linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis, Wanradt-Koelli katekismus. Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika". Kristina Harun 10a
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 55 24,5 1:2,24 7 1488,4 61 24,4 1:2,5 8 1344 56 24 1:2,33 9 1237,5 55 22,5 1:2,44 10 1305 57 22,89 1:2,49
Eesti keele areng eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( pr...
Quentin Massys Taani kuninga Kristjan II portree püha Hiweonymus maastikus Maastik Ikarose kukkumisega Pimedad Talupoja pulm Rahavahetaja ja ta naine 1515 1520 1558 1568 1568 1514_ P R 1525 1535 1546 1547-1549 1554 1563-1570 1570 1571 A N T Francois Coulet Jean Clouet Pierre Lescot Francois Jean Goujon Germain Pilon Germain Pilon Jean Decault S
Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578. ilmus Baltazar Russow` ,,Liivimaa kroonika", mis on olnud suureks abiks ajaloosündmuste mõistmisel ja kirjapanekul. · 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium".
Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna kaks katoliku kiriku põhikaitsjat ei suutnud leida üksmeelt, muutus reformiliikumine järjest võimsamaks. Pärast seda kui ordumeister Tallinna raele karmis toonis manintsuskirja kirjutas algasid linnas suured korrastused, mida hakati nimetama pildirüüsteks
Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu vaat, milles olid saksake elsed luterlikud raamatud ja liivi, läti ning e e stikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põleta seda pole teada kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab e estikeelse raamatu ajalugu just sellest.
Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse eesti kirjakeelele. 7. Otto Wilhelm Masing- õ-tähe eesti keelsesse sõnavarasse lisamine. Johannes Aasvik- tõi eesti keelde palju uusi sõnu ning arendas eesti keelset grammatikat. Ferdinand Johann Wiedemann- arendas eesti keele sõnavara ja kirjutas ,,Wiedemanni
1503-1492 eKr Thutmosis I 1492-1479 eKr Thutmosis II 1479-1425 eKr Thutmosis III 1473-1458 eKr Kuninganna Hatsepsut 1425-1401 eKr Amenhotep II 1401-1391 eKr Thutmosis IV 1391-1353 eKr Amenhotep III 1353-1335 eKr Amenhotep IV/Ehnaton 1335-1333 eKr Semenhkara 1333-1323 eKr Tutanhamon 1323-1319 eKr Ay 1319-1307 eKr Horemheb Ahmos I oli 18. dünastia esimene vaarao. Ta isa oli Tao II. Tal oli vend Kamose kes oli 17. Dünastia viimane vaarao. Temal oli 3 naist ja 7 last. Ahmos I suri 1525. aastal. Amenhotep I oli 18. dünastia teine vaarao. Ta oli Ahmos I poeg. Tal endal oli 2 last. Kellest üks suri lapsena. Amenhotep I suri 1504. aastal. Thutmosis I oli 18. dünastia kolmas vaarao. Tema isa pole kindlalt teada. Arvatakse, et see oli Amenhotep I. Tal oli 2 naist ja 5 last. Thutmosis I suri 1493. aastal. Thutmosis II oli 18. dünastia neljas vaarao. Ta isa oli Thutmosis I. Tal oli 2 naist ja 2 last. Thutmosis II suri 1479. aastal. Thutmosis III oli 18. dünastia viies vaarao
Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ,,suhkruvaher" (e. kanada vaher) LÄHISTROOPILINE Itaalia, Hispaania, Eukalüpt, (niisked metsad) METS USA kampripuu, 1525 korgitamm, kuupmeeter/ha küpress, oliivipuu, loorberipuu VIHMAMETS Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50 kuupmeetrit/ha Indoneesia, eebenipuu, Palju sademeid, Malaisia sandlipuu soe hea ainering Metsarikkamad riigid: I
olustikustseene. Arvatavasti on ta kirjutanud umbes 286 sansooni ja mõned liturgilised lood- kaks missat ja ühe motetti. Ta elu oli väga ebatavaline tollaste preestrite kohta. Tal polnud kindalt kõrgemat töökohta üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri hakkas ta preestriks kuigi tema ametisse nimetamine oli harva tulus kuna ta kaebles alati raha üle ( ei tahtnud vastu võtta)Peale 1530. aastat töötas ta lauluõpetajana kooripoistele Auchi katedraalis ja laulukirjutajana Agnese katedraali laulukoolile. Selle aja paiku tõmbas ta Jean de Guise tähelepanu, kes oli RotterdamiErasmuse, Clement Maroti ja Rabelaise patrooniks- see sai tema karjääri edu üheks osaks. 1548. aastal koos Charles de
Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo...
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
· Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed koolis · Raamatuid oli vähe, ajalehti polnud. Ei saanud kuskilt lugeda ega õppida Kloostrid
2 1230 53,5 22,99 1:2,33 3 1400 57 24,56 1:2,32 4 1230 54 22,78 1:2,37 5 1245 49 25,41 1:1,93 6 1320 51 25,88 1:1,97 7 1525 60 25,42 1:2,36 8 1600 60,5 26,45 1:2,29 9 1580 57 27,72 1:2,06 10 1600 63 25,40 1:2,48 11 1275 50,5 25,25 1:2,00 12 1285 51 25,20 1:2,02
aastal Saksamaal Wittenbergis.Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523.aastal.Järgmisel aastal tegutses linnas juba kolm evangeelset jutlustajat.Nende töö kandis vilja seda enam,et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi,dominiiklaste ja tuntumate katoliku preestrite vastu vaenulikult meelestatud.Kui linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katolik preestrite vastu,siis maa-aadel astus veel 1525.aastal viimaste kaitseks välja.Seda tingis aadli üldine vanameelsus,aga ka vasalkondade ja linnade ebasõbralik vahekord.Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks jäid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.Plettenberg püüdis ikka veel säilitada maal rahu,ka siis,kui Riia linn ütles lahti alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille
toretsemine. Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on vaid Piibel, kõigile peab jumalasõna olema kättesaadav, haridusel suur tähtsus. Reformatsioon oli poliitiline-- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linased himustasid kiriku suuri valdusi ja rikkusi ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Reformatsioon levis Eestisse 1523. Olulisemad sündmused 1525. nn. Pildirüüste liikumine üle terve Eesti, kui lõhuti kirikute vara. Reformatsiooni toetajad Eestis-- linnakodanikud ja talupojad, vastased-- Riia peapiiskop, ordumeister, esialgu ka maa-aadel. Reformatsiooni tähtsus: · Jumalasõna tuli inimesele lähemale ja sai arusaadavaks, sest jutlustada tuli rahvale tema emakeeles · Piibli tõlkimine, mis tingis inimeste suurema Piibli iseseisva uurimise ja lugemise; · Hariduse ja koolidevõrgu areng.
Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ...
Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Linnade ülemkiht mõistis nõnda radikaalse tegutsemise karmilt hukka, ent usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525.a jooksul kõigis linnades võidule. Preisimaal astus ordu kõrgmeister Brandenburgi Albrecht lutheri usku, kuulutas ennast Preisimaa hertsogiks ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaal ei viiduki reformatsiooni lõpuni. Katoliku piiskopid, toomkapiitlid, Saksa ordu ja paljud kloostrid pidasid vastu keskaja lõpuni. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval
Keskaeg 1227 1561 (Muistse vabadusvõitluse kaotusest Liivi sõjani, kuna kadusid keskaegsed riigi piirid. 1.Kultuur · Ristiusustamine : Kirikute ja kloorstite ehitamine · Toom ja Kloostrikoolid · Arhitektuuris valitses gooti stiil · Usupuhastus Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel
7. Itaalia skulptuur 15. Sajandil 1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Re...
vaiku kasutasid indiaanlased köha ravimiseks Suhkrupalm Arenga pinnata Päritolu: Malaisia saarestik Kasvab lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes Põhiliselt kasvatatakse Indias, Indoneesias, Filipiinidel Suhkrupalmi tüvesse kogunenud varutärklis muutub viljumisel suhkruks Suhkrupalmi õisiku kattelehest saab teha sandaale Viinamarjad Päritolu: Vahemeremaad ja KeskAasia Kasvuks on vajalik 1525 ° Cne temperatuuri Vajab viljakat ja kohevat mulda Kasvab sooja parasvöötmelise ja lähistroopilise kliimaga aladel Kasvab põhiliselt Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Türgis, USAs ·Kuivatatud viinamarjad on rosinad ·Viinamarja seemnetest tehakse õli ·Viinamarjadest valmistatakse veini, äädikat, moosi ja mahla Aiandus ehk hortonoomia on taimedekasvatamine aia välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivilja, puuvilja ja
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuurid...
Shy, easy to frighten, curious. Good climbers and swimmers. Live over 25 years. Good hearing, sense of smell. Polar bear. Only humans prey or hunt. Fur is not white. Tend to overheat more. Can swim up to 100 miles (161 km). Cubs learn to freeze. Caribou. Covered with winter coat. Wear antlers. Releases special scent when faced with danger. Live about 4,5 years. Very fast. Moose. Largest members of the deer family. Good sense of smell and hearing. Lives about 1525 years. "Twig eater." Can run up to 56 km. Very good swimmers. Mountain goat. Goatantelopes. Thick white fur (double coat). In spring they rub their body against the rocks. Offers various sounds. Lives about 1215 years. Bison. Largest North America's land animals. Predators: human and wolves. Thick fur. They rub, roll and wallow. Don't mallow before breeding season. Dall sheep. White, wooly coat. Age can be counted. Predators: wolves, eagles and bears.
Trükiti ka ilmalikku kirjandust, mille hulgas oli nii rüütliromaane kui ka teaduslikke töid. 16. sajandi alguseks oli Euroopas juba rohkem kui 1150 trükikoda. Alles 16.-17. sajandil jõudis trükikunst Ida-Euroopasse ja teistele mandritele. S.P. Trükitud raamat jõudis Eestisse väga kiiresti, juba 1470. aastast on teada üsna suure hulga trükitud raamatute jõudmine Niguliste kirikusse. Luterlus oli aktiivne oma õpetuse trüki teel levitaja. 1525. aastal ilmus trükist luterlik käsiraamat Liivimaal kasutatavates keeltes, aga ühtegi eksemplari pole säilinud. 16. sajandil oli Tallinnas juba mitu raamatukogu ning mitmeid raamatuköitjaid, kes ka müüsid raamatuid. Esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda 1634. aastal. Trükistes kasutati ladina ja gooti kirja. Esimene Eestis trükitud eestikeelne raamat on Tallinnas kasvanud Heinrich Stahli koostatud saksa-
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo di ser Piero da Vinci (1452-1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise. Töid: Leonardo da Vinci "Püha Leonardo da Vinci - Leonardo da Vinci - Anna ja Madonna lapsega" "Madonna kaljukoopas" "Mona Lisa" (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) Leonardo da Vinci - "Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kir...
pyhapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt p2rit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu j2tkas tegevust iseseisvana. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Jumalateenistuse k2siraamat 1525 - Lybeckis trykiti jumalateenistuse k2siraamat ka eesti-, liivi- ja l2tikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trykis). Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning ne...
Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ning 1309. aastal Marienburgi. Viimane oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale Mergentheimi ning 19. sajandil Viini. 1291. aasta järel, kui Akko moslemite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. Templiordut tabas peatselt ( 1305 – 1312 ) hukk ning hospitaliidid olid sunnitud algselt Rhodose ja 16. sajandil Malta saarele ümber asuma. 14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest.
Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani. Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis, New Yorgis, Pariisis jne. Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined, Püha Antoniuse altar,Johannes BAlliw hauakivi. Mis on barokk? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa, valitsevaks õukond, uhkeldav 3
Kokkuvõte ajaloolisest artiklist Analüüsitavaks artikliks valisin Tiina Kala "Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad" ajalookultuuri ajakirjast Tuna (3/2007). Artiklis keskendutakse aastatele 1524-1525, mida võib pidada reformatsiooni algfaasiks Tallinnas. Lisaks allikate uurimisele sündumuste kohta kirjutiste leidmiseks peatutakse käesolevas artiklis lähemalt allikate vormil, iseloomul ning sellel, millises kontekstis reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu ümberkorraldustest rääkides toetub autor peamiselt Tallinna rae määrusaktidele ning finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest reformatsiooni algusperioodil ning põhjustest, miks Tallinnas nii kiiresti evangelistide poolele asuti. Artikkel koosneb neljast peatükist, mis käsitlevad vastavalt dominiiklas...
Boticelli Sandro( 1447 1510), tööd Primavera (1478) Leonardo Da Vinci( 1452 1519), tööd Mona Lisa Michelangelo Buonarotti( 1475 1564), tööd Sixtuse kabeli laemaal Rafaello Santi( 1483 1520), tööd Sixtuse Madonna (1513-1514) Tiziano Vecellio( 1477 1571), tööd Urbino Veenus (1538) Renessanss, Madalmaad Jan Van Eyck( 1380 1441) Rogier Van Der Weyden( 1399 1464) Mieronymus Bosch( 1450 1516) Pieter Bruegemel vanem ( 1525 1569) Renessanss, Saksamaal Matthias Grünewald( 1470 1528) Albrecht Dürer( 1471 1528) Mans Gutenberg noorem( 1394/99 1468) Pildid Raffael Athena Kool( 1508 1511) Raffael Sixtuse Madonna ( 1513) Michelangelo Sixtuse Kabel ( 1508 1512) Leonardo Da Vicni Mona Lisa ( 1503) Jan ja Hubert Van Eyck Genti Altar ( 1432) Hans Holbein Saksa Kaupmees ( 1532) Dürer Püha Miikaeli Võitlus Lohega ( 1498) Tizian Lamav Venus Boticelli Kevad( 1478)
1578 1580 Worcesteri Kunstimuuseum, Muutke teksti laade Teine tase * Correggio "Noli Kolmas tase Neljas tase me tangere!" Viies tase u 1525 Prado Muuseum, Madrid *Skulptuur Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ...
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G
Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis Rootsi ja Poola valdus Eesti ala oli jagatud kirikute vahel Puudus oli vaimulikest Sõjas oli hävinenud pühakojad ja pastoraadid 16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musi...
Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani. Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis, New Yorgis, Pariisis jne. Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined, Püha Antoniuse altar,Johannes BAlliw hauakivi. Mis on barokk? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa- valitsevaks õukond, uhkeldav, vähem kaunistusi
Tiziano Vecellio Tizian [t'iitsian] (1447 või umbes 1490 Pieve di Cadore 27.august 1576 Venezia) ·Ta oli vanim laps kuue liikmelises peres. ·Tema isa oli kõrgem politseiohvitser Pieve di Cadore lossis samuti kohalike kaevanduste omanik ja ema oli Lucia. ·Paljud sugulased, sealhulgas Tiziani vanaisa oli notarid pere oli hästi tuntud ·1012 aastaselt saadeti Tizian koos venna Francescoga Veneetsiasse maalija õppispoisteks. Gentile Bellini võttis vastu mõlemad poisid , hiljem siirdusid nad Giovanni Bellini juurde. Sellel ajal olid Bellinid eriti Giovanni valitsevad kuntsnikud Veneetsias. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. ·Tizianist sai Giorgione assistent. Kriitikud ütlesid et nende koostöö oli muljetavaldav. Parim näide sellest oli fresgo Fondacio dei Tedeschile. Peagi said neist konkurendid. ·Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Vene...
Kati Kukk 11.Klass 2011 KESKAJA HARIDUS JA KULTUUR EESTIS Katoliku hariduselu Keskaegne kool oli lahutamatule seotud kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolide õppetöö toimus arvatavasti kõigi kolme toomkapitali juures- Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. Teadaolevaist eestlastest oli silmapaistvaim Johann Pulck. Katoliku hariduselu Kuna paljudele jäi kõrgem harides välismaal kättesaamatuks, tõusis päevakorda kohapeal kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda. Reformatsioonipalangu tõttu jäi asi katki. Linnakoolid Kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ilmaliku sisuga koolitust, et omandada teadmisi majandusest. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse ...
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
Renessanss madalmaades PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Br...
Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556
convent. Also scupltures and works of art are not allowed. Appearance The traditional building materials in Estonia that time were limestone and timber. The floor was covered with limestone flags and, in some places, with glazed tiles. The interiors were dominated by ascetic greyish- blue colour. Ruining Pirita convent worked for 175 years. Firstly it was ruined because of the reformations in 1525. It was also ruined because of the fire in spring 1564. Also because of the Livionian War 1575. Complete ruining was made by Russia, Ivan IV and his troops made it all razed. Only ruins remained. Ruins, 1935. Recovery The idea of recovery became popular after Estonians reindependence. In the 1994 Birget nuns started their life in Estonia. Firstly they lived in the Vatican embassy building where were
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevi...
hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest meest ... Esimesed eestikeelsed kirjapanekud ● Henriku „Liivimaa kroonika“ – 1224-1227 Esimeste eesti keelsete raamatute ilmumine: ● 16.–17. sajandil ● seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga ● jumalasõna peab kirikus kõlama selles keeles, mida kõneleb kohalik rahvas ● igaüks peab saama pühakirja lugeda oma emakeeles Vanim eesti keelt sisaldanud raamat ● pole säilinud ● 1525. aastal arestis Lübecki raad vaadi raamatutega ● Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eestikeelsed missatekstid. ● Raamatud kästi põletada kui „luterlik jõledus”. Esimene aabits ● 17. sajandi lõpul levis ● Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits ● lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ● tema rakendatud kirjaviis sai üldkasutatavaks. Esimene eesti keelne piibel
Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika. Võrreldes Palestrinaga, on Lassuse väljenduslaad palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem.Tal on piiritult leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.) Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Ta sündis väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina.Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus hiljem 19-aastaselt sai samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. Pärast oma venna, naise ja laste surma oli valmis astuma vaimulikuseisusse, kuid siiski abiellus uuesti. Ta tegutses ka ärimehena, millega ta finantseeris oma loomingu väljaandmist
Orlando di Lasso-Peetakse madalmaade viimaseks esindajaks. Tema rahvus on tekitanud palju küsimusi, sest ta sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal. Oma loomingus ühendas parimad jooned saksa, itaalia ning prantsuse muusikast. On kirjutanud vaimulikku muusikat (missad,passioonid). Noorusajast on pärit ka umbes 450 ilmalikku laulu, hiljem pöördus vaimuliku muusika poole.Hilisrenessanss-Giovanni Pierluigi Da Palestrina sündis väikeses Itaalia asulas nagu Palestrina. Sündis 1525 või 1526. Paljud tema perekonnaliikmed surid ja pärast seda astus kiriku rüppe. Ta oli valmis oma elu kirikule pühendama. Hiljem abiellus siiski uuesti. Pidevalt olid tal intriigid kirikuga. Kõige kummalisem oli see, et kirik oli tema tööandjaks. Enamik oma elust veetis Roomas, kus ta ka suri 1594 aastal. Kogu tema looming on seotud kirikuga. Isegi madrigalid olid tal vaimuliku sisuga. Tänapäevani hinnatakse Palestrina loomingut ja
Kaupmehed Järva-Jaani Gümnaasium Rando Palli ja Raido Selge 7.klass Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Kaupmehed toimetasid inimestele nõutud kaupu kätte, hankides neid sageli väga kaugetest maadest. Varakeskaja kaupmees oli rändur, kes liikus ühest paigast teise.Keskaja kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja valmidus. Kaupmeestest endast said ka röövlid.Varakeskajal käisid kauplemine ja röövimine käsikäes. Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Uute kaupade otsingul võeti ette ohtlikke merereise. Eriti 14. ja 15.sajandi reisid ja meresõidud andsid tõuke kartograafia ehk kaarditeaduse arengule. Hiliskeskajal sai suurkaupmehest peaasjalikult kontoris istuja. Äri ajas ta agentide vahendusel ja kirja teel. Seetõttu jäid nad kõrvale 15.- 16.sajandi suurtest maade- avastusest Atlandi ookeanil. Kaupmehe ettevalmistus ja oskused Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust.Kaupmehe peaminne voorus e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
