286 3938 525 156 4619 3161 1572 2024 13 0,258 4056 536 157 4749 3263 1602 2025 14 0,232 4177 547 159 4883 3360 1634 2026 15 0,209 4303 558 160 5021 3461 1667 2027 16 0,188 4432 569 162 5163 3565 1700 2028 17 0,170 4565 580 164 5308 3673 1724
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 704 1424 608 0 w 1408 704 1424 704 0 w 1408 592 1424 592 0 w 1408 624 1408 592 0 w 1408 560 1424 560 0 w 1408 544 1408 560 0 w 1392 544 1408 544 0 w 1424 528 1424 544 0 w 1408 528 1424 528 0 w 1408 464 1408 528 0 152 1424 576 1520 576 0 4 0 5 150 1296 704 1408 704 0 2 0 5 150 1296 624 1408 624 0 2 0 5 150 1296 464 1408 464 0 2 0 5 150 1312 544 1392 544 0 2 0 5 x 1715 -60 1744 -57 4 24 Y2 w 1424 384 1424 288 0 w 1408 384 1424 384 0 w 1408 272 1424 272 0 w 1408 304 1408 272 0 w 1408 240 1424 240 0 w 1408 224 1408 240 0 w 1392 224 1408 224 0 w 1424 208 1424 224 0 w 1408 208 1424 208 0 w 1408 144 1408 208 0 w 1520 224 1536 224 0 w 1520 256 1520 224 0 152 1424 256 1520 256 0 4 0 5 150 1296 384 1408 384 0 2 0 5 150 1296 304 1408 304 0 2 0 5 150 1296 144 1408 144 0 2 0 5 150 1312 224 1392 224 0 2 0 5 x 1823 -65 1852 -62 4 24 Y1 w 1424 1008 1424 912 0 w 1408 1008 1424 1008 0 w 1408 896 1424 896 0 w ...
Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik
21.oktoobril 1571, pühapäeval, jumalateenistuste ajal võeti Tartu linn oma võimu alla. Venelased reageerivad ja mässajad hukatakse. Kruze ja Daube põgenevad. Tartu linn elab üle kaotuse, venelased olid veendunud, et linnaelanikud on ka süüdi, tapetakse ja küüditakse. Taas jätavad venelased ellu kohalikud talupojad. Kruze ja Daube said Poolas seisusekohast elu elada. Kruzele anti Turaida loss. Magnus oli läinud Kuressaarde, kus ta oli 1572.aasta kevadeni, kuni tsaar saadab talle järele inimesed, kes ta Venemaale viidi. Magnus vabastab oma vasallid truudusvandest, ta teab, et enam ta Saaremaale tagasi ei tule. Ametisse pannakse Taani kuningriigi asehaldur. 1572.aasta lõpus asub tsaar uuesti sõjakäigule Liivimaa vastu. Ivan IV ise tuleb vägede juhina Liivimaale. Üsnagi ootamatult tulevad nad Paide alla. 1573.aasta 1.jaanuaril Paide langeb. Tsaar elas Paide all üle oma lähima käskniku surma. Mäo mõisa maadel sai ta surma
osa vallutati, sest Portugal oli väga kaugel ja ei saanud abi saata. Samuti suur portugalikeelne suurriik Brasiilia Lõuna-Ameerikas. Luis Vaz de Camoes (1524(25) 1580), aablisoost, sai hariduse ühes vanimas Euroopa ülikoolis Coimbras. Sattus kahte suurde pahandusse oma elu jooksul. Põgenes Põhja-Aafrikasse, kus lahingus kaotas ühe oma silma. Teine konflikt, oli valida kas vangistus või pagendus Kaug-Itta. Ta valis teise. Oli seal 20 aastat. 1570 jõudis Portugali tagasi, siis 1572 ilmus tal eepos "Luciaadid" (Lusitaania järgi, sest Portugali nimetati varem nii). Raamistus pärineb rohkem antiigist, toob sisse vanad kreeka-rooma jumala Jupiter, veenus, neptun jne. Jumalad võtavad otse sündmustest osa. Aitavad üht või teist poolt. Teemaks on Vasco da Gama merereis Indiasse. Tegelased on portugali meresõitjad. Lugulaul, mis on väga eristatav teistest eepostest, sest sellel on tugev isamaa ülistuse teema. Ei ole dramaatilisi momente. Pole problemaatilisi tegelasi
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS................................................................................3 TARTU ÜLIKOOLI EHITUSLIK ARENGULUGU ARHIDEKTIDE JÄRGI.................................7 TARTU ÜLIKOOLI ÜLDINE HOONETE EHITUSLUGU........................................................14 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................15 LISAD.................................................................................................................................... 16 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS Klassitsism (kitsamas mõttes) oli liikumine, mille juhtivamaks põhimõtteks oli enamvähem teadlik lahtiütlemine baroki lii...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Moskvast). Üks Euroopa suurimaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks. Suurvürst Jogaila - 1377-1381/1382-1401 oli Leedu suurvürst ja Poola kuningas 1386-1434. Pärines gedimiinide seast, panu aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Gediminas, isa oli Algirdas, onu Kestutis. 1377. aasta kodusõda - Peale Algirdase surma, ta pojad mõlemast abielust hakkasid sõdima omavahel. Esimest poega toetas Moskva suurvürstiriik ja Jogailat toetas Saksa ordu. Suurvürstiks sai Jogaila ning läks tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult põletatud)
192 465 254 6933 3187 1628 317 604 363 7330 4034 1533 264 708 610 11067 2949 1100 224 385 125 5982 2164 1508 155 536 283 6547 2138 1995 168 742 399 4515 1738 1597 186 556 139 7627 2927 2159 279 389 165 8820 3670 2808 289 619 308 13281 2970 7680 62 556 323 3460 1116 967 188 705 443 5120 2805 1361 135 411 142 6551 1821 1572 209 433 173 6232 2368 947 204 507 249 12586 2731 2603 264 651 361 10556 4340 2933 213 879 586 7587 2721 2624 130 932 460 3091 1031 1208 423 924 531 14915 4785 4113 623 919 578 13036 5340 3866 202 355 142 6913 2561 1572 541 625 338 14370 6014 3315 241 383 108 7473 2544 1775 242 508 167 7332 2217 2687 199 282 65 8594 2595 3385
Nende suhteid iseloomustab ka nendevaheline kirjavahetus, millest tuleb välja vastastikkune vaenulikkus. Mõlemad oskasid sõimata, tegid seda oma igas kirjas. Kui Juhan valitsema asus tegi katse Ivaniga kokkuleppele jõuda, 1560 a lõpus saatis Moskvasse oma saadikud, kuid kui need saadikud Moskvasse jõudsid, koheldi neid äärmiselt halvasti ( seotud sellega kuid Eerik XIV vene saadikuid kohtles). Saadikud , kes Moskvasse läksid vangistatakse ja on kuni 1572 aastani seal kinni. Kokkuleppele nad ei jõua, Magnus on uuesti Liivimaal, jõuab Liivimaale 21 august 1570 on Tallinna all. Tallinnale tehakse ettepanek alistuda, tallinn pole nõus. Magnusel oli kokku kuskil 1500 meest, neid tilkus pidevalt juurde (mõisamehed), Magnusel siiski abis ka tsaari vägi u 25000 meest ( suhtugem eelarvamusega numbrisse). Jaanuaris alles hakkas sõjategevus pihta. Piiarmine hakkab venima, rida probleeme, kõige raskem see, et talv ei ole kerge, tuleb varakult
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
kuningas ), Guise'id on pärit Lotringist ja väidavad et neil on õigus kuninga troonile (Henri de Guise, katoliiklane). Viimane hugenottide sõda nn. kolme henri sõda Henri III lasi tappa Henri de Guise. Henri III lootis, et on nüüd lõpuks kuid ootamatult suri ta ema ning andis ennast Navarra Henri vägede kaitse alla. 1589. üks katoliiklane tappis Henri III, ta oli vihatud, sest tappis Guise'd. Pärtliöö tapatalgud 24. augustil 1572 algas Pärtliöö veresaun. Tapeti kaks tuhat protestanti Pariisis, kogu maal langes Pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni kümme tuhat hugenotti. Pärast seda oli Prantsusmaa lõhestatuim kui kunagi varem. Henri IV: Paris vaut bien une messe Henri IV nime all Prantsusmaa troonile saanud Navarra Henri pani aluse Bourbonide dünastiale. Katoliiklased teda ei tunnistanud ning kulus üheksa aastat enne kui õnnestus kehtestada kogu võim riigis
Prantsusmaa lõhenes kodusõjas 16. saj keskel. Jean Calvin oli veelgi radikaalsem kui Luther. Nõudis äärmist askeetlikku usulist rangust vastandina kat kiriku pahedele ja korruptsioonile. Kalvinistlikke kirikuid leiab prantsusmaal ja Sveitsis. Ettemääratuse idee, katoliikluses selle vastu vaba tahe. Kat kuigi in on eksinud, jätab Jumal talle võimaluse valida ja patust vabaneda. Hugenotid e prantsuse protestandid. Pärtliöö lahing 1572 kat ja protestantide vahel. Taustaks renessanssi järgnevale kulgemisele. Kat maades algas ka kirikuelu karmistamine. Protestante loeti ketseriteks. Siiski tõukas see kat ka reformidele. Katoliiklik vastureformatsioon, inkvisitsiooni hoogustumine. Kriitilise ühk olukorra tulemusena, hakkab renessanssi vaim hääbuma ja minnakse üle järgmistele tüüpidele. Shakespeare ja Cervantes kas renessanss või barokk? Renessanssilt üleminek barokile v klassitsismile.
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
Samuti tõmbus ta sageli valitsusasjadest eemale ning langes sügavasse depressiooni. Alaealise Jamesi eest valitsesid kuni 1583. aastani regendid. Esimene oli tema onu James Stewart, Murray krahv, kes aga 1570 tapeti. Järgmisena sai võimule Matthew Stuart, Lennoxi krahv, Jamesi vanaisa, kes aga tapeti juba järgmisel aastal. Seejärel sai regendiks Mari krahv John Erskine, kes oli mõjukamaid mehi Sotimaal, kuid tema mõrvati juba 1572. aastal. Siis aga sai võimule James Douglas, kes suutis võimul püsida koguni 1581. aastani, siis tapeti küll ka tema. Klannide ja ülikute omavahelised vaenutsemised jätkusid ka edaspidi ning sageli oli ohus ka kuninga enda elu. 15811583 oli kuningas uue Lennoxi krahvi, Esmé Stuarti mõju all. Mõned soti ülikud otsustasid aga kuninga röövida ning sundida teda oma favoriidist lahti ütlema, seda nii enda võimu suurendamiseks kui ka seetõttu, et Stuart oli
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
lvarez de Toledo, duke of Alva. The excessively harsh policies of the duke and of the Inquisition resulted in open revolt in the Low Countries. William I, the Silent, prince of Orange, who was one of the principal noblemen of the region, led the revolt. Initially unsuccessful, the Dutch then concentrated their efforts in the north. After William's naval supporters, called the Sea Beggars, seized the Holland port of Brill (Brielle) in 1572, the rebels took control of most northern towns, which became the bases of the revolt. William tried to maintain the unity of north and south but was unable to hold the north against the brilliant campaigns of reconquest led by a new Spanish commander, Alessandro Farnese. (3) In 1579 the Union of Utrecht, an anti-Spanish alliance of all northern and some southern territories, was formed. The union signified the final divergence of the northern part of the Low
Protestantismist lahti öelnud Navarra Henri jäeti ellu. Et mitte end näidata hüpiknukuna erinevate poliitiliste jõudude käes, võttis kuningas Charles IX vastutuse Pärtliöö eest enda peale. Protestantlikes maades tekitas toimunu hirmu ja õudust, Roomas seevastu peeti tänujumalateenistusi. Hispaania kuningas Felipe II, saanud teate Pärtliööst, puhkes väidetavalt esimest ja viimast korda oma elus naerma. Pärast Pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. 1572 loodud kalvinistliku uniooni mõju alla langes suurem osa Lõuna-Prantsusmaast. Kõlasid üleskutsed türannist kuningas mõrvata. Enne kui hugenotid oma plaani teostada jõudsid, kuningas Charles IX 1574 suri. Poola kuningaks valitud Charles IX vend, Anjou hertsog Henri pages nüüd Poolast ja krooniti Henri III nime all kuningaks [157489]. Prantsusmaa troonile oli jõudnud juba kolmas Katariina di Medici poeg.
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 ...
Kuningas seadis sisse superintendendi kui kõrgema vaimuliku ametikoha. Tallinna linnasuperintendent visiteerib ka maaõpetajaid ja kihelkondi, õigusega kõlbmatuid vaimulikke lahti lasta ja asendada korralikega. Tallina superintendendiks nimetas Rootsi kuningas Oleviste kiriku õpetaja magister Johann Robert von Gelderni. 1569. aastal sai Geldern Tallinna, Saaremaa, Läänemaa ja teiste Liivimaa Rootsi valduste piiskopiks. Eestimaa kiriku eesotsas oli ta 11 aastat kuni oma surmani 1572. aastal. Peale Gelderni surma jäi Eestimaa ilma vaimuliku juhita. Kirikuhooned täitsid sõjalisi funktsioone- talupojad peitsid end oma varaga vaenlaste eest. Alles peale sõda määrati Eestimaale uus piiskop, Gelderni ideede edasilevitaja, Kristian Agricola. Eestimaale tulnud veendus ta, et siinsed kirikuolud on Rootsi omadest liig erinevad, ning asus kindlalt evangeelse kirikukorralduse arendamisele
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Lääneme...
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
Toimus väga palju kohalikke kokkupõrkeid ja sõjalisi operatsioone. 1570. Kuulutati välja Saint Germani rahu, selle tulemusena hugenottidele anti südametunnistusevabastus (hugenottidele tähendas et ta võis mõelda vastavalt oma usulistele tõekspidamistele, aga ta ei tohtinud oma tegudega vastu minna riigile. Kodaniku õigused anti samuti, mille tõttu nad oma usust ilma jäid. Nad võisid tegeleda kaubandusega, pärandada varandus, tegeleda riigi asjadega. Henri de Borodoni - 1572. Marguerite de Volois'i . Tolleaegne prantsusmaa kuninganna otsusta pulmi poliitiliselt ära kasutada ja hävitada hugenotid täielikult. ( Katariina di Medici ). Terror algas sama aasta 24. Augustil, see kannab ajaloos verise pärtliöö nime. Pärtliööl tapeti umbes 2000 hugenotti. Pärast pärtliöö massimõrva alustasid hugenotid uut ülestõusu. Hugenotid lõid Lõuna-prantsusmaal protestantistliku konföderatsiooni, mis kujutas endas riiki
Sõja tulemusena laienes Rootsi võim ja Taanile jäi ainult Saaremaa. 1570 hakkas Venemaa taas agaralt tegutsema ja otsima toetajaid koheliku aadli hulgast, pakkudes hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Ivan Julm loovutas vallutatud linnustest Magnusele Põltsamaa, millest sai kukukuningriigi(vormiliselt iseseisev, tegelikult teisest riigist sõltuv riik) keskus. Magnus alustas koos Vene vägedega Tallinna I piiramist(1570- 1571; 7 kuud, edutu). 1572 asus Liivimaale saabunud Ivan Julm ise vägede juhtimist. Mõne aastaga vallutati suurem osa Mandi-Eestist. 1577 alustati Tallinna II piiramist(7 nädalat, edutu; hävitati Pirita klooster). Seal omandab erilise kuulsuse ,,Liivimaa Hannibal" Tallinna käsitööline Ivo Schenkenberg ja tema väesalk. Nad jõudsid Tartuni välja, kuid ta sattus hiljem Rakvere all venelaste kätte ja hukati. Magnus vahetas Vene ebaedu tõttu poolt ja läks üle Poola teenistusse. 1578
192 465 254 6933 3187 1628 317 604 363 7330 4034 1533 264 708 610 11067 2949 1100 224 385 125 5982 2164 1508 155 536 283 6547 2138 1995 168 742 399 4515 1738 1597 186 556 139 7627 2927 2159 279 389 165 8820 3670 2808 289 619 308 13281 2970 7680 62 556 323 3460 1116 967 188 705 443 5120 2805 1361 135 411 142 6551 1821 1572 209 433 173 6232 2368 947 204 507 249 12586 2731 2603 264 651 361 10556 4340 2933 213 879 586 7587 2721 2624 130 932 460 3091 1031 1208 423 924 531 14915 4785 4113 623 919 578 13036 5340 3866 202 355 142 6913 2561 1572 541 625 338 14370 6014 3315 241 383 108 7473 2544 1775 242 508 167 7332 2217 2687 199 282 65 8594 2595 3385
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
sajandil, kui loodi keiserlik kammerkohus ning Liivi ordumeister sai riigivürstiks ja piiskoppidega võrdseks valitsejaks Liivimaal. Vana-Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Vene-Liivi sõda ja konföderatsiooni idaosa okupeerisid venelased. 1559. aastal müüs Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele. Formaalselt jäid need veel mõnda aega (Kuramaa kuni 1583. ja Saare-Lääne piiskopkond kuni 1572. aastani) piiskopkondadeks, ent olid reaalselt Taanist vasallsõltuvuses oleva Magnuse valdusteks. Sama aasta lõpul allutas Liivi ordu end Poola kuningale. Sellega rahulolematu Eestimaa andis end aga 1561. aastal Rootsi kuninga kaitse alla, lõplikult ühines Põhja-Eesti Rootsiga 1561. aasta suvel. Sama aasta novembris alistusid lõplikult Poolale Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni 1581. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel Poolaga. 1562. aasta märtsis lõppes
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti Henry IV (1574- 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile Troonile sai Henry IV 1593 astus taas katolikuusku Verine kodusõda 1598 Nantes'i edikt valitsev usund on katoliku usk 1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati
mungarüüd. Nad elavad omaenda kodudes, kuid pidid andma mungatõotuse. Nad pidid tooma ketserid tagasi emakiriku juurde.Jesuiitidest said enamiku Euroopa valitsejate pihiisasid. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku Trento kirikukogu. Hakati rajama vaimulike koole ehk seminare. Tänu vastureformatsioonile tekkisid. Prantsusmaa ususõjad. Seal olid prantsuse kalvinistid ehk hugenotid. Nad sõdisid katoliiklaste vastu. Nende mõlema pingehetk oli 24. augustil aastal 1572, kui Pariisis ööl vastu pärtlipäeva tapeti 2000 hugenotti. Pärast seda veel 20 000 hugenotti. Aastal 1598 kuulutati välja Nantes'i edikt. Prantsusmaa kuulutati katoliiklikuks riigiks, kuid hugenottidel lubati jääda. Enda jumalateenistusi ei tohtinud nad väljaspool lossi teha. 39) Kunst ja kultuur varauusajal Nad muutusid jumalakesksemalt inimesekesksemaks. Ikoonide asemele tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Inimesi kujutati realistlikumana
English literature is one of the oldest literatures in Europe; dates back to the 6th century AD. Oral literature, i.e. not written down, spread from person to person. In 449 AD Anglo-‐Saxon tribes invaded England – beginning of the Anglo-‐Saxon period in English literature. The first form of literature was folklore, carried by scops and gleemen, who sang in alliterative verse (a kind of simple poetry). Prose developed much later. The first form of recorded English literature was the epic Beowulf, which was produced sometime near the end of the 7th and beginning of the 8th century. It has no ...
- Katoliiklaste ja protestantide vaheline vaen viis lõpuks ususõdade puhkemiseni(laimasid üksteist, rüüstasid üksteise kirikuid). - 1562. a. Katoliiklased tungisid Vassy´s hugenottide jumalateenistusele, kus tapsid inimesi ja lõhkusid. Selle tulemusel algas üleriigiline hugenottide ülestõus, mida toetas Inglismaa. - 1570. a. sõlmiti vaherahu ja kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenotid said õiguse teatud piirkondades vabalt tegutseda. - 18. august, 1572. a. Pärtliöö veresaun Hugenottide ja katoliiklaste vahel. Toimusid hugenottide juhi Navarra Henri ja kuningas Charles IX õe pulmad katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi Charles IX ema Kraina de Medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. - Mõne aja pärast järgnes uus hugenottide ülestõus ja nad lõid Lõuna-Prantsusmaal oma riigi. - 1574. a. sai kuningaks Henri III poliitiliselt laveeris kahe usu vahel ja tapeti katoliiklaste
BRITISH NATIONAL SYMBOLS Research work CONTENTS CONTENTS.....................................................................................................................................2 INTRODUCTION............................................................................................................................3 1. BRITISH NATIONAL SYMBOLS..............................................................................................5 1.1 Great Britain and British story................................................................................................5 1.2 National Symbols and Nation Building..................................................................................5 1.3 The Use of Flags throughout History.....................................................................................6 1.4 The Early Modern Flags. United Kindom: Union Jack.........................................
võimalust asutada Moskvast sõltuv vasallkuningriik (mille keskuseks pidi saama Põltsamaa) 1570. aasta augusti lõpul saabus Hertsog Magnus suure Vene väe ja mõne mõisameeste lipkonnaga Tallinna alla ning piiras linna sisse 1571. aasta märtsis, pärast ligi 7-kuulist piiramist, pani Magnuse vägi oma laagri põlema (katku pärast) ning Vene armee lahkus Eestist 6. Vene vägede suur edu: 1572 1573. aastal saabus Vene tsaar Ivan IV Julm isiklikult suure väega Liivimaale, kus vallutati rootslastelt Karksi ja Paide (lüüa saadi Koluvere juures toimunud lahingus) 1574. aastal ründasid Rootsi väed Põltsamaad, linnust ei vallutatud, küll aga põletati alev 1575 1576. aastail vallutas Magnus Vene ja Tatari vägedega peaaegu kogu Eesti ala, poolakad tõrjuti maalt välja, Rootsi kätte jäid üksnes Tallinn ja Hiiumaa 7. Liivimaa kuningriigi lõpp:
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes selgesti tuntavat emotsiooni, on omane vaid v�ga suurtele meistritele, kelle pildid kiirgasid vaatajasse kogu sellesse pandud soojuse ja p��dlikkuse, millega kunstnik oma t�� teostas, pidades end k�ige k�rgema loova vaimu t��riistaks. ******* Bartholom�us Sarburgh oli portreekunstnik, rahvuselt �veitslane, kes sai professionaalse kunstihariduse tolleaegse kuulsa Haagi portretisti Jan Anthonis van Ravesteyni (u 1572 � 1657) ateljees, j�rgides tema laadi. T�nu oma suurep�rasele �petajale omandas Sarburgh patriitside ringkonnas austatud portretisti kuulsuse. Aastatel 1620 � 1623 t��tas Sarburgh Bernis; j�rgnevatel aastatel on dokumenteeritud tema viibimine Baselis ja K�lnis. 1632. aastast t��tas ta hinnatud kunstnikuna Haagis, kus maalis mitmeid valitsevate Iraani v�rstide esindajate portreid. Bartholom�us Sarburgh on saanud tuntuks L��ne-Euroopa tollases kunstis ka kui
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
heliocentric theory bothered Copernicus. So, he decided to publish his findings in 1543, the year of his death. Aware that he could not persuade the traditional thinking of the time, Copernicus made a specific appeal to mathematicians. It was, he thought, only the mathematician who could understand and appreciate the order and essential simplicity of his system. Copernicus never expected that his findings would appeal to the nonspecialist. But in 1572 something happened. A new star appeared in the constellation of Cassiopeia. The new star was observed by the Danish astronomer, Tycho Brahe(15461601). The star was brighter than any other star for more than two years contemporary accounts tell us that the star was so bright that it could be seen in daylight. And in 1600, another star appeared. This star was observed by Johannes Kepler(15711630). The heavens seemed to be in flux [ jõuväljas ]
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne) Sajandi teisel poolel hakkab Hispaanias levima müstiline kirjandus. Luis de Leon, esimene müstiline kirjanik. Oli Salamanca ülikooli teoloogia õppejõud, 1572.aastal ta vangistati, kus ta oli ligi neli aastat. Sest ta tegi tõlke piibli Saalomoni laulust- seda peeti väga vabaks ja meeleliseks. Üldiselt on teinud ka palju tõlkeid. Tõlkinud näiteks Pietro Bembot (itaalia petrarkistide koolkonna juht) tema enda luule pole väga mahukas. Kaks teemat on: igatsus puhta looduse järgi ja igatsus maise elu lõppemise järgi (jumala juurde jõudmine) Tema üks luuletusi on üks kõige erootilisemaid Euroopa luuleajaloos.
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
kohalike sakslaste võimubaasi nõrgendada, allutades Liivimaa rüütelkonna täielikult kuninga võimu alla ning määrates kohalikeks halduriteks poolakaid. Ka lääne jagati rohkem poolakatele kui sakslastele, väikeläänide saajatena on teada aga ka eestlasi. Poola võimu ajal jagunes maa halduslikult esialgu presidentkondadeks, hiljem vojevoodkondadeks. Olulisimateks majandustegelasteks olid aga staarostid. Saaremaa oli 15601645 Taani võimu all. Alates 1572. aastast oli see Taani kuninga isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju läänimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Taani ajal kindlustus siiski ka Saaremaa rüütelkonna positsioon. Kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht saada vallutatud Rootsi poolt. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
