2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivimaa poolt võetud kohustus tasuda nn. Tartu maks Venemaale 1557. a. lõpuks, ainult sel juhul nõustus Venemaa veel pikendama 1503. a. sõlmitud vaherahu. 3. Vene Liivi sõda 1553 1584 Venemaa <---> Liivi ordu Ivan IV (Julm) Tartu piiskopkond (hävitati Venemaa poolt 1558 juulis) ^ Saare Lääne piiskopkond Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond Kuramaa piiskopkond Tingituna vene vägede edust ja 1560. a. sügisel alanud talurahva ülestõusust, hakkasid maahärrad enesele liitlasi otsima, kes neid sõjaliselt abistasid ning alistusidki neile: - Saare - Lääne piiskopkond alistus Taani kuningale 1561 - Liivi ordumeister Poolale 1561
Mõned tähtsad sõjad Eesti ajaloos Sõjad on läbi aegade mõjutanud inimesi ja ühiskonna arengut. Tänu sõdadele on muutunud halvad seadused ja inimesed on saanud oma tahet peale suruda, kuid samas on sõjad toonud kaasa ka palju halba, vahel ka head. Aastatel 1208-1227 toimus Muistne Vabadusvõitlus. Muistne vabadusvõitlus algas eestlastele 1208. aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlaste motiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuid siiski jäeti alla saksa vägedele, Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks allajäämisega, aga vaatamata sellele tõi see kaasa eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma st...
Queen Elizabeth I Elin Palumäe 10B Elizabeth I Reign - 17 Nov. 1558 24 March 1603 (44 years) Coronation - 15 January 1559(25 years) Predecessor - Mary I Successor - James I House - House of Tudor Father - Henry VIII Mother - Anne Boleyn Born - 7 September 1533 Greenwich, England Died - 24 March 1603 (aged 69) Burial - Westminster Abbey Anne Boleyn Queen consort of England Mother of Elizabeth I Tenure - 28 May 1533 17 May 1536 Coronation 1 June 1533 Anne Boleyn was Queen of England from 1533 to 1536 as the second wife of Henry VIII of England and the 1st
Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda. · Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler.
Põhjasõda Liivi sõda Jüriöö ülestöus (1700-1721.a.) (1558-1583.a.) (1343-1345.a.) Rootsi vastu hakkasid 16. sajandi keskpaiku 1315. aastal tabas maad võitlema Taani, Poola, ja kerkis päevakorda terav ikaldus ja näljahäda. Sõja Venemaa. Eesmärgiga küsimus, kellele kuulub Paljud talupojad surid. põhjused vähendada Rootsi ülemvõim Läänemerel. ülemvõimu ja vallutada Selle eest hakkavad Järjest suurenesid Rootsile kuuluvaid võitlema tugeva koormised, eriti Taani alasid. Olukord selleks valitsemiskorraldustega kuningale kuuluvas oli sobiv, Rootsil suurriigid: Venemaa, Harju-Virus. puudusid sel hetkel Taani, Rootsi, Poola- ...
tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hvinud, on tninigi silinud neid aukartust rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis pris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmusi Tartus, lima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkmne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne ldkuju silinud. Tugeva lnetorniga kolmelvilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polgonaalse lpmikuga koor, mille phjakljel paikneb krkamber
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlase...
Sissejuhatus Annan ülevaate Jaani kiriku tekkeloost.Antud töös olen kasutanud järgnevaid allikaid:ENE ja internet. Valisin selle teema seetõttu,et tegemist on minu kodulinnas asuva kirikuga. Viljandi Jaani kirik Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik,kus tegutseb EELK Viljanid Jaani kogudus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku ajalugu Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461) Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik. Koguduse tarbeks asuti taastama Viljandi kloostri juures paiknenud kirikut,mis oli 1560.aastal suletud ja sõjas purustatud. 17.sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kanna...
Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat e...
Pa i d e k e s k a j a l Paide ilmub ajalooallikatesse 1265. a Liivimaa ordu rajab Paide Konrad von Mandern Järvamaa ja Alempoisi piir Stensby lepingu alusel ei tohtinud Järvamaale Taani kuninga loata linnuseid ehitada Varasemalt polnud seal tihedamat asustust, sest Henriku kroonikast pole selle kohta midagi teada Linnaõigused Järvamaa keskus, kaubaasula 1291. a linnaõigused Ordumeister Halt Linna nimi tuleneb ilmselt linnuse ehitamisel kasutatud paekivist Saksakeelne nimi: Wissenstein ehk valge kivi Eestikeelne esialgne nimetus: Paede nüüd Paide Click icon to add picture Click icon to add picture Paide keskajal Paide keskajal Vähe kirjalikke allikaid Haigemaja ja gildimaja Arheoloogilised kaevamised ainult Tegelikult: alla 1000 inimese, ord...
REFORMATSIOON JA Rebekka Helena Pindma Maria Edala LIIVI SÕDA Lisett Sigur REFORMATSIOON • Martin Lutheri poolt algatatud usupuhastusliikumine • Protestantlik kirik • Sai alguse Saksamaalt MARTIN LUTHER •Sünd. 1483 Saksamaal, suri 1546 • Augustiinlaste kloostri munk. • Wittenbergi ülikooli teoloogiadoktor ja professor • Uskus, et inimene saab vabaks ainult usust Jeesus Kristusesse, kõik on jumala ees võrdsed •Taastas tõelist usku • Naine Katharina von Bora, kuus last • Indulgentside vastu • Reformatsiooniliikumise juht • REFORMATSIOON • Indulgents – kokkulepitud hinnaga võimalus osta end vabaks puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedric...
temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks? Maid sõja tõttu rüüstati , kuid talupoegade koormiseid ei vähendatud ning sunniti ikka tegema rasket mõisatööd. Hädas ei saanud talupojad aadlikelt ei abi ega kaitset. 7.Liivi sõja lõpetasid Jan Zapolski vaherahu ja Pljussa vaherahu Jan Zapolski vaherahu sõlmiti 1582.a. Poola ja Venemaa vahel
Norfolki hertsog. 28. jaanuaril 1547 pidi toimuma hukkamine. Aga Henry VIII suri ära kaks tundi varem ja jäi hukkamata. 1571 soovis Thomas Howard saada Inglismaa kuningaks. (abielluda Maria Stewartiga). Intrigeeris Elizabeth I vastu. 6. Catherine Parr 1512 sündis, 1543 abiellus, 1547 suri Henry VIII, 1548 suri Catherine Parr. 31. aastaselt oli ta 2x lesk. Ta lepitas ära 2 tütart isaga. Enne olid bastardid. Elizabeth I Oli protestant. Anne Boleyni tütar. 1533 sündis, 1558 sai valitsema, 1603 suri. Maria Stuart ähvardab Elizabethi. 1571 tahab abielluda Thomas Howardiga, et saada valitsejaks. Oli paremat kuninglikku päritolu kui Elizabeth I. Oli katoliiklane. Felipe II (1527 1598). On katoliiklane. Tahab abielluda Elizabeth I. Elizabeth ei abiellu, saab populaarseks, sest on Inglismaaga abielus, ta on tark, saab rahva meeleoludes aru (rahvas vihkas Hispaaniat). "Ta on läbi inglane"; Elizabeth I toob maa võlgadest välja
torn. Pealinnus ümbritseti ka eeslinnusega, mille madalam müür püstitati künka servale. Eeslinnuse teepoolsesse kagunurka püstitati seejärel veel madal, kolme kaitsekorrusega ümartorn. (vt. Lisa 1 pilt 2). Linnuse ehitamine ja täiustamine käis keskajal käsikäes selle purustamisega. Pidi ju iga lõuna poolt Peipsi järve Vene aladelt Eesti aladele tehtud sõjaretk algama Vastseliina linnuse piiramise ja vallutamisega. Ka Liivi sõja üks esimesi avalööke 1558. aastal oli Vastseliina vallutamine. Vene väed jõudsid Vastseliina alla 15. juunil, kuid nende esimene katse linnust vallutada löödi vasturünnakuga tagasi. Seejärel järgnes uus rünnak ja piiramine koos linnuse tulistamise ning mõningase purustamisega, misjärel linnus alistus 1. juulil 1558. aastal. Venelaste kätte jäi Vastseliina 1582. aastani, mil see loovutati Poolale. Rootsi-Poola sõjas 1620tel aastatel langes Vastseliina aga rootslaste kätte. Kõik nimetatud sõjad purustasid
Euroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed...
• Niguliste pääses - kirikueestseisja ukselukud kinni tinutanud • 1525 Tartus - 2 päeva • Linnades, maakirikud puutumata • Martin Luther ei kiitnud pildirüüstet Heaks LIIVIMAA KESKAEGSE RIIKLIKU KORRALDUSE LÕPP • Maahärrad + linnad ja rüütelkonnad • Liivimaa siserahu - valitseja ei seo end liiga tugevalt välisjõududega • Liivimaa senisest suurem sõltuvus Poola-Leedu riigist • Ivan III - Novgorod • Ivan IV - tatari ikke lõpp • Taani (+Norra) LIIVI SÕDA • 1558 - 1583 (25a) • 1558 NARVA JA TARTU PIIRAMINE PÕHJUSED • Uute territooriumite vallutamine • Liivi ordu sõjaline jõud kahanenud - polnud Saksa ordu toetust • Raha kindluste tugevdamiseks - sõjatehnika areng • Tartu maks maksmata (mesitarud) TULEMUSED • Tartu piiskopkond 1224-1558 • Riia toomkapiitel -1566 • Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond — Taani • Põhja-Eesti, Tallinn — Rootsi • Liivi orduriik - Poola kuninga kaitse • Rahvastiku vähenemine
Ajaloo kordamisküsimuste vastused 1)Liivi sõda: Toimus aastatel 1558-1583, sõjas võtsid osa Taani, Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis ...
Kaunist advendiaega! Georg Friedrich Händel Hilisbaroki suurkuju Orelikontsert B-duur I osa Allegro Küsimused: · Mis zanri teosega on tegemist? ·Kirjelda, mida kuuled. ·II osa Adagio e fuuga - mille poolest erineb? Eestis Rootsi aeg (1558-1710). Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · esimesed muusikaõpingud Friedrich Wilchelm Zachow juures (orel, klavessiin, viiul, kompositsioon) ·1702 õppis Halle ülikoolis õigusteadust, samal ajal abiorganist toomkirikus ·1703 lahkub Hamburgi Hamburg 17031706 · Viiuldaja, klavessiinimängija, orkestrijuht · Esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" ...
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati
Facts about Tartu · 1030 Tartu was first mentioned · 1280 - Tartu became a member of the Hanseatic League · In 1558 the Livonian War started and the Russian army occupied Tartu University of Tartu Stone Bridge · 1600-1603 Tartu was in the hands The University of Tartu was founded in of the Swedish king 1632 by the Swedish king Gustavus Tartu was hit by a great fire in 1775, Adolphus
Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4 tsentraliseeritud riikide kujunemine Läänemere kaldal Vana-Liivimaa riikide nõrkus ja omavahelised tülid soodne geograafiline asend 5 1558. aasta talvel tegid Vene väed ulatusliku luure- ja rüüsteretke Eestisse Kevadel piirati sisse Narva ja Tartu Nähes Tartu langemist, lahkusid orduväed kogu Ida-Eestist 6 RIIK RIIGIPEA Venemaa Ivan IV Poola-Leedu Sigismund II August Taani Frederik II Rootsi Erik XIV 7 Ivan IV ehk Ivan Julm (Venemaa riigipea) Sigismund II August
Vabastas koormistest, isiklikult vabad. mis kohustasid ilma loata oma isanda juurst Lõuna-Eestisse. Liit Leeduga ja Venemaa vastu Pidid maad ise harima. pagenud talupoegi välja andma. Talupoegadelt sõtta. 1503 sõlmiti venelastega 6 aastaks vaherahu, Vabatalupojad olid end koormistest raha eest lahti nõutavad maksud suurenesid. 1507. Võeti mida pikendati kuni Liivi sõjani 1558. Aastani. ostnud. talupoegadelt relvakandmiseõigus. 16. Saj talupoeg Vabadikud olid maata või vähese maaga. mõisniku omand, kujunes välja pärisorjus.
Pirita klooster Keskaegsest Pirita kloostrist on tänapäevani säilinud ainult varemed, aga tema kõrval seisab kaasaegne kloostrihoone 21.sajandist. Vanast kloostrist on säilinud kõige paremini kloostrikiriku lääneviil ja müürid, nunnade ja munkade eluruumid on osaliselt veel välja kaevamata. Tänapäeval on näha põhiliselt nunnade osa, mis jääb kirikust põhja poole, täpsemalt siiski vaid vanu alusmüüre ja mõningaid keldriruume. Kirikuhoonest lõunaddr ehk jõe poole jäid munkade eluruumid, kuid seda osa täiesti välja kaevata ilmselt ei õnnestu, kuna sinna on rajatud tee ja ehitatud ka maju 20.sajandi alguses. Traditsiooniliselt peetakse kiriku sisspühitsemise aastaks 1436 ja koostri häving sai alguse Liivi sõja ajal (1558-1583) kui Tallinna piirasid kaks korda Vene väed, linna aga kaitsesid rootslased koos linnakodanike ja maakaitseväega. Pirita kloostri rajamine oli osa suuremast liikumisest Euroopas, ...
Mõningaid aineid ja nende kirjeldusi: lubi (kustutamata ja kustutatud) Kasutatud kirjandus: · http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1558 · http://et.wikipedia.org/wiki/Lubi Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal. Lubi võib tehnoloogilises protsessis esineda kahe erineva keemilise ainena: · kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi, · kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) ehk kustutatud lubi, Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohviseg...
Mary Stuart Mary Stuart sündis 8. detsembril 1542. aastal Sotimaa kuninga James V ja Marie de Guise'i perre ja hukati 8. veebruaril 1587. aastal. Ta oli Mary I nime all Sotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542. aastast kuni 24. juulini 1567-da aastani. Kuna James V suri nädal pärast tema sündi, siis 6-päevaselt (reaalselt küll 1561. aastast) sai Mary Sotimaa kuningannaks. Aastal 1558 abiellus ta Prantsuse dofääniga, aastast 1559 Prantsusmaa kuningas François II-ga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna. François II suri 5. detsembril 1560. aastal. Mary Stuart naasis Sotimaale. Hiljem püüdis ta Hispaania, Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat Elizabeth I-st. 29. juulil 1565 abiellus Mary Holyroodi palees oma nõbu Henry Stuarti ehk lord Darnleyga
Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis Rootsi ja Poola valdus Eesti ala oli jagatud kirikute vahel Puudus oli vaimulikest Sõjas oli hävinenud pühakojad ja pastoraadid 16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid
Peeter Speek JAAN TÕNISSON Sotsiaaldemokraatia Tartu liberaalid Konstatin Päts... Tallinna radikaalid 10. Nummerda sündmused alustades kõige varasemast. (6p) 4.Tartu Ülikooli asutamine 1632 6.Asehalduskorra rajamine 1783 1.Rootsi aja algus Eestis 1583 5.Põhjasõja algus 1700 2.Liivi sõja algus 1558 3.Näljahäda algus 1601 11. Seleta mõisted: (5p) Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele Kindralkuberner monarhi asevalitseja iseseisvas riigis Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Estofiil eestihuviline Tsunft käsitööliste vennaskond 12. Arutle, kas Balti erikorra väljakuulutamine pigem kiirendas või pidurdas Eesti üldist arengut. (6p) 2
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
16. saj. keskpaik: 5 väikeriiki: Orduriik, Riia peapiiskopkond ja Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poo...
Thomas Cranmer. Suleti kõik kloostrid , kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest said töötud. Kirikutegevuses sai tähtsaimaks ingliskeelne jumalateenistus, vähendati kirikupühade arvu. Peale Henry VIII surma astus troonile tema laps Eduard VI, kuid tema suri varakult. Peale tema surma astus troonile Mary I , kes oli veendunud katoliiklane ja kes üritas hakata taastama katoliiklust Inglismaal, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks, ta suri 1558. aastal. Peale teda oli kuninganna Elizabeth I, tema ajastul arenes kapitalism ja Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks. Sarnasused on see, et nii Taani reformatsioonis ja Inglise reformatsioonis jäid jumalateenistused emakeelseks. Ainuke erand oli Norra, kus jumalateenistus oli taani keelne. Sarnasus oli ka see, et Taanis ja Inglismaal oli kogu võim kuninga käes.
Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1) Millistes muinasmaakondades asusid: 1.1) Viljandi - Sakala 1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli ...
Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 sõja tegelik algus Narva vallutamine. Tol ajal oli jõukas ja ilus. Ordu oleks pidanud Venemaale vastu astuma ja algselt ka seda tegi. Sp nimetatakse sõja algust ka Ordu ja Venemaa vaheliseks sõjaks. *Sekkus Poola, sest ei tahtnud Venemaa suurenemist. Kodusõda ka Tartu piiskopkonna ja ordu vahel enne Liivi sõda. Tartu piiskop palus Poolalt abi ning poola lootis Vana-Liivimaa endale saada.
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
alguseks ka põhjus see, et Vana Liivimaa oli 16. sajandi keskpaigaks killustunud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Vallutuste käigus toimus kaks suuremat sõda. Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem vallutasid nad ka Tartu ning esimene üks Vana Liivimaa riikidest oligi vallutatud. Liivimaa sai aru, et venelastele neist vastast ei ole ning ka abivägesid ei olnud kusagilt oodata. Lõpuks otsustas Orduriik anda end Poola kaitse alla ning
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja...
KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 ...
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
sõjakäik 1708-1709, kus Rootsi armee ja suurriik hävitati täielikult. Kordamisküsimused ajaloos: Liivi sõda ja Rootsi aeg 1558-1700 (3 AT) 1. Mis olid Liivi sõja põhjused? Venemaa ( Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika – soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana- Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 2. Kas Venemaale oli 1558.a. hea aeg rünnata Liivimaad? Põhjenda 1556–1557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et Liivi ordu, Liivimaa ainukene arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ning ei suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis Poola-Leeduga rahu juba enne sõjategevuse algust. See oli Venemaale selge märk Liivimaa nõrkusest ja võimalusest vallutada siinsed maad. 3. Ivan IV Julm (1533-1584) on esimene Vene tsaar keda loetakse Vene
Margus Laidre „Lõpu võidukas algus“ - retsensioon Kaisa Kamenik A83347 Margus Laidre poolt 1995. aastal ilmunud raamat „Lõpu võidukas algus“ keskendub Põhjasõja algusele ning seda Rootsi riigi vaatepunktist. Käsitletud on põhiliselt aastaid 1700- 1701, mil kuningas Karl XII Eesti ja Liivimaal oli ning põhiline tähelepanu on Narva lahingul ja olukorral Riia all. Lisaks kirjeldab raamat põhjalikult tolleaegset armeeolustikku ja üldist Euroopa poliitilist seisu 17. sajandi lõpul ja 18.sajandi algul. Raamat tõstatab palju küsimusi ning püüab muuseas arutleda, mil määral oli Rootsi suurriigi saatus juba enne sõja algust teada. Käesolev retsensioon püüab arutelu laiendada ning kommenteerida oma mõtetega autori poolt toodud seisukohti. Eestis on üpris levinud mõiste „vana hea Rootsi aeg“. Kuigi selle perioodi määratlemine Eesti...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Eesti on kuulunud mitmetele erinevatele riikidele. Üheks neist on Rootsi. Rootsi aeg kestis tinglikult 1645 - 1710. Enamasti peetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõja lõppu ning lõpuks Vene võimu tulekut 1710. aastal. Rootsi aeg on Eestit mõjutanud nii positiivselt kui ka negatiivselt, kuid siiski arvan, et selles ajajärgus ületab hea halva. Eesti rahvastikuarv on aastasadade jooksul kõvasti kõikunud. Üheks suureks rahvaarvu languseks oli Liivi sõja period (1558- 1583). Sel ajal kahanes eestlaste arv ligi poole võrra ehk ~300 000-lt 100 000-le inimesele. Peale Liivi sõda järgnes Rootsi aeg ning nähti suurt vaeva rahvaarvu taastamisega. Eestisse hakkas inimesi liikuma Rootsist, Poolast, Venemaalt, Soomest. Mahajäätud kodud leidsid endale uued omanikud ning elu hakkas jälle normaalsuse poole liikuma. Uue hoo sai sisse majanduse areng. Liivi sõda oli endaga kaasa toonud kaupmees...
KESKAEG EESTIS 1227 -1558 I VANA LIIVIMAA riigid ja põlisrahvas: 1. Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi ordu...
a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda, saates Liivimaale väe endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel. Ivan IV katsed luua Liivimaale oma vasallriiki eesotsas Taani kuninga venna hertsog Magnusega nurjusid. Ivan IV alustas ka uut rünnakut Siberile. Sinna saadeti tuhande mehega Volga kasakate ataman Jermak. Pärast oma abikaasa surma 1560.a. andus Ivan IV üha enam joomisele ja liiderdamisele. Tsaari nõuandjateks said ta joomakaaslased.1565.a
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
Eestis ühisjooned Keskaeg ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jääb ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Euroopa keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal ja lõpuks 1453. aastat mil Ida-Rooma riik lagunes. Eestis loetakse Keskaja alguseks tavaliselt siia jõudnud Põhjala ristisõdu. Keskaja jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste sarnasused ja erinevused? Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, kuid lisaks sellele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Eri aegadel on liitu ...
a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus.
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
