Burgundia viinamarjakasvatuse tulipunkti naabruses. Mungad seadsid algul eesmärgiks lihtsa range elu, kuid rikastusid, kuna kloostrile pärandati maavaldusi( sealhulgas viinamarjakasvatusi). 12. sajandi lõpuks kuulus kirikule Vougeot külas palju maad. Kloostri külastajad maitsesid veine ja munkade kuulsus levis, ergutades nõudlust nende toodangule. Nende mõju kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini aastal 1789. Uus ajastu veini arengus järgnes Kolumbuse merereisile Ameerikasse 1492. aastal. 1521. aasta lõpuks olid Mehhikos viinamarjaistandused, aastal 1548 leidus neid Tsiilis ja 1769 Californias. Hollandlased tegid 1659. aastal vaini Hea Lootuse neemel ja sealt viisid esimesed eurooplastest asunikud viinapuu pookeoksi Austraaliasse ning Uus- Meremaale. 1.3 Teadusrevolutsioon 17. ja 18. sajandil toimus revolutsioon niihästi taduse kui ka tööstuse arengus. Sellel perioodil õpiti Champagne´is empiiriliste kogemuste põhjal valmistama maailma parimat
Nad uskusid, et liiv imeb enesesse kurjad haigused. Peale raviriitust pühiti pilt laiali. Põlisameeriklased kasutasid palju ravimtaimi. Pajukoorest keetsid nad valuvaigistit. Kagupiirkonnas uskusid tserokiid, et iga taim ravib kindlat haigust. Neerurasva, searasva ja mesilasvahaga segatud võhumõõgajuure pulbrist sai haavadele salvi. Kuldkingajuured vaigistasid valu, leevendasid hüsteeriat ja ravisid grippi ning külmetushaigusi. Koloniseerimine ja tulevik Aastal 1492 nägid kariibi mere saarte elanikud Kolumbuse laevu. Nad arvasid, et laevad tulevad taevast, kus elasid võimsad vaimud. Kolumbus sisendas ''Vana Maailma'' eurooplastele mõtte ''Uude Maailma'' pürgimiseks. Hispaania, Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa seiklejad tulid otsima maad, karusnahku ja väärismetalle. Mõned neist püüdsid sealseid hõime oma usku pöörata, teised kasutasid neid orjadena. Euroopasse jõudsid uued toiduined sokolaad, päevalilleseemned, mais, kartul ja
Nad uskusid, et liiv imeb enesesse kurjad haigused. Peale raviriitust pühiti pilt laiali. Põlisameeriklased kasutasid palju ravimtaimi. Pajukoorest keetsid nad valuvaigistit. Kagupiirkonnas uskusid tserokiid, et iga taim ravib kindlat haigust. Neerurasva, searasva ja mesilasvahaga segatud võhumõõgajuure pulbrist sai haavadele salvi. Kuldkingajuured vaigistasid valu, leevendasid hüsteeriat ja ravisid grippi ning külmetushaigusi. Koloniseerimine ja tulevik Aastal 1492 nägid kariibi mere saarte elanikud Kolumbuse laevu. Nad arvasid, et laevad tulevad taevast, kus elasid võimsad vaimud. Kolumbus sisendas ''Vana Maailma'' eurooplastele mõtte ''Uude Maailma'' pürgimiseks. Hispaania, Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa seiklejad tulid otsima maad, karusnahku ja väärismetalle. Mõned neist püüdsid sealseid hõime oma usku pöörata, teised kasutasid neid orjadena. Euroopasse jõudsid uued toiduined sokolaad, päevalilleseemned, mais, kartul ja
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRO...
See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasmus Rotterdamist. Inglismaal Th.Morus. Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on ki...
Portugal kuni Henrique Itta (India) Jõuti Aafrika lõunatippu 1640 meresõitja Portugal 1486 Bartholomeus Diaz India Aafrika lõunatipp, Hea Lootuse neem 1487 Portugal 1497 Vascoda Gama Idatee Indiasse 4 laeva, teel kokku 2 aastat, 50% madrustest hukkus, 1498 jõuti Indiasse (Kalikut) Hispaania 1492 Itaallane C. Läänetee Indiasse 3 karavelli, avastati Ameerika 1504 Kolumbus Hispaania 1519 F. de Magalhaes Läänetee Indiasse I ümbermaailmareis, 5 laevast 1 ja 253 mehest 18 1522 tulid reisilt tagasi Amerigo Vespucci andis nime uuele mandrile 2. tagajärjed: - uute alade koloniseerimine, rüüstamine, tapmine, elanike orjastamine
aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. (6) Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk). (6) Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. Ühiskond jagunes kolmeks: palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. (6)
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.........................
( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet
1251 mainiti katedraali, 1263 põletati. Jäi kindlustamata asulaks, millel linnaõigus aga linnamõõtu välja ei andnud. Hiljem likvideeriti. Teisel pool jõge oli Uus Pärnu, millest sai Hansalinn. Elanikke ca 1000. Viljandi – 13saj tekkinud. 1283 Riia õigus. Elanike arv ca 1000. Sama Rakveres (1302 Lübeck). Paides 1291 Riia õigus. Narva ka Lübecki õigusega 14saj I poolel. Polnud hansalinn, kuigi Tallinnaga tugevalt seotud. Vadja elemendid sees. 1492 Ivan III Ivangorod lõikas ära jupi majanduslikust tagamaast. Haapsalu – linnaõigus 1279 (Riia modifikatsioon), mõnisada elanikku. 1296 üritas Vasalemma suudmesse rajada keegi linna. Lätis üritas üks Straupe linn tekkida vasallist. Hullumaja. Alevikud – linnaõigusteta, aga majanduslikult olulised. Nt Lihula jõukus 13saj võrreldav Haapsalu/Pärnuga. Kindlustatud vaid põhilised linnad Linnaelu Valitses raad (magistraat). Valisid ise liikmed. Suurus erines ka. Tallinnas 14saj 24
Portugallaste esimesed retked: Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, sest nad oletasid, et seal leidub kulda Atlandi ookeani suubuvate jõgede suudmealadel. Et Guinea lahe rannikujoon käändub järsult itta, võtsid portugallased oma sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse. 1486-1487 tegi B.Diaz kindlaks, et ümber Aafrika mandri sõites on võimalik jõuda Indiasse. Ameerika avastamine: Ameerika avastaja kolumbus aastal 1492. Asus teele kolme laevaga portugalist. Otsis teed indiasse, ameerikasse jõudes arvas et ongi indias. Pidi valitsusega tõsiseid läbirääkimisi pidama et reisi korraldada.Indiasse viiva meretee avastamine: Vasco de gama juhtimisel asus 1497 lissabonist 4 laevaline ekspeditsioon teele. 1498 jõuti indiasse. Tänu araablasest lootsile kes tundis rannikut hästi. Sõideti umber aafrika lõunatipu. Brasiilia avastamine ja ameerika nimesaamine: Ameerika sai nime itaalia
Leedu riik takistas edasitungi maismaal. Kuid selle asemel toimetati ristisõdijad kohale laevadega. Tabasid liivlasi, latgaleid. Siis tabasid eestlasi. Siis tabasid läti lõuna aladel elavaid sengaleid ja kurelasi. Edasi liikuda ei saanud, kuna Leedu jäi ette. Ettekäändeks oli sagedasti ristiusk. Drang nach Osten - Tung itta. Laienemine toimus ka edelasse. Eeskätt feodaal tsiv. laienemine Pürenee poolsaarele. A. 711 algas rekonkista. Rekonkista kestis üle 700 aasta. Lõppes täpselt a. 1492. Õnnestus araablaste poolt vallutamata jätta ainult väike osa Põhja-Hispaaniast. See piirkond kannab nime Astuuria. Sealt samast sai alguse rekonkista. Selle vallutuse käigus tekkis frontera e. piiriala, rajamaa. See on see ala, kust ühele poole jäi feodaaltsiv. ja teisele poole araabia tsiv. Frontera liikus alati põhjast lõunasse. Selle vallutuse käigus ei tekkinud ühtset Hispaaniat, vaid mitu erinevat kuningriiki(kristlikud). Kastiilia, Aragon.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse. Ameerika põlisrahvas on indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid Sõltuvalt elatusaladest ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda nagu näiteks Põhja Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
eneseteostusele. Avastusretked: 1. Aafrika lääneranniku tundmaõppimine Potugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut pujetades otsima mereteed idamaadesse. 2. Ümber Aafrika lõunatipu sõitmine esimene eurooplane oli portugallane Bartolomeu Diaz. 3. Ameerika avastamine 12. oktoobril 1492 avastas Christoph Kolumbus Ameerika. Selle arvamuse, et nad on avastanud uue mandri, ütles välja geograaf Amerigo Vespucci. Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 4. Meretee indiasse Selle avastas portugallane Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 1498. aastal India edelarannikule. 5. Esimene ümbermaailmareis 1519-1522, juhtis portugallane Fernao de Magalhaes. 6
kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3.augustil, 1492 aastal, sõitsid Palo`st ( sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aegalane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks. Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonso Pinzon. Pinta oli karavell, väiksem, kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema
Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta. 19 Haridus Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse. 20 Ajalugu Kolumbuse-eelsest ajast on vähe teada. Piirkonnas elasid siboneed, tainod, Quisqueyad ja kariibid. Avastamine ja koloniaalvõim 5. detsembril 1492 avastas Christoph Kolumbus Aytí saare, millele ta andis nimeks La Española. Kuigi Bahamale jõudis Kolumbus varem, oli Haiti saar esimene koht Ameerikas, kus hispaanlased kanda kinnitasid. Hispaanlased kasutasid Haiti saart (ka Hispaniola, Quisqueya, Bohio) 16. sajandi algul baasina eurooplaste ülevõimu kehtestamiseks Uue maailma üle. Indiaanlaste väljasuremine Haiti põliselanikud, aravakkide hulka kuuluvad tainod ehk Taíno-indiaanlased suretati pärast Kolumbuse saabumist välja
Hispaania inkvisitsioon kestis kaua (XV sajandist kuni IX sajandi alguseni) ja kattis geograafiliselt suure ala levides kõigi oma põhjalikult dokumenteeritud julmustega Ladina-Ameerikani. Maalt väljaajamine Juute aeti välja peaaegu igalt maalt, kus nad elasid. 1290. aastal aeti juudid Inglismaalt välja. 16000 juuti läks Prantsusmaale ja Belgiasse, mõned nende seast surid tee peal. Juute aeti korduvalt välja ka Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Ferdinand ja Isabella ajasid 1492. aastal kõik juudid Hispaaniast välja, et kindlustada oma kristlikke valdusi. Paljud 300 000 pagulasest põgenesid Portugali. Neil lubati viibida seal mõni kuu, kuid selle eest pidi maksma. Hiljem orjastas kuningas Johannes II (1481-1495) nad mõneks ajaks. Tema järglane vabastas nad ja neid ristiti jõhkralt jõudu kasutades. 15 Karnevalid Juutide kannatused olid sageli paastueelsete karnevalide peamised lõbustused.
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. 4. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: · Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned: Varauusaegset Ida-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. 1. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. 2. Poola:
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas.
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
Kuid Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus Russdorfi-meelsetel igasugune toetus. Nii pidi kõrgmeister 1440. aastal lõpuks liivimaalaste valikut aktsepteerima ning järgmisel aastal tagandatigi ta suuresti seoses Liivimaa-Preisi konfliktiga. Peapiiskopi, Riia linna ja Saksa ordu konflikti areng. Konflikt läks teravamaks. Püüti lahendust leida, aga ei tulnud midagi välja. Sajandi lõpu poole tekkis olukord, kus Ordu kaotas sõjategevuses Riia linnale. Aga 1492. aastal tekkis taas konflikt, mille tulemusena Ordu võitis. Venemaa teguri tähtsuse tõus Liivimaa välispoliitikas sajandi teisel poolel. Liivimaa Ordu ja Novgorodi teatud lähenemine toimus 1460ndatel. Üksteises nähti liitlast Moskva suurvürsti Ivan III vastu. Pidevalt oli mingisugune sõjaolukord Liivimaa ja Venemaa vahel XV sajandil. Sõda Venemaaga 15011502. Ordumeister Wolter von Plettenberg tungis 1501. aastal Pihkvasse. Liivimaa lootis
number of transitions enables receiver to adjust clock to acknowledgment, polling, temporary suspension ofinformation transfer, or error · bit transparency: must carry any bit pattern in the data An important restriction: 1492 Octets is the maximum number synchronize with bit stream recovery.· Frames with the S format control field cannot contain an field of octets in the PPP payload and Padding fields: Bit synchronization(sampling instant adjustment) information field
Nende teostega lõpeb gootika. 1523.a. oli alanud reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst. Kunst 16. sajandi algusest 17. sajandi keskpaigani Tallinnast on pärit üks Põhja Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Varsti pärast isa surma läks ta rännule ja tegutses 1484 1492 Flandrias. Oletatakse, et mõned aastad õppis Michel Sittow Brugges selle aja ühe kuulsama kunstniku Hans Memlingi juures. Sünnilinnas Tallinnas töötas Sittow 1506 1514 ja alates 1518 aastast kuni surmani. Reformatsiooniga liitus Sittow alles oma elu viimastel aastatel, kuid side Madalmaade uuendusliku kunstiga oli teda õpetanud süvenema inimeste nii välisesse kui sisemisse omapärasse. Portreeline ilme on isegi tema maalitud madonnadel ja pühakutel, kuid
Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi. Vana-Liivimaal sellest vajalikke järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481. aastal Eestisse ja laastasid siin tõsisemat vastupanu leidmata. Hirmutavaid märke tuli aina juurde: 1492 rajasid venelased otse Narva vastu Ivangorodi kindluse, 1494 suleti suurvürsti käsul Novgorodis Hansa kaubakontor ja algas pikaajaline kaubandus-sõda. Samal 1494. aastal sai Liivimaa Ordu ordumeistriks Narvas sündinud Wolter von Plettenberg (valitses 1494-1535), keda on sageli peetud silmapaistvaimaks seda ametit pidanute seas. Plettenberg andis endale selgelt aru Venemaa poolt ähvardava hädaohu suurusest ja hakkas selle tõrjumiseks ette valmistama preventiivsõda
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
C. The Washington Memorial is a high building built between 1848 and 1885 in honour of the first president of the United States. The Jefferson Memorial was built in memory of Thomas Jefferson who wrote the declaration of Independence. Inside the Lincoln Memorial there is the statue of Lincoln and two wall paintings with symbols of freedom and justice. On two huge stone tablets one can read some of Lincoln's important speeches. 13. History For thousands of years America was unknown to Europe. In 1492 Christopher Columbus discovered it while trying to reach India. He didn't stay and in the sixteenth century the first Europeans to settle in America were the Spanish, the English and the French. The first village founded by the English settlers was in Virginia in 1607. It was called Jamestown. In 1620 a new group of British settlers reached Plymouth, Massachusetts, called 'Pilgrims' due to their strong belief in religion. They became farmers and businessmen who
22 Sokolaadi liigid: · Mõrusokolaad- sisaldab suhteliselt rohkem kakaomassi ja vähem suhkrut (bitter) · Dessertsokolaad- suhkrut rohkem (kalev) · Piimasokolaad- sisaldab piimamassi, rohkem suhkrut ja abitooraineid (koore-kohvi, nurr, jõmmi) · Valge sokolaad- valmistatud kakaovõist ja suhkrust, ei sisalda kakaomassi Ajalugu Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese Sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal.
Taavet ja Koljat Taaveti laulud · Kuningas Saalomon Saalomoni õpetussõnad Saalomon ja Seeba kuninganna Etioopia kuningakoda · Paabeli vangipõlv 586-537 · 70. Aastal Jeruusalemma templi hävitamine * Läänemüür nutumüür , * 1967 · 4.sajand kristlus riigiusundiks ; juudivastasus · 638 islamiusulised valitsejad raamatuvalitsejad · 900-1100 Juudi kultuuri kuldaeg Cordobas · 1066 Granada veresaun · Reconquista ja 1492 pagendamine Hispaaniast · 17. Saj Isa Euroopa , Gogdan Hmelintski · 1894 Dreyfusi protsess ja sionismi sünd · Theodor Herzl (1860 1904) 1896 ,, Der Judenstaat" 1897 esimene sionistide kongress · Holocaust , shoah , hukk Saksamaa ja natsionaalsotsialism 1933 juudist ametnikud vallandati , arstipraktikad suleti, kauplustele ,,Jude" sildid, juudi kirjanduse põletamine
· Kakaomassi · Rasvainet · Suhkrut · Sõltuvalt retseptist lisandeid: piimapulbrit, pähkleid, kohvi, rosinaid, vahvlit jm Sokolaadi liigid: · Mõrusokolaad- sisaldab suhteliselt rohkem kakaomassi ja vähem suhkrut (bitter) · Dessertsokolaad- suhkrut rohkem (kalev) · Piimasokolaad- sisaldab piimamassi, rohkem suhkrut ja abitooraineid (koore-kohvi, nurr, jõmmi) · Valge sokolaad- valmistatud kakaovõist ja suhkrust, ei sisalda kakaomassi Ajalugu Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese Sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal.
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
○ Tallinn; ○ Tartu; ○ Paide; ○ Haapsalu; ○ Vana-Pärnu; ○ Uus-Pärnu; ○ Rakvere, ○ Narva; ○ Viljandi. RENESSANSS EESTIS Michel Sittow ● Isa Madalmaade või saksa päritolu maalija ja puunikerdaja Tallinnas; ● Esimesed õpetused sai isalt; ● 1848. aastal sõitis kunsti õppima Brüggesse, mis oli õlimaalide poolest kuulus (J. van Eyck); ● 1492.-1504. aastal Hispaanias kuninganna Isabella teenistuses; ● 1506. aastal Tallinnas pärandivaidluste pärast, kuid lahkus 1514. aastal Taani kuninga Christian II kutsel; Aragoonia Katariina portree, umbes 1515. aasta Virginia kroonimine, 1946.-1504. aasta Christian II portree, 1514. aastal Henry VII portree Pieta Diego de Guevara, 1517. aasta Arent Passer ● Hollandi päritolu kujur ja arhitekt;
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. 2. JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451-1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja-Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk-ja Lõuna-Ameerika. Lõviosa Põhja-Ameerikast läks aga järk-järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa
teise kristlase ori olla. Keskaja alguseks peetakse* 476 a, kui kukutati viimane L- Rooma keiser. See pani alguse vanaaja orjanduslikule ühiskonna kriisile. Seda sai ületada muutustega, mis üks ajastu(orjandus) kasvas üle teiseks (feodalismiks) Keskaja lõpuks peetakse kas * Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal. * Ameerika avastamist kolumbuse poolt 1492 aastal. *usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. Kõik need sündmused märgivad maailma otsustavat muutust ja uue maailmapildi kujunemist. c) Keskaja periodiseerimine *Varakeskaeg (4-10 asj.) -oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, sellel perioodil kujunesid hilisematele perioodidele iseloomulikud jooned, nagu Feodaalsõltuvus ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas.
Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid. · 11.saj. II poolel Islami usu omaks võtnud orjad ja pärisorjad said vabaks ja asusid elama enamjaolt linnadesse. · 1462- 1472 ja 1484- 1486 a. olid Aragonis talupoegade ülestõusud, mille tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus. · 1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga uniooni. · 1480 a. inkvisitsiooni algus Hispaanias. · 1492 a. Ameerika avastamine, mis pani alusse Lõuna- ja Kesk Ameerikas Hispaania koloniaalvõimule. · 1494- 1559 a. Hispaania väed osalesid Itaalia sõdades, tõrjudes tagasi Prantsusmaa katseid Itaaliat vallutada. · 1516- 1556 a. Carlos I muutis Hispaania maailmariigiks. · 1571 a. purustati Türgi laevastik. · 1581 a. Portugal liideti Hispaaniaga. Hispaania kaotas oma Põhja- Madalmaade maavaldused. · 1588 a. Hispaania laevastik nn. "Võitmatu armaada" hävitati Inglismaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
