Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Põlva Mooste 86 18 150 252 848 3430 3191 Põlva Orava 86 14 129 209 530 3815 2072 Põlva Pōlva 86 30 234 276 810 5360 4385 Põlva Rahu 86 20 193 241 874 4412 3182 Põlva Ranna 86 16 108 227 821 3558 3039 Põlva Ruusa 86 15 128 225 696 3421 1914 Põlva Räpina 86 12 101 222 770 3307 1540 Põlva Saverna 86 20 175 235 720 4343 2623 Põlva Sōprus 86 17 156 244 604 3514 1944 Põlva Taevaskoja 86 20 148 213 810 4341 4098 Põlva Veriora 86 14 85 280 1082 3330 3093 Põlva Vōhandu 86 13 109 211 639 3289 2583 Põlva Värska 86 13 112 332 445 4224 1805 Põlva Ahja 87 19 143 236 638 3316 2851
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
Vastureformatsioon Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib esitada kahet suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. See seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantism kui võõrõpetuse väljakununemise ning teisitimõtlejate hävitamise. Teine suund oli katoliku kiriku sisenemine uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola. Kaasaegsete sõnul iseloomustas Loyola üleinimlik tahtejõud, terve mõistus ning võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Sattunud vastuollu Hispaania inkvisitsiooniga, läks Loyola Prantsusmaalane ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele võtsid jesuiisid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
Raamatute Nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Kui protestantide puhul usutöö allikaks oli piibel, siis Trento rõhutas lisaks piiblile on olulised ka erinevate katoliiklike autorite tööd ja kirikuisade teosed. Trento rõhutas ka seda, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Kinnitati põhikiri 1540 .a. Põhimõtteliselt ordu ainuke eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: Ela vaesuses, Allu paavstile täielikult(ekstra), Ela vallaliselt, Usu jumalasse. Pidid olema heade vaimsete võimetega ja hea väljanägemisega. Jesuiitide ordu tegutses ilmalikus elus. Jesuiitide ordu liikmete eesmärgiks oli saada õukondades vaimulikeks, pihiisadeks, printside kasvatajateks, jne.
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Dominiiklased tegelesid ka hariduse andmisega, nende kloostrid asusid Tallinnas, Tartus ja lühikest aega ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordu sarnanes üldjoontes dominiiklastele, nende kloostrid asusid Tartus, Rakveres ja Viljandis. Birgitiinide ordu tegutses alates 15. sajandi algusest Pirita kloostris, mis oli ainus kaksikklooster Eesti alal. 16. sajandi alguses kerkis Liivimaal üles kohaliku kõrgema kooli idee, mida toetasid eriti Saare-Lääne piiskopid, 1540. aastatel ka Liivi ordu. Finantsvahendite ja huvipuuduse tõttu ei saanud ideest siiski asja ja ka reformatsiooni järel ei osutunud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt pärit vaimulikud, nende seas ka üksikud eesti päritolu inimesed, õppisid aga Lääne-Euroopa ülikoolides, seda juba 13. sajandi teisest poolest. Esimene teadaolev eesti päritolu ülikooliharidusega kõrgem vaimulik oli Saare-Lääne toomhärrra Johann Pulck. 1525. aastal ilmusid Lübeckis esimesed eestikeelsed trükised
Saksamaa) ja protestantlikuks (põhja- ja kesk-Saksamaa). Madalmaades, Šotimaal ja Prantsusmaal levis VASTUREFORMATSIOON Trento kirikukogul 1545- sai alguse uus liikumine, mida nimetati vastureformatsiooniks. Pahed, mis nurinat tekitasid eemaldati kirikust. Vaimulikud, samuti nunnad ja mungad pidid elama eeskujulikku elu. Paavstiks võis saada vaid tõesti väärikas mees. Harimatud vaimulikud, või need, kes häbistasid vaimuliku seisust eemaldati halastamatult. Paavst Paul III elustas 1540.a uuesti inkvisitsioonikohtu. Koostati keelatud raamatute nimekiri. Võimsamaks relvaks reformatsiooni vastu sai Jesuiitide ordu, nn Jeesuse selts. Põhiliselt ordu tegutseb rahvamasside mõjutamisega, jutlustades. Ordul oli sõjaväeline iseloom- ordut juhtis kindral. „Eesmärk pühitseb abinõu“ makjavellism-võimaldas võidelda nende õpetuste vastu, mis olid katoliikluse vastu. KALVINISM Saab alguse Šveitsist, Jeal Calvini järgi. Väga palju Luterlusest ei erine. UUSAEG 17.-19.SAJ
nn katoliiklik reformatsioon uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Trento kirikukogu otsused oli ligi 20 aastat koos. Eesmärk oli katolik kirik kokkuvõtta pärast reformatsiooni. Esialgu on kirikukogu nõus sõlmima kompromisse/lepinguid protestantidega. Üldine eesmärk on ennast selgelt piiritleda, mitte mingeid järeleandmisi protestantidele, kinnitatakse seitse sakramenti ja paavsti 16 ilmeksimatus, piiblitõlke ainuõigus kirikul
064 189 945 1045 1.064 1 χ ∞− χ 0 k = ln Juhtivus χt, μS χ∞ − χt ln (χ∞ − χt) t χ∞− χt 3645 1675 7.4235684443 0.0107279114 3690 1630 7.3963352938 0.0104878532 3735 1585 7.3683396863 0.0102752996 3780 1540 7.3395376954 0.0100871787 3825 1495 7.3098814858 0.0099209413 3870 1450 7.2793188354 0.0097744639 3915 1405 7.2477925818 0.0096459745 3960 1360 7.2152399787 0.009533994 4000 1320 7.1853870156 0.0094111181 4045 1275 7.1507014576 0.0093286512
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
5 0.721 3605 1720 7.4500795698 8 35 0.5833333333 0.73 3650 1675 7.4235684443 9 40 0.6666666667 0.739 3695 1630 7.3963352938 10 45 0.75 0.748 3740 1585 7.3683396863 11 50 0.8333333333 0.757 3785 1540 7.3395376954 12 55 0.9166666667 0.766 3830 1495 7.3098814858 13 60 1 0.775 3875 1450 7.2793188354 14 65 1.0833333333 0.783 3915 1410 7.2513449834 15 70 1.1666666667 0.792 3960 1365 7.2189097076 16 75 1
liialdus ning tõenäoliselt oli aravakke pisut üle miljoni, kuigi on nimetatud ka 8 miljonist suuremaid arve. 21 Aravakkide erakordselt suure suremuse põhjusteks võivad olla tapmine, raske sunnitöö, rängad karistused orjusele allumatuse eest ja orjastamisevastase vastupanu julm mahasurumine. Olid ka massilised enesetapud hispaanlastest isandate võimust vabanemiseks. 1540. aastateks olid aravakid arvatavasti välja surnud. On ka väiteid, et kuigi oma osa oli kindlasti põliselanike julmal kohtlemisel ning traditsiooniliste ühiskondade ja traditsioonilise tootmisviisi lõhkumisel, oli suures osas tegemist Vanast maailmast sisse toodud haigustega (rõuged, gripp, leetrid, tüüfus), sest põliselanikel puudus nende vastu immuunsus. 1530. aastaks oli kuld, mida tolleaegse kullapuisttehnoloogia abil oli võimalik kätte saada, otsas
keeruline naine. Tema suhted olid kõik avalikkuse ees. Henry aga saatis Anne 1536.aastal tapalavale, süüdistades teda mitmekordses abielurikkumises ja verepilastuses. Anne'i saatusest hirmunud Mary loobus Walesi printsessi tiitlist ning seega ka oma õigustest troonile, seda oli viimasele soovitanud ka keiser Karl V. Henry kolmas naine oli Jane Seymour. Nad abiellusid 1536.aastal kuid Jane suri kuninga kurvastuseks pärast poja sündi. Cleve Anna oli Henry neljas naine. Nad abiellusid 1540. aastal, kuid samal aastal abielu juba lahutati. Henry viies naine oli Carherine Howard. Henry abiellus temaga samal aastal, mil lahutas end Cleve Annast, kuid järgmise aasta lõpus anti Catherine abielurikkujana ja reeturina kohtu alla ja tal raiuti pea maha. Catherine Parr oli Henry kuues ja seega viimane naine. Catherinest sai Henry lastele kasuema. Kuningas Henry VIII Kroonimispidustuste ajal haigestus Henry teine suurim mõjutaja, vanaema Margaret
4. Istub ise väikesele toolile 5. Korgib pudelit 6. Paneb käsu peale palli toolile 7. Keerab raamatu lehti (2-3 lk. korraga) 8. Imiteerib kirjutamist 9. Veeretab palli 10. Laob torni 11. Tunneb pildil inimesi 12. Sõidutab vankrit, autot .... Lapse sõnavara areng Aktiivne sõnavara Lause pikkus 1a. 10 sõna 1 sõna 2a. 272 2-3 s. 3a. 869 4-3 4a. 1540 5a. 2072 6a. 2652 5sõna Passiivne sõnavara Ajataju I kl. 3000-48000 sõna täna- 2a.-ne Kesk. Ca 80000 homme 2,5-3 a. Üliõp. 200000 eile 3 a. Näd. Päevad 4-5 a. Kellaaeg 6-7 a. EELKOOLIIGA 3-6 Koolieeliku iga on : -mängu ja fantaasia;
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik. Henry VIII abielu (aastast 1533) Annega, nagu ka viimase hukkamine, oli osa keerulisest Inglise reformatsioonist. Anne ise oli tuline kirikureformide pooldaja. Tem...
Patust sai vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide ordu, mis sai peamiseks vastureformatsiooni teostavaks organisatsiooniks. Korrastati kirikusüsteemi, loodi haridusasutused, vaimulike seminarid, kus vaimulikud said haridust. Harimatud heideti kõrvale. Kirik taaselustas inkvisitsioonikohtud ja hakkas võitlema ketserlusega. Nii hävitati katoliku kiriku vastased. Koostati ka keelatud raamatute nimekiri. Jesuiitide ordut juhtis kindral. Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. ...
Rooma kuuria küll üritas igatpidi Elisabethi troonilt tõugata, kuid ebaõnnestunult hukati võimalik troonilepürgija Mary Stuart. Vastureformatsioon Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles või eristada kahte suunda. 1. neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline oll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul. Vastureformatsioon levis kõige enam Hispaanias. Pilet 10 *Teadus keskajal. Ülikoolid Skolastika asendumine empirismiga; esimesed ülikoolid, ülikoolide juhtimine, teaduskonnad, õppetöö. Teadlased Kõige varem tekkisid ülikoolilaadsed õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokku...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
· Tõlkis piibli prantsuse keelde esimene käsikiri määrati põletamisele, autor põgenes, kuid tööd ta ei jätnud pooleli. Kuninga armuandmiskirjaga pöördus tagasi Pariisi. · 1520. aastal jõudsid Lutheri ideed ohule reageeris Sorbonne'i ülikool mõne luterlase ketserisurm tuleriidal. Luterlaste 1534. lõpul katse propageerida oma õpetust kuningalossis 35 neist põletati, umbes 300 pandi vangi. HUGENOTID · Suurem poolehoid kalvinism. 1540 kiire levik. Kuningas lõi nende vastu Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. 10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa
Taluhoones 3080 Taluhoones 1650 Aitades 2156 Aitades 1155 täituvus 50 % kr/päev 3740 täituvus 30 % kr/päev 1683 Taluhoones 2200 Taluhoones 990 Aitades 1540 Aitades 693 täituvus 30% kr/päev 2244 täituvus 10% kr/päev 561 Taluhoones 1320 Taluhoones 330 Aitades 924 Aitades 231 periood mai - august periood september-aprill
täituvus 70% kr/päev 5236 täituvus 50% kr/päev 2805 Taluhoones 3080 Taluhoones 1650 Aitades 2156 Aitades 1155 täituvus 50 % kr/päev 3740 täituvus 30 % kr/päev 1683 Taluhoones 2200 Taluhoones 990 Aitades 1540 Aitades 693 täituvus 30% kr/päev 2244 täituvus 10% kr/päev 561 Taluhoones 1320 Taluhoones 330 Aitades 924 Aitades 231 periood mai - august periood september-aprill kokku päevi 123 kokku päevi 242
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine Elisabeth I (1558 1603) võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
Sõltuvalt otstarbest võeti kasutusele erisugused suurtükid lühikese rauaga bombardid kindlusemüüride purustamiseks, pika rauaga kaugelaskesuurtükid, rasked piiramissuurtükid. Käis pidev täiustamine, ilmusid sihtimisvahendid, torud varustati valatud veo- ja tõstekonksudega. 15. saj. lisandus ratastega alusvanker- lafett. Vintraud võeti Lääne-Euroopas kasutusele 16. sajandil. 1435 leiutati Viinis käsigranaat. Mõne aja pärast pakuti välja lõhkemürsu idee. 1540 mindi Nürnbergis tulirelva rauaõõne suuruse määramisel üle uuele süsteemile, võttes aluseks raua läbimõõdu. Sinnani oli sileraudse suurtüki kaliibrid hinnatud laskmiseks kasutatavate kivist või malmis kuulide kaalu järgi. Üleminek relvade kalibreerimisele nõudis varasemast suuremat täpsust toru puurimisel. Täiustati käsitulirelvi. Püssi raud tehti kas rauast või pronksist. Kogukamate püsside puhul kasutati laskmisel tugijalga
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Ära tuleks märkida ka see, et 0-20° paralleelide vahe on kolm korda väiksem kui laiustel 60-80°. Suur läbimurre merenduskartograafias 16. Sajandil · Palestiina kaart 1537. · Mercatori esimene maakaart 1538. See kaart oli esimene, kus oli ära näidatud, et Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika on eraldi mandrid. Märkimisväärsed omadused on veel, et Aasia ja Põhja-Ameerika on teineteisest lahus ja kujutatud on ka Loodeväil. · Flandria kaart 1540 · Euroopa kaart 1554 · Britannia kaart 1564 · ,,Ptolemaiose geograafia" 1578, esimene atlas Mercatori enda atlas ,,Mercator Hondius", sai valmis pärast surma 1606 91. Kartograafia areng Euroopas keskajal 92. Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale o Itaalias - Vespucci (4 retke Ameerikasse), G.Cobato (Newfoundlandi saar), Marco Polo (reisid Hiinasse). o Portugal - Diogo Cao (rännakud Aafrikasse), B. Dias (Aafrika lõunatipp), Vasco da Gama
Korrosioonikindlus Omadus, mis hoiab ära (piirab) korrosiooni. Korrosioon on keemilise aine või materjali (enamasti metalli) osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 14. Kuidas saab metalle liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Metalle saab liigitada: Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad (Hg -39, Sn 232, Zn 420, Al 660) ja rasksulavad (Cu 1083, Fe 1540, Cr 1890, W 3400) metallid. Tiheduse järgi Kergmetallid (Li 0,53, Na 0,97, Mg 1,7, Al 2,7) ja raskmetallid (Ag 10,5, Hg 13,6, Au 19,3) 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 7,87 g/cm3 . Sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Hea korrosioonikindlus Raud on maakoores sisalduselt neljas element. Raua füüsikalised ja keemilised omadused · hõbevalge · keskmise kõvadusega metall · plastiline
(osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostas Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ning tõlkis Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Katekismuse levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Johann Uexküll 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises. Hans Susi 1540 aastal tehti Tallinna ladinakooli õpilasele, eestlasele Hans Susile (surnud 1549) ülesandeks eestikeelsete evangeeliumide ja lauluraamatu käsikirja koostamine. Perikoobitõlkeid (jumalateenistusel etteloetav pühakirjatekstid) on hiljem kasutanud nähtavasti nii Müller kui Stahl. Tartu jesuiitide kolleegium Poola vastureformatsioonis oli oluline osa jesuiitidel, kes jõudsid Tartusse 1583 aaastal ning asusid kujundama oma kolleegiumi. Kolleegiumi
Neljandal reisil Cadizist (1502-1504) jõudis Kolumbus praeguse Honduurase piirkonnas Ameerika mandrini. 1506. aastal seisid Hispaanias Valladolidis Kolumbuse surivoodi juures ta vend, mõlemad pojad ja palju sõpru. Kolumbus oli enneaegu vananenud, kuid sugugi mitte nii üksik ja vaene, nagu vahel on mõista antud. 1507. ja 1513. aasta vahel toodi Kolumbuse maised jäänused Sevillasse, (Kolumbuse haud Sevillas (slaid)) Santa Ana kabelisse. Kolumbuse poja Diego testamendi kohaselt viidi kirst 1540. aastate alguses Espanola (Haiiti) saarele ja sängitati Santo Domingo katedraali Diego kõrvale. 1795. aastal viidi Kolumbuse põrm Kuuba pealinna Havannasse, sest Hispaania pidi oma osa Espanolast Prantsusmaale loovutama. 1899. aastal toodi põrm jälle Sevillasse pärast Ameerika- Hispaania sõjas Hispaaniale osaks saanud kaotust. Ühe vähemlevinud versiooni kohaselt ei viidudki Kolumbuse maiseid jäänuseid kunagi Uude Maailma, teise versiooni järgi on
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
annab nime uuele mandrile (lad. Americus) 1507 Ameerika teised avastajad: · 1497-98 I ,,inglane" John Cabot (Caboto) randus II maailmas PA mandril (Newfoundland?) · Hispaanlane Juan P. de léon on I eurooplane, kes randub tänapäeva USA-s: Florida 1513 · Mehhiko langeb 1519-20, mille järel hispaanlased suunduvad edasi põhja ja lõuna poole (inkade purustamine 1533) · 1528 I hispaanlaste korralik ekspeditsioon PA-sse (Foridasse) · 1540 Francisco V. de Coronado uurimisreis PA Kolonisaatorid ja kolooniad 1565-1763 · Aktiivsed on ajastu suurriigid-koloniaalriigid I Hispaanlased: · 1565 rajavad I eurooplasete püsiasunduse PA-sse: St.Augustine Floridas · Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda! · Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid · 1609 New Mexico (Santa Fe) · Hispaania proovib 17.-18. saj
antiigist) Astuvad vastu päris julgesti võimupoolsele vägivallale. Thomas More ja Esrasmus annavad põhitooni Euroopa humanismile. Erasmuse ideedel on väga tugev mõju Hispaaniale. Hispaania oli katoliikluse kantsiks. Francisco Jimenez de Cisneros- 15.sajandi lõpus. Tuntakse eelkõige kardinal Cisnerosena. Seisab hea paljukeelse piibli väljaandmise eest. Tema eestvedamisel toimus ka juutide vägivaldne väljasaatmine. Ignacio Loyola- baski päritolu. Tema rajas jesuiitide ordu 1540. Kirjutas ise teoseid, mida võib isegi lugeda kirjanduslikeks teosteks. ,,Ejercicios espirituales", sellest on katkendeid eesti keeles ilmunud ajakirjas ,,Akadeemia". Antonio de Nebrija- üks tähtsaid humaniste. Üks esimesi suuri keelemehi Hispaanias. 15.sajandi lõpp ja 16.sajandi päris algus. Tema kirjutas esimese hispaania keele grammatika (1492) Samal aastal Ameerika avastamine ja Granada vallutamine. 1517- õigekirja reeglid (de Nebrija)
Viljandit kui hansalinna märgitakse esmakordselt 1346. aastal kui venelaste sihtpunkti. Lätis jäid muud hansalinnad - Lemsalu, Võnnu, Volmari, Koknese - selgelt Riia varju. Ainus oluline Liivimaa kaubanduskeskus, mis ei kuulunud Hansasse oli ordulinn narva, sest ta asetses piiri peal. Venemaa oli Hansa peamine kaubanduspartner, kuid ükski linn ei kuulunud Hansa liitu, seal olid kaubahoobid (asusid seal ka kirikud, seetõttu pühakute nimelised). 1540.-1550. aastatel tahtis Narva saada Hansa linnaks, keegi polnud huvitatud ning seetõttu Narvas hakati tegema piiranguid kaubanduses. 12 linna on hansalinnad. Hansa linnadeks loevad väike linnu, mis on esindatud vähemalt ükskord hansapäevadel. Liivimaa linnade roll kogu hansakaubanduse süsteemis. Suurte ja väikeste linnade roll selles- Hansa jaoks oli tähtis kauplemine Venemaaga ja Liivimaa on kui transiitala, kust kaup läks läbi. Venemaaga kauplemisel esineb kirjalike allikaid,
Selle edu oli eeskätt nendel feodaalaladel, kus veel feodaalide võim tugev oli. Vastureformatsiooni juhtriik oli Hispaania. Vastureformatsioon seisnes selles: 1. Elavnes inkvisitsioonitegevus - Inkvisitsioon püüdis teisitimõtlejaid välja selgitada, panna neid seda tunnistama ja siis neid katoliku kiriku põhimõtteid uskuma panna. 2. Loodi Jesuiitide ordu Selle ordu loojaks oli aadlik Loyola. See ordu rajati 1540. aastal. Mõnikord ongi seda aastat peetud reformatsiooni algusaastaks. Selle ordu eesmärgiks oligi nii paganate kui ka ketserite pööramine õigesse usku. Igaühte ei võetud vastu Jesuiitide ordusse. Enne tehti kindlaks, et inimesel oleksid head vaimsed võimed ja hea väljanägemine. Tavaliselt mungaordu oli sulgunud kloostriseinte vahele, kuid Jesuiitide ordu liikmed tegutsesid suurest ilmalikus elus ja osalesid ka poliitikas
Fifth level Portrait of François I, King of France 1525-30 Wood, 96 x 74 cm Musée du Louvre, Paris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Portrait of Francis I, King of France c. 1540 Oil on wood, 27 x 22 cm Galleria degli Uffizi, Florence Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Portrait of François I as St John the Baptist 1518 Oil on wood, 96 x 79 cm Privare collection Klassitsism Click to edit Master text styles Second level
toimuma inimeste oma keeles, kloostrid suleti, kirik muutus sisemuselt lihtsamaks, indulgentside müük lõpetati, 7'st sakramendist alles vaid 2 (ristimine ja armualud), piibli tõlkimine rahvuskeelde, tekkis haridus; poliitikas ja majandused toimunud muutused: riik võttis kirikud üle, riigipea oli ka kirikupea, paavsti võim vähenes või lausa kadus, töö tegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seatud elueesmärgiks. * 1540. aastal katoliku kirik hakkas reformatsioonile vastupealetungi (kus feodaalide võim kehtis, seal saatis neid edu) * Vastureformatsiooni keskuseks oli Hispaania. * Vastureformatsioon puudutas ka Katoliku kiriku reformi: nt inimene ei tohi olla kirikus korraga rohkem kui ühes ametis ning pidi koguaeg olema oma kiriku juures; kaotati ja lausa keelati indulgentside müük; koostati ka keelatud raamatute nimekiri raamatutest, mida ei tohtinud isegi lugeda ning kinnitas paavsti ilmeksimatust.
majanduslike ja vaimsete tegurite tihedat segunemist. NATALIE ZEMON DAVIS (s.1928) Ajaloolasena on Davis uurinud peamiselt seni ajaloolaste peatähelepanu alt välja jäänud valdkondi, nagu naiste eluolu möödunud aegadel, marginaalsed grupid (juudid, mustlased, moslemid) keskaegses Euroopas jms. Tema kuulsaimaks teoseks on aga "Martin Guerre'i tagasitulek" 1983 Raamat analüüsib tavatut tõsielujuhtumit 1540. aastate Lõuna- Prantsusmaal, kui üks talupoeg Martin Guerre jätab maha oma naise, lapse ja varanduse ning kaob jäljetult. Mõned aastat hiljem ilmub ta uuesti välja, et jätkata kooselu oma perega. Kuid varsti hakkavad levima kuulujutud, et tegemist polegi õige Martiniga, vaid kellegi petturiga. Järgnevad ülekuulamised ja kohtuistungid. Mehel õnnestub kohtunikke oma õiguses peaaegu veenda, kui ootamatult ilmub välja tegelik Martin Guerre...
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
maapagenduses, kus talle võimaldati siiski oma uurimistööd jätkata. Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon, uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said oma nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ja koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajajaks sai baski päritolu aadlik Ignatius Loyola (14911556). 1521. aastal sai ta sõjateenistuses olles raskelt haavata: kahurikuul purustas parema jala reieluu. Valesti kokku kasvanud luud murti uuesti lahti ning jalga venitati pikemaks, mis tollastes oludes ei erinenud palju piinamisest. Kogetud kannatused viisid Loyola usulise ärkamiseni. Ta loobus kogu oma varast ning suundus Pühale Maale moslemeid kristlusesse pöörama
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
