= 24,85 x = i =1 n 13 2. Kaalutud geomeetriline keskmine; n - fi f x g = i=1 x1 1 · x2f 2 · ... · xnf n = 61 * 71 * 101 * 121 * 151 * 201 *211 * 30 2 * 311 * 331 * 521 * 561 = 13 = 13 ( ei olnud sellist arvutit et oleks saanud vastuse arvutada) 3. Kaalutud harmooniline keskmine: n - f i =
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see...
Ye Shiwen of China broke the world record held by Stephanie Rice in the women's 400m Individual Medley by clocking 4:28.43. Weightlifting Lulu, weightlifter from China, created a new world record in the women's 75 kg category at the 2012 Summer Olympics by lifting a total of 333 kg. Ilya Ilyin of Kazakhstan set a new world record in the Men's 94kg weightlifting by lifting 233 kg. Tatiana Kashirina of Russia set a new world record in the 75kg snatch by lifting 151 kg. Lu of China set a new world record by scoring a total 379 in the Men's 77kg weightlifting. Kim Un Guk of Democratic People's Republic of Korea set a world record in the Men's 62kg category with a total of 327 kg. Zulfiya Chinshanlo of Kazakhstan set a new world record in the women's 53kg weightlifting in the clean and jerk by lifting 131 kg. Cycling British team of Sir Chris Hoy, Philip Hindes and Jason Kenny set a new world record in the Team Sprint.
$ 3 0.000005 382.7625821439906 83 5 50 I 256 560 328 560 0 0.5 w 256 600 264 600 0 w 256 560 256 512 0 w 256 512 384 512 0 I 296 600 360 600 0 0.5 w 416 560 328 560 0 w 416 560 416 616 0 w 440 560 416 560 0 w 416 616 416 656 0 w 440 656 416 656 0 w 440 576 360 576 0 w 440 616 360 616 0 w 360 576 360 600 0 w 360 616 360 600 0 w 384 512 384 600 0 w 384 600 384 696 0 w 440 696 384 696 0 w 440 600 384 600 0 w 296 600 264 600 0 w 264 600 264 528 0 w 400 528 264 528 0 w 440 680 400 680 0 w 440 640 400 640 0 w 400 528 400 640 0 w 400 640 400 680 0 x 61 146 77 149 0 24 A x 64 537 80 540 0 24 B x 52 177 78 180 0 24 a0 x 54 210 80 213 0 24 a1 x 51 249 77 252 0 24 a2 x 52 278 78 281 0 24 a3 x 55 690 81 693 0 24 b3 x 53 647 79 650 0 24 b2 x 50 610 76 613 0 24 b1 x 48 569 74 572 0 24 b0 w 96 240 192 240 0 w 96 272 232 272 0 w 136 384 136 424 0 w 168 344 168 384 0 w 1616 208 1576 208 0 w 1616 200 1616 208 0 w 1624 200 1616 200 0 w 1624 240 1576 240 0...
Tulumaks 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Perioodi puhaskasum -60 400 -177 158 -367 471 -366 121 -369 771 -368 421 -367 071 -365 721 -323 196 -322 521 Akumuleeritud kasum -60 400 -237 558 -605 030 -971 151 -1 340 923 -1 709 344 -2 076 415 -2 442 137 -2 765 333 -3 087 855 Kesmine laekumisperiood 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 RNK (laekub samas perioodis) 0 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 RNK (laekub järg
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. ÜLDISELT JA SISSEJUHATAVALT...............................................................................2 2. ESIMESED KLASSIKALIST MUUSIKAT KÄSITLEVAD TEKSTID INDIAS.........3 3. SAGTA MUUSIKATEADUS.......................................................................................4 3.1. Svara............................................................................................................................................... 4 3.2 Rga................................................................................................................................................. 6 3.3. Tla ehk rütm....................................................................................................................
võimalusi kehtivas TsMS-s leida võib. Antud teema läbiv küsimus võiks olla, kas kostjale on tagatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kohtuprotsessi kulgemine mõistliku aja jooksul. 12 European Convention on Human Rights European Court of Human Rights Council of Europe F-67075 Strasbourg cedex www.echr.coe.int 13 Astrid Stadler, Practical Obstacles in Cross-Border Litigation and Communication between (EU) Courts, 5 Erasmus L. Rev. 151 (2012) 14 sama 15 sama 7 Üldiselt leiab autor, et kohtud püüavad rakendada maksimaalseid meetmeid , et menetlusosalistele oleks tagatud põhiõigused dokumentide kättetoimetamise osas. Kuid paljudel juhtudel on siiski kättetoimetamine keeruline, üheks levinumaks põhjuseks on see, kui kohtualune väldib teadlikult dokumentide vastuvõtmist. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega
PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes
Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on leidub teda väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud jne. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse om...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA HISPAANIA Referaat Juhendaja: Ene Külaot Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 1...
AEROFLOT Kristiina Kass RB13 Ajaligu 9. veebruar 1923- Nõukogude venema otsustas organiseerida tsiviillennandust. 17 märts 1923- asutati lunnundus ühing Dobroljot, mille eesmärgiks oli reisijate, posti ja muu kauba vedu sise- ja välisliinidel. 12 veebruar 1932- moodustati "Dobroljoti" põhjal Tsiviillennunduse Peavalitsus ja ühtlasi loodi riigi tsiviillennundusettevõttele ametlik lühinimi "Aeroflot". 1938 sai "Aeroflot" maailma suurimaks lennundusettevõtteks ja selleks jäi ta kuni NSV Liidu lagunemiseni. 1976 sai "Aeroflot" maailma esimeseks lenndusettevõtteks, mis vedas aasta jooksul üle 100 miljoni reisija. Põhiliselt jäid tema lennud NSV Liidu piiresse, aga siiski ulatus tema regulaarliinide võrk viiele kontinendile. 1992 korraldati "Aeroflot" tegevus ümber. Sellest eraldus üle 300 ettevõtte, millest mõned olid nii väikesed, et nende lennuparki kuulus kõigest mõni üksik lennuk. 1994 reor...
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
F0=A cmp B (vordlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=xor A, B (inverteerida sona A B-nda biti vaartus) F3=A nand B $ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 L 160 48 128 48 0 0 false 5 0 L 160 72 128 72 0 0 false 5 0 L 160 96 128 96 0 0 false 5 0 L 160 120 128 120 0 0 false 5 0 L 160 168 128 168 0 0 false 5 0 L 160 192 128 192 0 0 false 5 0 L 160 216 128 216 0 0 false 5 0 L 160 240 128 240 0 0 false 5 0 L 1152 712 1152 752 0 1 false 5 0 L 1120 712 1120 752 0 1 false 5 0 I 1096 704 1096 672 0 0.5 I 1176 704 1176 672 0 0.5 150 1072 632 1072 600 1 2 0 150 1112 632 1112 600 1 2 0 150 1152 632 1152 600 1 2 0 150 1192 632 1192 600 1 2 5 w 1096 704 1096 712 0 w 1096 712 1120 712 0 w 1176 704 1176 712 0 w 1176 712 1152 712 0 152 1504 168 1584 168 1 4 0 152 1504 224 1584 224 1 4 0 152 1504 280 1584 280 1 4 0 152 1504 344 1584 344 1 4 0 M 1584 168 1648 168 0 2.5 M 1584 224 1648 224 0 2.5 M 1584 280 1648 280 0 2.5 M 1584 344 1648 344 0 2.5 150 ...
5. Pusan 000 000 445 968 809 356 10 790 9 690 9 286 8 280 6 506 6. Rotterdam 7 143 920 604 052 757 787 311 10 653 8 923 7 619 6 428 4 194 7. Dubai 5 151.955 026 465 222 883 264 8. Kaohsiung 10 256 9 774 9 470 9 714 8 843 365 8 493 6 829 670 000 115 052 9 889 8 861 8 087 7 003 5 373 9. Hamburg 6 137 926
igast konkreetsest üksikjuhtumist. Põhimõtteliselt on kaitstud kõik arvamused ja informatsioon, isegi kui need on sokeerivad , riigi jaoks ebameeldivad või ebatavalised. Samas on seesuguseid arvamusi võrdlemisi lihtne piirata. Näiteks analüüsis Riigikohus Internetti ülesriputatud teksti, kus väidetavalt maausuliste huve esindanud isik kutsus üles muu hulgas likvideerima kõik kristlased ning juudid ja purustama kirikud. Lauris Kaplinski anti kohtu alla KarS § 151 järgi süüdistatuna selles, et ta koostas ajavahemikus 1995-1998 teksti "Meie võitlus", mis olles suunatud juutide, kristlaste ja demokraatide vastu 6 Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend asjas nr. 103 ,,Lingens vs Austria" 7 ,,Kas kaubanduslik sõnavabadus väärib põhiseaduslikku kaitset?" K. Saaremäel Juridica 2002, nr 9 8 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 313 5
64 30 14,2 4,8 4096 68,5 200,7 23,4 32,6 -2,6 6,7 76 40 26,2 14,8 5776 388,1 684,7 220,0 38,9 1,1 1,3 95 50 45,2 24,8 9025 1121,6 2040,0 616,7 48,8 1,2 1,4 299 151 0,0 0 21065 3227,167 6164,8 1700,8 11,5 x= x i = 299 = 49,8 n 6 y= y i = 151 = 25,2 n 6 xi = xi - x yi = yi - y y^ i = y + bxi
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
Hõbeda toodang mõnes kapitalistlikus riigid (t) Riik 1970 1974 1976 1978 1980 1982 Ameerika Ühendriigid 1400 1050 1068 1225 1006 1252 Argentina 88 96 70 64 73 84 Austraalia Ühendus 856 674 722 837 792 888 Boliivia 148 179 177 196 176 151 Honduras 117 118 114 87 54 68 Jaapan 343 228 289 301 268 306 Kanada 1423 1332 1281 1267 1070 1291 LAV 110 83 88 97 222 218 Mehhiko 1332 1168 1326 1579 1473 1550
Utria dessant Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919, kus Eesti Meredessantpataljoni ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessantrühmi juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Dessant oli edukas kuna seele tagajäjel vabastati punavägedest Narva. Dessandi ettevalmistus Udria dessandiks ettevlmistumine algas 12. jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid: Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "Lennuk" Narvat, Hungemburgi, Vaivarat, ja Jõhvit ja "Lembit" Aserit, Purtset, Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema. Pitka Pitkale. Tallinn kel...
Sissejuhatus KORROSIOON- see nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kand...
säilinud töö. · Verrocchio maalile "Kristuse ristimine" on Leonardo väidetavalt maalinud tausta. · Ka vasakpoolne põlvitav ingel on Leonardo maalitud. "Tobias ja ingel" Verrocchio koolkond Tempera puidul 83,6 x 66 cm Londoni Rahvusgalerii http://www.planetsvg.org/2010/01/tobias-and-angel-leonardo-da-vinci.html "Kristuse ristimine" (u 1480) Tempera- ja õlivärv, Tahvelmaal 177 x 151 cm Uffizi, Firenze http://imagesbible.com/ANGLAIS/ANG_FICHES/ANG_samuel.htm Leonardo maalitud inglid Väljalõige maalilt "Kristuse Ristimine" http://www.oceansbridge.com/oil-paintings/product/48421/baptismofchrist · 1470 a. lõi Leonardo suhteliselt vähe teoseid. · 1478 a. alustas kahe neitsi Maarja pildi tegemist. · "Benois' madonna" · "Madonna nelgiga" (Müncheni madonna)
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
.................................... Freudi teooria inimese seksuaalsusest ja selle kujunemisest Referaat Tallinn 2013 Sigmund Freud sündis 6. mail 1856. aastal ning oli Austria neuroloog. Ta on loonud mitmeid teooriaid, mille hulgas on ka psühhoseksuaalse arengu teooria. Freudi jaoks oli kõige olulisem seksuaalsus ja iha. Ta arvas et see ei motiveeri mitte ainult täiskasvanuid vaid ka lapsi ja isegi imikuid. Kui ta oma ideedega esmakordselt Viinis välja tuli, polnud keegi nõus neist rääkima, sest sellel ajal oli isegi seks täiskasvanute jaoks tabu. Ta väitis, et tegelikult on orgasmi võime inimestel sünnist saati neuroloogiliselt olemas. Freudi jaoks polnud aga mitte ainult orgasm kogu asja motivaator, vaid igasugune naha helladest kohtadest puudutamine. Nii lastele kui täiskasvanutele meeldivad kallistused musid ja muud õrnutsevad toimingud. Nii p...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
618 84.15 75.699 91.944 82.037 189.906 198.311 200.899 205.929 175.935 237.846 211.791 74.817 68.738 75.183 75.661 68.063 82.669 73.762 19.035 20.394 20.856 21.915 16.296 18.288 16.683 155 142.6 151.9 155 136.4 161.2 145.7 299.952 286.402 294.274 299.974 223.282 263.444 233.029 697.5 641.7 683.55 697.5 613.8 725.4 655.65 997.452 928.102 977.824 997.474 837.082 988.844 888.679 56.03 4.557 3
35 lavalisus, lavastuslikkus, teatraalsus selle sõna kõige otsesemas mõttes. „Teatraalsuse“ all mõeldi kui pildiruumi markeeriv pildipinna lõhkumist, mis muudab pildiruumi lavaruumiks ja 36 pildiraami lavaportaaliks. Kuid Davidi kunstiteoreetikas näis kunstipoliitika sageli olevat 32 Kartna 1991: 151 33 Lindsay 1960: 146 34 Kartna 1991: 151 35 Priimägi 2005: 970 36 Priimägi 2005: 981 10 esteetikast tähtsam. Nii võibki vaadelda Davidi loomingut eelkõige kui sotsiaalkriitilist vastuseisu rokokoolisele frivoolsusele nii poliitikas kui ka moraalis.37 2.1. TUNTUIMAD TÖÖD Davidi isikupärase stiili alguseks on 1784. aasta, mil valmib kuulus teos „Horatiuse vanne“. See oli esimene töö, milles klassitsismi programm järjekindla kehastuse leidis ja tekitas seega
RIGHT(tekst;[ n ]) Eraldab tekstist n parempoolset märki, vaikimisi 1 TRIM(tekst) Eemaldab tekstist tühikud, jättes sõnade vahele ühe tühiku Tekstid salvestatakse ASCII koodis, kus igale märgile vastab kindel arv (8-bittine kood) Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207
902 1121,6 2040, 616,6 48,81±3, 95 50 45,17 24,83 5 4 03 9 48,81 1,189 1,415 3 29 15 210 3227,1 6164, 1700, 9 1 0,00 0,00 65 7 83 83 151 0 11,48 x x 299 i 49,83 n 6 y yi 151 25,17 n 6 xi xi x y i y i y ei y i yˆ 10.1 a ja b hinnangud b x y i i 3227,17
jm). Geograafilise tähise õiguskaitse on tähtajatu. Taotleja ja kasutaja vt seadusest ja artiklist. Kirjandus Kaubamärgiseadus RT 1992, 35, 459; 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907; 2001, 27, 151; 56, Patendiseadus RT I 1994, 25, 406; 1996, 49, 953; 332; 56, 335 1998, 64/65, 1003; 107,1768; 1999, 84, 764; 2001, Geograafilise tähise kaitse seadus RT I 1999, 102, 27, 151 907 (+ muudatused) Kasuliku mudeli seadus RT I 1994, 25, 407; 2000, Äriseadustik § 12 lg 3 ja 31 19, 117; 2001, 27, 151 Sordikaitseseadus RT I 1998, 36, 553; 2000, 10, 56 Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus RT I 1998, Patendivoliniku seadus RT I 2001, 27, 151 108, 1783; 2001, 27, 151 Kalmet: Geograafilised tähised õiguskaitse
S1 0 113 119 123 486 113 121 122 119 138 152 S2 0,35 120 138 152 585 120 138 151 0,51 128 152 171 S3 0,65 127 150 168 487 126 148 165 156 190 217 S4 0,95 161 197 224 488
20 ± 400 - 4 4 25 20 ± 400 - 400 20 ± 0 20 ± 0 20 x= = = = = = 2,5. 24 8 8 8 8 Sellel võrrandil on kaks võrdset lahendit x1 = x2 = 2,5. Näide 4. Lahendame ruutvõrrandi 2x2 + 3x + 20 = 0. Selles võrrandis a = 2, b = 3 ja c = 20. Asendame need arvud lahendivalemisse, saame - 3 ± 9 - 4 2 20 - 3 ± 9 -160 - 3 ± - 151 x= = = . 22 4 4 Sellel võrrandil puuduvad lahendid, sest negatiivsest arvust ei saa ruutjuurt leida. Kui a on negatiivne arv, on kasulik enne lahendivalemisse asendamist võrrandi mõlemaid pooli -1-ga jagada (või korrutada). Näide 5. Lahendame ruutvõrrandi -3x2 - 5x + 2 = 0. -3x2 - 5x + 2 = 0 : (-1) 3x2 + 5x - 2= 0 a = 3, b = 5 ja c = -2
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. La...
Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe...
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härj...
Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe...
04 € 9 10 11 12 sionifondi tulusus aasta baasil on 5,28% ning lt. 50 € 0.44% 0 € 100 € 0.44% 0 € 151 € 0.44% 1 € 201 € 0.44% 1 € 252 € 0.44% 1 € 303 € 0.44% 1 € 355 € 0.44% 2 € 406 € 0.44% 2 € 458 € 0.44% 2 € 510 € 0.44% 2 € 562 € 0.44% 2 €
suhtlemine ja koostöö. Erinevate vaatlusvormide kasutamisel on leitud, et lapse jaoks loomulikus keskkonnas esinev käitumine ei pruugi tavatingimustest erinevas keskkonnas üldse ilmneda (Gardner, 2000), - seega on soovitatav last vaadelda temale turvalises ja tuttavas keskkonnas. Kasutatud kirjandus: Allik, J. & Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 151. Butterworth, G. & Harris, M. (toim.) (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 39; 167-170. Kikas, E. (toim.) (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 247-249; 144-147; 41.
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
RIGHT(tekst;[ n ]) Eraldab tekstist n parempoolset märki, vaikimisi 1 TRIM(tekst) Eemaldab tekstist tühikud, jättes sõnade vahele ühe tühiku Tekstid salvestatakse ASCII koodis, kus igale märgile vastab kindel arv (8-bittine kood) Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206
mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karas tus jookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve (vt asotoiduvärvide loetelu). Asotoiduvärvid E 102 Tartrasiin E 110 Päikeseloojangukollane E 122 Asorubiin E 123 Amarant E 124 Erkpunane 4R E 129 Võlupunane AC E 151 Briljantmust BN E 154 Pruun FK E 155 Pruun HT E 180 Litoolrubiin BKTOIDU LISAAINED Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus. E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. Toidu pakendil oleval koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks "säilitusaine vääveldioksiid" või "säilitusaine E 220".
Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras. 158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151 Külgvatsakesed (2) mõlemas suurajupoolkeras. Kolmas ajuvatsake kitsas, pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju. Neljas ajuvatsake asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesaned Raamat, joonis 154
N 80 165 ei ei N 56 170 jah jah M 72 182 ei jah M 70 164 ei jah N 49 162 jah jah N 64 164 ei jah M 98 185 ei ei N 38 151 jah jah M 67 168 ei jah M 88 177 ei ei N 82 184 ei jah M 101 199 ei jah suurim kaal 101 väikseim kaal 38 suurim pikkus 199 väikseim pikkus 151 Hinnang normaalkaalus Naiste arv: 7
--: , 2004. -- . 640. -- ISBN 5-222- 04826-8 . . -- : . , 2007. -- . 280. . . -- : , 2008. -- . 816. -- ISBN 978-5-699-25684-6 . . -- - -: , 2009. -- . 446. -- ISBN 978-5-222-14095-6 Zimna M. Vysockis ( , ). -- : , 2008. -- . 240. -- ISBN 978-9955-16-231-5 . . . . -- .: «», 2002, 2005, 2008. -- . 304. -- ISBN 978-5-8159-0800-0 . . . -- .: , 2005. -- . 304. -- ISBN 5-9697-0014-2 . A. . . -- .: , 2005. -- . 151. -- ISBN 5-88972-005-8 . A. . (2-, ). -- .: , 2008. -- ISBN 5-88972-005-8 Irena Wysocka Mój brat Wysocki. U ródel. ( ). -- : Collegium Columbinum, 2007. -- . 174. -- ISBN 978-83-89973-50-4 . . . -- -: , 1983. . . : . -- : , 1992. -- . 302. -- ISBN 5-87364-004-1 , . . . : :5-11 . -- .: , 2005. -- . 126. -- ISBN 5-93196-319-7 . , . -- .: , 2005. -- . 288. -- ISBN 5-17-023892-4 . . . -- .: , 2005. -- . 416
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
7.Kogu rahvastiku peale Lõuna-Koreas on oodatav keskmine eluiga 74.3 aastat. Meesti oodatav eluiga erineb naiste omast 7.57 aasta võrra, seega meeste keskmine oodatav eluiga on 70.75 aastat ning naiste 78.32 aastat. Põhja-Koreas on kogu rahvastiku keskmine oodatav eluiga 70.07 aastat, seega 4.23 aastat väiksem kui Lõuna-Koreas.Meeste keskmine oodatav eluiga on samuti Lõuna-Korea omast väiksem- 67.41 aastat ning naise oodatav eluiga 72.86 aastat. 8.Lõuna-Korea on maailmas 151 kohal AIDS-i haigeatunute hulgas. 2007. Aastal oli Lõuna- Koreas täiskasvanute hulgas vähem kui 0.1% AIDS-i haigestunuid. AIDS-iga elavaid inimesi on Lõuna-Koreas 13000 inimest, mis seab Lõuna-Korea maailmariikide seas 93 kohale.AIDS-i surnuid oli aastal 2007 rohkem kui 500 inimest. Sellega võib järeldada, et vaatamata Lõuna-Korea suurele rahvaarvule ei ole seal AIDS-iga eriti suuri probleeme 9. Vanuseline jaotus: 0-14 aastased: 16.8% 15-64 aastased: 72.3% Üle 65. aastased: 10.8%
(7,10) 15 126 126 141 141 (8,10) 9 97 132 106 141 (9,10) 5 88 136 93 141 (10,11) 30 141 30 171 171 (10,12) 20 141 151 161 171 (11,13) 7 171 171 178 178 (12,13) 7 161 171 168 178 Täielik ja vaba ajareservid: Töö (i,j) Täielik ajareserv Vaba ajareserv ( rijtäielik = T jh T iv tij ) ( rijvaba = T jv T iv tij )
142 8 143 142.3 71 536.6 132.3 9 142 10 100 11 99 99.3 658 950.4 692.3 12 99 13 150 14 151 150 34.56 1105.6 31.3 149 198 198.5 198.4 24.47 1926.8 12.7 Prk nr 198.6 20 1 20.8 20.6 169 404.6 417.7 2 20.9 3 14 4 13.4 13.8 193 778.7 247
77 219 505 33 25.55 42.68 1115. 225 43 879 34 32.43 - 1324. 117 37.63 476 28 35 9.568 77.70 479.5 054 795 662 36 29.08 - 1217. 422 3.758 779 11 37 21.88 36.06 955.0 111 151 683 38 20.80 37.44 911.2 474 328 422 39 18.41 - 756.3 697 17.16 499 3 40 2.864 - 116.1 192 4.101 942 86 Lineaarse korrelatsioonikordaja leian funktsiooniga CORREL(). corr X Y X 1 0.995 699 Y 0.995 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
