c: : 455 ² c : ~400 000 ² : 81 895 (2007) : 91.8%, 4.9%, 3.3% : 29. 1976 : c H o 24 o 30 o 26 o 30 : Morne Seychellois 912 O a : 155 o 42 c a c - - 75 e - O e a x e 1505. 18. a a 1770. y 1814. a e o 90% p: 83% x o, 6% x, 2% o, 1% cx, 1% : 58% e e y x o moutya e oa: 17 x o a : , 2 e ca a y oo C -c http://www.uniontravel.ee/popText.php?id=44 http://www
MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid ...
ALA 51 (AREA 51) Sten, Karl Mis see on? Ala 51 on USA-s, Nevada osariigis asuv sõjaväebaas, kus uuritakse erinevat sõjaväe tehnikat. Valitsus pole eitanud ega kinnatunud selle koha olemasolu. Ala 51 on umbes 155 km² suur ja seda kaitsevad ranged turvameetmed. Väidetavalt alates 1937 aastast on allkirjastanud USA presitendid erimääruse, mis kehtestab, et sellel alal ei kehti USA seadused ja ühelgi USA riigiasutusel ega ametiisikul (sh president) ei ole õigust seda objekti kontrollida. Edasi minemine ja pildistamine keelatud. Teooria 1
Kodamis küsimused Ajaloos 16.01.2009 1. Vabrikutööstuse tekkimine lk 155-157 2. Raudteeliiklus, aurik, auto lk 158 3. Yhiskond lk. 159 4. Nelikliit ja Pyha Liit lk. 165 - 166 5. Püha Liidu lagunemine lk. 167 6. Rahvuslik liikumine lk. 179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku eriti naiste rõivastuses. Hargreavesi mehhaaniline vokk, Cartwright- mehhaanilised kangasteljed, Be...
Tunnitöö statistikas: Uuritav tunnus: 5.klass õpilaste pikkused meetrites Variatsioonirida 150 150 154 155 2. Jaotustabel tunnus 150 154 155 157 sagedus 2 1 3 4 sag. %-des 3. 4. Keskväärtus Mediaan 5. Min Max Ulatus (Max-Min) Vahemikega sagedus Nimi: Reia Rõõmus used meetrites 155 155 157 157 157 157 160 161 160 161 163 164 165 166 168 170
155 1 tk a 2950 1 tk a 3000 kr 3 tk a 3150 kr - 2 kr ***Siin ülesandes saab kasutada ainult perioodilist süsteemi, sest andmed müügi kohta puuduvad. I LIFO (perioodiline) Lõppkogus Lõppmaksumus Kaup 111 6 29 100 Kaup 122 7 14 580 Kaup 133 3 6000 Kaup 144 5 11 550 Kaup 155 2 5950 Seletused: 1) Kaup 111 lõppmaksumuse sain: 3 tükki algvarust hinnaga 4800 kr/tk ja 3 tükki märtsi ostudest hinnaga 4900 kr/tk (3 * 4800) + (3 * 4900) = 29 100 2) Kaup 122 lõppmaksumuse sain: 6 tükki algvarust hinnaga 2080 kr/tk ja 1 tükk märtsi ostudest hinnaga 2100 kr/tk (6 * 2080) + 2100 = 14 580 3) Kaup 133 lõppmaksumuse sain: 3 tükki algvarust hinnaga 2000 kr/tk
2210 M4 = 52,36 = 42 Nm 1,5a a a 1,5a Oletades, et otsitav moment M 5 on negatiivse suunaga koostame võlli tasakaalutingimuse M xk = 0 ja joonisel näidatud pöördemomentide suundi arvestades saame M 1 + M 2 - M 3 - M 4 + M 5 = 0 M 5 = -90 Nm Seega on M 5 negatiivne ja kandes ta õiges suunas joonisele saame 90 155 115 172 42 x -287 -197 1,5a a a 1,5a -155
Katse nr m(g) f(gen), Hz f, Hz v, m/s v, m/s l d 1. 786 47 44.37 89 0.35 1 0.0004 2. 1600 67 63.30 127 0.50 m m 3. 2386 81 77.30 155 0.61 g S 4. 3208 87 89.63 179 0.71 9.818 1.26E-07 n 1 5. 5576 117 118.17 236 0.93 m/s2 m2 6. 786 95 88.73 89 0.35 7. 1600 126 126
n = C32 5 = = = 201376 5!27! 1 2 3 4 5 , 1 4- 4 28, , : 4! 28! 4 28 27 26 25 m = C 41 C 28 4 = = = 81900 1!3! 4!24! 1 1 2 3 4 m 81900 2925 P( A) = = = 0,407 n 201376 7192 : , 5 , , 0,407. 3 11%. , 250 : ) 45 ; ) 145 155 ; ) 101 ; ) 100 . : ) , 250 45 , , : 1 m - np Pn (m) = npq npq n = 250 m = 45 p = 0,11 q = 1 - p = 1 - 0,11 = 0,89 npq = 250 0,11 0,89 4,947 1 0,202 npq 4 1 45 - 250 0,11 P250 (45) = = 0,202 ( 3,537 ) = 0,202 0,0008 0,000162
päevast kuuNovember 6 2 1 T. T. 7 6 5 4 3 2 1 0 Kolmapäev 10. päevast kuu November November Sõidukiliigi Sõiduki liik Rehvi tähis (sõnadega) Velg Mõõt laius Tüüp S Sõiduauto 12 155/80R12 155 naast S Sõiduauto 13 175/70R13 175 naast S Sõiduauto 13 155/80R13 155 lamell S Sõiduauto 13 155/80R13 155 lamell S Sõiduauto 13 155/80R13 155 naast S Sõiduauto 13 165/70R13 165 lamell S Sõiduauto 13 165/70R13 165 lamell
g RIISID Pudruriis 900 90 13 4 110 Pikateraline riis 800 85 12 4 125 Sõmer riis 900 90 13 4 110 Tume riis 850 80 12 4 118 SUHKRUD Fariinsuhkur 700 70 10 4 145 Puuviljasuhkur 650 90 12 4 155 Peensuhkur 850 85 12 4 120 Kristallsuhkur 850 85 12 4 120 Tuhksuhkur 550 55 9 3 180 Tükksuhkur 650 65 10 3 155 Vaniljesuhkur 600 60 9 3 125 Suhkrusiirup 1400 140 20 7 70 Pärlsuhkur 60 9 RASVAD
110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333 118 160 123 220 230 126 200 131 155 134 78,28185328 119,6112311 142 187,5 140 143 100 144 222,2222222 300 150 266,6666667 180 155 40 145,4545455
Varud 160 000 50 000 Seadmed 200 000 60 000 Maa 190 000 100 000 Muud Võlakirja kohustusevõlg(suurenemine) -205 556 55 556 ja vara (neto) 345 556 0 Goodwill 0 155 555 Netovara 690 000 421 111 Varude müük 2001 aastal Müüdud kaupade omamaksumusena konsolideeritud aruandes 210 000 Võlakirjad müüdi 2001 aastal reaalväärtuses preemiaga. Kirjed Hinnaerinevus 2001 2002-2010 2011-2020 Varud 50 000 50 000 Seadmed (10a) 60 000 6 000 6 000 0
Suurtükk Mürskudega või miinidega tulistatav relv, mis koosneb rauast, lukust ja lafetist. Suurtükke hakati kasutama 13.-14. saj. Kindluste ründamiseks ja kaitsmiseks . Rauaõnne läbimõõdud ehk kaliibri järgi eristatakse nüüdisajal väikese -,keskmise ja suurekaliibrilisi suurtükke ( vastavalt 20-70 mm, 76- 155 mm ja üle 155 mm ). Asukoha ja tulistavate märkide järgi eristatakse maismaa -, õhutõrje -, ja rannasuurtükke. Mürsu lennujoone iseära poolest jagunevad suurtükkid kahureiks ( lennujoon lame ), haubitsaiks ( lennujoon järsk ), mortiirideks ehk müüsreiks ( lennujoon väga järsk; nüüdisaja relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ), rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ), kombineeritud suurtükkideks (näiteks: kahurhaubits ) ja
Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661
Sõmer riis 900 90 13 4 110 Tume riis 850 85 12 118 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g g g g ml SUHKRUD Fariinsuhkur 700 70 10 4 145 Puuviljasuhkur 650 65 12 4 155 Peensuhkur 850 85 12 4 120 Kristallsuhkur 850 85 12 4 120 Tuhksuhkur 600 60 9 3 180 Tükksuhkur 550 55 Vaniljesuhkur 600 60 9 3 125 Suhkrusiirup 1400 140 20 7 70 Pärlsuhkur 600 60 9 RASVAD Tahke või ja margariin 950 95 15 5 105
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 =...
10 (piima 8 kg, rasvasisaldus 5,2%) kinnijäämiseni 12.11. 2. Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L S alla 53 grammi Muna keemiline koostis: kuivaine 25%, proteiin 12,5%, rasv 10,5% M 53-63 grammi Söödaväärindus = Aastas sööta/munade kogumassiga L 63-73 grammi Aastas muneb 365*85%/100% = 310 muna, 155 M ja 155 L suurusega. Munade kogumass 155*63 + 155*73 = 9765 + 11315 = 21080g = 21,08 kg. XL üle 73 grammi Päevas sööb 120g. Aastas: 365*120g = 43,8kg. 1kg sööta maksab 0,5. Aastane kulu: 43,8*0,5 = 21,9 kulub söödale. Söödaväärindus: 43,8kg / 21,08 = 2,07 kg/kg 3. Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? 6kg/2kg = 3 kg/kg
Geenide avaldumine ja vähk. Geeni avaldumine ,,Geeni ekspressioon on organismi geneetilise info avaldumine protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna." Geeni avaldumise olulised etapid: Geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon. mRNAst mittevajalike osade intronite ( geenis olev nukleotiidne järjestus) väljalõikamine ehk splaising. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vähk Vähk ehk vähkkasvaja on haiguste rühm, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse ja mida iseloomustab rakkude kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ( kasvaja levik algkoldest kaugemale). Inimese kehas on ümmarguselt 50 000 000 000 000 (5 × 10 astmes 13) rak...
Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saareriik Hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseadus loetleb 155 saart) Suurim saar on Mahé (155 km²), millel elab ligi 80% rahvastikust Naabermaad on läänes Kenya ja Tansaania ning Sansibar, edelas Komoorid ja Mayotte, lõunas Madagaskar ja Réunion, kagus Maurituius ning kirdes Maldiivid. Mahé saar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
19% 17% 17% 9…12 13…16 17…20 olid paremad, kui kursuse A tulemused 12 13 14 15 16 17 167 169 178 145 165 144 178 189 149 189 145 165 176 190 148 177 189 129 178 188 146 169 156 127 165 167 144 200 177 168 166 168 178 178 179 178 167 159 155 149 149 148 Kvartiil 0 123 Kvartiil 1 149 Kvartiil 2 167 Kvartiil 3 178 Kvartiil 4 206 18 19 20 177 168 176 178 173 128 Keskväärtus 164.6 134 145 156 Geom. Keskmine 163.5 174 178 144 Valimi maht 63 128 154 190 Maksimaalne element 206 189 178 206 Minimaalne element 123
( 1,22+ 5,72 )+ 0,003135 0,0225 tan ¿ ¿ 22000 ¿ Mh=¿ Vastus: Mh = 64,61 N 6 LÄHTEANDMED ,,EKSTSENTRIKMEHHANISM" 7 Algandmed r = 16 mm spiraalekstsentriku algraadius 8 d = 11 mm ekstsentriku telje läbimõõt L = 83 mm käepideme pikkus Fr = 155 N rakendusjõud l1 = 35 mm, l2 = 43 mm liitmehanismi kanghaaratsi õlad 1 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja klambri vahel 2 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja tema telje vahel = 75° ekstsentriku pöördenurk h = 1,92 Archimedese profiili kõrgus vastavalt pöördenurgale ja algraadiusele Lahendus Leian spiraalekstsentriku käigu pikkuse: D 3275 ° C= = = 20,94 360° 360 °
Mh = = 64,61 𝑁 2 Vastus: Mh = 𝟔𝟒, 𝟔𝟏 𝑵 5 LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ Algandmed r = 16 mm spiraalekstsentriku algraadius d = 11 mm ekstsentriku telje läbimõõt 6 L = 83 mm käepideme pikkus Fr = 155 N rakendusjõud l1 = 35 mm, l2 = 43 mm liitmehanismi kanghaaratsi õlad μ1 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja klambri vahel μ2 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja tema telje vahel φ = 75° ekstsentriku pöördenurk h = 1,92 Archimedese profiili kõrgus vastavalt pöördenurgale ja algraadiusele Lahendus Leian spiraalekstsentriku käigu pikkuse: 𝜋∗𝐷∗ φ 𝜋∗32∗75° 𝐶= = = 20,94 360° 360°
$ 1 5.0E-6 1.700203994009402 51 5.0 50 155 1008 560 1072 560 0 5.0 155 800 560 848 560 0 0.0 155 560 560 624 560 0 5.0 w 496 464 496 592 0 w 496 592 560 592 0 w 800 592 736 592 0 w 736 592 736 464 0 w 496 464 736 464 0 w 1008 592 944 592 0 w 944 592 944 464 0 w 736 464 944 464 0 w 528 560 560 560 0 w 528 560 528 432 0 152 528 336 528 432 0 3 5.0 w 800 560 768 560 0 w 768 560 768 432 0 w 1008 560 976 560 0 w 976 560 976 432 0 152 768 336 768 432 0 3 0.0 152 976 336 976 432 0 3 5.0 150 400 224 400 304 0 3 0.0 150 480 224 480 304 0 3 0.0 150 560 224 560 304 0 2 5.0 150 640 224 640 304 0 3 0.0 150 720 224 720 304 0 3 0.0 150 800 224 800 304 0 2 0.0 150 880 224 880 304 0 3 0.0 150 960 224 960 304 0 3 0.0 150 1040 224 1040 304 0 2 5.0 w 400 304 400 336 0 w 400 336 512 336 0 w 528 336 528 320 0 w 528 320 480 320 0 w 480 320 480 304 0 w 560 304 560 320 0 w 560 320 544 320 0 w 544 320 544 336 0 w 640 304 640 336 0 w 640 336 752 336 0 w 720 304 7...
Eesti keelsed ekkursioonid maksavad 500 krooni, kuid inglise, saksa, soome, vene jm keeles maksavad 750 krooni. Ekskursioon õpilastele (eesti ja vene keeles, sisaldab piletihinda) maksab aga 1000 krooni. Kumu on avatud tavaliselt esmaspäevast- pühapäevani kella 11.00- 18.00, muuseumil on õigus neid aegu ja piletihindu muuta. Piletihinnad Kumus: 1. Kõik näitused- täispilet 85.- / sooduspilet 50.- / perepilet 155.- 2. Eesti kunsti püsiväljapanek- täispilet 65.- / sooduspilet 40.- / perepilet 115.- 3. Kaasaegse kunsti näitused- täispilet 40.- / sooduspilet 25.- / perepilet 50.- 4. Suure saali näitused- täispilet 85.- / sooduspilet 50.- / perepilet 155.- Piletikassa suletakse pool tundi enne muuseumi sulgemist. · Kumu kunstimuuseumi andmed: Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn Telefon 602 6000, 602 6001 Faks 602 6002 [email protected] www.ekm.ee
KM 20% Algnäit 100 Optimaalne kulu 100 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 100 125 25 2,925 0,585 3,51 2 Mai 125 155 30 3,51 0,702 4,212 3 Juuni 155 186 31 3,627 0,7254 4,3524 4 Juuli 186 214 28 3,276 0,6552 3,9312 5 August 214 228 14 1,638 0,3276 1,9656 6 September 228 249 21 2,457 0,4914 2,9484 7 Oktoober 249 267 18 2,106 0,4212 2,5272
He became a Grand Slam singles champion when he won the title at the 2003 US Open. Roddick has reached four other Grand Slam finals (Wimbledon three times and the US Open once), losing to Roger Federer each time. He and Federer are the only players to have been ranked in the Association of Tennis Professionals top 10 at year-end from 2002 through 2009. Roddick is known for his powerful serves and holds the fastest serve recorded in professional tennis, measured at 155 mph (249.5km/h). Roddick has been on the United States Davis Cup team for several years, helping the US win the 2007 Davis Cup, the first win by the US since 1995. Roddick's breakthrough year was in 2003, in which he defeated Younes El Aynaoui in the quarterfinals of 2003 Australian Open. Roddick is known for his powerful first serve, usually serving at around 130-150 mph (209~242 km/h), which he uses to earn free points with aces and unreturnable serves. His first
l, m t, s m, kg d, m l, kgm2 lt, kgm2 1. 0,702 1,57 155*10-3 24,90*10-3 8,9*10-6 12,0*10-6 2. 0,702 1,54 104*10-3 19,96*10-3 3,2*10-6 5,1*10-6 3. 0,702 1,58 30*10-3 21,09*10-3 1,2*10-6 1,6*10-6 4. 0,702 1,64 64*10-3 32,88*10-3 8,5*10-6 8,6*10-6 Arvutuskäik: 155 ∙ 10−3 ∙ 12,452 ∙ 10−3 1. lt= 2 = 12012,69*10-9 104 ∙ 10−3 ∙ 9,982 ∙ 10−3 2. lt= 2 = 5179,22*10-9 30 ∙ 10−3 ∙ 10,5452 ∙ 10−3 3. lt= 2 =1667,95*10-9 64 ∙10−3 ∙16,44 2 ∙ 10−3 4. lt= 2 =8648,75 *10-9 9,81∙ 1,572 ∙0,08 1. l=23,0 ( 2 ∙0,702 −1 ) = 8,9
(. Polska), , «republika» (), -- . «Rzeczpospolita» ( ) -- . , , , , , , , . 1 2004 . 21 2007 . -- . 1 2008 . 25 2005 « » (. Prawo i Sprawiedliwo) 26,99 % (155 460), « » (. Platforma Obywatelska) -- 24,14 % (133 ), «» (. Samoobrona Rzeczypospolitej Polskiej) -- 11,41 %. « » , . 31 2005 . « » , « » , . , . « » -- «», , « ». 9 2005 . 23 2005 . 54,04 % . 45,96 % . , «» , . « » . , , , . , , . , , . 2007 « » [1], , « » , , . . , . 2/3 . -- , -- , -- ( 2499 , ) . ...
163, 163, 165, 165, 165, 166, 166, 167, 167, 167, 167, 168, 168, 168, 169, 170, 171, 171, 172, 173,
173, 173, 174, 174, 176, 184. N=33.
Kui kogumi tunnus on pidev või diskreetse tunnuse liikmeid on väga palju ei esitata sagedustabelis
tunnuse üksikuid väärtusi, vaid tunnuse väärtuste vahemikud ehk klassid.
Kui kogumi maht N pole väga suur, on subjekt klasside arv N = 33 ~ 5,7 ~ 6
max-min 185-155
= =5cm
klasside arv 6
Klassid f
155
Tsellomängijat nimetatakse tsellistiks. Tsellot on nimetatud inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Tüüpiliselt valmistatakse tsellot puidust. Loomulikult mängitakse tsellot poognaga nagu ka teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on pea kõige suurem poogenkeelpill, kuigi kontrabass on temast veidike suurem. Tsello kogupikkus on ligi 155 cm. Tuntud tsellomeistreid: · Nicolò Amati · William Forster · Nicolò Gagliano · Matteo Goffriller · Giovanni Battista Guadagnini · Giuseppe Guarneri · Domenico Montagnana Tsello sugulaspillid on viiul,viiola(ehk altviiul) ja kontrabass.
q= = = 3,53 v 2,2 -1 -1 2,0 T2 = Tv ( 2 + q) = 22,2 2 + 3,53 = 2,37 N m s2 sv 0,01 0,483 + +q + + 3,53 sv s 2 0,483 0,01 2 = 1 (1 - s 2 ) = 157(1 - 0,01) = 155 s -1 Kanname saadud tulemused tabelisse 1.1 Tabel 1.1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 sn 0,01 0.08 0.1 0.2 0.35 0.5 0.6 0.7 0.8 n 155 144 141 126 102 81,2 62,8 47,1 31,4 Tn 2,37 12,6 14,3 19,3 21,8 22,2 22 21,7 21,2 3
KORALLIMERI ASUKOHT Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Gineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus- Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidzi mere ja lõunas Tasmani merega. MUUD Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Siin leidub vetikaid, meriliiliaid, vähilisi, kirjuid kalu, mureene, haisid ja muid elusolendeid. Lõunast piirneb Korallimeri Tasmani merega. Uus-Kaledoonia ala lõunapiir on umbes 24. lõunalaiusel ja sealtkandist kulgeb ka merede piir. koordinaadid: 17° S, 155° E PILDID Tänan kuulamast!! :D
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5 Ca: 688,37/0,09=61,95
Kilauea vulkaan Nimi ● Sai oma nime Rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Põhiinfo ● Kõrgus 1277 meetrit ● Asukoht Hawaii, Ameerika Ühendriigid ● Tüüp kilpvulkaan ● Tipu koordinaadid on 19°24'24.78"N, 155°17'0.16"W ● Mäe vanus vähem kui 23 000 aastat ● Kilauea tippu on moodustunud kaldeera. Kuum täpp ● Vaikse ookeani laam moodustab suurema osa Vaikse ookeani põhjast ● Laama keskel kuum täpp, mille kohal asub Hawaii saar. Vulkaanipursked ● Üks aktiivseimaid vulkaane ● Püsivalt aktiivne alates 3. jaanuarist 1983 ● Ajaloo jooksul registreeritud 61 purset ● Keskmiselt purskab korra iga 11 kuu jooksul ● Hiljuti purskas 3. mai 2018 Tekitatud kahjud: Google Earth profiiljoon Kasutatud allikad: ● https://www.volcanodiscovery.com/kilauea.html ● https://et.wikipedia.org/wiki/K%C4%ABlauea_vulkaan ● https://www.britannica.com/place/Kilauea ● https://en.wikipedia.org/wiki/K%C4%ABlauea#Background_2 Aitäh kuulamas t! ...
### 125 1.67 < 200 ### 115 1.52 < 200 ### 114 1.13 < 200 ### 138 1.78 < 200 ### 150 2.16 < 200 ### 122 2.62 < 200 ### 122 2.62 < 200 ### 149 3.88 ### 142 3.53 ### 120 2.53 ### 118 2.46 ### 112 2.23 ### 138 3.38 ### 143 3.63 ### 146 3.43 ### 165 4.48 ### 144 3.48 ### 132 3.02 ### 160 4.33 ### 146 3.63 ### 130 2.88 ### 124 2.62 ### 126 2.71 ### 130 2.88 ### 155 4.08 ### 172 4.93 ### 159 4.23 ### 139 3.2 ### 128 2.66 ### 114 2.13 ### 110 1.96 ### 134 2.88 ### 122 2.34 ### 108 1.83 ### 94 1.48 ### 84 1.2 ### 76 1.02 ### 68 0.88 ### 64 0.84 ### 53 0.76 ### 56 0.72 ### 52 0.64 ### 48 0.57 ### 46 0.52 ### 61 0.8 ### 74 1.09 ### 121 2.38 ### 188 5.6 ### 170 4.68 ### 137 3.06 ### 112 2.06 ### 94 1.57 ### 80 1.25
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus
12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes arvesse tehnilist ohutust ning üldist haiguste ennetamist. Direktiivi eesmärk on saavutada kõikide töötajate jaoks sama ohutuse ja tervishoiu tase (ainukeseks erandiks on kodus töötajad ja teatud avalik- õiguslikud ning sõjaväeteenused). Direktiiv kohustab tööandjaid võtma vastavaid ennetavaid meetmeid, et muuta töö ohutumaks ja tervislikumaks. Direktiivis võetakse ohtude ennetamise põhivahendina kasutusele
Kolhitsiin 10 klass Valemid Aine summaarne valem: C22H25NO6 Aine struktuurvalem: Ruumiline: Kolhitsiin (1) Alkaloid ehk taimse päritoluga füsioloogiline toimeaine Mürgine Helekollane kristalliline pulber Lõhnatu Sügav värvimuutus valguse toimel Säilitamise tingimused: Jahe ja kuiv õhk Kasutatakse ravitööstuses (tabletid) Luuvalu vastu Kolhitsiin (2) Sulamistemperatuur: 155 - 157 Molaarmass: 399,437 g/mol Biosaadavus: 45%: Illegaalne (v.a retsept) Huvitavat Kui anda kolhitsiini inimesele, kes ei tohiks kolhitsiini tarbida, võib saada mürgituse Toksiline looduslik toode Harilik sügislill sisaldab palju kolhitsiini, kolhitsiin seostub mikrotuubulitega ja depolümeriseerib (lagundab) neid. Selle tulemusena peatub mitoos metafaasis, samuti inhibeeritakse aksonaalset transporti neuronites. Mürgistuse tagajärjed Palavik
125 0,733 3665 26 4,791333 695 6,5439118456 130 0,735 3675 27 4,874667 685 6,5294188383 135 0,737 3685 28 4,958 675 6,5147126909 140 0,739 3695 29 5,041333 665 6,4997870407 145 0,742 3710 30 5,124667 650 6,4769723629 150 0,744 3720 31 5,208 640 6,4614681764 155 0,746 3730 32 5,291333 630 6,4457198194 160 0,748 3740 33 5,374667 620 6,429719478 165 0,75 3750 34 5,458 610 6,4134589572 170 0,752 3760 35 5,541333 600 6,3969296552 175 0,754 3770 36 5,624667 590 6,3801225369 180 0,755 3775 37 5,708 585 6,3716118472
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Kõre ehk juttselg-kärnkonn Koostas: Egerd Enok Klass: 7.B Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused........................................
2. Tegelikult tehtud reisid 43 40 38 47 3. Tegelik liiniläbisõit (km) 15927.2 14816 14075.2 17408.8 4. Tegelik liiniaeg (lennutunnid) 46.5 44.8 40.98 51.73 5. Kulud kokku (tuh.EEK): 775.787 724.953 677.19 855.968 kütuse maksumus 155.937 132.3 119.696 150.646 kütuse kogus (tuh. l) 23 22 19.125 23.75 kulud lennujaamades 213.134 205.328 189.145 222.442 remondi- ja hoolduskulud 14.555 14.022 12.827 16.191 amortisatsioon 72.773 70.112 64.134 80.957 lendurite töötasu koos maks 107
36 124.84 Err:508 145.26 142.44 165.06 Err:508 96.15 117.63 96.15 Err:508 22.14 22.14 22.14 Err:508 668.07 775.16 885.76 Err:508 Ülesanne 2 Palgaleht Nimi Tunnitasu Töötatud tunde Põhipalk Töötaja 1 1.7 155 263.50 Töötaja 2 4.5 156 702.00 Töötaja 3 2 160 320.00 Töötaja 4 2.5 148 370.00 Töötaja 5 3.5 160 560.00 Töötaja 6 1.8 155 279.00 Töötaja 7 2
ko 20.koht 4.koh 79.koh 54.ko 29.ko 40.ko puud ku ht 0.828 t t ht ht ht ub Index 0.728 0.907 0.631 0.701 0.801 0.771 Tervise 73.ko 20.koht 12.ko 164.ko 94.ko 25.ko 77.ko 32.ko Index ht 0.953 ht ht ht ht ht ht 0.851 0.966 0.506 0.824 0.947 0.844 0.933 Eluga 139. 35.koht 19. 109.ko 155. 102. 31.ko 83.ko rahulolu koht 240 Koht ht Koht Koht ht ht Index 170 246.6 190 156.6 193.3 243.3 210 (SWL) 7 7 3 3 Inimaren 34.ko 10.koht 1.koh 110.ko 44.ko 12.ko 55.ko pole gu ht 0.885 t ht ht ht ht Index 0.812 0.938 0.597 0.783 0.877 0.752
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesugusei...
r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2739,3 5 Vahtplast EPS 155 80 21 260,4 7,5 28.8 6 Klaasviil KLS-1-50 240 136 55 1795,2 52 29 7 Kõva puitkiud plaat 150 99 6 89,1 85,6 960,7 8 Fibo 3 160 40 38 243,2 152 625 9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527 10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7
· Nn viiulite perekonnda kuuluvad pillid on kõik keelpillid Viiul · Pikkust 60 cm · Kõige heledama häälega Eesti tuntimad viiuli mängijad: Manno Männi, Arvo Leibur ja Urmas Vulp Altviuul e vioola · Veidi suurem kui viiul ja madalam Eesti tuntimad vioola mängijad: Arvo Haasmaa ja Rain Vilu Tsello · Pikkus 155 cm · Seda mängitakse istudes pill põlvede vahel. Metallist tugivarras põrandal Eesti tuntimad tsello mängijad: Teet järvi, Leho Karin ja Pärt Tarvas Kontrabass · Kogu pikkus ligi 2 m ja üks suurimaid muusikainnstrumente · Kõige madalama kõlaga poogenpill · Mängitakse seistes või kõrgel toolil Eesti tuntimad kontrabassi mängijad: Mati Lukk, Kaupo Olt ja Taavo Remmel Harf
Kuupäev Majandustehing / kontod Deebet Kreedit 28.12.2003 Dividendide deklareerimine jaotamata kasum 320 000 dividendivõlg 320 000 17.01.2004 Dividendide maksmine aktsionäridele raha 320 000 dividendivõlg 320 000 2003 45 000 155 000 $200 000 45 000 155 000 $200 000 ANTUD Quarz Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2005 $ Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Lihtaktsiad (Common stock)
census.gov/data-tools/demo/idb/region.php?N=%20Results%20&T=1&A=separate&RT= 0&Y=2017&R=-1&C=MX Lisa 1 joonis 1. Mehhiko rahvaarvu muutus aastatel 1950-2025 joonis 2. Mehhiko rahvaarvu kasvutempo muutus aastatel 1950-2025 joonis 3. Mehhiko rahvastiku soolis-vanuselist koosseis aastal 1990 joonis 4. Mehhiko rahvastiku soolis-vanuselist koosseis aastal 2017 vanus rahvaarv vanusegruppiti meeste osakaal naiste osakaal 0-14 33 546 602 17 155 689 16 390 913 15-64 82 201 375 39 979 643 42 221 732 65+ 8 826 818 3 949 823 4 876 995 kokku 124 574 795 61 085 155 63 489 640 joonis 5. Mehhiko rahvastiku soolis-vanuselist koosseis aastal 2017
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
