Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arend...
meetri kõrgune. Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513–1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. 15. septembril 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud. Väidetavasti oli Oleviste kirik aastail 1549–1625 maailma kõrgeim ehitis. See arvamus põhineb 1778. aastal kiriku tornist leitud kirjal, mille järgi olevat enne 1625. aasta tulekahju kiriku torni kõrgus olnud 84 sülda. Samas pole selge, milliseid süldu on mõeldud
tõlgendustest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523.aastal Saksamaalt Riia kaudu. Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid). 2) Indulgentside müük. 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus. Martin Luther rõhutas: 1) Ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda. 2) Sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud. · 1524.a pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. · Eriti terav olukord oli Tartus, liikumise juhiks M. Hoffmann, algatas 1525.a pildirüüsteliikumise. Tulemused: 1) Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse. 2) Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t et uue usu omaks võtnud loeti ka talupojad. Tähtsamad muutused: 1) Jumalateenistus emakeeles 2) 1525.esimene eestikeelne katekismus 3) 1535
Ladina- ja linnakoolid (kaupmeeste Tütarlastekool pojad) Käsitsi kirjutatud tekstid Trükikunst Kirikukesksus Kirikulaulud Kindel tõlgendus Vaba tõlgendus Läbi kunsti usuharidus Rahvalt vaimulikud laulud Maal ja skulptuur Pildirüüste Jumalakultus Kadus Uhked kirikud Tagasihoidlikumad • 1524 pildirüüste Riias • Niguliste pääses - kirikueestseisja ukselukud kinni tinutanud • 1525 Tartus - 2 päeva • Linnades, maakirikud puutumata • Martin Luther ei kiitnud pildirüüstet Heaks LIIVIMAA KESKAEGSE RIIKLIKU KORRALDUSE LÕPP • Maahärrad + linnad ja rüütelkonnad • Liivimaa siserahu - valitseja ei seo end liiga tugevalt välisjõududega • Liivimaa senisest suurem sõltuvus Poola-Leedu riigist • Ivan III - Novgorod • Ivan IV - tatari ikke lõpp • Taani (+Norra)
the order one more time. Although the main building of the church dates back to those times, the medieval cathedral was quite different from the present appearance. For example, the tower on the western side of the church was built only in the 18 th century, the annexes of the southern side date back to the 16 th -18th centuries and those on the northern side to the 15th century. While the Lutheran reformation movement had prevailed in the churches of downtown Tallinn by 1524, the Toompea cathedral held Catholic services until 1561, when the Kingdom of Sweden gained control over Tallinn. A library was established at the church in 1641. The copper roof was built thanks to the donation of Queen Christina in 1651. While nearly the entire Toompea burnt down in a fire in 1433, the fire of 1684 was even more devastating. Only the walls of the church survived the whole wooden interior
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
... – 1200 13. – 15. sajand 16. – 18. sajand 19. – 20. sajand Saareste ei ütle, miks just niimoodi on jaotatud, kuid kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Kask on periodiseerinud eesti kirjakeele. Ta kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist. 1524 – 1857 o 1524 - 1686 – saksapärane kirikukirjandus o 1686 – 1813 – ”parandatud” kirikukeel o 1813 – 1857 – rahvapärane eesti keel 1857 – o 1857 – 1900 – rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg o 1900 – 1940 – rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg o 1940 - eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg
käsul. 1535. aastast on aga osaliselt säilinud samuti protestantlik eestikeelne teos, Wanradti ja Koelli katekismus. Kümmekond aastat hilisemast ajast on teada Hans Susi eestikeelseid jutlusi ja kirjatöid, need pole aga säilinud. [redigeeri]Reformatsioon Liivimaa ja tema naabrid pärast 1525. aastat Pikemalt artiklis Reformatsioon Liivimaal Reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aastate alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524. aastal ja juba järgmisel aastal asus linna raad otsustavalt nende poolele. Sama toimus ka Tartus, kus tekkis konflikt katoliiklust ägedalt toetava piiskopi Johann Blankenfeldiga. Mõlemas linnas toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. 1525. aastal toimus väiksemaid intsidente Narvas, veidi hiljem ka teistes Eesti linnades. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid Viljandi, Haapsalu ja Vana-Pärnu,
tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima.Üldiselt toetasid aadel ja Ordu katoliiklikke institutsioone, linnad aga luterlikke jutlustajaid, kes hakkasid Tallinnas ja Tartus järjepidevalt tegutsema alates 1523. aastast. Kihutustöö kulmineerus pildirüüstetega 1524. aasta sügisel Tallinnas ja eriti ägedalt 1525. aasta algul Tartus, kus rüüstati lisaks kogudusekirikutele ja kloostritele ka toomhärrade elamuid. Pildirüüstet ei saa pidada tõsisemaks usutunnete väljenduseks, vaid pigem kihutustööst ajendatud väljaelamiseks, milles osales lihtrahvas ja keevaliselt meelestatud noorem kaupmeeskond (Mustpead olid nii Riias, Tartus kui ka Tallinnas agarad reformatsiooni pooldajad, osaledes vähemalt Riias ja Tartus ka otseselt pildirüüstes)
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
vakustesse. Ühel ülikul oli 2-3 vakust. 2) Maarahva usk. Reformatsioon (Õ lk 78-81) Keskajal püüti luua kristlik keskkond ja eeldati, et rahvas muutub ise kristlikuks. Kirikud ja kabelid olid rajatud muistsetele pühapaikadele. Rahvas austas salaja oma hiisi, puid ja allikaid, kuid tõid ohvreid ka kirikule. 1517. aastal algatas Martin Luther usupuhastuse ehk reformatsiooni. Liivimaal 1523. 1524. pildirüüste – kirikutesse tunginud rahvamassid purustasid kraami. Järgmisel aastal pääses usupuhastuse mõõdukam suund kõigis linnades võidule. Liivimaa meistrile pakuti võimalust muuta luterlus Liivimaa ametlikuks usuks, aga tüüp keeldus. Linnades säilis katoliiklus, maarahvas oli nvn oma mõisniku usku. Luterlus sai valdavaks alles Rootsi ajal. Selle tagajärjel hakati eesti keeles kirjutama. PILET 9
1521. aastal saabus Saksamaalt abivaimulik Andreas Knopken, kes oli tegutsenud ühe juhtiva reformaatori Johannes Bugenhageni abilisena ja alustas luterlikus vaimus jutlustamist Liivimaal. 1522. aastal saabus Riiga Hamburgist pärit Sylvester - Tema fanaatilised jutlused kasvatasid luterluse pooldajate hulka oluliselt ja muutsid meeleolud linnas radikaalseteks. 1522. aastal tekkis Riias esimene luterlik kogudus. Tallinnas ja Narvas tegutsesid jutlustajad hiljemalt 1524. aastal. Tartus nimetati kodanike survel 1524. aastal jutlustajaks kirikus luterlase Marsow, kes hiljem suundus Tallinnasse. Eri poliitiliste ja sotsiaalsete suhe reformatsiooni- Lutherivastased: Tartu ja Tallinna piiskop, ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. 1524. aastal sõlmisid Riia, Tartu ja Tallinn kokkuleppe evangeelse õpetuse toetamiseks - Hiljem liitus Saare-Lääne piiskopkonna vasalkond. Kuid Saare-Lääne vasallid kinnitas 1540. aastal oma kindlat toetust katoliiklustele
Estonia was consolidated under the two forces by 1227. Northern Estonia remained a possession of Denmark until 1346. Tallinn (known as Reval at the time) was given its Lübeck Rights in 1248 and joined the Hanseatic League at the end of the 13th century. In 1343, the people of northern Estonia and Saaremaa rebelled against the rule of the Germans in the St. George's Night Uprising, which was put down by 1344. There were unsuccessful Russian invasions in 1481 and 1558. After 1524, during the Protestant Reformation, Estonia converted to Lutheranism. Estonia regained its independence on August 20, 1991, with the Singing Revolution during the Soviet military coup attempt in Russia and the following collapse of the Soviet Union. The first country to diplomatically recognize Estonia's reclaimed independence was Iceland closely followed by Denmark. The last Russian troops left on August 31, 1994, and Estonia joined NATO on March 29, 2004 and the European Union on May 1, 2004.
Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid. Inimestele läksid need phmted peale, sest katoliku kirik ei meeldinud rahvale ja muudatust taheti. Sellega seoses 1524 jõudis Vana-Liivimaale, eelkõige Tallinnasse PILDIRÜÜSTELIIKUMINE.Tlna kirikuid rüüstati. Niguliste kirik jäi aga puutumatuks, kuna kirikuteener valas sulatina lukuaukudesse.Pildirüüsteliikumine ei seostatud lutheri phm-tega, et kirikud peavad olema lihtsad. Põhjused olid selles, et ordu tahtis reformatsiooni peata ja püüdis sekkuda Tlna linna asjadesse, mis tekitas väga suure rahulolematuse ja sellepärast mindigi kirikuid rüüstama
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
- 71 40 24 9,9 5041 237,6 576 98,01 43,66 3,66 13,3956 122 0,12 0,01562 82 50 35 19,9 6724 696,5 5 396,01 49,875 5 5 1524, 260 1,08 1,17722 98 60 51 29,9 9604 9 1 894,01 58,915 5 5 2394 848 2740,8 329 211 0 0,3 3 4793 0 7 210,7 0,3 31,808 x = 329/7= 47 y = 211/7=30,1 b =4793/8480= 0,566 2=1/(7-2)*31,808=6,36 a =30,1-0,566*47=3,498 Regressioonimudel: y=3,498 +0,566*x
PULMAD Olen alati armastanud sügist seda Pushkini aega, mil puud põlevad ja uhiuued seljakotid vudivad kooli poole. Ilmselt oli juhus, et sellele ajale langes ka üks minu elu tähtsündmus Tema ja Minu pulmad. Suvel olime lihtsalt Kaks Väga Õnnelikku. Aga siis sai vaikelu otsa ja algas askeldamine. Kõik pidi sel päeval olema kaunis: ilm, inimesed meie ümber, lilled, sõnad, tema ja mina ise. Aeg sai paika pandud üksmeelselt: las loodus ehib end koos meiega ja rõõmustab koos meiega. September on uute alguste aeg! Probleeme ei olnud ka pulmaisa leidmisega selleks sai meie ühine tuttav, kes aastaid on (ametlikus korras) taolisi üritusi läbi viinud. Kuna minul on maakodu ilusa järve ääres ja Tartust mitte väga kaugel, ei olnud palju muret ka pulmapeo asukohaga. Veel ühes asjas olime täiesti ühel meelel: me ei tahtnud väga palju külalisi, pidasime kohaseks kutsuda 30-40 inimest. Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sis...
2) Indulgentside müük 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus Reformatsiooni algus 1517.a. Saksamaal Wittenbergi Ülikooli teoloogia professori Martin Lutheri väljaastumine Rõhutas: 1) ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda 2) sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud Reformatsiooni levik Eestisse Saksamaalt Riia kaudu Vana-Liivimaale 1524.a. pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus Eriti teravaks muutus olukord Tartus, kus liikumise juhiks M. Hoffmann algatas 1525.a. pildirüüsteliikumise Reformatsiooni tulemused Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t. et uue usu omaks võtnuks loeti ka talupojad Tähtsamad muutused: Jumalateenistused emakeelseks 1525
1224 – 1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 1241 – LCD - Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist
Väga paljud 16. sajandi nootidega lauluraamatuist on just kooriga laulmiseks, ja eks vita koorile ka nimetus “koraal”. Siiski ei hakanud kogudus kohe kaasa laulma, toeks oli vaja eeslauljat, koori või orelit. Orel polnud 16.- 17. sajandil suuremates kirikutes enam haruldane, seda kasutati vaid üksinda või koori saatmiseks. Koguduselaulu saatmine oreliga sai tavaliseks alles 18. sajandi lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524. aastal ja sisaldasid traditsiooniliste laulude kõrval ka Lutheri ja tema kaasaegsete poolt looduid. Martin Luther ise on kirjutanud üle 30 lauluteksti. Meloodiad neile on kas laenatud või teistest lauludest umber tehtud, aga Lutherit võib pidada ka umbes 20 viisi autoriks. Tema tuntuimad laulud on “Üks kindel linn ja varjupaik” (“Ein feste Burg ist unser Gott”) ja “Ma tulen taevast ülevalt” (“Von Himmel hoch, da komm ich her”).
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
kloostrimaade likvideerimist, kirikutalituse lihtsustamist ja rahvuskiriku loomist. Uus õpetus ja evangeeliumi esiletõstmine jumalasõnana äratas kiriku huvi rahva-keelte vastu. Alguse sai emakeelne õpetus, kasutusele võeti mitmeid uusi kooliraamatuid. Iga koguduse liige pidi jõudma kristliku õpetuse mõistmiseni vaimuliku kirjanduse lugemise abil. Vana- Liivimaal levis protestantism esialgu ainult linnades. Reformatsiooni võidukäik algas siin 1524. aastal. REFORMATSIOONIJÄRGNE AEG EESTI ALAL Reformatsiooni tulemusel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti, toom- ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformijärgsel ajal vähemalt kaks kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ka ladinakool ehk triviaalkool Philipp Melanchtoni reformitud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel, mis toimusid 1527. aastal, arutati kooliküsimusi põhjalikumalt
tulekahju meenutab kiri ühel kirku kellal: "Tulekuumus sulatas mind ja ma valgusin laiali nii nagu kogu Toompea põles üleni. Aasta pärast valati mind sellesse vormi ja nimetati Maarjakellaks". 1686 jõulud , avati kirik taas magister Justus Blauckenhageni jumalateenistusega. Kiriku põhitelg on kagu-loode suunaline, seega kõrvalekalle traditsioonilisest ida-lääne suunast peasissekäigu kohal lääneseinas on müürid 3m paksud Kui 1524 a. all-linna kirikutes reformatsioon läbi viidi, siis säilis Toompeal, aadlike konservatismi tõttu endiselt katoliku usk. Alles 1561 a. , rootsi võimu kehtestamisega saab Toomkirikust evangeelne-lutheri usu kirik. VAPPEPITAAFID: 107 puidust nikerdatud rõõmsavõrvilist vappepitaafi kaunistavad kiriku seinu Enamasti saksa soost aadliperekondadele Traditsioon ulatub tagasi 14. saj, kuid muutub eriti populaarseks 17. saj
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks jäid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.Plettenberg püüdis ikka veel säilitada maal rahu,ka siis,kui Riia linn ütles lahti alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused,mida hakati nimetada pildirüüsteks.400-500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524.aata 14.septembri dominaiiklaste kloostrisse,Pühavaimu ja Oleviste kirikusse,purustades seal pühapilte ja -kujusid,altareid,reliikviaid jms.Ainult Niguliste kirik jäi puutumata,sest kirikueestseisja oli ettenägelikult valanud uste lukkudesse tina.Pildirüüste taolised juhtum toimus ka 1525.aastal jutlustaja Hoffmanni juhtimisel Tartus.Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis,Narvas ja Uus- Pärnus.Talupojad leidsid usupuhastuse mõtte,et kõik inimesed on jumala ees võrdsed
vajadus värvati palgasõdureid juurde. Nuubialased olid suurepärased vibuküttid, jalameeste hulgas kohtas aga palju liibüalasi. RELVAD Nii jala - kui ka kaarikumeestel olid puust vibud ja nooled. Varased noole otsad tehti tulekivist, seejärel asendus see pronksiga. Käsikähmluses kasutasid jalamehed kirveid ja nuiasid. Uue riigi ajal lisati relvastusse mõõgad ja pistodad. EGIPTUSE EKSPANSIOON Tõenäoliselt oli egiptuse riik suurim Thutmosis I ajal, kes valitses aastail 1524 1518. Ta vallutas Süüria, Palestiina, Nuubia ja osa Lähis Idast. Tema pojapoeg Thutmosis III jätkas tema tööd. Ta laiendas ja kaitses impeeriumi edukate sõjaretkedega. TUNTUMAD JA EEL MAINIMATTA VAARAOD HATSEPSUT oli esimene nais vaarao. Enne teda oli olnud küll nais valitsejaid kuid ükski neist ei olnud vaarao. Hatsepsu oli vaarao Thutmosis ja ta poolõe tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna Thutomosis II sega . Kui
senise nime ja kombetalituse, mis jäi kuni 20.sajandini peamiselt mittekristlikuks. (icid) Reformatsioon 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon ehk usupuhastus, mida algatas Matin Luther. Lutheriusk kuulutas, et inimene saab õndsaks usu, mitte rituaalide mehaanilise täitmise kaudu. Esikohal pidi olema iga inimese isiklik suhe Jumalaga. Selle toetajaid leidus talupoegade, kodanike ja aadli hulgas. Eestisse jõudis reformatsioonilaine 1524.aastal pildirüüste näol. 1526. aastaks olid Eesti linnad protestantlikeks saanud. Maal oli olukord keerulisem. Maavaldajad ehk aadlid ei olnud algul uue usu poolt, sest nad kartsid talupoegade mässu, nagu oli toimunud Saksamaal. Talupojad jäid aga passiivseks, sest ilmselt oli kristlus tervikuna neile ikka veel võõras. 16.sajandi keskpaigas siirdus enamik aadlikke reformitud usu poole, millega loeti usku vahetanuks ka talupojad. (L.Vahtre, 1993)
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute jär...
- II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega - Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri. - Gertrud, Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel - Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja. Pärast IIMS toodi siia. Brüsseli püha hõimkonna altar ~1490. - Kappaltar - Valminud Jan Bormani nikerd-altarite töökojas Brüsselis - Keskel Kolgata grupp. Algselt kujutatud püha hõimkonda. Alles vaid 3 originaalinimest. - I Emerantia unenägu - II Püha Anna sünd - III Anna ja Joakini lugu - IV vaestele abi andmas Püha Antoniuse altar koorist vasakul Püha Antoniuse altar ehk Kannatusaltar, 16. sajandi algul Brügge. Adrian Isenbrandt
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
inimesel on halvem olla. Kokkuvõttes tuul tekitab subjektiivset ebamugavust ja halvendab teatud tüüpi sooritust, mida linnaplaneerijad ja arhitektid, kes võivad tahtmatult tuulekoridore rajada, avalikke ruume rajades võiks arvesse võtta. (3) 3.4 Kuidas mõjutavad meid õhurõhk ja kõrgus üle merepinnast? On leitud, et ülesande sooritus võib halveneda juba 2438 meetri peal; kiire rõhu alanemise puhul, tõustes 1524 meetri peale, on halvenenud uue ülesande õppimisvõime; üldse halveneb enam õppimisvõime kui juba õpitud asjade meenutamine (3). Kõrge õhurõhk mõjutab eelkõige sukeldujaid. Näiteks umbes 60 meetri sügavusel ei ole veel märgatavat soorituse langust, aga 90 m sügavusel halveneb märgatavalt mentaalsete ja motoorsete ülesannetega toimetulek. Sukeldujad viitavad mõnikord "Martini seadusele",
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
Ajutiselt suutis ordu sõjajõud ühendada ordumeister Plettenberg, kes lõi tagasi venelaste rünnakukatsed. 1503 sõlmiti vaherahu. Linnavõimuorgan oli raad, kuhu kuulus 14 raehärrat ja 4 bürgenmeistrit. Raad teostas ka kohtumõistmist. Linnavalitsuse ülesanded: kulud/tulud. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikute ja koolide hoolekanne. Vaeste hoolekanne. Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. 1523 jõuab Eestisse reformatsioon. 1524 septembris vallandusid pildirüüste retked. Haridus. Koolid tekkisid kirikute ja kloostrite juurde. Linnakodanikele andis ilmalikku haridust linnakoolid. Kultuur. 1525 trükiti esimene eestikeelne trükis jumalateenistuse käsiraamat, pole säilinud 1535 Johann Koelli poolt tõlgitud luterlik katekismus, säilinud 11 lehte. 1578 ilmub Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika". LIIVI SÕDA 1558 -1583 Põhjused: Venemaa soov allutada Läänemere idarannik
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · ...
Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24. detsember 1524 Kochi, India) oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Mereteedest, mida karmi Euroopa elanikud iganes on otsinud, oli meretee Indiasse alati kõige ihaldatavam. Edukas veneetslane, kaupmees ja maadeuurija Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplastes huvi. Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid...
aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väliaspool kirikut. XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju. Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 15. septembril 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud. 1820 aasta toimus laastav tulekahju. 1840 a. taasavati kirik uuesti. Sisustuse stiiliks oli neogooti. Prantsuse omaaegne kultuuritegelane ja diplomaat Eestis Catala ütles kord Oleviste kiriku arhitektuuri kohta, et see on "alastikistud gootika". Nii lihtne on
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid ...
regionaalsete häirekeskuste ühendamise teel 1. jaanuaril 2005. aastal. Nende aastate jooksul on Häirekeskus kujunenud professionaalsete ja sõbralike töötajatega ühtseks meeskonnaks. Häirekeskuse põhitegevused on: 1. Hädaabiteadete menetlemine: Euroopa ühtne hädaabinumber 112 2. Politsei numbrile 110 tulevate hädaabiteadete töötlemine (Põhja-, Lääne- ja Ida keskuse teeninduspiirkond); 3. Abi-ja infoteadete menetlemine: Päästeala infotelefon 1524 Kohalike omavalitsuste abitelefon 1345 Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 2.3 Regionaalsete häirekeskuste kontaktandmed: 2.3.1 Põhja keskus: Erika 3 10416 Tallinn tel: 628 7400 faks: 628 7457 e-post: [email protected] ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 10 2.3.2 Ida keskus: Rahu 38, 41532 Jõhvi IDA-VIRUMAA tel: 333 9501 faks: 333 9550 (Päästeameti kodulehelt 04
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Lut...
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
3225 Ümmargused monoliitbetoonist postid, 30/37 DN400mm 4 m3 9,7 306,17 1,2 126,1 1734 3226 Liftišaht 108 m3 53,2 49,85 33,8 9035 324 Müüritised 3241 Fibo kergblokkist šahti sein 150mm 54 m2 0,8 17,81 10,4 1524 326 Seinte puittarindid Ventilatsioonikorstende sein, puitkarkass 150x50mm, 3261 mineraalvill 150mm ja aurutõke 25 m2 1,9 17,95 24,7 1067 327 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon 3261 Niiskuskindel vineer ja paigaldus 9mm 24 m2 0,4 7,61 5,2 308
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Se...
tagastataks, missa rootsi keeles, preestritel lubataks abielluda. Paavst lükkas tingimused tagasi. · Johanni poeg 1592. aastal troonil Sigismund, Poola kuningas ja veendunud katoliiklane. Kartedi katoliikluse taastamist ning 1593 võeti vastu (Uppsala kirikukogu) vastu Augsburgi usutunnistus täielik luterlusega ühinemine. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund ja luterlik reformatsioon oli võitnud. REFORMATSIOON TAANIS · 1524. aastast kerkis esile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Põhjus oli võitlus kuningatrooni ümber. 1523 tagandati Kristian II, kes püüdis toetuda linnakodanikele ja alamaadlile. · Uus kuningas Frederik I soosis kõrgaadlit, oli luterluse pooldaja, kuid keelas selle. 1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Rahvaliikumised lootsid saada lahti kirikukümnisest.
Tartu 1224 MVV, linna piiramine ordu poolt oskasid valmistada kõrgaeg, elasid majades mis olid põldu harima, tehti savipotte, õpiti Paide 1343 4 eesti kuninga hukkamine, Jüriöö ülestõusu ,,vaimne" lõpp kivist, luust, sarvest ja juba nelinurksed ja viilkatusega. ka kangast kuduma. Tööriistad olid Tallinn 1524 pildirüüste seoses reformatsiooniga puust tööriistu. Elasid Osati valmistada savist anumaid, ikka kivist ja juurde tuli nn Tartu 1525 kirikute rüüstamine Tartus püstkodades. Võimalik, mida kaunistati kammitaolise venekirves. Osad kirved, mis on
jumalaarmu (7 sakramendi ristimine, leeritamine, piht , armulaud, preestriks pühitsemine, viimne võidmine, laulatamine kaudu) ja õpetama talurahvale meie isa palvet, Ave Mariat ja 10 käsku. 16. saj. algul levis Eesti linnades reformatsioon e. usupuhastus. Tartus oli esimeseks protestant-likuks jutlustajaks 1523.a. Hermann Marsow (Martin Lutheri õpilane). Kõige visamad katoliikluse kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. 1524.a. levis Tallinnas pildirüüsteliikumine hävitati pühapilte, altareid, reliikviaid Pühavaimu ja Oleviste kirikutes ning Dominiiklaste kloostris. Ainult Niguliste kirik jäi puutumata, sest kiriku eestseisja oli lukkudesse tina valanud. Tartus tegutse jutlustaja Melchior Hoffmann. Reformatsiooni tulemusena likvideerus Saksa ordu vaimuliku orduna (viimasest ordu kõrgmeistrist sai ilmalik valitseja) ja Liivi ordu jätkas 1525. aastast iseseisvana. Hariduselu
Tallinn from Gotland at the invitation of the Order. They settled down outside the fortress, at the foot of the hill. They erected a chapel among their wooden houses. The church was built against the northern wall of the chapel. It was named after St. Nicholas, the patron saint of merchants and seafarers. After the big fire of 1433 the church was rebuilt with proper splendour. The spire dates from the 16th century. During the Reformation in 1524 many valuable works of art were distroyed in Tallinn. The locks on the doors of Niguliste Church had been poured full of melted lead, and so it was the only church where the masterpieces of the 14th and 15th century stonecarving, woodcarving and painting survived. Most of the relics were distroyed in the Soviet air-raid on March 9, 1944. The restoration took place from 1953 to 1984. Now the church is a concert hall and the Museum of Medieval Art.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
