Gooti Arhitektuur Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Gooti stiil jaguneb nii profaanarhitektuuriks kui ka sakraalarhitektuuriks. Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraala...
Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis Ma valin räägitavateks reformatsioonimaadeks Taani, Norra ja Inglismaa. Taanis hakati luterluse heaks propagandat tegema juba 1520. aastate algul, 1524 aastal kerkis esiplaanile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Reformatsiooni mõtteks Taanis oli põhiliselt võitlus kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus
$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 w 1488 528 1488 544 0 w 1520 560 1488 544 0 w 1584 528 1584 544 0 w 1552 560 1584 544 0 w 1552 544 1544 560 0 w 1520 544 1528 560 0 w 1520 528 1520 544 0 w 1552 528 1552 544 0 152 1536 560 1536 600 1 4 0 150 1584 504 1584 528 1 2 0 150 1552 504 1552 528 1 2 0 150 1520 504 1520 528 1 2 0 150 1488 504 1488 528 1 2 0 M 1536 600 1536 656 0 2.5 L 1376 56 1296 56 0 0 false 5 0 150 1480 64 1520 64 1 2 5 150 1480 96 1520 96 1 2 0 150 1480 128 1520 128 1 2 0 150 1480 160 1520 160 1 2 0 w 1400 56 1376 56 0 L 1368 120 1296 120 0 0 false 5 0 I 1400 56 1432 56 0 0.5 I 1400 120 1432 120 0 0.5 w 1400 120 1368 120 0 w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0 w 1480 168 1368 168 0 w 1368 168 1368 120 0 w 1480 136 1456 136 0 w 1480 152 1456 152 0
Raudtee Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski TallinnaTosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati TapaTartu raudtee, 1889. valmis ValgaPihkva liin. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool Standardid Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida)
w 176 1184 272 1184 0 w 176 1184 176 1232 0 w 176 1232 272 1232 0 152 432 1168 544 1168 0 3 5 5 w 176 912 400 912 0 w 400 928 400 912 0 w 384 1168 432 1168 0 w 384 1088 384 1152 0 w 384 1152 432 1152 0 w 384 1248 384 1184 0 w 384 1184 432 1184 0 w 128 1344 128 1328 0 w 128 1296 128 1328 0 w 544 1296 128 1296 0 w 544 1168 544 1296 0 w 64 1504 64 1584 0 w 64 1376 64 1456 0 154 272 1392 400 1392 0 2 5 5 w 128 1376 272 1376 0 w 128 1408 272 1408 0 154 400 1376 544 1376 0 2 0 5 150 272 1520 384 1520 0 2 0 5 150 272 1600 384 1600 0 2 0 5 150 272 1680 384 1680 0 2 0 5 w 64 1376 128 1376 0 I 64 1456 64 1504 0 0.5 5 w 64 1504 272 1504 0 w 64 1584 272 1584 0 w 128 1408 128 1536 0 w 128 1536 272 1536 0 w 128 1536 128 1696 0 w 128 1696 272 1696 0 w 128 1344 176 1344 0 w 176 1344 176 1616 0 w 176 1616 272 1616 0 w 176 1616 176 1664 0 w 176 1664 272 1664 0 152 432 1600 544 1600 0 3 0 5 w 176 1344 400 1344 0 w 400 1360 400 1344 0 w 384 1600 432 1600 0
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
Renessanss III ja IV põlvkond III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. ...
Keskaegsed kloostrid hariduse andjana. Dominiiklased. Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Varakeskajal olid kloostrid hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud hariduse eesmärgiks oli õpetada hirmu tundma Jumala ees Kloostrite juures suured kirikud Kloostrid asusid linnades kloostrikool tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega Dominiiklased Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed Tegelesid hariduse andmisega Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlus...
Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks...
150 1536 632 1576 632 1 2 0 150 1536 600 1576 600 1 2 0 152 1624 648 1672 648 1 4 0 w 1624 632 1624 600 0 w 1576 600 1624 600 0 w 1624 640 1616 640 0 w 1616 640 1616 632 0 w 1616 632 1576 632 0 w 1624 664 1624 696 0 w 1624 696 1576 696 0 w 1624 656 1616 656 0 w 1616 656 1616 664 0 w 1616 664 1576 664 0 w 1536 248 1504 248 0 w 1504 248 1504 392 0 w 1536 392 1504 392 0 w 1504 392 1504 544 0 w 1536 544 1504 544 0 w 1504 544 1504 704 0 w 1536 704 1504 704 0 w 1536 216 1520 216 0 w 1520 216 1520 360 0 w 1536 360 1520 360 0 w 1520 360 1520 512 0 w 1536 512 1520 512 0 w 1520 512 1520 672 0 w 1536 672 1520 672 0 w 1536 184 1488 184 0 w 1488 184 1488 328 0 w 1536 328 1488 328 0 w 1488 328 1488 480 0 w 1536 480 1488 480 0 w 1488 480 1488 640 0 w 1536 640 1488 640 0 w 1536 152 1480 152 0 w 1480 152 1480 296 0 w 1536 296 1480 296 0 w 1480 296 1480 448 0 w 1536 448 1480 448 0 w 1480 448 1480 608 0 w 1536 608 1480 608 0 w 1520 672 1520 904 0 w 1504 704 1504 864 0 w 1488 640 1488 816 0
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 704 1424 608 0 w 1408 704 1424 704 0 w 1408 592 1424 592 0 w 1408 624 1408 592 0 w 1408 560 1424 560 0 w 1408 544 1408 560 0 w 1392 544 1408 544 0 w 1424 528 1424 544 0 w 1408 528 1424 528 0 w 1408 464 1408 528 0 152 1424 576 1520 576 0 4 0 5 150 1296 704 1408 704 0 2 0 5 150 1296 624 1408 624 0 2 0 5 150 1296 464 1408 464 0 2 0 5 150 1312 544 1392 544 0 2 0 5 x 1715 -60 1744 -57 4 24 Y2 w 1424 384 1424 288 0 w 1408 384 1424 384 0 w 1408 272 1424 272 0 w 1408 304 1408 272 0 w 1408 240 1424 240 0 w 1408 224 1408 240 0 w 1392 224 1408 224 0 w 1424 208 1424 224 0 w 1408 208 1424 208 0 w 1408 144 1408 208 0 w 1520 224 1536 224 0 w 1520 256 1520 224 0 152 1424 256 1520 256 0 4 0 5 150 1296 384 1408 384 0 2 0 5
..............................................................................................10 3 Sissejuhatus Tulemaa on saarestik Lõuna-Ameerika lõunaosas Magalhäesi ja Drake'i väina vahel, kus elab ligikaudu 140 000 inimest, Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest. Tulemaa pindala on ~ 73 746 km². Saarestikule andis nime 1520. aastal selle juurde jõudnud Hispaania ekspeditsioonil eesotsas Fernão de Magalhãesiga. Saarestiku asustasid kiviajal jaganite, Haush'i rahva ja võib-olla osaliselt alakalufide esivanemad. 4 Avastamine Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21.augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed
Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevaid rööpmelaius teid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Kuni 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Raudteeveerem on pikemalt artiklis Rong. Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit - vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit - vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Lisaks eriveeremid - dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms. Erinevad raudtee rajatised moodustavad raudteeinfrastruktuuri (raudteevõrgustik, hooned, erinevad rajatised ja tehniliste seadmed).
Raffael Mari-Ann Veermäe Andrea Ant 11.Klass Abja Gümnaasium 13.02.2018 Raffael (1483-1520) · Raffaeli päris nimi oli Raffaello Santi. · Ta sündis 6.aprillil 1483 aastal Urbinos. · Suri 6.aprillil 1520 aastal Roomas. · Ta suri 37 aastasena. · Raffael oli Itaalia kõrgrenessansi maalikundsnik ja arhitekt. · Tema loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. · Raffael oli teine kuulsus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Raffaeli elu · Raffael on kuulus oma madonnamaalide poolest. · 1508. a. kutsuti Raffael paavst Julius II kutsel Rooma ja ta kaunistas freskodega (seinamaaliliik ja tehnika) Vatikani palee nelja ruumi.
tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord. Reformatsiooni ideed, millesse andis olulise panuse Lutheri kaastööline ja mõttekaaslane Philipp Melanchthon, levisid peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520.aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia-
AEG (Eelrenessanss - XIV sajandi lõpp) 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) Millele lisandub omaette käsitletav 3) hilisrenessanss e. manerism (1520 – 1600). Renessansi olulised kunstnikud: Masaccio (1401-1408) Fra Angelico (u.1388 -1455) Piero della Francesca (u.1416 -1492) Sandro Botticelli (u.1445 - 1510) Michelangelo Buonarroti (Michelangelo) (1475 -1564) Leonardo da Vinci (Leonardo) (1452 - 1519) Rafaello Santi (Raffael) (1483 -1520) Giorgione (u. 1478 – 1510) Tizian (u.1490 - 1576) Kõrgrenesansi tunnused: Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel (näiteks Pühas Õhtusöömaajas on iga jünger oma isikupärase suhtumisega omaette portree, aga kokku moodustab pilt haarava terviku, igaüks (kaasaarvatud ruum) on osa sellest tervikust) Sümmeetriataotlus, sageli maalides kolmnurkne kompositsioon, rahulik ilu Üldistatud ideaalkujude loomine (Raffaeli madonnad on klassikalise ilu võrdkuju...
ressursse Saksamaa surve tõrjumiseks. 2.Rootsi iseseisvuse pooldajad. 3.Rootsi katoliku kirik, mille võimu esindas peapiiskop, kes toetas samuti uniooni. Taani laevastik tegi rüüsteretke uniooni pooldajate toetuseks piki Rootsi ja Soome rannikut, kuid rootsalased said neist võitu. Kokkukutsutud Riigipäev toetas Sten Stureti, otsustati mitte tunnustada Uppsala peapiiskoppi. Aastal 1518 tegid taanlased uue sõjakäigu, ent rootslased jäid jällegi peale. 1520.aasta lahingus võtsid rootslased aga vastu kaotuse ja tunnistasin Taani kuninga Rootsi kuningaks. Septembris kapituleerus Stockholm. Gustav I Vasa Rootsi kuningas Jaanuaris 1521 algas Taani vastu vabadussõda. Samal aastal valis Riigipäev Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Varustus sõdimiseks saadi Lübeckilt. 6.juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520. Aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Patri,
1. Uniooni pooldajad- Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit. Pooldajateks olid põhiliselt Rootsi kõrgaadlid kellel oli läänivaldusi mõlemal pool piiri 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad- nemad koondusid Sten Sture Noorema ümber 3. Rootsi katolik kirik- mille võimupüüdlusi esindas peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov. toimus kroonimine, millele järgnesid pidustused 7.nov näiliselt kuningapidustuste jätkamiseks kutsuti inimesed kuningalossi suurde saali kus neile teatati et karistatakse ''ketser'' Sten Sture pooldajaid. Samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine, see sündmus läks ajalukku Stockholmi veresaunana.
kristlase üldise preesterluse rõhutamine, mis seadsid kahtluse alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest". Martin Lutheri võitlus katoliku usu ja paavstluse vastu · 1520. a ütles end ametlikult lahti katoliku kirikust. · 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks · Aastani 1522 oli Luther Wartburgi linnuses Saksi suurvürsti Friedrich III Targa kaitse all · 1522. aastal ilmus Lutheri tõlgituna Uus Testament. Samal aastal naasis ta Wittenbergi · 1523-1525 kirjutas M. Luther 3 kirja Riia ja Liivimaa nn
Mitte grupistiili järgimine. Vahe heliloojate vahel ei olnud suur. J.Desprezi loomingus oli häälte võrdsus ja tasakaalustus tähtis vorm, see jätkub IV põlvkonnas. 3ndas oli 4häälne komposisatsioon, 4ndas põlvkonnas tuleb 5-es hääl juurde. Seda perioodi käsitlevad muusikud kui maneristlikkut käitumist. 16.saj II poolele on iseloomulik muusika reservata väikesele muusikaringile reserveeritud muusika. Meistrid *Nicolas Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat tundelisust kuulajas, hakati vastandama väga kaugeid helistikke. Kaunistati meloodiaid virtuoossete bazaasidega(ülimmeisterlik, väga tehniline mänguoskus). Ekspressiivsus ja
Kokkuvõte ajaloolisest artiklist Analüüsitavaks artikliks valisin Tiina Kala "Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad" ajalookultuuri ajakirjast Tuna (3/2007). Artiklis keskendutakse aastatele 1524-1525, mida võib pidada reformatsiooni algfaasiks Tallinnas. Lisaks allikate uurimisele sündumuste kohta kirjutiste leidmiseks peatutakse käesolevas artiklis lähemalt allikate vormil, iseloomul ning sellel, millises kontekstis reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu
inglikesed, Kompositsioon on täiuslik ja koloriit ilmekas. Raffaeli lemmikvärvid olid punane ja sinine.Sixtuse madonna prototüübiks oli Raffaeli eluarmastus, imekaunis Fornanina, kelle pärast Raffael loobus ülisoodsast abielust. Fornanina oli lihtne roomlanna ja Raffael oli sunnitud kogu elu seda suhet varjama. Raffael maalis ka mitmeid portreid paavstidest ja teistest tuntud persoonidest. Raffael suri ootamatult, pärast lühiajalist haigust 6.aprillil 1520.a. (oma 37.-ndal sünni- päeval). Raffael on maetud Panteoni teiste itaalia suurkujude kõrvale.
Renessansi üldiseloomustus Koostas: Diana Korka Maaturismi teenindus Juhendaja: Anu Kivi Renessans *On antiikkultuuri ideaalide taassünd, keskajale järgne, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse j...
Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. ...
Raffael 1483 1520 Tema pärisnimi oli Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi Sündis 6.aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud ...
- , . - , , . - . . : - , - - - - . . : , . , - . - . - , . - . - . . - . - . " - ". - . , . 1520 . . (38 ) (3555 2). . (135 ). (144 ). -. . . "". . . - . - . P . , , . , . ! 9 08.12.2008
Fourth level Fifth level , . 1 340 194 69% 25% 45 226 ² : · · · · . . . . ( ) ( ) - ( ) - ( ) - ( ) ( , ). ( , ). ( , , ). ( . ). ( , , ). : 1150 . - 7000 . - 1520 . - - - - - - - - - - : , : PÖFF : - : Tooc, . - . . , , , . . , . !!!
4. A. 1) 1848 2) - 3) 3 4) 2725 5) 1849 6) - 7) 1520 8) 40 9) 67 10) 1906 B. 1-c 2-b 3-a
10. 2012 . , . : - , - , . 1330- 1520- . K , . , . 19 " ". -- . . , . -- - -- . , . 12 , 182 , 300 . , , . - - , Tsohhovi . . . T c y B . . T . ! (http://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_Kreml) K (Http :/ / et.wikipedia.org / / Punane_v% C3% A4ljak) -(http://ru.wikipedia.org/wiki/) (http://ru.wikipedia.org/wiki/) (http://et.wikipedia.org/wiki/Pavel_Tretjakov) (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/purjustootaja-pani-tretjakovi- galerii-polema.d?id=2085878)
Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja- Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, ...
Kuningas Henry VIII võimule Mary Stuart kalvinistid) vahel. ülemvõimu vastu. 1566.a. ja algus vaimuelu. Tudor suhtus algul oli katoliiklane. Ususõdadega (Unioon lagunema: majandusliku, usulise, 16. saj. hoogustus luterlusse eitavalt. põimusid ilmalikud 1520. a., kui rahvusliku rõhutuse vastu. indulgentsie müük. ja poliitilised huvid rootslased hakkasid 31. okt. 1517 ja võitlus kuninga- taani ülemvõimule
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam po...
RENESSANSS Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Ehituskunst Itaalia vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel ...
150 2480 1120 2592 1120 0 2 0 5 w 304 624 304 672 0 w 336 560 336 720 0 w 368 496 368 752 0 w -560 -176 -560 880 0 x 2150 1598 2297 1601 4 34 Dekooder w 2384 1536 2448 1536 0 w 2384 1456 2432 1456 0 w 2384 1376 2416 1376 0 w 2384 1296 2400 1296 0 w 2192 1312 2272 1312 0 w 2192 1472 2192 1312 0 w 2192 1472 2272 1472 0 w 2192 1552 2192 1472 0 w 2144 1552 2192 1552 0 w 2256 1392 2272 1392 0 w 2256 1504 2256 1392 0 w 2256 1552 2272 1552 0 w 2256 1504 2256 1552 0 w 2144 1504 2256 1504 0 w 2160 1520 2272 1520 0 w 2160 1440 2160 1520 0 w 2160 1440 2272 1440 0 w 2160 1392 2160 1440 0 w 2048 1392 2160 1392 0 w 2144 1360 2272 1360 0 w 2144 1360 2144 1280 0 w 2144 1280 2272 1280 0 w 2144 1440 2144 1360 0 150 2272 1456 2384 1456 0 2 5 5 150 2272 1536 2384 1536 0 2 0 5 150 2272 1376 2384 1376 0 2 0 5 150 2272 1296 2384 1296 0 2 0 5 w 2048 1504 2144 1504 0 w 2048 1504 2048 1552 0 w 2048 1392 2048 1440 0 I 2048 1552 2144 1552 0 0.5 5 I 2048 1440 2144 1440 0 0.5 5
Dionysos/Bacchus ja Ariadne Regina Siniorg Sandra Liis Hääl Rasmus Liira Bacchus ja Ariadne Titian (1520 -1523) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/be/Titian_Bacchus_and_Ariadne.jpg Dionysus Ariadne 325-300 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg/480px-Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg Dionysos Ariadne ja Satyroi Andokidese maalija 520-510 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/01/Altes_Museum_-_Relief_einer_Verschlu%C3%9Fplatte%2C_Dionysos_und_Ariadne.jpg Dionysos ja Ariadne 110-130 pKr http://www.theoi.com/image/K12.12Dionysos.jpg The Marriage of Bacchus and Ariadne Giovanni Battista Cima da Conegliano - 1505 http://http://uploads6.wikipaintings.org/images/cima-da-conegliano/the-marriage-of-bacchus-and-ariadne.jpg Küsi...
Raffael Gerda Muuli 11A Oli Itaalia kõrgrenessanssi maalikunstnik ja arhitekt Üldiselt Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Sündis 6 aprill 1483 Ta polnud kunagi abielus Suri 6 aprill 1520 Roomas Õppis... Esimene õpetus isa juures Urbinos 1500-1504 Perugino juures Perugias 1504-1508 Firenzes Hiljem Roomas Aastatel 1504-1508 Firenzes Õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Selperioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna 1508 Roomas Teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa",
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Jõe suudmes Sanlúcar de Barramedas oldi sunnitud üle 5 nädala peatuma, sest Hispaania võimukandjad üritasid takistada portugallasest kapteni reisi. Nii asuti edela suunas teele alles 20. septembril. Pärast varude täiendamist Kanaari ja Roheneeme saartel võttis ta suuna Brasiiliale. 20. novembril ületas ta ekvaatori ja jõudis 6. detsembril Lõuna-Ameerika rannikule. Edasi suunduti mööda rannikut lõuna poole, et leida väina, mis viiks Vürtsisaarteni. 10. jaanuaril 1520 jõudis ta La Plata lahte. Loodetud väin jäi sealt leidmata. 30. märtsil jõuti laheni, millele anti nimeks Puerto San Julián. 1. aprillil toimus kahel laeval mäss. Nälja, haiguste ja kurnatuse tõttu nõuti Hispaaniasse tagasi pöördumist. Magalhãesil õnnestus mäss maha suruda ja ta lasi Victoria ja Concepcióni kaptenid Luis de Mendoza ja Gaspare de Quesada hukata. San Antonio kapten Juan de Cartagena ja preester Sanchez de Reina, kes samuti mässu olid juhtinud, jäeti
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
15 tk Küpsised: 125 g tuhksuhkrut 1 sl kakaod 1 pk (75 g) mandlijahu 2 munavalget Täidis: 300 g sokolaadi 1 tl piima Sõelu kaussi tuhksuhkur ja kakao, sega juurde mandlijahu ja kõvaks vahuks vahustatud munavalged. Tõsta segu pritskotti. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja pritsi taignast u. 23 cm läbimõõduga 30 ketast. Vajuta märja näpuga tainaketaste pealispind siledaks ja jäta need 15 minutiks ootele. Kuumuta ahi 175 kraadini ning küpseta 1520 minutit (jälgi ,et küpsised liialt ei pruunistuks ja kõrbema ei läheks). Lase neil jahtuda ja eemalda siis küpsetuspaberilt. Sulata sokolaad kuumaveevannil ning lisa soe piim (vala piim tassi ja aseta tassiga kuuma vee sisse). Piima lisamine aitab sokolaadil küpsiste vahel paremini tahkuda. Kui kreem on pisut jahtunud, siis võta üks küpsis, tõsta sellele lusikaga sokolaadikreemi ning aseta peale teine küpsis. Oota kuni täidis on tahkunud ja serveeri.
1.UUSAEG SUURTE MUUTUSTE AEG On kolm suurt ajastut : vanaaeg,keskaeg ja uusaeg .Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17.sajandi esmesel poolel Euroopas suur kriis
- : 2014 1. 1.1. -- , , . , . . , . 1.2. - . . - , , . , , . , , , , , . 500 , . : , . . . - «» . , . . 1.3. . . , , . , . , , . , ( , ) . : , , , , , . 1.4. , 4 , , , . . , , , , , . , . , 3 6 , . - . . , 10 12 . . , . , . , , , , . , , . 1.5. , " ". , . , 2- .. . p , , . 15 . , . ( ), ( , , ), , , , , , , . , . , ...
Talupojad jäid aga usuvõistlustest kõrvale. Reformatsiooni algus prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples väljendas samalaadseid vaateid, nagu Martin Luther( tegi seda enne Lutherit). Ta ütles, et Piibel on ainuke usutõe allikas. Ta tõlkis Piibli prantsuse keelde. Peale esimese osa tõlkimist pidi ta põgenema, kuid tal oli rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta pöördus tagasi Pariisi ja sai kuninga bibliotekaariks. 1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu. Hugenotid suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel. Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid. Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel.
w 480 160 480 128 0 w 480 160 480 176 0 w 480 176 576 176 0 w 832 80 832 128 0 w 832 128 1088 128 0 w 1040 208 1136 208 0 w 1088 176 1136 176 0 w 1088 128 1136 128 0 151 1200 160 1344 160 0 3 5 w 1136 208 1184 208 0 w 1136 176 1136 160 0 w 1136 160 1200 160 0 w 1136 128 1136 144 0 w 1136 144 1200 144 0 w 1184 208 1184 176 0 w 1184 176 1200 176 0 w 928 608 928 592 0 w 928 592 960 592 0 w 1120 80 1344 80 0 w 1104 352 1344 352 0 w 1104 480 1344 480 0 w 1040 576 1344 576 0 151 1424 352 1520 352 0 5 5 w 1344 80 1376 80 0 w 1376 80 1376 320 0 w 1376 320 1424 320 0 w 1344 160 1344 336 0 w 1344 336 1424 336 0 w 1344 352 1424 352 0 w 1344 480 1344 368 0 w 1344 368 1424 368 0 w 1344 576 1376 576 0 w 1376 576 1376 384 0 w 1376 384 1424 384 0 w 1520 352 1536 352 0 w 1536 352 1600 352 0 x 302 101 326 104 0 24 x1 x 304 138 328 141 0 24 x2 x 304 198 328 201 0 24 x3 x 304 245 328 248 0 24 x4
Calvin arendas Zwingli õpetust. Ta lähtus usuküsimuste tõlgendamisel ainuüksi piiblit, mitte kiriku traditsioonist ja kirikuisadest, kuid tema arvates oleks pidanud pühakiri olema ühiskonna ilmaliku poole korralduse mudeliks. Calvini toetajaks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukaimaks protestantlikest liikumistest. Rahvastiku kasv ja väikesed tulud põhjustasid linnades vaeste rahulolematust. 1520. aastatest alates toimusid rahvarahutused mitmel pool Euroopas. Inglismaale jõudis reformatsioon hiljem kui Saksamaal ja mõnedes teistes riikides, täpsemalt aastal 1529, kui Henry VIII kutsus kokku parlamendi ja hakkas peale seda seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni teostama. 1534. aastal kuulutati Inglise kirikupeaks kuningas ja lahkuti Rooma katoliku kiriku alt ning uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kõik
RENESSANSS Renessanss 14.-16.sajand · Mõistega "renessanss" (pr renaissance taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16.sajandi kultuuriga. · Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Teadus ja ajalugu · Galileo Galilei (1564-1642) valmistas esimese teleskoobi. · Johann Gutenberg (1400-1468) leiutas trükikunsti. · Martin Luther (1483-1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). · Christoph Kolumbus (1451- 1506) avastas 1492.a. Ameerika. Eesti · 1558-1583.a....
Raffael Üldist Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi sündis 6.aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas. Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Isa oli õuekunstnik ja ema suri, kui Raffael oli väike. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508
1519. aastal toimus Leipzigis mitu väitlust, milles osales ka Luther ning et tekkinud täbarast olukorrast väitluses välja tulla, esitas Luther käsitluse õigest teoloogilisest argumentatsioonist, mille järgi on Piibel kõigist kirikuisadest suurem autoriteet ja mõistetav ka ilma nende tõlgendusteta. Leipzigi väitlusel oli suur mõju Lutheri hilisemale arengule. Ühtlasi osutas väitlus ka sellele, et tõusnud oli uus suund reformatsioon. 15. juunil 1520 väljastas Paavst Leo X Roomas kirikuvandeähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada. Selle peale põletas Luther ka paavsti bulla, mõningad skolastikute teosed ja kanoonilise õiguse. Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521 lõpliku kirikuvande-bulla, millega Luther suleti väljaspoole kristlaskonda ja määrati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
