105 2002 Tartu 56,10 48,90 0,00 105,00 1,00 106 2003 Tartu 23,70 0,00 0,00 23,70 1,00 107 2003 Tartu 230,20 1 155,20 0,00 1 385,40 1,00 108 2003 Tartu 0,00 83,15 0,00 83,15 1,00 109 2004 Tartu 41,60 1 491,93 0,00 1 533,53 0,00 110 2005 Tartu 51,50 45,40 0,00 96,90 1,00 111 2005 Tartu 52,60 97,20 0,00 149,80 0,95 112 2005 Tartu 99,14 1 445,78 0,00 1 544,92 0,00 113 2006 Tartu 51,50 45,40 0,00 96,90 1,00 114 2006 Tartu 52,60 97,33 0,00 149,93 1,00 115 2006 Tartu 99,14 1 426,74 0,00 1 525,88 0,00 116 2007 Tartu 56,40 93,53 0,00 149,93 1,00 117 2007 Tartu 99,14 1 402,78 0,00 1 501,92 0,00 118 2008 Tartu 56,40 101,13 0,00 157,53 1,00
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
2 Põldhein 25 24 600 KCl 48 Sügiskünni 2a alla 3 Kartul 15 74 1110 KCl 148 Sügiskünni alla 4 V.oder.ak 20 27 540 KCl 54 Sügiskünni alla Kokku 149 15
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut KUIDAS ON AJALOOLISELT KUJUNENUD EUROOPA KOMISJONI ROLL JA PÄDEVUSED? MILLISELT ON ARENENUD TEMA FUNKTSIOONID JA KUIDAS ON NEED MÕJUTANUD EUROOPA LIIDU ARENGUT? Analüüs Õppeaine: Euroopa Liit Tallinn 2014 Sissejuhatus Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täitevvõimu organ ja seotud otsustetegemise protsessiga kõikidel tasanditel (Nugent 2006, 149). Komisjon on sõltumatu ja kohustatud esindama kõikide liikmesriikide kui Euroopa Liidu terviku huve (Nicoll, Salmon 1990, 52). Antud analüüsis keskendub autor Euroopa Komisjoni rolli, pädevuste ning funktsioonide kujunemisele ja analüüsib, kuidas on need mõjutanud Euroopa Liidu arengut üldiselt. E...
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta 4) Descartes tõestab kahel viisil (kaks argumenti), et ma olen olemas: printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (vt lisaks II medita...
aastal on numbriteks vastavalt 213 ja 353 tehingut. Keskmiselt tehakse talveperioodil ca 70-80 tehingut kuus ja suveperioodil 100-110. Sisuliselt on majade turu tehingu- aktiivsus püsinud samal tasemel alates 2010. aastast [4]. 5 Joonis 5. Harjumaa majade turg 2003-2011. Tehingute väärtus ja arv. Allikas: Statistikaamet 2003. aastal tehtid harjumaakonnas 1933 tehingut hoonestatud elamumaaga mille koguväärtus oli 149 miljonit eurot, 2004 aastal tõusis tehingute arv 16%, kuid 2005 aastal kasvas tehingute arv juba 147%, kogusummas 430 miljonit eurot, mida oli eelmise aastaga võrreldes 75% rohkem. 2006 saavutas Harjumaa majade turg tipu, sellel aastal toimus 4288 tehingut, selleks ajaks olid kergesti kättesaadavad laenud ja majanduslik seis nn kinnisvaramulli nii suureks ajanud, et kokkuvarisemine oli vältimatu. Järgnes langus, 2007 aastal vähenesid kinnisvara tehingud 40% ning
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria) Queensland (Queensland) Western Australia (Lääne-Aus...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
kokku 2 Valmistamise Hind Retsepti kaal kaal 18% ta 1 Retsept Kao % Toiduained Ühik bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku h ih 149,00 35% Lambaliha(kondita) Kg 0,500 0,325 1,000 0,650 298,00 kr kr 10% Sibul Kg 0,090 0,081 0,180 0,162 7,00 kr 0,63 kr 10% Ingveri juur(riivitud) Kg 0,005 0,004 0,010 0,008 52,00 kr 0,26 kr 5% Küüslauk Kg 0,010 0,009 0,020 0,018 21,00 kr 0,21 kr
Anita Zuravljova KANGASTE OMADUSED REFERAAT Õppeaines: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR 11 29. oktoober 2010. a. TTKK Tallinn 2010 2 29. oktoober 2010. a. TTKK SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus...............................................................................................................................4 1. Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused........................................................................ 5 a. Tugevus.........................................................................................
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid ol...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
129 81 201 10000001 145 91 221 10010001 161 A1 241 10100001 177 B1 261 10110001 130 82 202 10000010 146 92 222 10010010 162 A2 242 10100010 178 B2 262 10110010 131 83 203 10000011 147 93 223 10010011 163 A3 243 10100011 179 B3 263 10110011 132 84 204 10000100 148 94 224 10010100 164 A4 244 10100100 180 B4 264 10110100 133 85 205 10000101 149 95 225 10010101 165 A5 245 10100101 181 B5 265 10110101 134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111 136 88 210 10001000 152 98 230 10011000 168 A8 250 10101000 184 B8 270 10111000
Tartu muusikapäev 1909 Aleksander Läte Tallinnas August Topman 1906 kutseline teater Tallinnas Raimund Kull 1910 üldlaulupidu Tobias- esimene komponisti diplomiga Eesti helilooja, esimene rahvusvaheliselt läbi löönud Eesti helilooja 1909 „Joonase lähetamine“ oratoorium, piibli ainetel Artur Kapp- „Metsatee“ Mihkel Lüdig- Tallinna kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor „Koit“ Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Muusika Eesti Vabariigis Lk 149 Tuudur vettik- koorijuht, helilooja, pedagoog, selle perioodi kõige populaarsem laulupidude üldjuht Riho Päts- muusikapedagoog, muusikaõpikute autor ja koostaja, koorijuht Evald Haav- eesti muusikalukku on oma nime jäädvustanud ooperiga „Vikerlased“ 1928 Enn Võrk- „Eesti lipp“ Eduard Tubin- rahvusvaheliselt tuntumaid eesti heliloojaid, tänu oma 10 sümfooniale Töötas pikalt tartus, vanemuise dirigent 1939/1940 eesti esimene ballett „Kratt“
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
ametisse inkvisiitorid, kellel oli õigus nii ketserite süüasju uurida kui ka nende üle kohut mõista.11 Siit järeldub, et üht ja õigest kuupäeva inkvisitsiooni alguseks tuua ei saa. Aratavasti 8 Viies Moosese raamat, 13. Ptk., 7., 9. ja 10.salm 9 J.Edwards. Op.cit. lk. 14-15 10 J.Guiraud. Histoire de l'Inquisition au moyen age, vol. I. Origenes de l'Inquisition dans le midi de la France. Cathares et vaudois. Paris, 1935, lk. 149. 11 A.C Shannon. The Popes and Herecy in the thirtheenth century. Villanova, Penn, 1949, lk. 60-61. 6 polegi see vajalik, pealegi on see suuresti kinni ka tõlgenduses. Milist teguviisi keegi inkvisitsioonilise käitumise alguseks peab. INKVISITSIOONILINE PROTSESS 2.1 Kohtunikud On avaldatud mitmeid teoseid, mis kirjeldavad inkvisiitorite teguviise, salatsemisi,
ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava või nendele allakirjutamiseks antud volikirja. Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2). Müüja esitab
60 miljardit tonni. See aga on lausa müstiline kogus. Ühelt poolt on diktüoneemakilt kasutatav kohaliku kütusena, kuigi ei kuulu väärtuslike kütuseliikide hulka (samas tuleb aga teada, et maailmas on kiiresti levimas vähese toimeainesisaldusega energiakandjate kasutuselevõtmine). Seepärast moodustabki tegeliku rikkuse fosforiidi ja diktüoneemakilda üheaegne, kompleksne ärakasutamine. Ainuüksi Toolse fosforiidi leiukoha diktüoneemakildas sisaldub arvestusliku reservvaruna 27 149 tonni uraani, 57 000 tonni molübdeeni, 147 000 tonni vanaadiumi. Lisaks neile tuleb kaeverikkuste hulka arvata loomulikult ka fosforiit ja kilt ise. Kabala kaeveväljas on prognoosvaruna strontsiumi 851 300 tonni, transuraanide prognoosvaruks 237 400 tonni, jne, "Eesti maapõuerikkusi", R. Raudsepp jt, Tallinn, 1993. Pole mingil juhul usutav, et NL aegadel kavandati üksnes fosforiidi tootmist, sest kaasnevad rikkused haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega
Viktor Kingissepp (24. märts 1888 Kaarma-Suure vald 3. mai 1922 Tallinn) oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Oma vähestele jüngritele oli ta eeskuju ja innustaja, laiale üldsusele aga kardetud ja põlatud riigikukutaja. Riigikukutajaks nimetas ta end ülekuulamisel ka ise. 3. mail möödus 86 aastat Kingissepale määratud kõrgeima karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus...
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga.
S) = 0,85 P (= x 5-22- 2t S t 1 2 1S- t1- - 11+ = 3 < µ < = 0x,+02 - t ) = P (20,92Sn< n< - 1,1S ) =-? n - 1 (3;0,02)SS= - 9,?837 150 n2 S-- t1 - t = 149 10% S. 9,837- = -1 15 122 ,n3,-631=2 = 3,14,793 - 112 t= 2 (0,85) = 1,44 = 49 69 1 - tP (=2 >2=)1= ,36 P ( 2 >9100 ,86) = 26n,1 2 120 S= 3.123
50 89 mm 29,4 mm 1,2657 64 mm 24,8 mm 0,075 m 0,72 55,1 110 mm 37,8 mm 1,4810 65 mm 25,2 mm 0,090 m 0,77 toimub tugev keemine ja 60 129 mm 45,4 mm 1,7307 65 mm 25,2 mm 0,100 m 0,79 osakesed hakkavad 65 149 mm 53,4 mm 2,1100 67 mm 26 mm 0,110 m 0,81 keevkihist gaasiga 70,1 109 mm 13,0767 67 mm 26 mm 0,115 m 0,82 kaasa kanduma 5. Katseandmete töötlemine 5.1 Katseandmete põhjal joonistatud graafikud: - resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest = f(õhk) - materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest+mat = f(õhk)
I Kaasus Karlo (K) on hulgikaupmees ja varustab Tallinna gastronoome itaaliapäraste gastronoomiakaupadega. Igasugust liiki taignatooteid tellib ta Vitellilt (V). Selleks saadab K V-le igakord faksi, milles ta tellib soovitud nuudlisordid ning nimetab ka aja, millal ta nuudlite tarnimist vajab; müügihinna tasumine toimub tarnimisel. V tarnib kaupa pidevalt. K saadab ka 03.01.2009 V-le tellimuse: ta vajab 1. veebruariks 5 tonni penne rigate't, mille ta peab omakorda tarnima restoraniketile Alberto (A). Peale selle tellib ta 2 tonni spaghett'it restoran "Casa Leonardo" (C) jaoks. Kuna V-ni on jõudnud kuuldused, et K finantsiline olukord ei ole sugugi mitte hea, helistab ta 20. jaanuaril K-le ja teatab talle, et ta täidab tellimuse ainult sel juhul, kui K annab talle tagatise müügihinna tasumiseks. Ta nõuab panga käendust. K nõustub hambaid krigistades. Heade suhete tõttu itaalia sõpradega...
Rakvere Gümnaasium MARIE UNDERI ELU JA LOOMING referaat SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 ELUKÄIK.................................................................................................................................4 LOOMING................................................................................................................................6 LUULEKOGUD........................................................................................................................7 VALIK- JA KOONDKOGUD......................................
· Korporatiivne struktuur, nõukogu võib olla, ent ei pea · Piiratud varaline vastutus (ÄS § 135 lg 2 ja 3) · Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. · Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. · Kapitaliühing (minimaalne kapitali nõue - 2500 eurot, ÄS § 136) Võrdlus aktsiaseltsiga · Väiksem miinimumkapital (2500 eurot v. 25 000 eurot) · Osade võõrandamisel teiste osanike ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2) ... Põhikirjas võib vastupidise ette näha (ÄS § 149 lg 3) ... AS-idel vastupidi st. põhikirjaga võib ostueesõiguse ette näha. · Osanike pädevust saab põhikirjaga laiendada (ÄS § 168 lg 2) ... Sellisel juhul vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmetega samadel alustel · Õigus saada jooksvalt teavet osaühingult ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 166 lg 1) ... AS-i aktsionäridel õigus saada teavet vaid üldkoosolekul
Aknalaud 418 kr/m 12% 468 kr/m Veeplekid 109 kr/m 15% 125 kr/m 5.4.3. Kulu-maht-kasum (KMK) analüüs Kulu.maht-kasum analüüs 2008 2009 2010 Müüghind (keskmise komplekti hind) 4633 4633 4633 Kogukulu 2 085 149 2 439 276 2 925 696 Müügivajadus null-kasumi saamiseks (komplekte) 450 526 631 Prognoositav müük (komplekte) 480 600 720 5.5. KASUMIPLAAN Tulud/kulud Summa, krooni (aastate kaupa) 2008 2009 2010 1. Müügitulu 2 224 080 2 780 100 3 347 980 2
Davidi puhul on märkimisväärne, et Bonaparte nägi ise vaeva Davidi enda portretistiks saamiseks. Viimane soostus sellega, kuna nägi Napoleonis võimsust, mida arvas olevat olnud vaid antiigi kuulsatel väejuhtidel.26 1800. aastal valminud „Bonaparte Alpe ületamas“ on kompositsiooniliselt uskumatuly võimas ja dünaamiline. Kuigi maali teatraalsus äratas paljudes vastuväiteid, 22 Kartna 1991: 148 23 Vaga 2004: 684 24 Kartna 1991: 148 25 Kartna 1991: 149 26 Lindsay 1960: 111 8 meeldis maal Napoleonile. Kogu Davidi edasine saatus jäi seotuks Napoleoni võimuhaaramise ja hiljem võimu kaotamisega. Jaanuaris 1800 pakuti Davidile võimalust hakata juhtima Maali Akadeemiat, kuid ta keeldus sellest, kuna teadis, et tal poleks olnud seal tõelist võimu. 27 1802. aastal, kui Napoleonist sai esimene konsul, liideti ametnike ringi ka David. 1805
14+00 116,5 832,2 0,0 898,8 0,0 15+00 122,7 1045,1 0,0 1128,7 0,0 16+00 138,3 1631,2 0,0 1712,8 0,0 17+00 166,9 2891,5 0,0 3036,1 0,0 18+00 183,7 3676,6 0,0 3860,5 0,0 19+00 149,5 2220,0 0,0 2397,6 0,0 20+00 127,1 887,6 2,0 958,6 2,1 21+00 134,8 716,6 34,3 788,2 37,7 22+00 136,8 1431,0 9,2 1508,5 9,9 23+00 154,5 2285,3 0,0 2399,6 0,0
Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. - Päike asub Maast 150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga.
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, te...
74 5476 22 484 85 7225 35 1225 SUM 49604 35973 317234 648 537 5092 419904 288369 2638764 =5 F4 F5 yi4 yi4^2 yi5 yi5^2 162 26244 114 12996 117 13689 160 25600 149 22201 95 9025 131 17161 102 10404 27 729 40 1600 128 16384 80 6400 60 3600 74 5476 83 6889 123 15129 131 17161 97 9409 165 27225 130 16900 SUM 151283 112939 583033
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Jäätmete sorteerimine Referaat Õppeaine: jäätmekäitlus Tartu, 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 2.KUIDAS JÄÄTMEID PEAKS SORTEERIMA............................................................................................... 4 3.ERALDAMISE TEHNIKA.................................................................................................................................5 4.TITECH ............................................................................................................................................................... 5 5.CO.FAMM...................................................................................................................................................
ajalehed a)1806. aastal "Tartumaa nädalaleht" b) O.W.Masing andis välja "Maarahva nädalaleht" c) 1857. aastal Pärnu Postimees (Jansen) see pani alguse püsivate eesti keelsele ajakirjandusele 3. ajakirjad "Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" (Kreutzwald) 4. raamatud 19. sajandil võeti Eesti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre. Vastava uue eesti keelse grammatika koostas 1843. aastal Ed Ahrens. 14. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Prohvet Maltsvet. Õpik lk. 149. 15. Baltisakslaste kultuurielu. 16. Estofiilid. TV lk.46-47 ül. 3 ja 5. Estofiil - Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja püüdsid neid arendada. Estofiilidega liitusid ka esimese põlve haritlased nt Kreutzwald, Faehlmann, J.Köler (kunstnik), dr.Karell (keisrite Aleksander II ja Nikolai I ihuarst). Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: a) Õpetatud Eesti Selts (ÕES), 1838. aastal Tartus, Faehlmanni ettevõtmisel b) Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842
Harju Vasalemma 83 22 123 219 1151 3212 2107 Harju Aasmae 84 25 215 246 812 3764 1148 Harju Alavere 84 27 233 249 537 3833 3169 Harju Arukyla 84 25 236 231 1675 3981 3249 Harju Habaja 84 22 149 208 1259 3501 4227 Harju Haiba 84 23 180 156 903 3525 2955 Harju Kehra 84 22 179 273 1547 3479 1661 Harju Koidula 84 19 152 135 661 4116 1549 Harju Kungla 84 22 142 211 804 3433 1122
Mitmesugused tegevuskulud -3 024 737 -3 316 646 -3 353 766 -3 305 812 Tööjõukulud -1 147 109 -1 222 805 -1 561 462 -1 062 744 Põhivara kulum ja väärtuse langus -113 904 -126 743 -149 318 -93 163 Muud ärikulud -104 355 -13 619 -698 -3 323 Ärikasum (-kahjum) 655 212 -661 390 633 038 1 149 224 Finantstulud ja -kulud -281 348 -199 292 -303 947 -74 976 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 373 864 -860 682 329 091 1 074 248 Aruandeaasta kasum (kahjum) 373 864 -860 682 329 091 1 074 248 Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides) 2010 2009
4 6.5 164 2009 126 1 MA 311 13.1 6.6 164 2009 141 1 MA 313 10.8 14.9 164 2009 142 1 MA 317.5 11.4 8.7 164 2009 144 1 MA 319 14.6 11.5 164 2009 137 1 MA 322.5 8.2 16.4 164 2009 145 1 MA 326.5 12.7 8 164 2009 139 1 MA 327 9.1 17.1 164 2009 146 1 MA 328 13 11.5 164 2009 140 1 MA 329 10.1 11.7 164 2009 147 1 MA 333.5 8.3 14.2 164 2009 149 1 MA 352 14.6 11.1 164 2009 152 1 MA 352 5.6 15.1 164 2009 148 1 MA 353 14.1 14.7 d2 h hv rikked 8.1 12.1 9.2 12.2 0 0 8 0 0 7.5 0 0 16.9 0 0 16.2 0 0 23.9 0 0 15.7 0 0 19.1 17.1 6.3 16.4 0 0
Harju Vasalemma 83 22 123 219 1151 3212 2107 Harju Aasmae 84 25 215 246 812 3764 1148 Harju Alavere 84 27 233 249 537 3833 3169 Harju Arukyla 84 25 236 231 1675 3981 3249 Harju Habaja 84 22 149 208 1259 3501 4227 Harju Haiba 84 23 180 156 903 3525 2955 Harju Kehra 84 22 179 273 1547 3479 1661 Harju Koidula 84 19 152 135 661 4116 1549 Harju Kungla 84 22 142 211 804 3433 1122
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Vana-Kreeka kultuur 1. Mütoloogia Väga palju müüte jumalatest ja kangelastest. Kuulsamad kangelased Achilleus, Odysseus 2. Eeposed · ,,Ilias" jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltuma...
figuur on riputatud seinale, oleme sunnitud vaatama kujutatud isiku poole alt, üles ja sageli on kunstnikud seda paratamatust ära kasutanud. Anthonis van Dyck ,, Kuninganna Henrietta Maria koos sir Jeffrey Hudsoniga. (1633). Teisi esindusportree maalijaid: Hyancinthe Rigaud, Gilbert Stuart, Thomas, Gainsborough. Kasutatud kirjandus Mitchell Beazley "Kuidas mõista maalikunsti". 2000. Lk: 148 157. Kirjastus "Valgus". Eneke MOL-Suurj 3. 1984. Lk: 149. Kirjastus "Valgus". ENE A-CENT 1. 1985. Lk: 408. http://et.wikipedia.org/wiki/Autoportree http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/port.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ http://www.newyorksocialdiary.com/contributors/artset/images/2.27.06/portraits/06_Pare nts.jpg http://www.scituate.k12.ma.us/docent/Vincent%20Van%20Gogh,%20self-portrait.jpg http://www.paideyg
9.5): · lõigu BC pikkus (punktid B koordinaadiga xB ja C koordinaadiga xC): l BC = xC - x B ; · koormuse toimel punkt B siirdub uB ja punkt C siirdub uC võrra (varras pikeneb); · lõigu BC pikkuse muut (pikenemine): l BC = u C - u B ; Priit Põdra, 2004 149 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID · kui lõik BC on piisavalt lühike, saab seda vaadelda kui ühtlaselt koormatud ühtlast lõiku (muutumatud ristlõike pindala A ja sisejõu väärtus N, lineaarne siirdeepüür u); l u - uB · lühilese lõigu BC suhteline joondeformatsioon: = BC = C ;
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
1 Ekstruuderpolüstüreen 148 99,8 29 19,8 0,00042 47 148,3 100 29,1 98,8 98 98,7 2 Dolokivi 98,9 98,6 98,3 2117,2 0,00096 2208 98,9 99,1 98,3 149 198 48,8 3 Klaasvill 150 198,5 50,3 100,8 0,0015 67 150 198 50,3 119,1 249 87,4 4 Silikaattellis 119,1 249 87,4 4798,4 0,0026 1851 119,3 248 87,3 249 61 64,3
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. f) Astronoomiline ühik (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit, 1 aü = 1.5 x 10 11m. g) Parsek (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. h) Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 ×
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
