Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis Ma valin räägitavateks reformatsioonimaadeks Taani, Norra ja Inglismaa. Taanis hakati luterluse heaks propagandat tegema juba 1520. aastate algul, 1524 aastal kerkis esiplaanile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Reformatsiooni mõtteks Taanis oli põhiliselt võitlus kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536. aastal kutsuti kokku Härradepäev, seal võeti vastu uus kirikukorraldus, et kogu võim läks kuninga kätte
U N 1432 1432 1435 1435 1476-1478 1480-1505 S T 1 5s aj S A K S A Madonna 1507 1508 1523-1524 1523 K murumättal Aadam ja Eeva Venus ja Cupido Kristus ristil Edward VI lapsena U 1539-1540 N S Martin Schongauer Albrecht Dürer Lucas Cranach vanem Matthias Grünewald Rotterdami Erasmose portree Kuninga Henry VIII
Riia Jaani kirik on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku vallakirik, mis pärineb juba 13. sajandist. See on kõige vanem palvemaja Riias. Kirik on ehitatud piiskop Alberti palee alale. 1234. aastal võtsid dominikiinlastest mungad kiriku kabeli eest vastutamise enda kanda ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Ühtlasi leidub kirikus mitmeid kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik jätkas tegutsemist dominiiklaste kabeli ja vallakirikuna kuni 1523. aastani. Pärast mitmeid rekonstruktsioone sai kirik oma praeguse välimuse umbes 1500. aastal. 1523. aastal konfiskeeris Riia linnavolikogu Jaani kiriku. 1582. aastal omandas Jaani kiriku Läti kogudus, kuid hiljem selgus, et see jäi liiga väikseks nende vajaduste jaoks. 1587-1588 ehitati seda suuremaks ning tehti koht altari jaoks. 18. sajandi jooksul sai kirik palju kannatada, kuid seda ehitati ja parandati taas ümber. 1849. aastal lasi arhitekt J.D.Felsko
(. Eesti), -- (. Eesti Vabariik) -- , , - , . ( 294 ), (339 ). , , . . , , . . . , , , - , , . , . XIII . 1523 . , , . 1802 ( ) , . . (, , ). 1869 ; . 1897 83 % ( -- 79,9 %). XIX-XX , . XX - . , , , , .
9- 1006- 10- 1523- 20- 1648- 90- 1297- 100- 10.1.1905- 200- 22.2.1791- 300- 30.5.1992- 400- 23.9.2007- 500- 30.10.2011- 600- 700- 800- 900- , 1000-
10.Tartu langemine: 1224.- tartu langes ,Linnus hõivati tormijooksuga. 11.Saaremaa alistamine: 1227- Sakslased hävitasid Muhu linnuse ja liikusid edasi Saaremaale ,Saaremaa teadis ,et vastupanu on lootusetu ja nad alistusid ja lasid ennast ristida. 12.Eestlaste allajäämise põhjused: 1. Vastaste ülekaal = eestlaste vastas olid elukutselised sõjamehed. 2.Head relvad. 3.Elav jõud. Küsimused: 1. Aastaajad: 1208 , 1210 , 1217 K ,1217 S , 1219 ,1224 , 1227 , 1343-1345 , 1421 , 1523 ,1535 . 2. Piiskop Albert. 3. Lembitu 4. Läti Hendrik. 5. Talurahva õigused ja kohustused: 5.1 õigused. 5.2 kohustused. 5.3 Nende muutumine. 6. Teoorjus. 7. Sunnismaisus. 8. Jüriöö ülestõusu põhjused + aeg. 8.1 üldine käik 8.2 tagajärjed. 9. Muistne vabadusvõitlus. 10. Tartu langemine. 11. Saaremaa alistamine. 12. Eestlaste allajäämise põhjused.
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Prantsusmaa president on François Hollande. Rahvaarv : 64 768 389 Pealinn : Pariis Pindala: 547 030 km2 Iseseivsus : 6.juuni 1523 Rahaühik : Euro Kati Markus 1o.klass 1.oktoober 2012
indulgentsie müük. ja poliitilised huvid rootslased hakkasid 31. okt. 1517 ja võitlus kuninga- taani ülemvõimule Wittenbergi ülikooli võimu pärast. vastu. 1523. a. valiti professori M.Lutheri Rootsile kuningas, 95 teesi. seega liit lagunenud.) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII konflikt 1567 Soti Ööl vastu 1536.a
Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. Põhjused 1)Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2) Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. Plettenberg püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades.
LIIVI SÕDA ( 1558 1583 ) 1. Rahvusvaheline taust ja eellugu: 1) Läänemere valitsemise probleemi teravnemine 16.saj., sõja põhjused: - taotlus ülemvõimule - Hansa Liit - Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga
Hariduskorralduse reformaator, lugema õppimise käsiraamatu autor. Avaldas olulised õpetuslikud tekstid, õsnastas Augsburgi usutunnistuse (1530). Lutheri surma järel reformatsiooni edasine suunaja. Suri 19.aprillil 1560 Wittenbergis. REFORMATSIOON LIIVI- JA EESTIMAAL Lutheri õpetus ja reformatsiooniliikumine jõudsid juba 1520.aastate alguses Vana-Liivimaa suurematesse linnadesse Riiga 1521, Tallinnasse 1523, Tartusse 1524. Sealt levis see edasi Viljandisse (1525), Uus-Pärnusse (1526) ja Valka (1532). Maarahva hulka jõudsid reformatsiooni ideed alles pärast Liivi sõja (1558-1583) lõppemist. TARTU Lutheri õpilane Hermann Marsow alustas Tartus tegevust 1524.aasta alguses. Osava kõnelejana võitis ta kodanikkonna poolehoiu ja raad nimetas ja Maarja kogudude jutlustajaks. Tartu katoliikliku piiskopi Blankenfeldi nõudmisel Marsow vallandati
Dionysos/Bacchus ja Ariadne Regina Siniorg Sandra Liis Hääl Rasmus Liira Bacchus ja Ariadne Titian (1520 -1523) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/be/Titian_Bacchus_and_Ariadne.jpg Dionysus Ariadne 325-300 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg/480px-Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg Dionysos Ariadne ja Satyroi Andokidese maalija 520-510 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/01/Altes_Museum_-_Relief_einer_Verschlu%C3%9Fplatte%2C_Dionysos_und_Ariadne.jpg Dionysos ja Ariadne 110-130 pKr http://www.theoi.com/image/K12.12Dionysos.jpg The Marriage of Bacchus and Ariadne Giovanni Battista Cima da Conegliano - 1505 http://http://uploads6.wikipaintings.org/images/cima-da-conegliano/the-marriage-of-bacchus-and-ariadne.jpg Küsi...
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
CONFERENCE CENTRE Perfect place for having conferences ,seminars, business meetings and various appointments. Cosy, warm and bright rooms offer you a perfect working environment. RESTAURANT, PUB AND TOWER CAFE A la carte restaurant is open FriSat 1924 Pub is open SunWed 1123 ThuSat 1101 Tower cafe is open: MonSun 1523 LEISURE TIME You can enjoy underwater music and the pleasures of massage sprays in the large pool. You'll find a gym equipped and bowling. PICTURES THANK YOU !
Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII kohtumine Amboise:Suured ajaloosündmused 503-Clodovech ja...
Autor : Anastassia Nerobova Prantsusmaa Üldinfo Pealinn Pariis President - François Hollande Peaminister - Manuel Valls Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km 2 Rahaühik euro Iseseisvus - 6. juuni 1523 Sümbolid Riiklikud sümbolid Riigilipp Hümn Deviis Rahvuslikud Tähised sümbolid Marianne Vapp Gallia kukk "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité. Fraternit Prantsusmaa Eiffeli Torn (324 m.) Louvre Orsay muuseum Faktid Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16
saksakeelse maailma vanimaks ajaloomuuseumiks. · Ta sündis 10.11.1483 tookordsel Pikal tänaval (Lange Gasse) ja ristiti järgmisel päeval kõrvalolevas Püha Peeter-Pauli kirikus. · Eislebeni linnas on Püha Peeter-Pauli ristimiskirik, ehtne Lutheri kantsliga Püha Andrease turukirik, Euroopas ainulaadse kivist Piibliga Püha Anna kirik ja muuseum, mis meenutab Lutheri surma 18. veebruaril 1546. Reformatsioon Eestis · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal · 1524. aastal toimus Tallinnas pildirüüste: purustati vana usu sümboleid (pühapildid, kujud, altarid, reliikviad) · 1533. aastal loodi side Wittenbergiga ja Tallinnas, Riias ja Tartus kehtestati luterlik kirikukorraldus · 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat luterlik katekismus Martin Lutheri mälestusmärk · 1862 aastal püstitati Martin Lutheri mälestusmärk Harjumaal Kumna kirikumõisa lähistel Keila külje alla
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bour...
São Paulo Info São Paulo on linn Brasiilias Asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel keskmiselt 795 m üle merepinna. Pindala: 1523 km² Elanikke: 11 037 600 (2009) São Paulo jaguneb 31 subprefektuuriks ja need omakorda linnaosadeks. Linn on tuntud sudu, suure kopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. São Paulo on tähtis majanduskeskus, seal asub ka Ladina-Ameerika suurim väärtpaberibörs Bovespa. Kõrgkoolid ja lennujaamad Terves São Paulos on kokku 578 erinevat ülikooli. Neist suurim on Universidade de São Paulo (USP) (University of São Paulo)
toimunud nunnakloostritest nunnade põgenemisi ja abiellumisi. Oluline aspekt, mis mõjutas reformatsiooni kiiret levikut, olid tihedad suhted Liivimaa ja Preisimaa vahel, Preisimaa sammus ju luterliku reformatsiooni esirinnas. Millal täpselt algas reformatsiooniliikumine Liivimaal? Sellel küsimusele ei ole ajaloouurijate andmeil seni saadud kindlat vastust. Algusajaks on nimetatud aastaid: 1521, 1522, 1523 või 1524. 1521. aastat võib lugeda reformatsiooni alguseks Liivimaal Arbusowi järgi eelkõige kahel põhjusel: sel aastal oli toimunud luterliku jutlustaja Andreas Knopkeni väljasaatmine Treptowist ja saabumine Riiga ja asumine seal taas preestriametisse ning teiseks, Riia kaupmeeste (Schwarzhäupter) Mustpeade jutustuste järgi aastast 1524, oli nad ,,puhast sõna" juba ,,kolm aastat kuulanud." (Arbusow, 194).
laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini; - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik: - aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani); - pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560); - Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad; - Alates 13
Tervishoiuasutus Keskhaigla <- valik EHK piirkond 209 Viru <- valik kool 1 kool 2 Valdkond Õppeasutus -> õde / arst / vanusegrupp / 1523 Kohtla- klassid / kool tervikuna Järve Slaavi Gümnaasium OSA 1. Õpilaste arv Õpilaste arv I-III kl 192 Õpilaste arv IV-VI kl 163
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada kirikulõhe tekkimist · Mõisteti hukka protestantlikud õpetused · Säilitati patukahetsuskirjad, palverännakud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja Kultus · Õppekirjanduse trükkimine · Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini · Tekkisid uued vaimulikud ordud. (nt jesuiidid, tänu kellele jai püsima katoliiklus Poolas ja Prantsusmaal) · Eestisse jõudis usupuhastus läbi Riia u 1523.a. · Usupuhastuse tulemus Liivimaal- põletati kiriku vara ja lõhuti altareid nn. pildirüüste.
Tizian Koostaja: Meeri Kuustemäe Elulugu 1477 või 1488 Veneetsias Dolomiidi mägedes Gregoorio Vecellio (isa) 10 aastaselt onu juurde Gentili ja Giovanni Bellini/ Veneetsia tuhatkülgne ja -värviline elu Tiziani ja Giorgio Fondaco dei Tedeschit Judith Tagasi Veneetsias Taevalik ja maine armastus Doozide saali kaunistamine? Tunnustus ja maalritöö Senjoora kannatus katkes 20 aastat 1800 tukatit Kesrinna Isabella ,,Maarja templisse minek" Veenus Peegliga Perekond 1523/ 1524 abiellus Tütar Lavinia ja 2 poega Lavinia Väljakutse Märtsi Peetruse Vendluse kiriku altaripilt Palma Vecchio ja Pordenone vs Tizian Kes võitis? Pietro Aretino Kuulujuttude levitaja Miks oli Tiziani sõber? Kartus või peegeplilt? Tizian ja Karl V 1532 I korda maalis Karl V 1533. 10. mai Ti...
· Idast piirneb Soomega, läänest Norraga · Lõunast ja idast piirab Rootsit Läänemeri · Rannajoone pikkus on 3218 km · Silla abil on ühenduses Taaniga LOODUSOLUD · Kogu pindalast on 410 934 km² maismaad · Siseveed (peamiselt järved) hõlmavad kogu pindalast 39 030 km². · Idarannikut liigestavad tugevalt skäärid ja väikesed lahed. · Kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). LÜHIAJALUGU · Iseseisvus 6.juuni 1523 · Inimene ilmus Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. MAJANDUS · Kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru tööstus. · Tööstuse põhirõhk on masina ja raske tööstusel. · Metsa ja puidutööstus on tähtsuselt teisel kohal · Hästi mehhaniseeritud on põllumajandus · Tähtis on ka loomakasvandus LOODUSVARAD · Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid väga palju. · Tähtsaim on rauamaak · Leidub veel vaske, kulda, tsinki, sütti,
Opositsiooni poliitiline pool oli huvitatud kiriku varandustest ning maadest ning nad tahtsid kirikut oma võimule allutada. Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna kaks katoliku kiriku põhikaitsjat ei suutnud leida üksmeelt, muutus reformiliikumine järjest võimsamaks. Pärast seda kui ordumeister Tallinna raele karmis toonis
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav:
• Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku kiriku reegleid ja tavasid. • Kiriku maid ja varasid müüdi, raha kasutati heategevuse ja hariduse tarbeks. • Jumalateenistused muudeti lihtsamaks, vähem kirikupühi ja kirikuteenistujaid. Johann Calvin (1509-1564) • „Ristiusu õpetus“, jätkas Zwingli uuendusi • Töö on vajalik ja austusväärne • Kokkuhoid ja lihtne eluviis • Ettemääratuse õpetus • Inimene peab ise piiblit lugema • Kalvinism levib
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................2 Transport.......................................................................................3-5 Turism...............................................................................................6 Ohud ja vaktsineerimine...................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................8 Kasutatud materjal............................................................................9 1 Sissejuhatus Nüüdseks referaadi teemaks on transport ja turism, oma töös käsitlen ma El Salvadori transporti ja turismi. Töö alguses räägin transpordist El Salvadoris: selle riigi transpordiliikidest, mis on sell...
arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks
59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053
Prantsuse Vabariik Linda-Mai Jõesalu 7.klass Uulu Põhikool Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariigi president - Emmanuel Macron Vabariigi pealinn on Pariis. Riik iseseisvus 1523. aastal, 6. juunil. Riigikeel - prantsuse keel Presidente on olnud kokku 14. http://posolstva.org.ua/sites/default/ Prantsusmaa kuulub Euroopa files/images/coat_of_arms_of_franc Liitu. e.gif Prantsusmaa asend Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik. Naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c Andorra ja Hispaania
aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega kuid annavad tänapäevagi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikkagi säilitada.
Vana hea Rootsi aeg Niinimetatud Rootsi aeg Eestis leidis aset 16.-17. sajandil. See algas aastal 1523 ning lõppes aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast
aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tungib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev, siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha, siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegile midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
Eesti linnade sisekorrad Rae ülesanne oli hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse kohtu mõistmine hoolitseda kodanike julgeoleku eest kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava a...
Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Suveperioodil on külastajail võimalik ronida mööda keerdtreppe torni vaateplatvormile linna vaadet nautima. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513 1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. . Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See ko...
Planeet Maa Planeet Maa Kuu- Maa kaaslane Päike · Maa on kolmas planeet Päikesest. · Suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. · Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Loomulikult on olemas sadu teisi nimesid erinevates keeltes. · Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. · Kaugus Päikesest on 150 miljonit kilomeetrit. · Maal on üks kaaslane - Kuu. · Vesi moodustub maast 70. 8% · Maa päev kestab tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit. · Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas. · Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 meetrit. · Ookeanide keskmine sügavus on 3,8 km. · Maa ümbermõõt piki ekvaatorit on 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. · Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. · Kogupindala on 510 065 284,702 km². · Maa ruumal...
Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 1523. aastal jõudis luterluse kuulutamine Tallinnasse. See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist. Uue usutunnistuse eesmärgiks oli lähendada inimest jumalale. See usk kuulutas, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Kas katoliiklus ja reformatsioon olid pigem Eesti vaimuelu arendajad või takistajad? Hariduse seisukohalt olid nii reformatsioon kui ka katoliiklus elu arendajateks. Hariduse ulatus laienes
Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg? Ränk surve, jesuiitide tungimine linnadesse, lihtrahvas kannatas raske sõimu käes. 4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakenda...
.. ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - kroon (SEK). Ajavöönd - kesk- euroopa aeg. Riigihümn Du gamala, Du fria. Maakond 46n 3218 km. Rootsi on silla abil ühendtatud taaniga. Linnastumine: 84%. Sündimus: 12%0 suremus : 11%0 . Keskmine eluiga: 79 aastat. Põlumajandus. % SKP- st 27 teenuse % 71 SKP s in. 19 700. loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia
· tema töödes korduvad samad tüübid: laia habemega sõdurid; paksunäolised preestrid; ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. · mõnedes teostes esineb edvistavat käitumist ja naiivset erootikat · iseloomulik otsitud poosid ja ebakindel jalal seismise · ''Juudit'', ''Veenus'' ja ''Martin Lutheri portree'' HANS HOLBEIN · suurim portreist detailitäpsed, objektiivsed, suur üldistusjõud mitmed kuulsad isikud · 1523 "Rotterdami Erasmuse portree" · just sulgenud endakirjutatud teose ja järelemõtlikult keskendub raamatu sõnumile · kinnisõlmimata rohelised paelad annavad märku, et raamat on just avatud olnud · suu on pisut muigel vaid rahulolev tagasivaade loetule · ''Henry VIII portree'' · kujutab ängistava veenvusega võimukat ja halastamatud valitsejat keskendumine isiklikule heaolule, üleolev poos · ''Cleve Anna''
liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingly. Reformaatorina alustas Zwingly kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest, kusjuures tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
· Tootmine- 12.28 billion kWh Transport Click to edit Master text styles Second level Third level Lennujaamad Fourth level Fifth level · Kokku 330 · üle 3047 m: 13 · 2438 kuni 3047 m: 53 · 1524 kuni 2437 m: 59 · 914 kuni 1523 m: 70 · alla 914 m: 135 (2010) Click t o edit Maste Secon d leve r text s l tyles Third le vel
hakati tegeleme pangandusega, laenates suure protsendiga raha välja isegi paavstile ja keisrile. Raha ja võim Keiser pantis Jakob Fuggerile võla katteks Euroopa tähtsamad vase-ja hõbedakaevandused.Kuid Saksa aadlikud esitasid keiser Jakob Fuggeri peale kaebuse,et see dikteerib üksi maagi hinda. Jakob Fugger oli tuntud ka helde annetajana.Kord erajdas 15000 kuldnat,et rajada vaestele ja puuduskannatajatele elamispindu.Esimesed 53 maja olid sissekolimiseks valmis 1523.aastal Jakob Fugger/Fuggerei sotsiaalasundus(Augsburgis) Kaupmehed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
