12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
● Pindala: 301 340 km² ● Riigikeel: itaalia ● ● Pealinn: Rooma ● Rahvaarv: 60 788 845 (30.11.2014) ● Rahaühik: euro,Šveitsi frank (CHF) Kliima ● Suved on kuivad, talved külmad ja niisked ● Keskmine temperatuur kõigub vahemikus 11-19°C ● Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus ● Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Loodus ● Valdav osa Itaaliast ● Põhjas asetsevad on mägine Alpid ● Lõunas asetsed ● Sageli esineb seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaalias umbes Etna ja Vesuuv viiendikul riigi pindalast Taimestik
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine.
Manerism Itaalias Üldiseloomustus: Kunstiperiood pärast kõrgrenessanssi 16. sajandi viimasel veerandil. Manerism on pärast kõrgrenessanssi kujunenud kunstistiil, mille puhul eemalduti renessansi ideaalidest. 19. sajandil oli sellel sõnal halvustav tähendus ja seda perioodi peeti kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Usuliselt ükskõiksed või vastureformatsiooniga ühinevad kunstnikud. Ruumikujutuse ähmastumine, seletamatu päritoluga valguse...
See võimaldab edastada puhtaid kõrgeid sagedusi ja kvaliteetseid madalaid. Praegu veel kõrvaklappides, sest raske on toota suuri grafeenilehti. Superkondensaatorid UCLA ülikoolis toodeti grafeenist superkondensaatoreid. Kasutati tavalis DVD lightscribe laserit, et grafeenoksiid taandada grafeenist. Tekkinud film on mehhaaniliselt robustne, juhib elektrit võrdväärselt süsinikuga ( 1738 siemensit meetri kohta) ja tal on suur plaadi pindala ( 1520 ruutmeetrit grammi kohta) Transistorid IBM'i teadlased tootsid grafeenist 100 GHz transistorid (240nm) Vastavad ränitransistorid on u 40 GHz Toodeti sarnaste seadmetega, mida kasutatakse ränitransistorite tootmiseks. Varem ei ole nii suuri kiirusi saavutatud. Grafeeni puudused Meenutab 2000 aastate alguse nanoosakeste buumi Vähe reaalseid rakendusi praegu veel Perfektseid grafeenlehti raske toota. Uurimine on suhteliselt kallis.
Aastal 1516 suri Aragóni kuningas Fernando ning Karlist sai Carlos I nime all riigi valitseja. Ta kuulutas end ka oma ema kaasvalitsejaks Kastiilias, ühendades nõnda tänapäevase Hispaania ala esmakordselt pärast Rooma aega ühe valitseja võimu alla. Ent sellega polnud rahul paljud Kastiilia väikeaadlikud ja kodanlased, kes arvasid, et Karli vaimuhaige ema Juana on võimeline valitsema. Neile oli vastumeelt ka Karli välismaine päritolu. Pärast mõneaastast käärimist puhkes 1520. aastalComuneroste ülestõus, mis järgmiseks aastaks siiski maha suruti. Aastal 1519 suri Karli teine vanaisa, keiser Maximilian I. Karl päris temalt küll probleemideta Habsburgide Austria-valdused, kuid keisritroonile tekkis mitu pretendenti. Põhikonkurentideks osutusid Karl ja François I. Tänu Hispaaniast, Madalmaade pankuritelt Fuggeritelt ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning autoriteetse Saksi kuurvürsti Friedrich Targa toetusele õnnestus Karlil valimised võita
teise alatarimaaliga ,,Madonna Pesaro perekonnaga" maalimist Frari kirikule, mis valmib aastal 1526. See teos on uudse ja huvitava kompositsiooniga, kus Tizian on juba selgelt lahti öelnud sümmeetrianõuetest. Ta loob asümmeetrilise, kuid tasakaalustatud kompositsiooni, mis on tulvil elu. Maarja ees seisev seltskond, maali tellinud Pesarode perekond, on täpselt ja karakteerselt portreeritud. 1. 3. Tizian kui portrist 1520. aastatel kogub Tizian kuulsust portretistina. Tizian elas ajastul, mil Euroopa oli killustanud tohutuks hulgaks vürstriikideks, Ta sai palju tellimusi vürstidelt, kuiningatelt ja keisritelt. Inimese väärikuse rõhutamiseks riigimeeste, väejuhtide ja valitsejate portreedes sidus ta loomutruu karakteristika ja vaimse sügavuse esinduslikkusega. Meeste portreed on suursugused ja isikupärased, naisportreed allegoorilise ja mütoloogilise ilmega
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
Renessanss madalmaades PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Br...
5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626 5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Vald Asuja Võiste Massiaru Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 5056572
1. Gooti stiil Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gootika oli keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootika tähistab varakristlikul ajastul alanud uue, kristliku kunsti arengu tippu. Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. Gooti stiili alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uues stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele umbes aastal 1300 ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja mui...
Calabrias on talviti piisavalt lund suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Triestes on külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias (Põhja-Itaalias) mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias on aga suvel kuiv ja kuum. Sahara kõrbest liigub sinna tugev tuul, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihma sajab üldjuhul oktoobri lõpus.Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia on loodusvarade poolest vaene, ning enamus imporditakse riiki. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Maavaradest leidub seal ka rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Ränga hoobi sai Itaalia majandus pärast Teise maailmasõda, seejärel ehitati Marshalli plaani toel majandus aga uuesti üles
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik
juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik) Martin Luther – Saksa teoloog, isa soovis et temast saaks jurist, ise soovis saada mungaks, oli sõnapidajamees, ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.
w 816 928 816 960 0 w 816 928 560 928 0 w 560 928 560 960 0 w 1360 112 1552 112 0 w 1552 112 1552 912 0 w 1360 176 1536 176 0 w 1552 912 1264 912 0 w 1264 912 1264 960 0 w 1264 912 1008 912 0 w 1008 912 1008 960 0 w 752 912 752 960 0 w 752 912 1008 912 0 w 752 912 496 912 0 w 496 912 496 960 0 w 1536 896 1200 896 0 w 1200 896 1200 960 0 w 1200 896 976 896 0 w 688 896 688 960 0 w 944 960 944 896 0 w 976 896 944 896 0 w 944 896 688 896 0 w 688 896 432 896 0 w 432 896 432 960 0 w 1360 240 1520 240 0 w 1520 240 1520 880 0 w 1536 176 1536 896 0 w 1520 880 1136 880 0 w 1136 880 1136 960 0 w 1136 880 880 880 0 w 880 880 880 960 0 w 880 880 624 880 0 w 624 880 624 960 0 w 624 880 368 880 0 w 368 880 368 960 0 154 976 208 1040 208 0 2 0 5 154 1072 336 1136 336 0 3 0 5 150 1184 448 1232 448 0 2 0 5 150 1184 512 1232 512 0 2 0 5 150 1248 592 1296 592 0 2 0 5 152 1328 480 1376 480 0 3 0 5 150 800 384 752 384 0 2 0 5 154 688 416 688 480 0 2 0 5 154 720 528 720 576 0 2 0 5
aasta suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel püüdis paljastada Lutherit ketserluses oli toetanud Jan Husi ideesid. Lutheri seisukohad leidsid kogu maal vastukaja. · Juulis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuse vastu. Nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Tema nõuds, et paavst kutsuks kokku kirikukogu. Keiser nõudis paavstilt kristluse kaitsmist. · 1520 avaldas paavsti bulla ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui ta 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta Luther põletas selle uus bulla pani Lutheri kirikuvande alla. · Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. L. oli rahva seas populaarne keiser nägi reformatsiooniideedes ohtu võimule. Nõuti jälle õpetusest loobumist Luther ei andnud järele
w 904 488 840 488 0 152 1024 304 1096 304 1 2 5 5 w 808 216 1016 216 0 w 1016 216 1016 296 0 w 1016 296 1024 296 0 w 1024 312 1016 312 0 w 1016 312 1016 512 0 w 1016 512 992 512 0 w 1016 216 1104 216 0 w 1016 512 1088 512 0 L 1568 928 1568 1000 0 0 false 5 0 L 1736 928 1736 1000 0 1 false 5 0 I 1504 880 1504 816 0 0.5 5 I 1632 872 1632 808 0 0.5 5 150 1632 744 1632 680 1 2 0 5 150 1744 744 1744 680 1 2 5 5 150 1856 744 1856 680 1 2 0 5 w 1504 800 1504 744 0 w 1632 808 1632 776 0 w 1632 776 1520 776 0 w 1520 776 1520 744 0 w 1504 800 1752 800 0 w 1624 760 1568 760 0 w 1568 760 1568 928 0 w 1568 928 1504 928 0 w 1696 928 1568 928 0 w 1632 872 1632 904 0 w 1632 904 1736 904 0 w 1864 744 1864 928 0 w 1736 744 1736 776 0 w 1736 776 1848 776 0 w 1848 776 1848 744 0 w 1736 776 1736 904 0 w 1632 776 1640 776 0 w 1640 776 1640 744 0 150 1512 744 1512 680 1 2 0 5 w 1504 880 1504 928 0 w 1504 800 1504 816 0 w 1624 744 1624 760 0 w 1752 744 1752 800 0 w 1736 928 1736 904 0 w 1864 928 1696 928 0
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse ...
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia ba...
Rohkem kui kuu aega ekslesid nad saarte vahelises väinas, mis praegu kannab Magalhaesi nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et mingi võõras on saabunud. Nii andis Magalhaes sellele maale nimeks Tierra del Humo ehk suitsumaa. Keerukast Ameerika ja Tulemaa vahelisest väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti välja alles 1520. aasta novembri lõpul. Viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Ookeanil tegi Magalhaes märkimisväärse tähelepaneku - ta nägi taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Tee Indiasse muutus üha raskemaks
kellelegi ja loomingud olid rohkem filosoofilised ning tähelepanu oli pööratud inimesele ja tema tunnetele. Kujunes välja novell. Tähtsamad kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio ja William Shakespeare. Renessansi muusikat kutsustakse teise nimega Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Selle ajastu alguseks peetakse 1420. aastaid, kui Madalmaade koolkond välja kujunes ja lõpuks 1520.-30. aastaid, kui Josquin Desprez suri ja Madalmaade koolkonna esimene langus algas. Renessansi muusika oli enamasti mitmehäälne, ühehäälsus oli populaarne ainult linnakäsitööliste hulgas. Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes
VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass VARARENESSANSS KÕRGRENESSANSS Masaccio (1401-1428) Raffael(1483-1520) ,,Püha Kolmainsus" tsentraalperspektiivi Kuulus ideaalide väljendaja. järjekindla rakendamisega lõi illusoorse ,,Ateena kool" ruumi,mis näib nagu kirikuruumi jätkuna. Lakke on maalitud 4 teadusharu(ülal paremal),mille järgi raamatu oleksid klassifitseeritud, kuid seinafreskod kujutavad kõiki klassikalise ja kristliku ajastu kirjandustegelasi."Ateena kooli" muistsed ...
Hispaania rahvusköök Janeli Toomel 10b Mitmekülgne Täienenud tänu paljude maade kultuuride mõjutustele. Vanadelt roomlastelt oliivisalud Araablastelt - mandlid, tsitrused ja aromaatsed vürtsid. Ameeriklastelt - tomatid, magus ja mõru kaunpipar (chilli), kabatshok (zuccini), erinevat sorti oad, kartul, shokolaad ja vanilje. Tapas Mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid Tapas Vahemere köök Väga tervislik Road pakuvad esteetilist naudingut. Vahemere dieet - nisu, oliivid ja vein. Lisanduvad veel muud toiduained - riis, küüslauk, köögivili ja maitseroheline, juust ja jogurt, kala, liha, munad ja puuvili. Andaluusia köök Paljude erinevate köökide segu. Puu-ja köögiviljad. Mitmekülgne sealihatoitude valik Väga maitsvad desserdid. Supid, eriti köögiviljasu...
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapä...
kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks.Kaugemal lõunas aga muutub kliima külmemeks, ning talveti ulatub temperatuur kuni 0 C-ni (Tierra del Fuego, Ushuaia linn). Sademete hulk ületab lõunapool aastas 1520 millimeetrit.Pealinnas ,Buenos Aireses on aastane sademete hulk 950 mm. Põhjapool, Mendozas on aga aastane sademete hulk 190 mm. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Eesti keskmine sademete hulk on 500-700 mm aastas(allikas:EMHI). Argentiinas aga varieeruvad sademete hulgad piirkonniti väga tugevalt, ning on osades piirkondades väga
05.09.2008 Ilves Tom Surju saar 5 03.01.2008 Paju Ants Massiaru vaher 5 16.02.2008 Rebane Rein Tali tamm 5 Kogu kogus: 144 Kogu maksumus: 195410 Kogus Hind Maksumus Päringute kriteeriumid: 6 1000 6000 10 1000 10000 Liik Maksumus 8 1300 10400 haab <10000 8 1400 11200 6 950 5700 5 1520 7600 Kogus 6 1330 7980 >6 9 1240 11160 9 1240 11160 9 2090 18810 2 1350 2700 2 1980 3960 7 1260 8820 9 1350 12150 2 1620 3240 3 1360 4080 5 1450 7250 6 1360 8160 7 800 5600 6 1360 8160 9 1520 13680
6)usulised: ilmalikud: *Pr. talupoegkond valdavalt katoliiklik *kun.võim ei olnud kindel *Pr. loodud gallikaani kirik andis kuningale võimal. *aadlisuguvõsad kasutasid võimu põhjendamiseks etteään- määrata ametisse kandidaate(kun. toetas kat.) dena usuküsimusi 7)Ref. Skandinaavias. Eesmärgid: Sündmused: *Rootsi iseseisvumine Taanist 1520 Stockholmi veresaun *kiriku mõjuvõimu ja kat. kiriku opositsiooni kõrvaldamine 1521 vastuhakk *kat. kiriku õpetuse puhastamine väärarusaamadest 1527 riikliku ref. põhidokumentide vastuvõtmine *vaimulike autoriteedi tõstmine 1523 Riigipäev valis Gustav Vasa Rootsi kuningaks 1536 Kiriklik usupuhastus
MAGICOLOR 7300 Printerite töötamine Võrdlemisi oluliseks kvaliteedinäitajaks on ka veel printeri töö kiirus. Seda mõõdetakse ühikutega tähemärki sekundis või lehekülge minutis. Tuleb arvesse võtta, et printeri passis antud kiirust on mõõdetud tavaliselt madala kvaliteedilist trükki tehes ja üksnes lihtsaid ASCII sümboleid kasutades. Erinevatele hinnangutele tuginedes võib väita, et korralik väljatrükikiirus on umbes 1520 lehekülge minutis. Aga trükkimise kiirus sõltub väga palju sellest, millised on tähemärgid (lihtsad või keerulised) ning kas ja kuipalju on lehel pilte. Kasutatud materjal http://kodu.neti.ee/~rakkekk/AvoLeht/VMaarja/1kursus/lisaseadmed/Printerid/ind http://www.konicaminolta.ee/actions/7300.pdf http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2003_su
Hagia Sophia Hagia Sophia is a former patriarchal basilica, later a mosque, now a museum in Istanbul, Turkey. Famous for its massive dome, it is considered the epitome of Byzantine architecture. It was the largest cathedral in the world for nearly a thousand years, until the completion of the Seville Cathedral in 1520. The current building was originally constructed as a church between 532 and 537 A.D. on the orders of the Byzantine Emperor Justinian, and was in fact the third Church of the Holy Wisdom to occupy the site. It was designed by two architects. Church contained a large collection of holy relics and featured, among other things, a 50 foot (15 m) silver iconostasis. It was the patriarchal church of the Patriarch of Constantinople and
Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas
1506.aastal purjetas Vürtsisaatele. 1511.aastal osales Malakka linna vallutamises. 1513.aastal vallandati riigiteenistusest. Hakkas pakkuma teeneid Hispaania kuningale 1519.aastal alustas teed Vürtsisaareteni jõudmiseks 10.augustil 1519 Sevillast Viie laevaga ja 234 mehega Sanlúcar de Barramedas peatuti viis nädalat. Uuesti teele 20.septembril 20.november ületas ekvaatori. 6.jaanuaril jõudis Lõuna-Ameerika rannikule 10.jaanuaril La Palta lahes. Seitsme kuuline talvepeatus 21.oktoobril 1520 jõudis Neitsi neemele 28.novembril jõudis Vaiksesse ookeani. Arvas,et jõuab Vürtsisaarele ühe kuuga aga kulus kolm. 6.märtsil 1521 jõuti Mariaani saarteni 27.aprilli lahingus Lapu-Lapu saarel sai Magalhaes surma. 6.septembril 1522 jõudis laev tagasi Hispaaniasse. http://et.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A3o_de_Magalh%C3%A3es http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/vasco.htm
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2....
Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üle Lähis– Idast – samas ei ole see kindel...
w -32 1216 -32 1152 0 w 0 1248 -32 1248 0 w -32 1248 -32 1312 0 w 80 864 80 912 0 w 16 912 80 912 0 M 80 1616 112 1616 0 2.5 w -32 1632 -32 1696 0 w 0 1632 -32 1632 0 w -32 1600 -32 1536 0 w 0 1600 -32 1600 0 w 0 1616 -32 1616 0 152 0 1616 80 1616 0 3 5 5 w -160 1488 -160 1376 0 w -32 1488 -160 1488 0 w -32 1440 -32 1456 0 154 -32 1472 80 1472 0 2 0 5 w -192 1680 -128 1680 0 w -192 1552 -192 1680 0 w -192 1552 -128 1552 0 w -192 1456 -192 1552 0 w -176 1600 -128 1600 0 w -176 1520 -176 1600 0 w -176 1520 -128 1520 0 w -160 1712 -128 1712 0 w -160 1632 -160 1712 0 w -160 1632 -128 1632 0 w -160 1488 -160 1632 0 w -176 1424 -128 1424 0 w -208 1424 -176 1424 0 150 -128 1696 -32 1696 0 2 0 5 150 -128 1536 -32 1536 0 2 5 5 154 -128 1440 -32 1440 0 2 0 5 150 -128 1616 -32 1616 0 2 0 5 L -496 1424 -528 1424 0 1 false 5 0 L -496 1456 -528 1456 0 1 false 5 0 x -588 1433 -543 1436 4 24 A(3) x -587 1464 -542 1467 4 24 B(3) w -176 1424 -176 1520 0 w -128 1456 -192 1456 0
Renessanss Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, asub pilvedel 1. Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, 2. Verrocchio-taavet- pronkskuju, õbluke ja poisike [pronksi karva läikega] 3. Verrocchio- puto väike ingel 4.Donatello-taavet õbluke poisike, pikkade juustega ja hoiab mõõka (gattamelata ratsa monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4. El Greco-krahv orgazi haudapanek- Sünge ja paljude tegelastega, kõige ees 2 kuldses rüüs meest ja surnu 5. El greco - püha martin ja kerjus- Mees, valgel hobusel, veab pool alasti kerjust 6. Leonardo Da Vinci -Püha õhtusöömaaeg 7. L.Da Vinci - Mona Lisa 8. Raffael- Ateena kool- inimesed on trepil, taamal suur aken, millest paistab helesinine ...
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal vä...
1) RENESSANSS-''taassünd''; 14 saj Itaalias alguse saanud ajajärk, mida iseloomustas antiigi juurde tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja jõukamaid linnu oli Firenze, mis oli ühtlasi ka varaR. keskuseks. Firenzes oli väga arenenud kaubandus ja pangandus. R. on jaotatud kolme perioode: 1. varaR 14-15saj keskuseks Firenze; 2. kõrgrR 16-17 saj keskuseks Rooma ja Veneetsia; 3. hilisR 17 saj siis see e...
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogo...
Pärast IIMS toodi siia. Brüsseli püha hõimkonna altar ~1490. - Kappaltar - Valminud Jan Bormani nikerd-altarite töökojas Brüsselis - Keskel Kolgata grupp. Algselt kujutatud püha hõimkonda. Alles vaid 3 originaalinimest. - I Emerantia unenägu - II Püha Anna sünd - III Anna ja Joakini lugu - IV vaestele abi andmas Püha Antoniuse altar koorist vasakul Püha Antoniuse altar ehk Kannatusaltar, 16. sajandi algul Brügge. Adrian Isenbrandt Umbes aastal 1520 teostas Michael Sittow altari tiibade ülemaalingu. Altar asub Niguliste kirikus alates 1525 aastast. Kolmeosaline retaabel kujutab Kristuse kannatuslugu ehk stseene passioonitsüklist vasema tiiva sisekülg - Ristikandmise stseen Parema tiiva sisekülg Kristuse taganutmise stseen kesktahvel ristilöödud Kristus, Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdaleena Jeruusalemma vaate taustal. 2 donaatorit esiplaanil hiljem juurde maalitud. Kannatusaltari kohandamine epitaafiks: 1
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Keila Gümnaasium Referaat Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa ...
sajandini. Eestisse jõudsid esimesed piiramistornid 13. sajandi alul koos saksa ristisõdijatega, kes kasutasid neid Läti Henriku kroonika andmeil Eesti linnuste piiramisel üsna sageli. 1224. aastal Tartu all ehitasid sakslased "väga tugeva puust torni, mille nad valmistasid osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse". See võis olla isegi 1520 m kõrgune. Tartu kaitsjad üritasid torni süüdata linnusest allaveeretatud põlevate ratastega, aga viljandlased 1211. aastal talvel leegitsevate regedega. Torni esisein ja sageli ka mõlemad küljed kaeti tavaliselt lattide ning märgade loomanahkadega, et linnuse kaitsjad ei saaks seda põlema süüdata ega torni ronijate pihta nooli lasta. Rajatise liigutamiseks kasutati ümaraid palke, mille peal teda linnusele järjest lähemale nihutati
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mi...
Sisukord: · Sissejuhatus ( 2.lk ) · Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk ) · Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk ) · Kasutatud kirjandus ( 9.lk ) SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski idea...
poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel.Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid, kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad. Reformatsiooniprobleem Rootsis tõusis päevakorda 1520.aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Petri, kes oli õppinud Lutheri juures. Ta alustas reformatsiooni väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal, kui kirikukogu võttid vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja igapäevast tööd väärtustava protestandliku vaimulaadi kujunemine. Samuti läks jumalateenistus üle rootsi keelele
Kõrgrenessanss kujutavas kunstis Tatjana Laius ja Anneli Teiste Kõrgrenessanss e. cinquecento Itaalia, Rooma ja Firenze 16. sajandi esimene kolmandik üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine Idealiseeritud tõde Leonardo da Vinci (1452-1519) Maalija, skulptor, arhitekt, graafik, muusik, luuletaja, insener, leiutaja, teadlane Uued ideed, katsetamine Tähelepanu inimeste sisemaailmale Suur osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite väljakujunemisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Madonna kaljukoopas" Click to edit Master text styles Second...
Sissejuhatus. Madalmaade vokaalpolüfoonia ja koos sellega ka kõrgrenessanssi hiilgeaeg lõppes 1520- aasta paiku. Sellele järgnev aeg kuni sajandi lõpuni ei toonud Euroopa muusikasse küll veel päris uut stiili, alguse said aga mõned arengusuunad.. Humanistliku hariduse tugevate mõjude tõttu nimetatakse seda ajajärku muusikaloos ka humanismiajastuks. 16. sajandil hakkas muusika lisaks jumalikule harmooniale e. abstraktsele esteetikale kujutama ka inimlikku ja käegakatsutavat: looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine. Ka 17. sajandil uuritakse õpetust inimese tundeseisundeist- afektiõpetus. " Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" Barokk tähistab kunsti ja musikastiili 16. saj. Lõpust kuni 18. saj. keskpaigani s.o. 1600-1750. Murrang oli järsk, lühikese aja jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed : 1.1597-1600 loodi esimesed ooperid 2. 1600 - esimene oratoorium 3....
pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Majandusgeograafiline asend Valdav osa Itaaliast on mägine. Itaalia on loodusvarade poolest vaene ning sõltub täielikult energiaimpordist. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Lõunas asetseb
AMEERIKA PÕLISKULTUURID Ingrid Sukk Tsivilisatsiooni kujunemine · Kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yuacatani poolsaarel. · Mehhiko kiltmaa juunist oktoobrini vihmaperiood, talve ja kevadkuud kuivad niisutussüsteemid. · Yuacatani poolsaar vihmametsa tõttu sademeid rohkem, kui vaja alepõllundus ja maa kuivendamine · Peamine põlluvili oli mais. Olmeegid · 14.3. saj. eKr. Mehhikos elanud ja mitut keelt kõnelnud indiaani hõimud · KeskAmeerika vanima kõrgkultuuri loojad. · Tõusid esile 1200 a paiku eKr. · Meenutasid Vana Maailma sumereid leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad Kultuur · Kultuurist suhteliselt vähe teada. · Tegelesid põhiliselt alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega · Kaevasid allmaakanaleid ja tiike · Rajasid terrassehitisi ning valmistasid nefri...
Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm 4) Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värv. Huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
