·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal. vastassuunas · Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ·Keskmine temperatuur on 480° C (kõige 177,3 kraadi. kuumem planeet päikesesüsteemis) Maa ·Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min ·Keskmine temperatuur 15°C ·Ainus planeet, kus on elu ·Keskmine kaugus Päikesest on 149 600 000 ·Kaldenurk (mis põhjustab aastaajad) on 23,439 kraadise nurga all ·Üks looduslik kaaslane : Kuu ·Maa on ainuke planeet päikesesüsteemis, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse vahel ka kui Punasele Planeedile.
150 kasutatavat sona Inglise keeles. 1 the 3 of 4 and 5a 6 to 7 in 8 he 9 have 10 it 11 that 12 for 13 they 14 I 15 with 16 as 17 not 18 on 19 she 20 at 21 by 22 this 23 we 24 you 25 do 26 but 27 from 28 or 29 which 30 one 31 would 32 all 33 will 34 there 35 say 36 who 37 make 38 when 39 can 40 more 41 if 42 no 43 man 44 out 45 other 46 so 47 what 48 time 49 up 50 go 51 about 52 than 53 into 54 could 55 state 56 only 57 new 58 year 59 some 60 take 61 come 62 these 63 know 64 see 65 use 66 get 67 like 68 then 69 first 70 any 71 work 72 now 73 may 74 such 75 give 76 over 77 think 78 most 79 even 80 find 81 day 82 also 83 after 84 way 85 many 86 must 87 look 88 before 89 grea...
kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß Austria kultuur 18-19 sajandil oli Austria euroopa
Wales (Suurbritannia) Asend Asustus Majandustegevus ·Koordinaadid: 51,5°-53,5°N, 3°-5°W ·Elanikke: 3 064 000 ·Kaubandus ·Wales on Suurbritania osa ja asub ·149 in/ km² ·Põllumajandus Keldi mere ning Iiri mere vahel ·Suuremad linnad: ·Turism ·Parasvöötmes Cardiff ·Loomakasvatus ·Pindala: 20 761 km² Swansea ·Ulatus põhjast lõunasse on 210 km ja Newport idast läände olenevalt kohast 50- 150 km ·Rannajoon on ligi 1500 km Loomastik ·Putukad ja selgrootud ...
290,858 899, 5 ``-24 334 29`33 231,737 + 209, - 99,793 + 209,14 - 99,7 793 149 2 93 500,000 800, 1 -0,007 000 1138,137 x=0 y=
Püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada finantskriise. WTO (World Trade Organization) - reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust: kõrvaldab läbirääkimiste tulemusena kitsendusi ja barjääre ning alandab kaubandus- ja tollitariife. Aitab kaasa rahvusvahelise kaubanduse elavnemisele. Eesti liitus 1999. aastal. Hetkel 149 liiget (tähtsamad otsuseid langetavad 8 suurriigist koosnev rühm ehk G8)
7880,11 X 100% 98,5% = 1,5% Vastus: 1,5% tehakse allahindlust. (a = 1,5) Ül. Finantsanalüüs Laenude kaalutud keskmine intressimäär on 7,4%, DAH 120, DIH 26,4, debitoorne võlgnevus aasta algul 12000, VC=0,45S, DSO 10,2, ROA 10%, I t=0,074*(SIL+LD)t-1, DFAH 84, CR 0,75, SILt-1 20000, LDt-1 60000, ROE 25%, DAPO 16, SIL=1/3LD. Täita küsimärgiga lahtrid: Müük S 300 000 Muutuvkulud VC ? 135 000 Püsikulud FC ? 149 080 Ärikasum EBIT ? 15 920 Intressid It ? 5920 Puhaskasum NI ? 10 000 Raha M ? 15 100 Võlakohustused SIL ? 6667 Nõuded ARt ? 5000 Tarnijatele tasumata arved AP ? 6000 Varud IRY ? 9900 Palga ja maksuvõlad ? 27 333 Käibevara kokku CA ? 30 000 Lühiajalised kohutused kokku CR ? 40 000
MACHU PICCHU ASUKOHT Asub Peruus Asub maapinnast 2400m kõrgusel http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/wp-content/uploads/peru_map.jpg&imgrefurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/kaart- peru/&usg=__1Wg2p01FidwyuDBqrSsNF0iPD9U=&h=400&w=349&sz=39&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=mkdjK0IEOK6CxM:&tbnh=165&tbnw=144&prev=/images%3Fq%3Dmachu%2Bpicchu%2Basukoht%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1024%26bih %3D605%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=68&dur=161&hovh=240&hovw=210&tx=128&ty=143&ei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&oei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&esq=1&page=1&ndsp=13&ved=1t:429,r:0,s:0 AJALUGU Ehitatud umbes 15.sajandil Pachacuteci juhtimisel Seal on elanud enam kui 1200 inimest Machu Picchu vallutati 1532 a. Hispaanlaste poolt http://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu...
Algarvude tabel 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889
pigem teoreetilist laadi maavara. Kõige rikkam on uraani poolest Põhja-Eesti graniit, kus parimates kohtades on uraani kontsentratsioon kuni 928 g/t, Ida-Eesti diktüoneemakildas aga maksimaalselt 304 g/t, samas on selle kihi maksimaalne paksus kõigest 1 meeter. Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega. Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi lõppladustuspaika valminud.
Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi langus ja keisririik: Hakati palkama södureid, kes said peale erruminekut maatüki. Kodusõjad, vabariigi lõpp: 82. eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades. Suruti maha kuid kõik said rooma kodakondsuse. Ceasar, Pompeius ja Crassus sõlmisid kolmemeheliidu ehk
Laeva Põhikooli III kooliastme õpilaste teadlikkus looduslikest juuksehooldusvahenditest Gerda Raudsepp 8.Klass Juhendaja:Katre Sisask Laeva 2017 Ettekande kava Uurimustöö eesmärgid Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimustöö praktiline osa Hüpoteesi kinnitus Uurimustöö eesmärgid UURIDA: · kui palju teavad õpilased looduslikest vahenditest; · milliseid sampoone ja palsameid kasutavad kaasõpilased; · kas õpilased teavad, milliseid kemikaale sampoonid sisaldavad; · kui teadlikult õpilased ostavad sampooni ja palsamit. Hüpotees:Laeva Põhikooli III kooliastme õpilased ei ole eriti teadlikud looduslikest vahenditest ja nad ei ole huvitatud nende kasutamisest. Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemu...
5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. Ajalugu Eesti hobuse aretuse alguseks võib lugeda 1921. aastat, mil Haapsalus asutati hobuste tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut. Eesti hobust on aretatud peamiselt puhasaretuse teel. Hobuste veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E,Taru 149 E ja Lari 23 E liinid. Eesti hobune on kantud Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr. 42 (RT I 2001, 14, 64) toodud ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja.
Kolmas Püünia sõda Priit Gutman Vahepeal oli Kartaago ruttu kosunud pärast teist Puunia sõda. Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada." 149.a. e.m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasi...
Maa 4 556 385 4 556 385 4 556 385 Ehitised 36 855 243 35 837 949 35 187 398 Masinad ja seadmed 1 435 094 2 202 518 1 345 489 Transpordivahendid 335 757 174 264 Arvutid ja arvutisüsteemid 53 516 21 798 Muud masinad ja seadmed 1 813 245 1 149 427 Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamise probleeme eesti keeles Referaat Priit Puuram Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................................3 Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad................................................................................................................3 Stratigraafia ja õigekiri.....................................................................................................................................4 Austus ei sõltu algustähest................................................................................................................................4 Kaupade nimetamine..........................................
Artiklis analüüsitakse Tallinna kesklinnas läbi viidud küsitluse (intervjuu) tulemusi. Teenindajad jagati kolme vanusegruppi: noor (kuni 30aastane), keskealine (30 kuni 50 aastane), vanem (50 ja enam aastat). Küsitleti nii mehi kui ka naisi, kes töötasid kohvikutes/restoranides, kauplustes ja kioskites. Küsitluse käigus taheti teada saada, mis tasemel on Tallinna kesklinna teenindajate inglise keele tase, vanusegruppide ja soolise jaotuse järgi. Kokku intervjueeriti 149 erinevat Tallinna kesklinna teenindajat. Küsitlus toimus kümne, väljatöötatud küsimuse abil, millest pooled keskendusid teenindaja sotsiaalse keeleoskuse testimisele ja ülejäänud küsimused teenindaja professionaalse keeleoskuse testimisele. Küsitlejal paluti märkida teda teenindava isiku sugu, vanusegrupp, sotsiaalse keeleoskuse tase ja professionaalse keeleoskuse tase (punktiskaala 0'st 5'ni). Kogutud andmetest selgus, et naissoost teenindajaid oli Tallinna kesklinnas
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
keskkonnamõjuga ja pigem teoreetilist laadi maavara. · Kõige rikkam on uraani poolest Põhja-Eesti graniit, kus parimates kohtades on U kontsentratsioon kuni 928 g/t, Ida-Eesti diktüoneemakildas aga maksimaalselt 304 g/t, samas on selle kihi maksimaalne paksus kõigest 1 meeter. Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. · Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega. · Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi lõppladustuspaika valminud.
.. Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. kristalliinsusest c. viskoossusest d. hinnast Küsimus 10 Milline nendest materjalidest on levinuim sarrus? Vali üks või enam: a. aramiidkiud b. boorkiud c. süsinikkiud d. klaaskiud Küsimus 11 Kas kiude segatakse omavahel komposiitide omaduste parendamiseks? Vali üks või enam: a. jah b. ei Küsimus 12 Millisel materjalil on suurim elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. kõrgmolekulaarne PE b. süsinikkiud c. PBO d. Kevlar 149 Küsimus 13 Milline järgmistest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. sulam on kahefaasiline segu b. sulam on ühefaasiline segu c. polüsegu on kahefaasiline segu d. polüsegu on ühefaasiline segu Küsimus 14 Kas klaasi omadused sõltuvad materjali suunast? Vali üks: a. ei b. jah Küsimus 15 Milline on klaaskiu puudus? Vali üks või enam: a. kõrge tihedus b. kõrge hind c. kõrge tõmbetugevus d. kõrge keemiline vastupidavus Küsimus 16
than people use globally in one year. We could produce the entire energy consumption of the world, with present day solar cell technology, placed on just 2,6% of the Sahara desert. Why don’t we all use the solar energy then ? It would cost about 123 trillion dollars to make such a big solar array that could be capable of powering the planet, plus yearly maintenance. Making the solar panels and their associated hardware would yield about 149 000 megatons of CO2. Wind turbines Advantages: Zero greenhouse gases Free fuel Flexibility Good for remote areas Takes up a small plot of land https:// apps.carleton.edu/reasonpackage/reason_4.0/www/images/6075 9.jpg Wind turbines Disadvantages: Noise disturbances Threat to wildlife Wind is unpredictable
meelsest meenutab ta tema lapsepõlve sõpra Hermanit. Raamat on kirjutatud 50-aastase mehepoolt ja peategelane on 50-aastane mees. Sarnaselt peategelasega läks ka autor oma naisest lahku. Raamat võib olla autori jaoks autobiograafiline. Ka tänapäeval on palju inimesi kellel on enesetappu mõtteid. Ja tavaliselt saadakse neist aru liiga hilja. Väga traagiliselt lõpps Germanwingsi kaaspilooti enesetapp, kui ta võtis endaga kaasa 149 inimest. Pablo suudab Hermine sõnade järgi mängida kõiki muusika instrumente ja rääkida kõigis keeltes. Ta on väga hea bändi juht, mis tõttu saab ta ise valida mis rütme mängida. Enne romaani lõpu ei tea me temast kuigi palju, aga teose lõpus tuleb välja et ehk on tema teose kõige targem tegelane. Tema tarkus tuleb tema elatud elust, mitte nagu Harry oma, mis tuleb raamatutest. Alguses tundus raamat igav, aga mida kaugemale jõudsin seda huvitavamaks raamat muudus.
Äris tubli, energiline, püsiv jõudis kõigist ette. Kaotas oma armastatud naise ning siis koondas oma armastuse tütardele. Mida teeb? Tunneb rõõmu oma viimse penni kulutamisest tütarde peale. Armastab oma tütreid väga, hoolitses nende eest pime ja andunud armastus. Hinnang/suhted teistega Temasse suhtuti kui heidikusse, põlgus ulatus vihkamiseni, tagakiusamine oli haletsusesugune. Armastas tütreid. Sai hästi läbi Rastignaciga, kes tema eest hoolitses Isaarmastus Lk 149 ,,Ühe kuu jooksul on ta saanud uuesti selleks mis oli: rõõmsaks, säravaks, nooreks tütarlapseks. Ta hing on elavnemas, ta võlgneb teile oma õnne. Oh, teeksin teie jaoks võimatu võimalikuks. Ta ütles mulle veidi aja eest koju minnes:"papa, ma olen väga õnnelik!" Kui nad ütlevad mulle tseremoniaalselt isa, jäätub mu süda; kui nad aga hüüavad mind papaks, näib mulle; nagu nagu oleksid nad veel väikesed, ja nad kingivad mulle kõik mu mälestused tagasi.
seeria PIKETT prof. 1 2 3 4 5 6 7 8 E/3 /E[2] NR. 1+00 v 47 90 101 111 126 122 122 147 130 k 54 83 106 120 127 112 129 149 130 p 68 84 102 112 126 112 128 141 127 2+00 v 69 99 100 118 121 123 129 141 131 k 47 80 109 112 126 129 128 144 134 p 62 95 109 120 124 121 136 149 135
seeria PIKETT prof. 1 2 3 4 5 6 7 8 E/3 /E[2] NR. 1+00 v 47 90 101 111 126 122 122 147 130 k 54 83 106 120 127 112 129 149 130 p 68 84 102 112 126 112 128 141 127 2+00 v 69 99 100 118 121 123 129 141 131 k 47 80 109 112 126 129 128 144 134 p 62 95 109 120 124 121 136 149 135
Pärsi 88 88 88 88 83 81 80 75 67 71 Pöögle 81 83 80 82 83 83 78 73 68 71 Sudiste 160 158 154 148 148 152 145 143 144 143 Suuga 18 17 15 15 14 14 14 14 14 14 Tuhalaane 160 153 150 144 146 153 151 144 139 124 Univere 58 59 61 59 58 58 55 48 48 47 Äriküla 171 181 180 172 156 152 149 149 144 136 Küla määramata 8 9 9 10 10 Vallas kokku 4761 4747 4627 4548 4453 4381 4298 4254 4141 4048 6 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=74 6 KARKSI VALLA LIPP Karksi valla lipp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Karksi valla lipp, aastatel 1995 - 1999 oli see lipp kasutusel Karksi-Nuia linna lipuna. Lipp kinnitati 7
õõnes silikaattell 3 is 119 88,3 248,7 3617 2608 1381 4 mullklaas 90,3 142,7 39,7 67 521 128 Õõnes keraamili 5 ne tellis 248,3 85,3 66,5 2150 1410 1525 mullbetoo 6 n 100,2 100,2 98,3 875 985 888 7 EPS 149 49,5 149 34,6 1099 31,5 8 lehtklaas 101 6,1 101,3 150,4 62 2429 Saepuru 9 betoon 149,8 147,3 149,2 2280,7 3294,4 693,3 Samott 10 tellis 251,6 122 65,7 3857 2015 1930 11 Dolomiit 98,33 98,8 99 2000,7 961,5 2080 Puitlaastpl
2099, 9 Savi tellis 246 65 87 1391,1 2920 0 2004, 10 Silikaat tellis 252 64 120 1935,4 3880 8 2302, 11 Betoon 148 149 149 3285,7 7565 4 2331, 12 Klaas 152 151 4 91,8 214 0 2 13 Aeroc Hard 289 93 146 3924,0 2440 621,8 14 Aeroc Eco 301 171 97 4992,7 2260 452,7
Laagri Kool KESKKONNAKAITSE MÕISTE JA EESMÄRGID Uurimustöö Koostaja: Britmarii Kroon Juhendaja: Siivi Liivik Laagri 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................... -3- 1.KESKKONNAKAITSE MÕISTE ..................................................................... -4- 2.LOODUSKAITSE .............................................................................................. -5- 3.EESMÄRK ......................................................................................................... -6- 4.PÕHIMÕTTED .................................................................................................. -6- 5.KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ............................................................
Ukraina rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Ukrainas elab 46 143 700 inimest . Ukraina on suurriik 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. Ukraina rahvaarv on olnud aastast 1990-1993 kõrge, 52 miljonit inimest. Aastal 1994 toimus rahvaarvu kasv, mis hakkas väga järsult langema 2001. aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 3. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldov...
Raudtee peajaam Tallinn-Väike õnnestus hõivata vaid 1.5 tunniks kui nähti lähenemas sõjaväe salka, jätsid mässulised jaama maha ja põgenesid. Politsei ratsareservi ründasid 37 mässajat kolmes löökrühmas. Rünnak ebaõnnestus, sest kasarmu aknast sisse visatud kolm granaati põrkusid tagasi ja plahvatasid tänaval, tugevajõuline lõhkekeha aga ei plahvatanudki. 12 mässulist saadeti vallutama eeluurimisvanglat, et vabastada äsja vangistatud 149 kommunisti. Kui mässajad kuulsid sõjakooli vallutamise läbikukkumisest, loobusid nad oma kaasvõitlejate vabastamisest ja põgenesid. Posti-telegraafimaja – kus ei olnud ka politseivalvet – hõivati, ja kolmveerand tunniks katkestati telefoniühendus. Alates kella 6:45 vallutasid valitsusvägede salgad soomusauto toetusel posti-telegraafimaja tagasi. Toompea võimuasutuste hõivamine nurjus täielikult. Balti jaam suudeti hõivata ent kell 8:15 jõudsid nooremallohvitseride
Andres ja Pearu-naabrimehed Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus kib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. ru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nim...
12 2479 -14 196 37 2105 -388 150544 13 2368 -125 15625 38 2364 -129 16641 14 2487 -6 36 39 2511 18 324 15 2669 176 30976 40 2378 -115 13225 16 2484 -9 81 41 2642 149 22201 17 2606 113 12769 42 2348 -145 21025 18 2465 -28 784 43 2643 150 22500 19 2288 -205 42025 44 2341 -152 23104 20 2475 -18 324 45 2675 182 33124 21 2507 14 196 46 2489 -4 16
· Aastatel 2006-2009 ületava tulud kulusid RIIGI EELARVE MAHU MUUTUSE VÕRDLUS SKP MUUTUSEGA AASTATEL 2005-2010 SKP jooksevhindades, miljonit Muutus Riigieelarve maht Muutus 2004 151541,6108 200 174956,2104 23414,6 53 072 811 033 5 200 209520,0122 34563,8 66 904 574 437 13 831 763 404 6 200 247646,2836 38126,27 82 149 211 947 15 244 637 510 7 200 252015,0777 4368,794 95 369 822 983 13 220 611 036 8 200 216874,8329 -35140,2 97 220 825 152 1 851 002 169 9 RIIGIEELARVE JA BAASRAHA RINGLEMISE SEOTUS 31.12.04 31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 1 Sularaha -8 895 052 -10 101 719 -11 763 153 -11 -11 -9
116. Pristine Algeline 143. Utilized Kasutatud 117. Proficient Vilunud 144. Vaguely Ähmaselt 118. Quantities Kogused 145. Vice-Versa Vastupidi 119. Quantum Kvant 146. Vital Elutähtis 120. Quota Kvoot, Limiit 147. Volatile Muutlik, Ebapüsiv 121. Refinement Täiustamine 148. Waded Kahlama 122. Relevant Vastavad 149. Widespread Laialt Levinud 123. Renaissance Renessanss 150. Winds Tuuled
NAPOLEONI VÕIM Birgit Roosileht 10 J 2012 Sündis Korsika saarel Brienne sõjakool Pariisi kõrgem sõjaväekool Sõjaväeline karjäär algas Prantsuse revolutsiooni ajal Hea haridus tänu päritolule (ta isa oli advokaat) Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- j...
SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED Kaisa-Helena Luht Tallinna Inglise Kolledz Viirushaigused HIV/AIDS AIDS - Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom Kuidas nakkab? Kuidas ei nakka? http://www.searo.who.int/LinkFiles/Publications_aids-149.pdf 20 million dead, 39.4 million infected by 2004 25 million AIDS orphans expected by 2010 13 000 new HIV infections every day globally 8000 people dying of AIDS every day, 1 every 10 seconds globally 6.4 million people living with HIV/AIDS in South-East Asia in 2004 95% of infected persons are NOT aware of their HIV status Maailm alates 1999 1999 elas HIV-iga 33,6milj. suri AIDSi 2,6 milj. 2000 elas HIV-iga 36,1milj. suri AIDSi 3,0 milj. 2001 elas HIV-iga 40,0milj. suri AIDSi 3,0 milj. Ja nii igal aastal edas...
.. Lisa 2. Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal. Naised Mehed Bakalaureuseõpe 2049 2101 Magistriõpe 931 632 Rakenduskõrgharidusõpe 338 247 Integreeritud bakalaureuse- ja 149 218 magistriõpe Doktoriõpe 106 136 Allikas: Kõrgharidusest väljalangenud... Lisa 3. Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal. Kuud Indeks Jaanuar 160,52 Veebruar 159,07 Märts 158,62 Aprill 155,73
Kultuur · Rahvuskultuur ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemisalaga. · Sõna ,,kultuur" kasutati esimesena Marcus Portio Cato (234-149 eKr) poolt. Ta kasutas sõna maaharimisviiside kohta. · Kultuurile ei ole võimalik anda ühest definatsiooni. Neid on praeguseks u 400. · Kultuur kõik see, mis on inimesega seotud, rajaneb inimese loovusel. · Kultuur tuleb ladinakeelsest sõnast ,,kultura" (käitumine, ausatmine, kasvatama, hooldama). Inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. · Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. · Inimkultuuri tervikuna võib...
time Scenario Summary Report was created. Changing cells for each scenario are highlighted in gray. Laoarvestus [1] Arv Maju 6 Saunu 12 Kuure 9 Moodulid Kogus laos Maja moodulid Sauna moodulid Sein 149 8 4 Aken 81 6 2 Uks 44 3 1 Katus 99 4 2 Arv Maju 6 Saunu 12
Ajaloo kontrolltöö ,,Antiik-Kreeka" kordamisküsimused 10.klassile 1 Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige need. 2 Loetlege Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. 3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele...
181 220 192 Mehed Naised 221 173 194 177 185 142 149 130 113 140 121 167 128 171 168 131 122 122 137
Ajalugu 1. Iseloomusta kliendi suhteid Rooma riigis. Patroon andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus, klient oli isanda alluv, teener, saatis isandat sõjaretkedel, täitis patrooni heaks koormisi, hääletas rahvakoosolekul oma isanda heaks. 2. Millist rolli omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Kogu rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja sugukonnad jagunesid perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraad...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Riina Hallik E-TURUNDUSE ROLLI HINDAMINE TÄNAPÄEVA TURUNDUSPRAKTIKAS Turunduse juhtimise õppeaine teadusartikli kokkuvõte Õppejõud: assistent René Arvola Tallinn 2009 Artiklist Autorid: Coviello, N. E.; Brodie, R. J.; Brookes, R. W.; Palmer, R. A. Ingliskeelne pealkiri Assessing the Role of e-Marketing in Contemporary Marketing Practice Ajakiri Journal of Marketing Management (2003, 19, 857-881) Sissejuhatus Konkreetne artikkel on jätk kaasaegsetele turunduse praktika uuringule, mis teostati 1997. aastal. Autoreid ei ärgitanud uuringut läbi viima siiski mitte turundus üldisemalt, vaid just internetiturunduse levik seega o...
Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26% Eluase 121% 266% 145% Transport 128% 167% 39% Vaba aeg 104% 128% 24% Majapidamine 103% 118% 24% Turism 114% 214% 100% Side 129% 104% -25% Rõivad/jalatsid 134% 149% 25% Haridus ja lasteasutused 120% 197% 77% Söömine väljaspool kodu, maj...
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
ning seetõttu ka maksumaksjate hulk väheneb. Järgnev tabel näitab Itaalia migratsioonisaldot: 1990 1995 200 2005 2010 0 Rändesaldo (tuh) - 3 3 4 5 Rändsesaldo - 149 170 260 307 () Rahvaarv rännete tõttu suureneb, sest arv on positiivne. Itaalias elab immigrante 6,2% rahvastikust. Peamiselt on sisserändajaid Hiinast, Ameerikast, Saksamaalt, Marokokost ja Rumeeniast. Väljarände sihtpunktideks on Austraalia, Ameerika, Kanada, Venetsueela, Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. Sisseränne kujuneb probleemiks, kui sisserändajad ei soovi tööd teha, makse maksta või kogunevad ühte linna ossa kokku
1. Latter – Tagumine, viimane 2. Revealing - Paljastav 3. Encounter - Põrkama 4. Imperative - Kõneviis 5. Give rise to - Põhjustama 6. Denote - Tegema 7. Oblique - Kaudne, viltune 8. Average - Keskmine 9. Transmitter - Andur 10. Sales figures – Müügi näitaja, müügi hind 11. Lagged for behind – Selja taha jääma 12. Aggregate - Ühendama, kogum 13. Aptly - Võimekalt, asjakohaselt 14. Highlighted – Esile tõstma 15. Leverage - Mõjujõud 16. Proliferate - Vohama 17. Concurrent – Kaasnev tegur 18. Overall - Üldine 19. Stages - Staadium 20. Flagging - Nõrgenev 21. Alliance - Liit 22. Pinpoint – Täpselt ära näitama 23. Dozen - Tosin 24. Interdependent - Olev 25. Bidirectional - Kahesuunaline 26. Handsome - Nägus 27. Dissociate - Lahku lööma 28. Bias - Kalduvus, eelarvamus 29. Entity - Isik, olemus 30. AiAplification - Võimendus 31. Gazillion - Mustmiljon 32. Equipped - Varustatud 33. Sifting - Sõelumine 34. Failure - Luhtumine 35. Holesaler - Hul...
Teras ja malm. Terase tootmine: Terase tootmisel tuleb osa süsiniku jt lisandelementidega malmist malmist kõrvaldada. Süsiniku eraldamiseks kasutatakse õhku või hapnikku. Õhuhapniku arvel põleb malmis sisalduv süsinik süsinikoksiidiks CO või süsinikdioksiidiks CO2. Käsitleme lühidalt terase tootmist hapnikukonverterites ja elektrienergia kasutamisel kaarleekahjus. Terase tootmine hapnikkonverterites: Hapnikukonverteris olevasse sulamalmi juhitakse ülevalt hapnikku. Hapniku kui tugeva oksüdeerija mõjul toimub süsiniku jt lisandmetallide väkjapõletamine kiiresti. Seejuures eraldub nii palju soojust, et toimub konvertis, mõnekümne minuti jooksul. Terase tootmine kaarleekahjus: Kaarleekahjus saab töödelda nii vanarauda, malmi kui ka rauamaaki. Kaarleekahjus tekitatakse süsi- või grafiitelektroodide ja ahju täidise vahele kaarleek, mille kõrgtemperatuuril põletatakse välja süsinik. Süsinik oksüdeerita...
rohkus; Golfi hoovuse lähedus Eestis kuni eelmise sajandi 3. Mullatingimuste mitmekesisus keskpaigani 4. Suure arvu liikide areaali 7. Võõrpuuliikide väike ulatumine Eesti alale osatähtsus metsakasvatuses Eestis on ligikaudu 40 000 Alates 01.01.2008 on Eestis: elustikuliiki, kellest seni on 5 rahvusparki leitud 23 500 ehk 60% 129 looduskaitseala 149 maastikukaitseala 343 hoiuala 117 uuendamata eeskirjadega ala 548 parki või puistut 1195 looduse üksikobjekti Bioindikatsioon Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad ka keskkonnale. Mõned muutused on kiiremad, mõned aeglasemad ja mitte ainult loomad ei reageeri kesk-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
