LISAAINED 1. Twix šokolaadibatoon 51 g Tootjamaa: Poola E442 - sojaletsitsiin E500 – kergitusaine Looduslik vaniljeekstrakt 2. Kompvekid Miisu 150 g Tootjamaa: Leedu E500 – taigna kergitusaine Sojaletsistsiin Fermendid 3. Vaarikadžemm 450 g Tootjamaa: Holland E440 – želeeriv aine E330 – happesuse regulaator 4. Itaalia salatikaste 375 g Tootjamaa: Eesti, Põltsamaa E407 – paksendaja E415 – paksendaja E202 – säilitusained E211 – säilitusained 5. Choco Crisps hommikuhelbed 250 g
märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Populaarne oli graafika ning 1968. aastal alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst, eriti fotomontaazil põhinev. Jaan Elken (s 1954) "Kajakas" (1982) 135 x 150 Eesti kunstimuuseum hüperrealism õli/lõuend Jüri Arrak (s 1936) "Jüri võitlus lohega" (1979) 35 × 45 graafika Eesti kunstimuuseum Tiit Pääsuke (s 1941) "Poiss viiuliga" (1980) 140 × 150 hüperrealism õli/lõuend Eesti Kunstimuuseum Kasutatud kirjandus https://et.m.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst#Eesti_kunst_1975%E2%80% 931990 http://www.tartmus.ee/et/naitused/kajakas1.html http://noar.eu/et/kunstnik/juri-arrak/ https://www.e-varamu
d k =¿ 23,96 Δ k =¿ 0,0048mm hk =¿ 29,92 k =¿ 0,0104mm Δ¿ 6mm 8mm δ=0,0032% δ=0,0069% Δ δ= ∙100 % 150 23,97+23,96+ 23,97+23,96+23,97 dk= =23,966 mm 5 Δ 1=d k −d1 =23,97−23,966=−0,004 mm 0,004+0,006+ 0,004+0,006+ 0,004 ∆ k= =0,004 mm 5 29,92+29,93+29,94 +29,94+29,91 hk = =29,928 mm 5 ∆1 =hk −h1=29,928−29,92=0,008 mm 0,008+0,002+0,012+0,012+0,018
..) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ... tootmisprotsessi sisendid; L tööjõud, K kapital; TOOTMISFUNKTSIOON Saab esitada ka tabelkujul või graafiliselt. Näide: saadava koguprodukti (väljund) sõltuvus kasutatud tööjõust (sisend): Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 3 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163
EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID 1. Tabeli analüüs. Eesti rahvaarvu muutumine 13.–18. sajandil. Aeg Ligikaudne arv 13. sajandi keskpaik 150 000 14. sajandi keskpaik 100 000 16. sajandi keskpaik 300 000-400 000 17. sajandi I pool 120 000-140 000 1695 350 000-400 000 1712 150 000-170 000 18. sajandi keskpaik 500 000 1.1. Nimetage kaks üldist põhjust, millest on tingitud rahvaarvu vähenemised 13.–18. sajandil.
Evolutsiooni tõendid Bio IV Kivistised · Paleontoloogia · Luud, karbid, seemned, lehed, taime puitunud osad; ihnofossiilid · Kumbaid rohkem: maismaa- või veeloomi? · Settekivimid: lubjakivi, savid, kildad, liivakivi, vulkaaniline tuhk Ihnofossiilid trilobiit 2paikne Fossiliseerumine · Mineraliseerumine (kaltsiit, räni, püriit, apatiit) · Merevaik · Mumifikatsioon · Turbarabad Fossiliseerumine · jää Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Suhte Stratigraafia line 500-400 mln Ülem-Kambrium Alam-Ordoviitsium vanus lubjakivi glaukoniitliivak...
ja Lääne-Siberi madaliku vahel Euroopa ja Aasia piiril; pikkus 2000 km, laius 60-150 km. Jaguneb Polaar-, Lähispolaar-, Põhja-,Kesk-ja Lõuna- Uuraliks. Kõrgeim tipp Narodnja (1895 m) asub Lähispolaar-Uuralis. Maavarariks; mäe-ja masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad tipud on Narodnaja Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning Jamantau (1640 m) ja kahetipuline Iremel (1590 ja 1450 m) Lõuna-Uuralis. Pilt Pilt Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uural4
214002 Dor Blue juust 50% 100 g 5 1.1 214003 ARLA juust Kvibille Grädd.140g 10 1.48 214006 Juust ROSENBORG sinihallitus 125g 8 2 214073 FETAKI juust 500 g 24 2.19 214071 Juust Camembert 125 g 24 2.48 214157 Juust Atleet viil vaakumis (ca 150 g) 1 7.02 214158 Juust Eesti viil vaakumis (ca 150 g) 1 7.02 214004 ARLA juust Kvibille Grädd.3kg 1 27.49 Leida nimetuse alusel kauba kood ja hind nimetus kood hind Juust Atleet viil vaakumis (ca 150 g) veeb INDEX & MATCH Otsimine vertikaalses tabelis
3 kohviautomaat 1 26494 26494 10 2649,4 4 pesumasin 1 4990 4990 20 998 5 kuivati 1 7431 7431 20 1486,2 6 juuste pesemis tool 2 10710 21420 10 2142 7 maniküüri tool 2 750 1500 10 150 8 laualamp 2 319 638 20 127,6 9 televiisor 1 4590 4590 20 918 10 diivan 2 3850 7700 20 1540 11 diivani laud 1 2990 2990 10 299 12 riiul 1 2299 2299 10 229,9
Alus: Praktiline kulinaaria Tooraine: kamajahu Algretsept: Tooraine vajadus vastavalt ülesandele Kadu Bruto Neto Bruto Neto Märkused: % p/g p/g p/g p/g 1. Kamajahu 250 g 250 g 2. Hapukoor 200 g 200 g 3. Kohupiim 150 g 150 g 4. Mesi 4 sl 4 sl 5. Liköör Vana Tallinn 5 cl 5 cl 6. Külmutatud 100 g 100 g mustadõstrad 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. Tooraine kaal: 250 g 250 g Roa väljatulek: LISANDID: 1. Kaunistamiseks 2. Kaerahelbed 250 g 250 g 3. Suhkur 4. Pealepuistamiseks tuhksuhkur Valmistamine: 1
4 Rakvere Ametikool Egert Moones Spetsifikatsioon Detail Detaili mõõtmed mm Tooriku mõõtmed mm jrk.nr nimetus arv materjal pikkus laius paksus pikkus laius paksus 1 Lengi püstpuu 18 kuusk 1240 140 42 1400 150 50 2 Lengi ülemine rõhtpuu 9 kuusk 1120 140 42 1400 150 50 3 Lengi alumine rõhtpuu 9 kuusk 1120 140 42 1400 150 50 5 Rakvere Ametikool Egert Moones Materjalide kulu ja maksumus ühi jrk.nr Materjal kogus hind kr summa kr
Kreekapitsa 282 Koorene krevetipitsa 270 Kolme juustuga pitsa 385 Kanapitsa 367 Jalapenopitsa 250 Hakklihapitsa 300 2018.aasta 1. kvartal Mrs. Pizza 450 Juustupitsa 400 Kurgipitsa 150 Kalkunipitsa 300 Viineripitsa 450 Kebabipitsa 300 Tuunikalapitsa 180 Singi-šampinjonipitsa 300 Salaamipitsa 330 Pestopitsa 280 Kreekapitsa 285 Koorene krevetipitsa 270 Kolme juustuga pitsa 400
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaa...
juurtega, ükskõik kuhu elutee meid maailmas ka viib. See on vaimne ja väärtuspõhine side Eestiga, mis sügaval südamesopis meid ikka siia tagasi kisub. MINA JÄÄN. XII noorte laulu- ja tantsupeo sõnumid JÄRGMINE ÜLDLAULUPIDU Järgmine XXVII üldlaulupidu ja XX üldtantsupidu toimub 28. juuni - 30. juuni 2019, Tallinnas TARTU LAULUPIDU 2019 TARTU LAULUPIDU 2019 | LAULUPIDU 150 TARTUS · 2019 tähistab 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, mis toimus 1869. aastal Tartus. · Traditsiooni ajaloolises sünnipaigas tähistatakse laulupeo sünnipäeva muidugi laulupeoga 28. juuni kuni 30. juuni 2019, esinevad Tartu laululaval kõik kooriliigid, puhkpilliorkestrid ning rahvatantsurühmad. · 2019. aasta suvel toimuva XXVII üldlaulupeo muusikaliseks juhiks valiti dirigent Peeter Perens ning XX tantsupeo pealavastajaks tantsujuht Vaike Rajaste.
13 I 195 ### 41 0.12 I 195 ### 42 0.12 I 195 ### 42 0.13 I 195 ### 45 0.13 I 195 ### 50 0.16 I 195 ### 58 0.23 I 195 ### 71 0.32 I 195 ### 87 0.49 II 190 ### 95 0.72 II 190 ### 110 1.06 II 190 ### 125 1.46 II 190 ### 142 1.9 II 190 ### 161 2.16 II 190 ### 166 2.42 II 190 ### 160 2.27 II 190 ### 150 2.16 II 190 ### 161 2.31 II 190 ### 171 2.97 II 190 ### 184 3.58 II 190 ### 192 3.63 II 190 ### 197 3.68 II 190 ### 174 2.97 II 190 ### 145 2.34 < 200 ### 141 1.96 < 200 ### 125 1.67 < 200 ### 115 1.52 < 200 ### 114 1.13 < 200 ### 138 1.78 < 200 ### 150 2.16 < 200 ### 122 2.62 < 200 ### 122 2.62 < 200 ### 149 3.88
TK Ruudu kujuline. S=a*a a=1,688m2 Sp~2,848m2 Ukse kõrgus=2,1m Ukse pindala=1,969m2 Sk=Pp*h-uksed, aknad. Sk=15,287m2 WC Ristküliku kujuline. Sp=a*b a=1,688m b= 1,188m Sp=2,004m2 Akna kõrgus=1,5m Sk=Pp*h-uksed, aknad. Sk=12,890m2 MT Ristküliku kujuline. A=2,625m B=2,75m Sp=a*b Sp=7,219m2 Sk=Pp*h-uksed, aknad. Sk=10,75*2,7=29,025-1,969=27,056-4,05~23,0m2 Sk=23,0m2 TK Põrand: 2,848m2 ehituspappi ~9.- 2,848m2 parketti ~320*2,848=911,40.- Seinad: Tapeet -- rulli pindala = 5,5m2 = 150.- 3 rulli = 450.- Lagi: Valge värv = 1L 75.- Liitrist piisab ! WC Põrand: 2,004m2 ehituspappi ~ 7.- 2,004m2 parketti ~ 640.- Seinad: 12,890m2 tapeeti = 3 rulli = 450.- Lagi: Valge värv = 1L 75.- MT Põrand: 7,219m2 ehituspappi ~25.- 7,219m2 parketti ~ 2310.20.- Sein: 23,0m2 5 rulli tapeeti = 750.- Lagi: 7,219m2 2L värvi = 150.- Kulu kokku ~ 5853.-
250 x16= y16= x17= y17= 200 x18= y18= 150 x19= y19= x20= y20= 100 50 0 0 2 4 6 8
Omavõnkeperiood: T=0,37/5=0,074s Teoreetiline väärtus: 2∗π T= ω 9 −6 70∗10 ∗1,433∗10 ¿ ¿ ¿ (2700∗0,00055) ¿ 2 4,8 ∗√ ¿ n2∗π 2 12∗π 2 ω= 2 = ¿ I ∗√ E∗I y / ρ∗A 2∗π T= =0,074 s 84,63 Moonde muutus ajas 200 150 100 50 Moone 0 36.02 36.22 36.42 36.62 36.82 37.02 37.22 37.42 37.62 -50 -100 -150 -200 Aeg, s
põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni 150 m sügavusel. Tursa kudemisperiood kestab veebruarist oktoobrini, olles peamiselt märtsis-mais. Kudemiseks ja toitumiseks võtab tursk tavaliselt ette väga pikki rännakuid. LEST (Platichthys flesus). Esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud magestunud lahtedes ja avameres enam kui 150 meetri sügavusel. Olemas on kaks ökoloogilist rühma: sügaval kudev lest ning rannikul kudev lest. Noored kalad veedavad esimesed eluaastad madalates rannikupiirkondades mõne meetri sügavusel.
I teor, γ I f, µA cos²γ µA 0 100 0,03 3 10 97 0,97 97 20 89 0,88 88 30 77 0,75 75 40 62 0,59 59 50 45 0,41 41 60 28 0,25 25 70 13,5 0,12 12 80 4 0,03 3 90 2,5 0,00 0 100 6,5 0,03 3 110 18 0,12 12 120 33 0,25 25 130 50,5 0,41 41 140 67 0,59 59 150 81 0,75 75 160 92 0,88 88 170 98 0,97 97 180 99 1,00 100 I f ja cos²γ 120 100 80 I f (µA) 60 40 20 0 0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00 1.20 ...
a) tarbijate reaktsioon ei ole eriti tugev; b) nõudlluse elastsus ei muutu; c) nõudlus on elastne; d) nõudlus on mitteelastne. 13 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 4: On teada järgmised andmed: Kauba hind () 6 5 4 3 2 1 Kauba A nõutav kogus (tk) 100 110 120 150 200 300 Kauba B nõutav kogus (tk) 100 150 225 325 500 1100 1) Arvuta tarbija kogukulu (tootja kogutulu) kummagi kauba ostmisel. 2) Joonista kummagi kauba nõudluskõver ja tarbija kogukulu (tootja kogutulu) kõver. 3) Millise nõudluse elastsusega on antud kaupade puhul tegemist? p 6 5 4 3 2 1 qA 100 110 120 150 200 300
Nõudlusfunktsioon esitub kujul q = 420 - 0,3 p 2 . Leia lineaarne pakkumisfunktsioon, kui on teada, et tasakaaluhind on 30 ning hinna 15 juures kujuneb pakutavaks koguseks 105 ühikut. 9 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Lahendus: Kui tasakaaluhind p* = 30 , siis tasakaalukoguse saab leida nõudlusfunktsioonist: q* = 420 - 0,3 30 2 = 150 Lineaarset pakkumisfunktsiooni saame otsida kujul q = a p + b Ülesande tingimuste põhjal saame koostada võrrandisüsteemi: 150 = 30 a + b b = 150 - 30 a 105 = 15 a + b 105 = 15 a + 150 - 30 a 15 a = 45 a = 3 b = 150 - 30 3 = 60 a = 3 Järelikult q = 3 p + 60 b = 60 ARVUTUSNÄITEID Näide 6: Teada on mingi kauba nõudlusfunktsioon ja pakkumisfunktsioon: q D = 3200 - 40 p q S = 360 p Leia:
Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5 Konto Kassapuudujäägid ja ülejäägid deebetsaldo kajastub kasumiaruandes kirje Mitmesugused kulud koosseisus. Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3 Firma ostis X, Y ja Z liiki aktsiaid, makstes X aktsiate eest 23 150 krooni, Y aktsiate eest 15 430 krooni ja Z aktsiate eest 14 110 krooni. X aktsiad müüd üks kuu hiljem 21 500 krooni eest, Y aktsiad kaks kuud hiljem 20 140 krooni eest ja Z aktsiad kolm kuud hiljem 17 150 krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist: Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.jaanuar Algvaru 100 80 6.jaanuar Ost 60 90 13.jaanuar Müük 70 200 21.jaanuar Ost 150 90 24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30.jaanuar Müük 30 - 250 a) Koostada jaanuarikuu kasumiaruanne, näidates ära järgmised read: Müügitulu, Müüdud kaupade omamaksumus, Brutokasum. Kasuatada: · LIFO-meetodit · FIFO-meetodit
Keila Paide Tallinn Tartu Narva Pärnu Kohtla-Järve Maardu Viljandi Rakvere Sillamäe Kuressaare Võru Valga Jõhvi Haapsalu Keila Paide Lehekülg 7 Haapsalu Keila Paide Eesti_linnad Lehekülg 8 Puidu läbimüük Liik Jaan Veebr Märts Kogus Hind Summa Kogus Hind Summa Kogus Hind kask 340 150 51000 302 150 45300 390 150 kuusk 245 100 24500 260 100 26000 230 100 mänd 175 80 14000 150 80 12000 190 80 saar 98 180 17640 120 180 21600 67 180 tamm 72 200 14400 55 200 11000 102 200
Osaühingu asutamisotsus 1. Osaühingu ärinimi on OÜ ................ Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tartu maakond Taru linn ja aadress on Eesti Vabariik Tartu maakond Tartu linn Turu 24. Osaühingu tegevusaladeks on: toiduainete kojutoomis teenus. 2. Asutajaks on ................... elukoht ................................... 3.Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on 150 000 krooni. 4.Osakapital jaguneb järgmiselt: 4.1. nimi........................ kuulub osa nimiväärtusega 150 000 krooni. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 150 000 krooni ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. Hiljemalt 01.09.2008a., Tartus. 6. Osa eest tasutakse ainult sularahas. 7. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 7.1. nimi........... , isikukood ................, elukoht ............
Keskmiselt kulus ülesande lahe x- 17 s- 4,5 t= 2,262157 n- 10 x= 3,219106 0,95 sqrt n 3,16 Vastus: Ülesande lahendamiseks kulus keskmisest 17 minutist +/- 3,219 minutit rohkem/vähem. Ehk vahemikust 13,8 minutit kuni 20,2 minutini. Ülesanne 2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 150 kr standardhälbega 75 kr. Leidke x- 150 SE= 7,5 s- 75 x= 15 n- 100 0,95 sqrt n 10 Vastus: Keskmiselt kaupadele kulutatav summa keskmiselt on +/- 15 kr rohkem/vähem. Ehk vahemikust 135 krooni kuni 165 krooni. Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu pro n- 160 p=m/n
perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12 17 Litsents 40 40 18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 137 137 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 110 110 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 9 9 25 Eelmiste perioodide 12 12 kahjum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2504 574 716 656 558
2 25 40 30 22 18 1,33 1,22 0,288 0,201 0,244 3 50 40 28 20 14 1,43 1,43 0,357 0,357 0,357 4 75 40 26 18 10 1,54 1,80 0,431 0,588 0,509 5 100 40 22 12 6 1,82 2,00 0,598 0,693 0,645 6 125 40 21 11 6 1,90 1,83 0,644 0,606 0,625 7 150 40 18 8 4 2,22 2,00 0,799 0,693 0,746 L= 0,1H C= 2,00E-07 F R0= 16 M, ms/ Jrk nr Rs N l, cm cm t, ms Teks, ms T teor, ms 1 0 3 5,3 0,5 2,65 0,88333 0,000889 2 150 1 1,7 0,5 0,85 0,85 0,000895
kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus
KILPKONN Kilpkonnad on kõva luise kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü on passiivne kaitsevahend. Enamikul kilpkonnadest pole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on maismaaliigid. Kõik kilpkonnad sigivad munedes. Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb seljakilbist ja kõhukilbist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tava...
© T. Lepikult 2010 Protsendi mõiste (1) Protsent (tähis %) on üks sajandik vaadeldavast tervikust (arvust, rahasummast, toodanguhulgast jne.): 1 1% = = 0,01. 100 Näide 1 Leiame, kui palju on 1% 150-st kilost. Lahendus Kuna 1% on üks sajandik, siis tuleb selleks, et leida 1% arvust, jagada see arv sajaga ehk korrutada ühe sajandikuga: 150 1% = 150 0,01 = 1,5. Vastus: 1% 150-st kilost on 1,5 kilo. Protsendi mõiste (2) Näide 2 Leiame, kui palju on 18% 500-st kroonist. Lahendus Esmalt leiame 1% arvust 500: 500 1% = 500 0,01 = 5. 18% mingist arvust on 18 korda rohkem kui 1% sellest arvust, seetõttu: 18% 500-st kroonist on 5 18 = 90 krooni. Vastus: 18% 500-st kroonist on 90 krooni Osa leidmine tervikust (1. põhiülesanne)
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
1.25 -0.04 1.25 mitte- Aeg t alkohoolsed Aasta Kuu kuudes joogid 2004 Jaanuar 1 113.62 Silumine lineaarse regressioonmu Veebruar 2 113.98 Märts 3 114.74 160 Aprill 4 115.65 150 Mai 5 119.47 Juuni 6 120.56 140 f(x) = 0.6176069257x + 112.1330053191 Juuli 7 121.46 R² = 0.8827753497 August 8 119.33 THI 130 September 9 119.26 120 Oktoober 10 119.12 110
17 Ostetud litsents 50 50 18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 144 144 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 100 100 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 6 6 25 Eelmiste perioodide 120 120 kasum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2400 544 706 480 670
s=4,5 =0,95 0,95 p=0,05 t = 2,26216 t*s 2,26 * 4,5 10,17 x = = = = 3,21 n 10 3,16 Vastus : Ülesande lahendamiseks kulus keskmisest 17 minutist +/- 3,21 minutit rohkem/vähem. 13,8 min kuni 20,2 min. Ülesann e2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 150 kr standardhälbega 75 kr. Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. x=150 n=100 s=75 =0,95 S 75 75 SE = = = = 7,5 n 10 0 10 x=2SE = 2*7,5=1 5 Vastus : Kaupadele kulutatav summa keskmiselt on +/- 15 kr rohkem/vähem. 135 krooni kuni 165 krooni. Ülesann e3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu protsenti) pidas toodet liiga kalliks?
1 Rullföön 2 590 1180 2 Käsiföön 2 940 1880 3 Juustesirgendaja 2 990 1980 4 Lokitangid 2 990 1980 5 Värvikaal 2 645 1290 6 Koristustarbed komplekt 150 150 7 Kontoritarbed komplekt 100 100 KOKKU 8560 (Sinikosmeetika 10.10.10) (Netshop 10.10.10) 3.3 Materjalid Tabel 3. Ettevõtteks vajalikud materjalid Maksu Jrk Nimetus Arv Hind mus 1 Pesuloputus vahend 1 50 50
.................................. Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 1. Algandmed M = 720 Nm d1 = 40 mm lv = 100 mm Rummu materjal teras Vahelduv koormus Materjal C55E y = 450 MPa u = 850 MPa []c = 150 MPa (rahuliku koormuse juures) · Leian lubatava muljumispinge vahelduval koormusel []c = 150 0,25 * 150 = 112,5 MPa 2. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliite joonis MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Hammasliite joonis 3
Korraldan Türi kultuurimajas kontserdi (väikelinn Türi asub Tallinnast 100 km. kaugusel ), esinejaks tuntud laulja ja pillimees Uuno Loop. Esineja honorariks sai kokku lepitud 3000 kr ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga, kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest, kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi
Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatajate jaoks erinevad ning ükski vaataja pole eelistatud. Kui auto sõidab 150 km/h ja tee kõrval seisev vaataja vaatab autot mööda minnes, siis näeb ta autot palju pikemana, kui ta seda tekelikult on. Samas aga kui auto kiirus on 30 km/h näeb vaataja autot kohe palju väiksemana, kui seda oli auto, kes sõitis 150 km/h. See on kui inimese silmapete, aga samas mitte ükski inimene ei mõtle, kui pikk tegelikult see auto oli või kas ta ikka oli nii pikk nagu ta seda nägi. Kui aga 150 km/h sõitev auto aeglustab kiirust näeb teine vaataja auto pikkust
piirkondadest. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipiiride. Levik Eestis Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas. 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud. Karude arvu Eestis on aastati hinnatud järgmiselt: 1954. aastal 180, 1980 – 150, 1985 – 500, 1995 – 660, ja 2001. aastal 550 isendit. Arvukus oli aga väga madal sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma. Iseloomustus Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Kehapikkus. 150-280 cm Kaal
4%) # Score: 2025.0 # # #======================================= EMBOSS_001 1 atgttgatgattaaaggaattatttttgatatggacggtgttttatttga 50 EMBOSS_001 1 0 EMBOSS_001 51 tacagaacctttttatctgaggcgacgagaagatttttttaagacaaagg 100 EMBOSS_001 1 0 EMBOSS_001 101 gaattcccattgatcacttgaactctaaagattttattgggggcaatctc 150 EMBOSS_001 1 0 EMBOSS_001 151 caagaattatggaaagagttgttaggtaaaaatagggatgatgctatcgt 200 EMBOSS_001 1 0 EMBOSS_001 201 taaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaagcgcataagcctc 250 EMBOSS_001 1 0 EMBOSS_001 251 cttatcaaaaactgttgattacagaagtgaactcttgtcttgaacagttg 300 ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tallinna Tehnikaülikool Mõõtmise I-kodutöö variant nr Imre Tuvi 061968 IATB22 Tallinn 2007 Ülesanne nr. 1 Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 15 mA, lugem oli 81,5 jaotust. Andmed: täpsusklass (tk) = 0,2 skaala jaotise väärtus (jv) = 150 mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel mõõtepiirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Andmed: 0,033268 mõõtepiirkond (mp) = 1000 V näit U= 950.525 V
TOAD Punane sviit 1300-1500 kr öö Roheline sviit 1300-1500 kr öö Kahekohalised toad on rõõmsad rohelistes ja kollastes toonides kujundatud valgusküllased toad. 780-1100 kr öö Hotellis on tuba liikumispuuetega inimestele, toad mittesuitsetajatele ja allergikutele. Lisavoodi 280-350 kr Beebivoodi 100 kr Hotellis on suurepärased võimalused konverentside ja seminaride korraldamiseks. Teie käsutuses on kaks tänapäevaselt sisustatud konverentsisaali: Punane - max 45 kohta 150.-/tund 800.-/päev Roheline - max 30 kohta 100.-/tund 500.-/päev Pakume konverentside ajal täisteenindust: kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid Ruumi rendi hinnas sisaldub: Pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor, TV, video Lisatasu eest konverentsi pidamiseks: Dataprojektor 150.-/tund 800.-/päev Sülearvuti (ettetellimisel) 100.-/tund 500.-/päev Paljundamine ja printimine 1.-/leht Lisaks pakume hotellis veel: juuksur, maniküür, massöör, solaarium Restoran
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö S-13 Jäiga keha toereaktsioonide leidmine ruumilise jõusüsteemi korral Tallinn 2011 Variant 11. Horisontaalne kolmnurgakujuline plaat ABD kaaluga 240 N on kinnitatud sfäärilise liigendiga A, silindrilise liigendiga B ja jäiga kerge vardaga KE. Punkti D on rakendatud sihis DB mõjuv jõud F, mille moodul on 150 N. Leida sidemete reaktsioonid punktides A, B ja E, kui AL = LB = l , AD = DB = 2l , KL = l 2 , AE = ED. Sirge KL on vertikaalne. Nurk = 26,565° 1) . , . . , . Sxy=S* cos () AE-Sx= 90°-60°=30° Sxy Sy 90°- 30°=60° Fx =0 Xa-Sx-Fx=0 Fy =0 Ya+Yb-Sy-Fy=0 Fz =0 Za+Zb-G+Sz=0 Mx=Sz*l*cos30-240*0,5774l=0 My=2Zb+S*sin -G=0 Mz=Sy*l*sin30+Sx*l*cos30- Yb*2l+Fy*l+Fx*l*1,721= Sy*sin30+Sx*cos30- 2Yb+Fy +1,7321Fx=0 Mx=Sz*cos30-240*0,5774=0 Sz=160
Seetõttu arendas Samuel F.B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid Seda on kasutatud raudteel semaforide ja merel lipukestega signaliseerimise juures. Morsekoodi kasutati läbi raadio telegraafi II Maailmasõjas tähtsa informatsiooni vahendamiseks sõjalaevade ja mereväebaaside vahel. Raadioamatöörid kasutavad seda ka tänapäeval, sest morse koodi edastamiseks on vaja väga väikest ribalaiust (100 - 150 Hz) võrreldes kõnesignaali ribalaiusega (ca 4000 Hz) ja seega ka väga väikest võimsust. Samuti kasutatakse seda tänapäeval lennundussides, signaalsides. Morsekoodi abil saavad ka paljud puudega inimesed omavahel suhelda. Üks tähtsamaid signaale morsekoodis on SOS "· · · — — — · · ·". Seda saab saata mitmel moel: vilgutades peegleid, lülitades raadiot või taskulampi sisse-välja jne.
5. 8-10 korda 30-40 m tõusva kiirusega jooksu, 15 m täiskiirusega. 6. Kaugushüpe ja kordushüpped jalalt-jalale. 7. Kuulitõuke tehnika õppimine. 1 8. Lõdvestusjooks 160-1000 m. Treeningu kestvus 90 min. Kiirjooksu treening alates aprillist 1. Soojendus 1,2 km. 2. Võimlemine 10 min. 3. Kiirendusjooksud 4-6 korda 80-100 m. 4. 30-40 m stardiharjutused. 5. 150 m kiirendusjooksud. 6. 100 m jooksud vahelduva kiirusega, 20 m kiirelt, 20 m lõdvalt. 7. Teiste kergejõustikualade harrastamine. Igal treeningul üks hüpe ja üks heide. 8. Lõdvestav sörkjooks. Tabel nr. 2 Meetod III Ettevalmistaval perioodil novembrist kuni märtsi lõpuni toimub 2 korda nädalas võimlas. Paralleelselt jooksutreeningud maastikul. 16-17 aastased 1-2 korda ja 18 aastased 2 korda nädalas
B 99,7 49,9 4,97 588 24725,9 23,78 Tabel 1.2 Katsekehade paindetugevus Katsekeha Purustav Painde- Katse- mõõtmed jõud, tugevus keha b h (kgf) (kPa) 150 49,6 31 252,02 A 148 49,5 30 248,18 150 49,6 30 243,89 151 49,2 21 172,36 B 150,5 49,8 21 168,79 151 49,4 22 179,11 Tabel.1.3 Katsekehade koormustaluvus
..m/s Seega kuna lähteandmetes on vähima tüvenumbrite arvuga 77, siis ümardame keskmise kiiruse 2 tüvenumbrini , 5,194805... 5,2 m/s. Ligikaudsete arvude summas ja vahes säilitatakse kõige madalam järk, mis on Lähteandmetes teada. Näiteks : 1999 + 2,989 = 2001,989 2002, sest esimene liidetav on antud üheliste täpsusega. Kui andmete hulgas on ka täpseid arve, siis neid lõppvastuse tüvenumbrite määramisel arvesse ei võeta. Näiteks : Peedu pidi tassima 150 kasti õunu ühest laost teise. Mitu kilo vedas Peedu kuu aja jooksul ( 22 tööpäeva ) banaane ühest laost teise, kui ühes kastis on 20kg banaane ? Selles ülesandes on 150 ja 22 täpsed arvud, arv 20 ligikaudne arv. 150 * 22 * 20 = 66 000 70 000 (kg) 5. Ligikaudsed arvud mitme tehtega ülesannetes. Näiteks : 5,67 : 9,8 + 3,56 * 23 5,67 : 9,8 0,578 3,56 * 23 81,9 0,578 + 81,9 = 82,479 Vastuses säilitame 2 tüvenumbrit ehk 5,67 : 9,8 + 3,56 * 23 = 82
KÄSIRATAS,MAASTIKUSUUTLIK FOTO ABIVAHENDIKESKUSE LEHELT 6 Dünaamiline Parapodium DPVA Sobib lapsele, kellel on alakeha halvatus Võimaldab patsiendil iseseisvalt seista Saadaval erinevad suurused 100, 125, 150, 180,200 Max. patsiendi kaal (kg) Pilt Invaabivahendite E poe lehelt 30, 50, 70,90, 110 7 KÕNNISTIMULAATOR Foto Abivahendikeskuse lehelt 8 Basseinitõstuk Foto Abivahendikeskuse lehelt 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
