Brandenburgi ja Pfalzi) olid protestantide poolel, kellele neljandana liitus reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkaldeni sõjad (154648 ja 155255). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid, kartes keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada, pigem protestante. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio eius religio (kelle võim, selle usk), mis pidi tagama vähemasti vürstkondade tasandil usuühtsuse. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kont...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
DrdI GACnn_nn'nnGTC 1 156 EaeI y'GGCC_r 2 520, 927 EarI CTCTTCn'nnn_ 6 181, 367, 823, 1903, 2200, 2266 EciI GGCGGAnnnnnnnnn_nn' 3 403, 1396, 1519 EcoNI CCTnn'n_nnAGG 2 337, 1270 EcoO109I rG'GnC_Cy 1 97 EcoRI G'AATT_C 1 2218 FalI AAGnnnnnCTTnnnnnnnn_nnnnn' 2 1882, 1914 HaeII r_GCGC'y 6 208, 242, 1166, 1404, 1555, 2493 HgaI GACGCnnnnn'nnnnn_ 1 1224 Hin4I GAynnnnnvTCnnnnnnnn_nnnnn' 7 562, 1321, 1353, 1721, 1753, 1812 1837 Hin4I GAbnnnnnrTCnnnnnnnn_nnnnn' 7 530, 1321, 1353, 1721, 1753, 1780 1805 HincII GTy'rAC 5 225, 475, 648, 1435, 1501 HindIII A'AGCT_T 1 1891 HpaI GTT'AAC 3 475, 1435, 1501
poolt, sest kõik kiriku ja kloostrite varad läksid kuurvürstidele. Lisaks kirikuvarade loovutamisele muutusid ka jumalateenistused oluliselt lihtsamaks. Jumalateenistus koosnes missast ja laulust. Kirikuõpetajad said õiguse abielluda. Martin Luther abiellus ise nunnaga. Reformatsiooniga kaasnesid ka rahvaliikumised. 1524-1525 toimus Saksa talurahva sõda. Sõja juht oli Thomas Müntzer. Reformatsioon lõhestas Saksa ühiskonda ning konfliktid jätkusid protestantide ja katoliiklaste vahel 1555. aastani kuni kuulutatakse välja Augsburgi usurahu. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon. Kalvinism levib Sveitsis ja Prantsusmaal; eestvedajateks on Ulrich Zwingel ja Johann Calvin. "Elu on karm kohusetäitmine!" 1534 kinnitab Inglise parlament kuninga kirikupeaks. Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis pildirüüstajate liikumine.
sajandi keskpaiku aga mingisugustegi praktiliste tulemusteni peale lihtsate, ebasüstemaatiliste sümbolsüsteemide loomise. 2.3.1 16. ja 17. sajand Renessanssi seostatakse kreeka-rooma klassikute ausse tõstmisega, kuid samas oli renessansiaegsete kirjanike hulgas kombeks põlata Aristotelesest lähtuvat, möödunud sajandite ``steriilset'' skolastilist loogikat. Martin Lutherit olevat ärritanud mistahes viide Aristotelesele. Esimese mitte-ladinakeelse loogikateose Euroopas kirjutas 1555. aastal Petrus Ramus ehk Pierre de la Rame. Dialectique ja hilisem ladinakeelne Dialecticae libri duo ründasid skolastilist loogikat ning tegelesid kategooriliste süllogismide lihtsustamisega, lähtumata seejuures Aristotelest. Ramuse meetoditele oli üles ehitatud Arnauld' ja Pierre Nicole 1662. aastal avaldatud ning Port-Royali loogika nime all tuntuks saanud ja laialt kasutatud teos La Logique ou l'art de penser
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
2058 2122 Kivi Urmet Tartu 04:57:09 M21 2436 2020 Kivikas Urmo Tartu 06:41:20 M21 1321 1384 Kivimäe Raul Tallinn 04:11:30 M21 75 54 Kivioja Raimo Lääne-Viru 02:58:44 M21 696 1265 Kivirüüt Margus Tartu 03:40:44 M21 1342 1329 Klaassen Märt Tartu 04:12:02 M21 1537 1573 Klamp Tarmo RichardHarju 04:22:28 M21 830 1555 Klaos Hugo Lääne-Viru 03:47:38 M21 1723 2222 Klavins Arturs Läti 04:32:37 M21 2419 2703 Klemm Sten Harju 06:21:00 M21 1372 2779 Klippberg Kristo Tallinn 04:13:17 M21 540 89 Klukin Aleksandrs Läti 03:33:28 M21 1910 1556 Kobin Veiko Pärnu 04:46:30 M21 1355 1267 Koidu Valmar Tartu 04:12:37 M21 652 719 Koitla Erik Harju 03:38:12 M21
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kiri...
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja- ja Ida-Saksamaa, katoliiklikuks aga Lääne- ja Lõuna-Saksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati
******* Jan Massys oli �he esimese ja olulisima Antwerpeni koolkonna kunstniku Quentin Massyse poeg. Antwerpeni maalikunstnike gildi �pipoiste nimekirjas ta puudub, kuna teda ilmselt �petas isa, kes gildi liikmena ei pidanud omaenda last registreerima. P�rast isa surma 1531. aastal Antwerpenis sai Janist s�ltumatu meister. 1538. aastal abiellus ta Anna van Tuyltiga. 1544. aastal kahtlustati teda ketserluses ning kunstnik saadeti pagendusse. Jan ei naasnud Antwerpenisse enne 1555. aastat, kusjuures tema arvatavaid asukohti eksiili ajal on p��tud tulutult oletada. Kunstniku v�ljasaatmise eelsest ajast ei ole s�ilinud �htki dateeritud ega dokumenteeritud t��d. V�imatu on luua kindlat pilti tema varajasest stiilist ning m�judest, mis teda eksiilis saatsid, kui v�lja arvata tema isa laadi loogiline m�ju kunstnikule. On pakutud, et kodumaalt eemal olles viibis Jan Itaalias ning ka Prantsusmaal
Üks argument, mida Wilhelm kasutas, et miks ta pühitsust vastu võtta ei saa, oli see, et ta Haapsalu kodusõjas nägi valge naise lummutist, mille tõttu ta ei julge kirikusse minna. 1546 maapäev Wolmaris võttis vastu otsuse, et ükski Liivimaa maahärra ei tohi endale kutsuda konjuutorit mõnest valitsevast dünastiast, vaja on teiste maahärrade nõusolekut - eesmärk säilitada tasakaal. Seda lepet rikkudes 1555 kutsus Wilhelm on konjuutoriks oma suguluse Christopheri. Saksa Ordu selle peale okupeeris peapiiskopi linnad ja võtsid peapiiskopi ja kodjuutori vangi, selle peale omakorda Poola-Leedu sõjavägi saadeti Liivimaale poole teale. Sõda aga ei puhkenud, sest 1557 sõlmiti rahuleping, millega Ordu andis alla. See nimetatud kodjuutori vaenus on oluline juba Liivi sõja puhkemise kontekstis - üks seisukoht, miks Liivi sõda puhkes
(anabaptistid jt). Saksamaal puhkes segaduste ajastu, kus omavahel põimusid usutülid, talupoegade ja linnapööbli ning mitut masti radikaalide mässud ja Itaalia sõdade mõju. 1536. aastal pani J. Calvin aluse kalvinistlikule suunale reformeeritud kristluses. 1541 võttis võimu Genfis – kalvinism levis Madalmaadesse, Prantsusmaale, kus neid tuntakse hugenottide nime all, ja Briti saartele, kus neid nimetatakse puritaanideks. Teatava lahenduse tõi Augsburgi usurahu 1555 aastast, mis fikseeris printsiibi: cuius regio eius religio. Protestantism võitis valdavalt Põhja-Euroopas, Lõuna-Euroopa jäi katoliiklikuks. Reformatsioon ja Prantsusmaa vastutegevus (liidus Türgiga) tõkestas Habsburgide kava muuta Euroopa ühtseks katoliiklikuks keisririigiks ja pani aluse Euroopa üsna eripärase, tugevalt anti-hegemoniaalse rahvusvaheliste suhete süsteemi tekkele. Samas süvenes nende asjaolude tulemusel ka killustatus Saksmaal ja Itaalias, mis
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, ...
Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. Kehtis põhimõte" kelle võim, selle usk", alamate usuvaliku määras nende valitseja. Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa.
Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. Kehtis põhimõte" kelle võim, selle usk", alamate usuvaliku määras nende valitseja. Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa.
Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja “röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele”. Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid – protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. Kehtis põhimõte” kelle võim, selle usk”, alamate usuvaliku määras nende valitseja. Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri – katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa.
tal on. Frederik otsustab Magnuse voli teatud määral piirata, määrab Magnusele järelvaataja ( Saarema asehaldur) Diedrich Tier( ?). Frederik II on ainus Läänemere äärsetest riikidest, kes ei tahagi Liivimaa asjadesse sekkuda. Taani kuningakoda jälgib siin toimuvat, kuid poliitiliselt ise ei sekku. Rootsi Rootsis esialgu ei tunta aktiivset huvi Liivimaa vastu. Tuleneb Gustav I Vasa jahedast suhtumisest liivimaalastele( 1555.a liivimaalased väidetavalt ei tulnud appi venelastega võitlemisel).Ürit hoida rahu Moskvaga. Tähtsam oli kaubandussuhtus kui kõik muu. Tema pojad huvitatud Liivimaast. Soome hertsog Juhhan ( Gustavi noorem poeg, tulevane kuningas) aktiivselt arenes Soome hertsogkonda ning tahtis seda laiendada. ( hetsog oli edelaosas). Juunis 1558 hertsog saadab I korda oma maakuulaja tallinnasse, kes peab tutvuma oludega ja ordu esindajaga. I
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
71995426.506328 22407 Antsla vald 22408 8600828-1Ähijärve 57.71993926.506157 22408 Antsla vald 135319 6500935-1Ähnioru 58.05622127.072888 135319 Põlva linn 87350 6500822-1Ähnioru 58.05640927.073108 87350 Põlva linn 26878 5100636-1Äiamaa 58.78608125.554484 26878 Türi vald 138287 8200771-1Äidu 58.06155826.381936 138287 Otepää vald 1554 18609-1 Äigrumäe 59.48050024.890776 1554 Pirita 1555 18610-1 Äigrumäe 59.48101724.890066 1555 Pirita 3099 18623-1 Äigrumäe 59.48104024.890622 3099 Pirita 5154 22336-1 Äksi 59.11800125.170610 5154 Kose vald 5155 22335-1 Äksi 59.11789225.170746 5155 Kose vald 31111 4900761-1Äksi 58.53194526.634015 31111 Tabivere vald 31112 4900760-1Äksi 58.53218926.633502 31112 Tabivere vald 4809 23508-1 Ämari 59.24692224
18 963 1 3. 206.25 1640 1 4. 24733 1590 1 5. 13871 1445 1 6. 5098.7847534 1330 1 7. 305 1555 1 1495 1 1555 1 1590 1 1590 1 Office'I tugi AVERAGEIF fn kohta 2350 1 Office'I tugi SUMIF fn kohta 2300 1 Office'I tugi COUNTIFS fn kohta
Food Xiong, Y. L. 1997. Structure–function relationships of Quality and Preference 4(3):127–131. muscle proteins. In Food Proteins and Their Samejima, K., B. Egelandsdal, and L. Fretheim. 1985. Applications, edited by S. Damodaran and A. Paraf. Heat gelation properties and protein extractability of New York: Marcel Dekker. beef myofibrils. Journal of Food Science 50:1540– Xiong, Y. L., X. Lou, R. J. Harmon, C. Wang, and 1543, 1555. W. G. Moody. 2000. Salt and pyrophosphate-induced Solignat, G., and F. Crouseilles. 2003. Produits de char- structural changes in myofibrils from chicken red and cuterie. Matières carnées de base. F6500 in Techniques white muscles. Journal of the Science of Food and de l’Ingénieur, traité Agroalimentaire. Paris: Agriculture 80:1176–1182. FRANCE ISSN. Yilmaz, I. 2004
383 0.01 Regular Air -135.86 35.99 230.97 0.08 Regular Air -173.73 6.48 723.17 0.09 Regular Air -154.11 16.98 269.57 0 Express Air 33.47 10.4 98.94 0.1 Regular Air -12.59 5.85 11.16 0.01 Regular Air -7.25 5.58 156.2 0.03 Regular Air 43.00 3.98 1272.35 0 Regular Air 297.57 100.98 4000.35 0.07 Delivery Truck 303.39 160.98 3356.92 0 Express Air 1555.90 120.97 6072.1875 0.09 Regular Air 1372.09 205.99 6863.95 0.1 Express Air 1662.92 178.47 298.52 0 Regular Air 73.19 30.98 667.35 0.04 Regular Air 80.92 19.98 1177.5 0.02 Regular Air 420.05 33.98 17131.36 0.08 Delivery Truck 4722.77 400.97 192.58 0.05 Regular Air 24.60 19.84 287.61 0.02 Regular Air -101.50 6.48 128.52 0.06 Regular Air 42.80 5.84 1011.67 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
