(3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. (4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. AEGUMINE ? 17. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste
11 Tabelle 6: Werbekosten I Periode II Periode Gesamt Fernsehwerbung 18 000 43 200 61 200 Facebook Anzeige 6 770 27 080 33 850 Plakatwände 8 600 52 720 61 320 Gesamt 33 370 123 000 156 370 2.2. Werbemittel Fernsehwerbung - Wir werben zwischendurch Fernsehsendungen, was unsere Zielgruppen am meisten gucken. Unsere Sales Promotion Mitarbeiter erbringen 3-5 verschieden Fernsehwerbungen, die 10 Sekunden lang sind. In Estland durchschnittliche preis der Fernsehwerbung ist 12/sek10. Unsere Werbungen sind einfach und einprägsam. I Periode - Werbung ist im Fernseher 5 mal pro Tag für einen Monat. In die ersten Periode werden wir uns am intensivsten bewerben
FA = 20kN FB = 20kN O1 4.1 176 43 O2 156 x B Ohtlik lõige O3 100 y 300 300 z 54
koopamaalid. "Altamira" tähendab ,,kõrge vaade." 1. Asukoht Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari munitsipaliteedis Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus avaus on suunatud põhja poole ning on merepinnast 156 m kõrgusel, 5 km kaugusel merest (Biskaia lahest) ja pisut üle 2 km Saja jõest põhja pool, 7 km kaugusel Saja ja Besaya jõe suudmest. Viimase jääaja kõige külmematel aegadel (umbes 18 000 aastat tagasi, mil algas Altamira kasutamine inimese poolt) oli meri umbes 120 m praegusest tasemest allpool, jättes katmata 5-6 km laiuse maariba. Altamira koopa elanikud said seega kontrollida territooriumi, mis peale maismaa ökosüsteemide hõlmas randa, jõge ja jõesuuet.
1973 Presley gibt in diesem Jahr 168 Konzerte, davon 113 in Las Vegas. Januar: Die Fernseh-Show "Elvis - Aloha From Hawaii" wird von ca. einer Milliarde Menschen auf der ganzen Erde gesehen. Oktober: Presley und Priscilla Presley werden geschieden. 1974 8. Januar: Gouverneur Jimmy Carter proklamiert den "Elvis Presley-Tag" in Georgia. Presley gibt 156 Konzerte, davon 56 in Las Vegas. Presleys Gesundheitsprobleme machen sich auch öffentlich bemerkbar. 1975 Mai: LP "From Elvis Presley Boulevard, Memphis, Tennessee". Juni: Facelift im Mid-Souith Hospital, Memphis. Presley gibt 58 Konzerte, davon 51 in Las Vegas. 1976 Dezember: Letztes Las Vegas-Engagement (15 Auftritte).
Referaat Saksamaa 2008 SISUKORD Geograafiline asend...................................................................................................................3 Kliima.........................................................................................................................................4 Pinnamood.................................................................................................................................5 Metsandus ja põllumajandus...................................................................................................6 Metall ja keemia........................................................................................................................7 Kommunikatsioon ja meedia...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................
Pärsi 88 88 88 88 83 81 80 75 67 71 Pöögle 81 83 80 82 83 83 78 73 68 71 Sudiste 160 158 154 148 148 152 145 143 144 143 Suuga 18 17 15 15 14 14 14 14 14 14 Tuhalaane 160 153 150 144 146 153 151 144 139 124 Univere 58 59 61 59 58 58 55 48 48 47 Äriküla 171 181 180 172 156 152 149 149 144 136 Küla määramata 8 9 9 10 10 Vallas kokku 4761 4747 4627 4548 4453 4381 4298 4254 4141 4048 6 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=74 6 KARKSI VALLA LIPP Karksi valla lipp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Karksi valla lipp, aastatel 1995 - 1999 oli see lipp kasutusel Karksi-Nuia linna lipuna. Lipp kinnitati 7
· Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Eksisin selles, et pidasin Saksamaad suhteliselt kaheksakujuliseks. Unustasin Saksamaa ja Taanivahelise ala ning ma ei joonistanud nii konkreetselt Saksamaa piire kui need tegelikult on. Selle põhjuseks võis olla Prantsusmaa kui naaberriik, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on kaardil väga sarnased. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid.Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 1. 2. 3. 4. 5. . Kaart nr 1: Kaart nr 1: Positiivsed jooned: Kõik liidumaad, jõed ja suuremad li...
3 93 94 165 31,5 0 0 3000 300, 20,8 4 118 111 180 22,9 0 0 Immutatu 2600 260, 18,1 5 118 111 156 281,7 19,9 21,9 19,9 d 0 0 2850 285, 20,7 6 118 106 171 22,8 0 0 Pehmenemise koefitsent: Kpehm= Rimm/Rkuiv Rkuiv - kuiva materjali survetugevus [ N/mm2] Rimm - immutatud materjali survetugevus [ N/mm2]
koduarestis 3) Tahan mängida male, aga ma ei oska 3) Ei taha kooli minna, aga ema käseb. Looduslikud sundused Ühiskondlikud sundused 1)Maakera tiirleb paratamatult 1)Liiklusseadused 2)Inimene on surelik Lähen rohelise tule all üle tee 3)Koer ei saa muutuda kassiks 5. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Võib tunduda, et kui inimene teeb valikuid vabal tahtel, siis on tal tahtevabadus olemas, kuid nõrga determinismi pooldaja eitab seda. Tema seisukoht on, et inimese teadmises on ju samuti determineeritud, sest neil kõigil on põhjus, seega mingit tahtevabadust pole. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. ...
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal ...
pingutus kindlasti muutuma, kuni lõpus võiks jõuda sellise treenituse tasemeni, kus pole probleemiks joosta 70 - 75 minutit kindlas tempos (mitte väga koormaval tempol jõuab selle ajaga joosta umbes 10 - 11 km). Väga tähtis on arvestada iga sportlase individuaalseid iseärasusi, siis hea võimalus igal sportlasel enda jaoks õige jooksutempo leidmisel, on kontrollida soorituse jooksul enda pulssi. Võrkpalluri jaoks on kõige sobivam pulsilöökide arv jooksmise ajal vahemikus 144 - 156 lööki minutis. Sellise tempoga joostes on soorituse kasu maksimaalne ning treening ei muutu liialt väsitavaks. Kuna igal sportlasel on erinev koormustaluvus, siis just sellise pulsi jälgimisega saab ka iga võrkpallur endale sobiva jooksutempo. Kuna võrkpall on võisktkondlik ala, siis on tähtis, et kogu võistkonna treenitus oleks ühtlane, et kasutada kõiki mängijaid, sooritada vahetusi, mis aitavad mängu sekkuda ja punkte teenida.
Seejärel võeti vastu (keisrite ja rahva poolt) lugematul hulgal seadusi, millest kujunes seaduste kogum. Tugineti sarnaste juhtumite varasematele lahendustele. Suurt tähelepanu pöörati protsessi korrektsusele. Põhimõte otsus tuleb langetada seaduste, mitte kõhutunde järgi. Keisririigi ajal tekkisid ka esimesed juristid, kelle tulekuga kujunes välja juriidiline terinoloogia. 9. Rooma seisused 156, orjad, perekond 157' Tähtsuse järjestuses, tähtsaimast kõige vähem tähtsamani: 1) Keiser 2) Senaatoriseisus (ülikud, senaatoriperekonnad, rikkad suurmaavaldajad, austatud mehed) 3) Ratsanikuseisus (rikkad, mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega) 4) Vabad mehed 4.1) Väikemaaomanikud e. rentnikud 4.2) Proletaarid (varatud linnaelanikud) 5) Vabakslastud (orjad, kes olid tänu töökusele või omaniku heale südamele vabaks lastud)
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Toitumise ja töömälu vahelised seosed Üha enam tõuseb meedias teemana üles tervislik toitumine ja räägitakse palju sellest, mida ja kui palju peaks sööma. See võib inimestes suurendada soovi ja samas ka survet tarbida just tervlislikku toitu. Siiski on liigsöömine ja ülekaalulisus arenenud maades suur probleem. Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõju...
KUNSTI AJALOO ARVESTUS 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asus? Lähis-Idas kujunenud riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal hakati kutsuma nii nimetatud Mesopotaamiaks. Asub tänapäeval Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Mida olulist on sumerid (Mesopotaamia kunstis) meile pärandanud? Nad on kõrgkultuuri loojad. Leiutasid kiilkirja. Leiutasid võlvi, ratta (vankri). Võtsid kasutusele pronksi. Leiutasid potikedra. Leiutasid õlu. Arvutasid välja aastaringi. 3)Kuidas jaotati Egiptuse ajajärgud? Vana-Riik (valitsesid 3.-6.dünastiad oli umbes 2778.-2263. eKr). Keskmine riik (valitsesid 11.-13.dünastiad oli umbes 2040.-1730. eKr). Uus riik (valitsesid 18.-20.dünastiad oli umbes 1562.-1085. eKr). 4)Nimeta 3 kuulsamat püramiidi, mis ehitati 4. dünastia ajal (2551.-2471. eKr)! Cheo...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
7547, 1 Teras 53 10 10 5,3 40 0 2 Kivivill 93 45 45 188,3 25,3 134,3 Poorbeoon 3 Aeroc 162 41 40 265,7 138 519,4 4 Tep Plaat 148 53 155 1215,8 192 157,9 5 EPS 156 80 22 274,6 74 269,5 6 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,7 7 Kipsplaat 187 185 12 415,1 316 761,2 8 Fibo 3 159 39 40 248,0 154 620,9 2099, 9 Savi tellis 246 65 87 1391,1 2920 0
vabaajakoolides. 1952.aastaks käis umbes 60% algkooliealistest lastest koolis ning kesk-ja kõrgkoolis õppijate arv oli märkimisväärselt suurenenud. 1952. aastal asutati Riigi Statistikabüroo ja viidi läbi rahvaloendus, mille tulemuste kohaselt oli Hiina rahvaarv Taiwani ning välishiinlasteta 582 603 417. Nõukogude periood 1953-1958 Esialgu tarniti Nõukogude Liidust 156 suurt tööstusettevõtet, sealhulgas 7 raua-ja terasetehast, 24 elektrijaama ja 63 masinatehast, paljud neist osadena Hiinas kokkupanemiseks. Hiinasse saadeti tehaste paigaldamist ja tööd juhendama ning tehnilist abi andma ligikaudu 11 000 Nõukogude spetsialisti. Umbes 28 000 hiina üliõpilast saadeti Nõukogude Liitu õppima. Uutes tööstuskompleksides viidi sisse Nõukogude ,,ühejuhisüsteem".
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
3. Kriisi haripunkt 3.1Põhiseaduse muutmine Vabadussõjalaste poolt välja pakutud põhiseaduse eel oli välja pakutud juba kaks erinevat versiooni põhiseadusest. Need aga vapsidele ei meeldinud ning kukkusid läbi. Vapsid nõudsid oma põhiseaduse hääletamisele panemist, mis neile ka anti. 14.-16. oktoobril 1933 toimunud hääletuse otsus oli erakordselt üksmeelne: põhiseaduse muutmist pooldas 416 878 inimest ning vastu ainult 156 894 häält. Suurim muudatus, mis uus põhiseadus sisse tõi oli riigipea institutsiooni loomine. Tegemist oli rahva poolt valitava presidendiga, kes polnud parlamendi ees vastutav ning Riigikogu ei saanud sundida teda tagasi astuma. Küll sai riigivanem parlamendi laiali saata ning vetota selle määrusi ja valitseda läbi dekreedi. Riigivanem oli kaitseväe kõrgeim juht ning tema pädevusse kuulus riigi esindamine, välislepingute sõlmimine ja valitsuse ametisse seadmine. 3
Harju Aasmae 84 25 215 246 812 3764 1148 Harju Alavere 84 27 233 249 537 3833 3169 Harju Arukyla 84 25 236 231 1675 3981 3249 Harju Habaja 84 22 149 208 1259 3501 4227 Harju Haiba 84 23 180 156 903 3525 2955 Harju Kehra 84 22 179 273 1547 3479 1661 Harju Koidula 84 19 152 135 661 4116 1549 Harju Kungla 84 22 142 211 804 3433 1122 Harju Kuusalu 84 25 226 341 1051 4762 6105 Harju Lauristini 84 30 262 215 1307 4301 3076
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
3 aastani. Nekrutikohuslastele, kes olid saanud 25 aastat vanaks, võis passi anda maksimaalselt üheks aastaks. Väekohuslastele tuli väljastada pass punasel blanketil, mitteväekohuslastele anti aga valge pass (valgepassimees). Rannasõidu meremeestele mõeldud merepass, mida anti kuni kuueks kuuks, oli trükitud sinisele paberile14. 13 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk 156 14 http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=93 02.11.2011 11 1868. aastal kehtestati vallakogukonnaseadus, mis vabastas kogukonnad mõisa ülemvõimu alt ning keelustati teoorjus. 6. Muutused eestlaste elus seoses pärisorjuse kaotamisega Maal süvenev ülerahvastatus ja uute töökohtade tekkimine linnades pani aluse inimeste siirdumisele maalt linnadesse
50 205 3/25/1977 146 95.00 3/26/1977 158 109.00 3/27/1977 164 116.00 3/28/1977 164 116.00 206 210 3/29/1977 143 94.50 206 210 3/30/1977 117 71.30 206 210 3/31/1977 104 58.50 206 210 4/1/1977 88 47.00 206 210 4/2/1977 84 44.00 206 4/3/1977 87 46.00 4/4/1977 106 61.30 4/5/1977 103 58.50 206 4/6/1977 100 56.00 206 4/7/1977 126 81.00 206 4/8/1977 156 114.00 206 4/9/1977 144 100.00 206 4/10/1977 128 83.00 206 4/11/1977 126 81.00 206 4/12/1977 158 116.00 4/13/1977 186 149.00 4/14/1977 187 151.00 4/15/1977 188 153.00 4/16/1977 183 144.00 4/17/1977 171 130.00 4/18/1977 178 138.00 4/19/1977 198 188.00 4/20/1977 198 188.00 4/21/1977 188 164.00 4/22/1977 174 138.00 4/23/1977 177 142.00 4/24/1977 179 144.00 4/25/1977 186 157.00 4/26/1977 186 157.00
Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid...
Fomamajutus Senine majandustegevus on toimunud omavahendite arvelt. Ettevõtjal puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Ettevõtte näol on tegemist pereettevõttega, palgalist tööjõudu kasutatakse ainult hooajaliselt. Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult Ida-Virumaa ühes koledaimas piirkonnas. OÜ Fomamajutus varade maksumus 31. detsember 2007 seisuga oli 908763.- krooni. 2008 majandusaasta käive 156 988 krooni. Aasta lõpetati 43000.- krooni suuruse kasumiga. 2009.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. aprilli seisuga oli see kokku 162 336.- krooni. Jooksva 3 Äriplaan majandusaasta käive sama seisuga oli 78 068.- krooni Perioodi kasum oli kokku 32 500.- krooni. 3
SOOVITUSI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS UURIMISTÖÖ EESMÄRGID uurimistöö metoodika õpetamine uurimistöö vormistamise õpetamine õpilase suulise ja kirjaliku väljendamisoskuse arendamine õpilase teadmiste laiendamine MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet materjalide...
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
(jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. * 1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast. * 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. * 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. * 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast. * 1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast. * 1928 oli Eestis 1431 sõidu-, 613 veoautot ja 407 mootorratast. * 1929 oli Eestis 1574 sõidu-, 839 veoautot ja 375 mootorratast. * 1930 oli Eestis 1777 sõidu-, 1118 veoautot ja 550 mootorratast.
Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (187586) ja II (188486). "Setukeste laulud" IIII (190407) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi
[Type text] 2. LOOMING ,,Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades." (http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) ,,18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (190407, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla
Altamira (hispaania keeles "kõrge vaade) koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas.Santanderist pääseb autoga Altamirale kõige paremini ligi. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus avaus on suunatud põhja poole ning on merepinnast 156 m kõrgusel. Viimase jääaja kõige külmematel aegadel (umbes 18 000 aastat tagasi, mil algas Altamira kasutamine inimese poolt) oli meri umbes 120 m praegusest tasemest allpool, jättes katmata 56 km laiuse maariba. Altamira koopa elanikud said seega kontrollida territooriumi, mis peale maismaa hõlmas randa, jõge ja jõesuuet. Muuseumi juures on taastatud 15 000
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, sed...
-10. 45 44 2 39 26 31.2 11.-15. 24 35 88 48 84 55.8 16.-20. 44 7 13 96 8 33.6 21.-25 90 81 34 9 62 55.2 ∑ 229 üldkesk. 45.8 266 1183.9 151.28 156 279 168 276 1145 rühma disp. ^ 1950.7 7.4 54.8 323.7 -14.6 213.2 834.2 10 100.0 1447.3 -12.2 148.8 1126.7 9.4 88.4 5682.6 183.2 605.1 OSA B ül. 10 jk x y x- y- (x- )^2 (y- )^2 1 2
JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778) Õpimapp Tartu 2010 SISUKORD JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778).......................................................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED ...............................................................................................................................................................4 ESSEE ,,ARUTLUS TEADUSTEST JA KUNSTIDEST" 1750.......................................................................4 ESSEE ,,KUST PÄRINEB INIMESTEVAHELINE EBAVÕRDSUS JA KAS LOODUSSEADUS ANNAB SELLELE ÕIGUSTUSE...
34,5-35,5 4 35 140 -8 -32 34,5-36,5 11 36 396 -1 -11 36,5-37,5 20 37 740 0 0 37,5-38,5 11 38 418 1 11 38,5-39,5 4 39 156 8 32 : 1850 - 1850 - 0 : µ3*=0 2.34: : 0 1 2 3 4
.." Näide lk 93. (Usk, töökus) "Ja jürka töötas. Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus" Näide lk 104- lk 109 (Töökus) Antsu läbi õndsaks. Näide lk 111.( Usk, lihtsameelsus.) "Sa annaksid aina kõik Antsule." Näide lk 113. (Hoolivus, töökus.) Kraavide kaevamine.- " Jürkale nagu ei tulnud enam pähegi, et Põrgupõhja pole ammugi enam tema oma, vaid kuulub Antsule. Uuu hooga hakkas ta tööle, nagu askeldaks ta päriseks ostetud maalapil....." Näide lk 156.(Töökus) Jürka hoolitseb Riia eest." Peale ema surma sai isast nagu teine inimene. Äkki oli tal silma Riia tarvis....." Näide lk 153. (Hoolivus) 6. Jürka hakkab Antsus kahtlema Jürka hakkab Antsus kahtlema, siis kui Ants käsib tal Põrgupõhjalt ära minna. "Kuule ants sina oled mu vaenlane......" Näide: Lk 178-180 7. Kaval-Antsu majapidamine Algul pole Kaval- Antsul endla suurt midagi peale oma maa ja maja. Aga hiljem on tema oma
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas. 9 Lisa 2. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Kesklinna linnaosa perioodil 2016-2018 Kesklinna linnaosa korterite ostu-müügitehingud Tehingute arv Mediaan Keskmine hind /m2 2016 I 120 1 006 1 032 2016 II 139 1 010 1 037 2016 III 156 1 088 1 131 2016 IV 116 1 056 1 132 2017 I 132 1 113 1 192 2017 II 163 1 215 1 247 2017 III 137 1 123 1 172 2017 IV 134 1 243 1 296 2018 I 118 1 263 1 358
Baltic Pulp&Paper 544 602 572 545 Kehra, raskustes Smead Eesti 464 397 372 470 Kohila, uus nimi Atlanta Balti Spoon 600 195 388 297 Kuusalu vald Balcas Eesti 196 244 257 285 Vaida, saeveski Baltic Panel Grupp 130 254 160 Kohila, vineer, pankrott Standard AS 209 125 156 209 271 Tallinn, mööbel Aegviidu Puit 64 139 109 Neiseri Grupp 120 85 127 138 Laagri, diivanid Tarmel AS 146 74 101 106 94 Tallinn ABB AS 521 754 1376 Tallinn, soojus Tallinna Küte 734 Saurix Petroleum 740 Tallinn ALSTOM Estonia AS 650 197 249 Iru, elektijaamade
3 7.2 4.2 4.2 4.8 2.2 0 6 1 MA 124 6.4 4.5 4.7 6.5 3.2 0 6 1 MA 125.3 1.1 4 4 4.9 2.5 0 6 1 MA 138 4.3 6.2 7.6 7.1 1.8 0 6 1 MA 153.3 2.7 6.9 7.1 6.1 2.7 0 6 1 MA 156 8 7.5 7.6 6.2 2.4 0 6 1 MA 169 6.9 3.7 3.7 4.3 2.3 0 rikked t-Test: Two-Sample Assuming Unequal Variances Variable 1 Variable 2 Mean 21.57846 4.921364 Variance 16.30719 7.352315 Observatio 65 110 Hypothesiz 0 df 99 t Stat 29.55138 P(T<=t) one 3.3E-051 t Critical on 1.660391 P(T<=t) two 6.5E-051
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
67², riigikogu valimise seaduse § 5¹ ja 73² ning euroopa parlamendi valimise seaduse § 5¹ ja § 71¹ põhiseadusega vastuolu tuvastamiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis määrusega asja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. 1.2. Õiguskantsleri argumentatsioon Taotluses Riigikohtule esitas õiguskantsler oma seisukoha, mille kohaselt riivab poliitilise välireklaami keeld aktiivse agitatsiooni ajal intensiivselt PS §-dest 57, 60 ja 156 tulenevat isikute valimis-, kandideerimis- ning kandidaatide seadmise õigust.8 Vastuolu nimetatud sätetega seisneb selles, et põhiseaduslikkuse riive ei ole õigustatud, kuna loodud keeld ei ole keeluga taodeldud eesmärkide saavutamisel mõõdukas abinõu. Vaidlustatud sätted võivad piirata ka erakonnavabaduses sisalduvat tegevusvabadust, mis tuleneb PS §-st 48 lg 1, väljendusvabadusest tulenevat poliitilist sõnavabadust, mis on sätestatud PS § 45 ning PS §
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
· 360 eKr Metroon sai valmis. · 350 eKr Alustati hiigelehitise Leonidaioni rajamist. Seda finantseeris Sparta kuningas Leonidas I, kes hiljem langes kuulsusrikkas lahingus Termopüülide maakitsusel. Alustati ka usuliste protsessioonide läbiviimise hoone, niinimetatud Kajahalli ehitustööd. · 200 eKr Noormeeste võistluskavva lisandus pankraation. Valmis maadluse ja rusikavõitluse harjutuskeskus Palaistron. · 156 eKr Olümpiamängude järjekorranumber langes (kristliku ajaarvamise järgi) kokku aastaarvuga. · 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. · 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik. · umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion.
hästi Rooma valitsejate vahendeid, millega taheti suunata suurte rahvamasside käitumist. Vaatemängude paik Colosseum ehk Flaviuste amfiteatri ehitust alustati 71. aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused aga peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Roomlased kasutasid ehituses tellinguid ja metallsõrestikke ja enda leiutatud betooni. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda.
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
