Looduslikuks objektiks valisin Lapimaa, sest see on üks vähestest looduslikest vaatamisväärsustest Rootsis. 3 Rootsi üldandmed Täisnimi: Rootsi Kuningriik Kohalik nimi: Konungariket Sverige Rahvusvaheline tähis: SW Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964 km² Haldusjaotus: 24 provintsi Koordinaadid: 62° põhjalaiust, 15° idapikkust Riigikeel: rootsi Iseseisvus: 6. juuni 1523 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Rahvaarv: 9 142 817 (2006.a.) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km² Etniline koosseis: 91% rootslased, 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi Sündimus: 12% Suremus: 11 ELiga ühinemise aasta: 1995 Rahaühik: euro Usutunnistus: 94% luterlasi, 2% katoliiklasi, 1% nelipühilasi, 3% muid 4 Rootsi geograafiline asend
Kunst Kunst- ajaviiteks, eneseväljenduseks, sündmuste jäädvustamiseks, religiooni osa. Profaanarhitektuur- ilmalik ehituskunst (koolid, majad, teatrid) Sakraalarhitektuur- usu ja religiooniga seotud ehituskunst (kirikud, kabelid, kloostrid) Kunst jaguneb 1) Kujutav: skulptuurid (monument, dekoratiiv, pisiplastika-väikesed kujud), graafika (sügavtrükk, madaltrükk), arhitektuur (profaanarhitektuur, sakraalarhitektuur), maalikunst (natüürmort, olustikumaal, maastikumaal) 2) Mittekujutav: muusika, teater, tants, kirjandus. Eesti kunsti esiaeg Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud, ka mütoloogia ja usk. Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekk...
· 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14. septembril 1524 pildirüüste märatsev rahvahulk rüüstas mitmetes kirikutes pühapilte ja kujusid. Puutumatuks jäi Niguliste kirik. · talupojad leidsid usupuhastuses mõtte - kõik on Jumala ees võrdsed Haridus ja kultuur · alates XIII sajandi keskpaigast katoliku kiriku juures toomkoolid ja kloostrikoolid - kasvatus tulevastele toomhärradele, alates XV sajandist pidid vaimulikud omandama ülikoolihariduse · valdavalt õpiti Saksamaa ülikoolides
toretsemine. Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on vaid Piibel, kõigile peab jumalasõna olema kättesaadav, haridusel suur tähtsus. Reformatsioon oli poliitiline-- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linased himustasid kiriku suuri valdusi ja rikkusi ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Reformatsioon levis Eestisse 1523. Olulisemad sündmused 1525. nn. Pildirüüste liikumine üle terve Eesti, kui lõhuti kirikute vara. Reformatsiooni toetajad Eestis-- linnakodanikud ja talupojad, vastased-- Riia peapiiskop, ordumeister, esialgu ka maa-aadel. Reformatsiooni tähtsus: · Jumalasõna tuli inimesele lähemale ja sai arusaadavaks, sest jutlustada tuli rahvale tema emakeeles · Piibli tõlkimine, mis tingis inimeste suurema Piibli iseseisva uurimise ja lugemise;
Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Vastav mõiste tekkis LääneEuroopa rahvuskirjanduste järjest elavnevas suhtlemises 19.saj algul. Esimesene kasut. Seda mõistest J.W.Goethe. Ajaline orienteerumine: esimesed katsetused 13. sajand, esimene eesti raamat 1535, Tln gümnaasium, vanim aabits 1575, TÜ asutamine 1632, esimene eestikeelne grammatika 1637, Õpetatud Eesti Selts 1838, Põhjasõda 1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H. Kroonika XIII sajandi alguses, WK katekismus 1535, esimene eestikeelne ajakiri 1766, Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842, Kullamaa käsikiri 1524 Ristiusk ja Eesti Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil
both the monastic and secular diet. The monastery also drew profit from the veneration of relics. Many documents mention twelve silver reliquaries containing the heads of saints. Some reposed on the high altar whereas others were enshrined on side altars. Each `head was reputed to cure a different set of diseases. In 1517 the Reformation started in German and very quickly spread into the Baltic states. The loyalty of the friars to Rome made them immediate victims. In 1523 a Lutheran mob burnt down the Franciscan monastery in Kuramaa. The Dominican monastery in Tallinn was destroyed on ,1524. In 1954 the former garden, cloister and refectory of the Dominican monastery were restored and opened to visitors. One of the most beautiful and peacefri pleaces in Talliun is the cloister garden whict is-bordered on one side by the church of Saints Peter and Paul and on the other by the original church of Saint Catherin. The .cloisxer and refectory
Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
ROOTSI Referaat Juhendaja: 2 RIIGI ÜLDANDMED Riigi hümn: Du gamla, Du fria Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964km2 Riigikeel: Rootsi keel Rahvaarv: 9 234 309 (2008) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Haldusjaotus: 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja loodusvarad: hüdroenergia
Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa.1846 1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 - märtsipommitamises. Tules hävisid katused, tornikiiver ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega.
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning ne...
16. saj. algatas Saare-Lääne piiskop Johannes Orgas ja Hohannes Zyvel visitatsiooni ehk kirikukatsumise korra, samuti korraldas sinode maarahva õpitamiseks. Olid olemas ka materjalid katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Kahjuks jäid need tööd pooleli. (Reformatsiooni algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Martin Luther oli intelgentside vastu. Liivimaale jõusdis uue usu 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Jutlustati evangeeliumi usku. Ordumeisti ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste. Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid.) 33. -Kuidas suhtus keskajal eesti maarahvas katolikku usku? Mida tähendab ,,külakatoliiklus"? 2p Linnakodanikud olid piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud ning
hakkasid segunema – seda näeme näiteks Eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes orudulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunfidesse, tegutsesid Eesti linnades alates 15. sajandist. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas perekondlikel pidustustel. 1523. aastal jõudis Eestisse Lutheri usureform, millega kaasnesid suured muutused kirikutes ja koolides. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel, jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureform – uuendusliikumine roomakatoliku kirikus. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. ( Martin Luther) 6 Juba 1540
USA ajaloo konspekt (algus-Mayflower Compact) 1. Name the regions of the USA New England, Middle Atlantic, South, Midwest, Southwest, West. 2. Name the states that make up each region. NE: Maine, New Hampshire, Vermont, Massachutsess, Rhode Island, Connecticut. MA: New York, Pennsylvania, New Jersey, Maryland, Delaware. S: Virginia, North Carolina, South Carolina, Georgia, Florida, Alabama, Mississippi, Louisiana, Missouri, Arkansas, Kentucky, Tennessee, West Virginia. MW: North Dakota, South Dakota, Nebraska, Illinois, Michigan, Kansas, Minnesota, Iowa, Indiana, Wisconsin, Ohio. SW: Arizona, New Mexico, Texas, Oklahoma. W: Washington, Oregon, California, Hawaii, Alaska, Montana, Idaho, Nevada, Colorado, Wyoming, Utah. 3. Compare the geography and population / settlement and cultural background in the following regions: (any two of the 6 regions) Ne...
Usuelu maal. XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik. Kloostrid. Ametliku kirikliku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Usupuhastus e. reformatsioon.Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517aastal Saksamaal. Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523. Kuigi tunnistati Martin Lutheri õpetusi, ei saa me siinseid reformatsioonisündmusi lugeda. Haridus ja kultuur Katoliku hariduselu. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides. Luterliku hariduselu ja eestikeelne trükisõna. 1525 trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat eesti keede. 1549 tõlkis Piibli eesti keelde Hans Susi. Ehitus- kujutav. Ja tarbekunst keskaja teisel poolel
Nad hakkasid korraldama oma piiskopkonnas visitatsioone ja sinodeid, kus anti täpsemaid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal oli neil juba materjale katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Taheti asutada eriline kõrgem kool, kus saaksid õppida lisaks linnakodanike omadele ka maarahva lapsed. Paraku jäi plaan reformatsiooni Liivimaale tuleku tõttu katki. Martin Luther algatas reformatsiooni ehk usupuhastuse 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. 1524. aastal vallandus Tallinnas pildirüüste, kus eestlased ja sakslased alustasid mässu: tungiti kirikutesse, purustati pühapilte ja kujusid ning reliikviaid. Sama juhtus ka teistes Liivimaa linnades. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu: ordu Preisimaa haru saadeti laiali.See viis reformatsiooni mittetäieliku lõpuniviimiseni. Enamik inimesi jäi katolikule kirikule truuks. 16
...................................................................................................... 12 2 ÜLDANDMED Keel: rootsi (de facto) Pealinn: Stockholm Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,060,430 Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Iseseisvus: 6. juuni 1523 Rahaühik: kroon (SEK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Du gamla, Du fria Üladomeen: se Maakood: 46 3 LOODUS Rootsi 449 964 ruut kilomeerisest pindalast on 410 934 km2 maismaad ja 39 030 km2 on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunaranik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.
miljoni liikmega. Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents, asutati 1993, ühendab 21 kirikut. · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule. · Luterlus on kristluse üks harudest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. Luterluse põhitõed: * Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust * Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust * Ainus autoriteet on Piibel * Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel * Luterlusel on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik.
Pärast Philipp Ilusa surma 1506. Aastal naaseb Michel Sittow oma sünnilinna päranduseasju korraldama. 1507. Aastal võidab ta pärandusega seotud kohtuprotsessi ning jab järgnevaks seitsmeks aastaks Tallinna. 1514. Aastal maalib ta Kopenhaagenis Taani kuninga Christian II portreed. 1516. Aastal astub Hispaania kuningas Carlos I, kellest saab peatselt Püha Saksa ja Rooma riigi valitseja Karl V, teenistusse. 1518. Aastal asub Michel Sittow lõplikult Tallinnasse. 1523. Aastal läheb ta usureformatsiooni poolele. Michel Sittow sureb ootamatult enne joule 1525. Asstal ja ta maetakse Niguliste Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl kirikusse. Kümmekond aastat hiljem kustub tema ainsa poja surmaga Sittowite Tallinna sugu. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle
Ajalugu 18.10.12 Põhjused miks eestlased vabadusvõistluses alla jäid.Leia vähemalt 4. ;Ordu koosnes väljaõppinud sõduritest ;Nende relvastus oli parem ;Vaenlasi oli rohkem,nad said tuua abivägesid ;Maakondade vaheline koostöö oli halb Kuidas toimus linnuste piiramine? -ehitati piiramistorn,vallikraav täideti kokkukantud puudega ja torn läkati nende peale.Lätlased koos ammuküttidega ronisid üles ja surmasid noolte ning odadega paljusid linnuses. Kuidas eestlased käitusid vaenlastega? -Nad vangistati , pandi jalapakkudesse ja ahelatesse , raha, vara ja hobused võeti ära ja jagati omavahel.Tapetute kehad heideti aga mööda välju laiali koertele järada. Eestlaste suhtumine ristiusku? -hästi, vanad jumalad ei sobinud enam..taheti uut. -halvasti,nad ei tahtnud ristimist. 07.12.2012 Jüriöö ülestõus 1343-45 Ülestõus valmistati ette hoolikalt.. Appi käidi palumas Rootsit ja Venemaad. Ülestõusu algus 1343 23.apr Puhkes harjumaal , seal oli kõige...
Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari. Eesi soov astuda NATO-sse saab rahuldatud 1.aprill 2004.a. NATO tegeleb peamiselt rahuliku kooseksisteerimise probleemiga. Ülesanded Kriipsutage alla õige vastus: 1) Mahtra sõda toimus : 1340, 1208, 1700, 1858, 1856 2) Riia linn rajati : 1210, 1343, 1700, 1201, 1202, 1802 3) Tartu rahuleping kirj alla : 1310, 1922, 1716, 1918, 1920, 1816 4) Reformatsiooni algus Eestis : 1241, 1388, 1906, 1523, 1535 5) Sõlmiti uusikaupungi leping : 1856, 1963, 1721, 1918 Reastage ajaloosündmused õiges järjestuses: 3. Jäälahing (1242) 1. Mõõgavendade ordu moodustamine (1202) 2. Ümera lahing (1210) 6. Pärisorjuse kaotamine (1816) 5. Tartu ülikooli taasavamine(1656) 4. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Nimetage vähemalt 3 eesti heliloojat või koori juhti laulupeolt. Jansen, Ernesaks, Surva Millist ajaloolist tähtpäeva tähistati I laulupeol Tartus?
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Algas vangistamine, kuulati neid üle peapiiskopi poolt ning tapeti see järel Stockholmi veresaun. GUSTAV ESIMENE VASA ROOTSI KUNINGAS · Jaanuaris 1521 algas Dalarna maakonnas uuesti vabadussõda Taani vastu. Rootsi talupoegade pealik Gustav Eriksson Vasa. Vadstenas kokkutulnud Riigipäev valis Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Vajati välisabi (Lübeck) vallutati Kalmar, Stockholm jäi suur võlg Lübeckile. · 6. juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Teda toetas Östergötlandi piiskop kuningas pidi säilitama kiriku privileegid. REFORMATSIOON · Reformatsiooniprobleem 1520. aastatel. Luterluse ideid levitas eriti Olaus Petri. Probleemi tekitas kirikumeeste joomislembus. · Petri alustas väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Põhiprobleem: majanduses riik kippus kiriku varade kallale. · Olukorra lahendamiseks kutsuti 1527
saj 2: 209-212, 389-403, 415-421, 465-483, 487-497 45: 53-61 Plettenberg püüab maad välpol kindlustada. Liit Leeduga püsib vormiliselt, katsed liite luua (st liidu pol)ebaõnnestuvad. 1509 märts Venega vaherahu pikendamine 14aastaks, kuid Moskva Vassili III nõue-Liivim peab loobuma liidust Leeduga ja 1511 see liit ka lakkas olemast. Usupuhastus algas Riias, esimeseks kuulutajaks Andreas Knopken 1521 lõpul. Eesti aladel algas reformatsioon 1523(Tln), Narvas 1524 aprill v 1523 talv, Tru 1523 lõpp v 1524 algus. 14.sept 1524 pildirüüste Tln dominiiklaste kirikus, Olevistes, Pühavaimus 1524 sügis Trtusse rahva seast tõusnud radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann-vähese haridusega, kuid tundis hästi Piiblit, hea kõneanne, saavutas alamrahva seas poolehoiu. Pildiüüsted ka Trt jaan, Viljandis 1.nov, Uus-Pärnu 15.mätrs 1526, Narvas. Pildirüüsted kukutasid katoliku kiriku valitsuse ja aitasid võidule evangeeliumi usutunnistuse. Lutheri nimi
1397 sõlmisid Rootsi, Taani ja Norra Kalmari uniooni, et Saksamaa neid vallutada ei suudaks. Reaalne võim oli Taani kuningannal Margaretel. Taani oli neist riikidest kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Lisaks sellele olid Rootsis riigisisesed vastuolud: 1) osa rahvast pooldas uniooni 2) osa pooldas Rootsi iseseisvust 3) osa pooldas katoliku kirikut kuningas Gustav Vasa oli enne kuningaks saamist Rootsi talupoegade mässu ja vastuhaku juht. 1523 kuulutati Gustav Vasa kuningaks ja Rootsi iseseisvaks. Reformatsiooni ideid hakkas levitama Luteri juures õppinud Olaus Petri. Reformatsiooni põhjusteks olid: 1) vaimulike allakäik(moraali lagedus ja joomine) 2) majanduslikud probleemid 1527 Västerosis võttis Riigipäev vastu riikliku reformatsiooni põhidokumendi: 1) loobuti maksude maksmisest Rooma paavstile 2) kloostrite maad riigistati 3) vähendati vaimulike kohtumõistmisõigusi
Neil oli 6 last, kellest 2 surid. Luther jälgis laste õppimist, julgustas neid ja püüdis nii palju kui võimalik ka ise nendega tegeleda. Ta mitte ainult ei rääkinud kirstlikust kasvatusest, vaid teostas seda. Reformatsioon ja haridus Kõige enam tundis Luther muret haridussüsteemi pärast. Et luua protestantlik haridus oli tarvis tugevat süsteemset baasi. Emakeelne piibel oli heaks alustalaks. Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele, kus ta kirjutas kirjanduslikke õpingute vajalikkusest, mis aitaksid kaasa reforamtisooni teoloogia edule. Esimeseks suuremaks sammuks võib lugeda 1524.aastal koostatud pöördumist ,,Kõigi linnade linnanõunikele Saksamaal, et nad rajaksid ja toetaksid kristlikke koole". See oli suunatud linnanõunikkele, et neid ärgitada rajama ja toetama koole, et noored saaksid kristliku hariduse. Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole
Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks nagu tegi ta seda mõlema maailmasõja ajal. Erapooletuse tõttu sai riik aga keskenduda elanike heaolu parandamisele. Monarhia Rootsi on riigi korralduselt kuningriik. Tegelik aeg, millal Rootsi sai kuningriigiks on täpselt teadmata, kuid iseseisvusajaks on märgitud 6. juuni 1523. Praegu on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. Rootsi kuningriigi riigipea on kuningas (kuninganna), kes täidab esindusülesandeid. Kuninga lapsed elavad täiesti tavaliste laste elu. Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui nad on oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad ise endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige vanem laps peres saab troonipärijaks. Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag (Riigipäev).
keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hõbedakambris on eksponeeritud gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevara
8. Toomkirik 9. Oleviste kirik 3. Mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid? 1. Hansa Liit on 13. saj 17. saj Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Eesti linnadest kuulusid sinna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu 4. Mis on reformatsioon ja millal see toimus? 1. Reformatsioon oli usupuhastus, mille algatajaks oli Martin Luther 1517. aastal. Eestis 1523 ja lõpeb Rootsi ajal. Reformatsiooni tulemusena sai valdavaks usuks protestantism. Suleti palju kloostreid ja ka kirikute siseilme muutus. Jutlustati õndsakssaamist ainult Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. 5. Millal asutati Tartu Ülikool ja millise riigi poolt? 1. 1632. aastal, Rootsi 6. Millal kaotati eestlastel pärisorjus? 1. 1816. aastal venestamisega 7. Kes olid rahvusliku liikumise liidrid?
sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta. Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. 9. Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsind uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid. Kuna linnarahvas oli juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud, leidis evangeeliumiusk kergesti poolehoidjaid.Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal pildirüüste, kus mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Usupuhastus pääses 1525
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool LINNUTEE EHK GALAKTIKA Referaat Koostaja: Jaan Sild AV10 Juhendaja: Õp. Tiit Lapp Vana-Võidu 2013 Sissejuhatus Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne gal...
vähetähtsa lahinguga. · 1503 - Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus · 1509 - sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. · 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale. · 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. · 1530 - Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas.
Saksamaa-killustunud mitmesajaks väikeriigiks. Keisritroon läks Habsburgide suguvõsale. Keiser Maximilian I püüdis keisrivõimu tugevdada. Hispaania-muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks. Talle kuulusid ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Maadeavastustega sai suuri valdusi Ameerikas. Poola-17. Sajandi algul võimsuse tipul, hõlmas Leedu, Valgevene, suure osa Ukrainast. Skandinaavia-Norra oli Taani võimu all. Rootsis põimusid reformatsioon ja püüded vabaneda Taani võimu alt. 1523 Rootsi kuningaks valitud Gustav I Vasa lõi Taanist lahku. Soome oli Rootsi võimu all.Itaalia-poliitiliselt killustunud, jõukas, meelitas ligi vallutajaid. Põhja-Itaalia pärast pidasid Itaalia sõdu Hispaania ja Prantsusmaa. 15.Mis on valgustatud absolutism? Valgustatud absolutism on ideoloogia, mis kujunes 18. Sajandi esimesel poolel. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monargi
8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : (Rootsi lipp) (Rootsi vapp) 1. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist Rootsi Kuningriik asub Põhja Euroopas, Skandinaavia poolsaarel , Balti mere ääres.Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit . Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome , aga kaugel pole ka
Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid, pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse. Calvin 1536. ettemääratus ehk predestinatsioon: Jumal on ette näinud iga inimese saatuse.
küsimusi arutati kirikukogudel, mille kutsus kokku keiser. 3. missa- pidulik jumalateenistus 4. kihelkonnakirik- kihelkonna keskus 5. preester- vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. 6. kirikukümnis- kirikumaks, umbes 1/10 saagist 7. sakrament- ristimine ja armulaud 8. Martin Luther ja reformatsioon 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis 9. kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal?- 1523 jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu Tallinna. Pärast pildirüüsteid hakkasid enamik Eesti linnu minema uude usu toetajate leeri. 10. Wolter von Plettenberg- ordumeister ja kõige visam katoliku kiriku kaitsja 11. pildirüüste- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallina raele 12. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk
meestepuuduse. ZWINGLI JA REFORMATSIOON 16. saj Sveitsis valitsenud olud löid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esime reformaator oli Ulrich Zwngli (1484-1531). Reformaatori hhoiakuid möjutas ka Luther, kuid ta ei vötnud neid täielikult omaks. Ta vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadid, pühakukummardamise, patukaristuse kustutamise ja muid kiriku reedleid, tavasid, dogmasid. Märtisis 1523 toimus Zürichis suur diskussioon, kus otsus langetati Zwingli kasuks. Nüüd hakati reformatsiooni ellu viima linnavöimude abil, millega jöuti löpule 1525. Kirikutest körvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimäng asendati koguduse lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti., vähendati kirikuteenistujate arvu, vabanenud raha läks heategevusse, rajati pidalitöbiste varjupaiku, asutati koole. Lutheri ja Zwingli suurim erinevus oli
Sissejuhatus Järgnevas referaadis tutvustan ma Tallinnas asuvat Oleviste kirkikut.Mainin selle kiriku stiili ja räägin lähemalt kuidas on kirik aastete jooksul muutunud ja mis tõi esile neid suuri kui ka väikeseid muudatusi. Räägitud on ka pikemalt Maarja kabelist.Samuti on referaadis pilte mis iseloomustavad seda kirikut ning aitavad luua paremat ettekujutlust. Oleviste kirik Tallinna Oleviste gooti stiilis(Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil)kirik Tallinna Vanalinnas.Kirik paikneb all-linna põhjaosas,Pika ja Laia tänava vahel.Kirik sai nime Norra kuningas Olav Püha Haraldssoni järgi.Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis. Torni pikkuseks on mõõdetud 123,7 meetrit. Võlvidki võrreldamatult kõrged.Kesklöövi kõrgus ulatub 31 meetrini. Samuti Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis. KIRIKU EHITUSJÄRGUD: Kirik alguses Enne 1219.a. ...
kassaga. Missa-jumalateenistusi peeti küll ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi) , kus andsid täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Reformatsioon-ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu. Pildirüüste- Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid , mida peeti vana usu sümboliteks. Pühakud-Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega
Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klau...
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Erasmus Rotterdamist Allikas: Vikipeedia Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei o...
Sten Strue toetus talupoegadele. 15. saj lõpul sõdis Rootsi üheaegselt Venemaa ja Taaniga. 1497 andis Sten Sture alla; Taani kuningas Johan sai taas kolme riigi valitsejaks. Taani kuningas oli Rootsis valitsejaks 4 aastat; 1501. taastati Sten Sture võim. Svante Nilsson regent ( 1503 1512 ) Tema järel tuleb võimule tema poeg Sten Sture noorem Sten Sture ( N ) toetus talupoegadele. Christian II ( 1513 1523 ) Taani kuningas. Osa aadlist otsis abi Taani kuninga Christian II käest. 1517 võitsid rootslased taani väge Brännkyrka lahingus. 1520 kaotasid rootslased lahingu Asundeni järve jääl. Sten Sture ( N ) sai surmavalt haavata. Stockholmi piiramine 1520 1520. septembris Stockholm alistus. Christian II kuulutati Rootsi kuningaks. Stockholmi veresaun 1520. aasta novembris tapeti Stockholmi suurel turul 82 Sturede pooldajat.
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asu...
harimata inimestele arusaadavad keeles. · Reformatsiooni algatas 1517.aastal Martin Luther Wittenbergis. See oli ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523.aastal Saksamaalt Riia kaudu. Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid). 2) Indulgentside müük. 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus. Martin Luther rõhutas: 1) Ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda. 2) Sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud. · 1524.a pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. · Eriti terav olukord oli Tartus, liikumise juhiks M
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
