Fenomenograafia Kristiina Kangro AP II Mis on fenomenograafia ? Fenomenograafia on kui uurimissuund, mille eesmärgiks on inimeste kogemuste kirjeldamine, analüüsimine ja mõistmine. F. Marton (1981: 180) Fenomenograafia kui kvalitatiivsete uuringute strateegia sai alguse 1970a. Ference Martoni poolt Göteborg´i ülikoolis tehtud uuringutest. Fenomenograafia püüab leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Fenomenograafikas lähtutakse ideest, et reaalsus eksisteerib sellisena, nagu inimene teda tajub ja mõistab. Fenomenograafia on algusest peale tundnud elavat huvi õppimise vastu ning õppimist vaadeldakse aga alati selles kontekstis, mida õpitakse. Õppimist ja õpetamist võib vaadata kui katset inimeste arusaamu teatud suunas muuta (Laherand 2008: 146). Fenomenograafia ja fenomenoloogia Huusko ja Paloniemi poolt vahendatuna on ühisjoonteks mittedualistlik suhe inimese ja maai...
Ligikaudne arvutamine Arvu standardkuju Arvu saab esitada järguühikute kaudu 1999= 1*1000+9*100+9+10+9*1 Kõik järguühikud on avaldatavad ka astmetena 1000= 103 100= 102 10=101 1=100 0,1=10-1 0,01=10-2 0,001=10-3 Standardkuju Standardkuju on arv mis on 2 teguri korrutis millest üks on 1-10 ja teine on 10. aste 1999=1,999*103 20000=2*104 345=3,45*102 Ligikaudsed arud. Arvude ümardamine Ligikaudsed tulemused saame mõõtmisel või arvutamisel. Täpsed arvud saame loendamisel või mõnikord ka arvutamisel. Loendamisel saame ligikaudse arvu kui objekte on palju või need muudavad loendamisel asukohta. Ligikaudsete arvudega arvutamisel need ümardatakse. Ülespoole ümardame kui esimene ärajääv number on 5,6,7,8,9. Allapoole ümardame kui see number on 0,1,2,3,4. Kümnelisteni 2345~2350 239~240 34802 ~34800 Sajalisteni 2345~2300 ...
ehitatud ringradadel või võistluse ajaks suletud tänavaradadel. Vormel 1 pärineb Euroopast, kuid on sõidetud kõikidel mandritel(peale Antarktise). · Esimese Grand Prix' võistluse organiseeris 1906.aastal Prantsusmaa Autoklubi. · Prantsuskeelne nimetus Grand Prix tähendab "suurt auhinda" ning seda nimetust kasutatakse laialdaselt paljude spordialade võistlussarjades.Esimene etapp peeti 1950.aasta 13.mail,mille võitis Giuseppe Farina. Võitja keskmine kiirus oli 146 km/h. . · Tänapäeval on vormel 1 autod palju võimsamad kui 60 aastat tagasi, praegustel autodel on umbes 850 hobujõudu ja suudavad arendada tunnikiirust kuni 350 km/h. · Vormel 1 pole saanud ka ilma surmavate õnnetustega. · 1. mail 1994.aastal sai surma Ayrton Senna San Marino GP-l.Väljasõidu põhjustas tõenäoliselt roolisamba purunemine, avarii tagajärjel pääses
Egiptuse kunst Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine. 2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, kü...
Tabel 1. Kondensaadi kile omaduste tegurid. tk ; C 60 80 100 120 A 1900 2070 2190 2300 A = 2145 c) Arvutati soojusülekandetegur 1 Aparaadi asend horisontaalne: r 1 0,72 A 4 ; kcal/m2 Ch dv tk α1 = 0,72 * 2145 * 4√539,4/0,029*10 = 0,72 * 2145 * 6,57 = 10 146, 71 r – vee aurustumissoojus; kcal/kg (leitakse aurutabelist ta järgi). h – torude kõrgus aparaadis; m (valitakse ette piiridest 1,0–1,4 m). tk – temperatuuride vahe kütteauru ja toru seina vahel (tk = ta – ts); C. dv – toru välisläbimõõt; m. 8. Soojusläbikandetegur k ja valitud toru seina temperatuuri kontroll Soojusläbikandetegur arvutatakse järgmise valemiga: 1 k 1 s 1 ; kcal/m2 Ch 1 s 2
III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene (keskusega Kreeka põhiterritooriumil) lõi eri rahvas. Kreeta ehk Minose ehk minoilise kultuuri loojaks on tundmatu päritoluga rahvas. Ka nende vanim kiri (lineaarkiri A) on tänini desifreerimata. Kultuurile olid iseloomulikud labürinditaolised lossid (suurim oli Knossos), mis olid kindlustamata. Ilmselt
lahingus 216 a eKr, kuid roomlased sundisid Hannibali itaaliast lahkuma.202 a eKr sai Kartaago Põhja-Aafrias lahingus hävitavalt lüüa ning kartaagolasd kaotasid kogu oma laevastiku ning kõik valdused väljaspool Aafrikat, ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. 3. Kolmas Puunia sõda(146 a eKr) vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago · Puunia sõdadega samaaegselt laiendas Rooma valdusi ka ida suunas · 146 a eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka · 133 a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi valdused Väike-Aasias roomlastele, seega omandasid roomlased oma esimesed valdused Aasias Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133 30 a eKr) · 2. ja 1. Sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma sõjavägi- kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega. · Algasid kodusõjad
67 43 103 01000011 83 53 123 01010011 99 63 143 01100011 115 73 163 01110011 68 44 104 01000100 84 54 124 01010100 100 64 144 01100100 116 74 164 01110100 69 45 105 01000101 85 55 125 01010101 101 65 145 01100101 117 75 165 01110101 70 46 106 01000110 86 56 126 01010110 102 66 146 01100110 118 76 166 01110110 71 47 107 01000111 87 57 127 01010111 103 67 147 01100111 119 77 167 01110111 72 48 110 01001000 88 58 130 01011000 104 68 150 01101000 120 78 170 01111000 73 49 111 01001001 89 59 131 01011001 105 69 151 01101001 121 79 171 01111001 74 4A 112 01001010 90 5A 132 01011010 106 6A 152 01101010 122 7A 172 01111010
Geograafilist pikkust määratakse kokkuleppelisest nullmeridiaanist (Londonis Greenwichi tähetorni läbiv meridiaan) lääne ja ida suunas. 7. Kõrgustik Mägi Kõrgus Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217 m Sakala kõrgustik Rutumägi 146 m Karula kõrgustik Rebase järve tornimägi 137 m Haanja Kõrgustik Suurmunamägi 318 m 7. Selgita mõisted: a) platvorm tektooniliselt väheliikuv ulatuslik maakoore osa, mis koosneb kurdunud kivimitega aluskorrast ning kurdumata kivimite ja setetega pealiskorrast. b) pealiskord aluskorda kattev kurrutamata kivimitest koosnev platvormi pealmine osa.
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega k...
Seega ei ole loomulik, et vastuses on 10 tüvenumbrit. Sellise olukorra vältimiseks on kokku lepitud, et ligikaudsete arvude korrutises ja jagatises tuleb säilitada nii mitu tüvenumbrit, kui mitu on neid vähima tüvenumbritega arvuga lähteandmetes. Näide: 4,67 · 0,4356 = 2,034252 2,03 Ligikaudsete arvude summas ja vahes säilitatakse kõige madalam järk, mis on kõigis lähteandmetes teada. Näide: 23,4 + 123 = 146,4 146 (sest teine liidetav on antud üheliste täpsusega) 234,34 209,345 = 24,995 25,00 (sest teine liidetav on ühe sajandiku täpsusega) 1999 + 2,989 = 2001,989 2002 (sest esimene liidetav on antud üheliste täpsusega) Kui andmete hulgas on ka täpseid arve, siis me neid lõppvastuse tüvenumbrite arvu määramisel arvesse ei võta. [2 lk 50] Ligikaudse arvutamise reegel ei kehti, kui vaadeldavas tehtes (liitmises-lahutamises või
Katseandmed Kasutatud mõõtelahus 0,1080n NaOH Tabel Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega Lisatud Mõõdetud mõõtelahuse elektrijuhtivus ml , S/m 0 25 0,5 21 1 27 1,5 37 2 49 2,5 61 3 72 3,5 83 4 96 4,5 117 5 146 5,5 180 6 211 6,5 243 7 273 7,5 303 8 335 8,5 367 9 397 9,5 428 10 455 Tabel Nõrga ja tugeva happe segu tiitrimine tugeva alusega Lisatud Mõõdetud mõõtelahuse elektrijuhtivus ml , S/m 0 434 0,5 414 1 397
1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinapeadega sfinksid) allee Karnaki templi ees 6
sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo Stalini surm 5. märts 1953
mõningaid asju, mida valitses Tarquinius Priscus saaks seostuda (V. tsaar) traavisõidudega; Ainult 329.a. ehitati arvatavasti, Circuse „start“-i kirju puust. territooriumil oli Viited skulptuuridest, ainult areen ja kohad loomade puuridest, mõnedele väravate ehitustest jms vaatlejatele. Täitsa ilmuvad kui lõpevad võimalik, et orgu Puunia sõjad: 264 – 146 põlluliselt töödeldati eKr. ja korjati sealt saaki. ajalugu Pinna tasandamine enne kui algasid uued Esialgselt vankrid võistlused tekitav päris liikusid sirgjooneliselt palju probleeme, ja areeni lõppu, seal otsustati muutma pöördusid ümber ja teekonda: nüüd vankrid sõitsid tagasi. hakasid Uus liikuma mööda
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve...
2 IPE100 34,2 170 10 0,41 3 IPE120 53 318 12 0,44 Teras # 1 4 IPE140 77,3 514,2 14 0,47 5 IPE160 109 869,3 16 0,5 # Teras fyk, Mpa 6 IPE180 146 1317 18 0,53 1 S235 235 7 IPE200 194 1943 20 0,56 2 S275 275 8 IPE220 252 2772 22 0,59 3 S355 355 9 IPE240 324 3892 24 0,62 10 IPE270 429 5790 27 0,66 11 IPE300 557 8356 30 0,71
History of Different cultures Maile Kikerpill 2013 The Roman Empire began as a farming community on the Tiber River in central Italy was occupied in the 700 BC by 500 BC the area was dominated by Etruscans by 300 BC the Latins ruled central and southern Italy in 264 BC the Latins began to dispute the territorial ambitions of the Carthaginians known as the ,,Punic Wars,, finally destroyed in 146 BC By 70 AD Rome ruled every country that touched the Mediterranean was not the largest empire in total territory in world history until 27 BC the Roman Empire was a Republic Julius Caesar declared war on the Roman Senate itself became sole ruler Brutus, Cassius and others assasinated Julius Caesar Octavius declared himself "Caesar Augustus" and first Emperor of Rome 200 years of peace followed by 100 years of warfare in 284 AD Diocletian divided the Roman empire into two halves:
Asja ettenäitamise õigus Asja ettenäitamise nõude eeldused Asja ettenäitamise (AEN) instituut (VÕS 50. ptk 1014-1017) reguleerib asja valdaja ja asja ettenäitamist nõudva isiku vahelist võlasuhet. Vastavalt VÕS §-le 1014 tekib AEN võlasuhe asja valdaja ja huvitatud isiku vahel: 1) kellel on asja suhtes mingi nõue või 2) kes tahab veenduda asja suhtes temal nõude olemasolus või puudumises või 3) kellel on õigustatud huvi asja ettenäitamise või asja ülevaatamise suhtes ja 4) kes nõuab asja ettenäitamist. Asja ettenäitamist nõudev isik peab vaidluse korral kohtus tõendama AEN võlasuhte tekkimise eeldused. Õigustatud huvi asja ettenäitamise vastu kui AEN võlasuhte tekkimise eeldus tähendab ilmselt seda, et ilma asja ettenäitamiseta pole asja ettenäitamist nõudval isikul võimalik saada selgust teda huvitavas õiguslikku tähtsust omavas küsimuses. Asja valdaja kui AEN võlasuhte kohustatud subjekt võib olla üksnes asja otsene v...
see nõudis palju aega talt. Lk 122. Hemingwayd huvitas, mida arvavad teised dostojevskist. 125 evaniga vesteldes Lk 135. Seiklused scott Fitzgeraldiga. Kuidas ta temaga kohtus? Lk 141. Scott kutsub hemingwayd, et tuua lyonist ära tema ja ta naise Zelda auto. Lk 142. Hemingway oli väga vaimustuses sellest reisist. Lk 143. Hemingway jõudis hommikul varem rongijaama, lõpuks kui oli aeg käes rongile minna, polnud scotti veel seal Lk 146. Hemingway jõudis lyoni ja käis kõik hotellid läbi ja jättis teate, et kui scott sinna peaks minema, siis teab kust ta leiab. Lk 148. Hemingway üllatusesks polnud autol katust. Lk 151. Nad olid juba tükk aega seigelnud ja üle 10ne kora seisma jäänud, sest vihma hakkas jälle sadama. Lõpuks nad läksid kohvikusse kus nad jõid ja hiljem läksid hotelli ja scott vaidles, et tema on suremas. Lk 157. Lõpuks sai hemingway kraadiklaasi ja kui kraadis scotti ja ennast-
glükolüüsi nime all. Kahe järgneva reaktsiooniga muundatakse püruvaat etanooliks ja CO 2 ks. Glükoosi molekulis sisalduvast keemilisest energiast salvestub glükolüüsi käigus osa ATP-sse, enamus aga jääb tekkivasse püruvaati. C6H12O6 + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi 2CH3COCOOH + 2ATP + 2NADH+H+ + 2H2O glükoos püruvaat Glükoosi konversioon püruvaadiks on eksergooniline protsess, mille standartne vaba energia muut G10 = - 146 kJ mol-1. ATP süntees ADP-st ja anorgaanilisest fosfaadist on endergooniline protsess, mille vaba energia muut G20 = 2 x 30,5 = 61 kJ mol-1. Juhul, kui ei toimu biomassi moodustumist, avaldub glükolüüsi summaarne vaba energia muut G0sum = G10 + G20 = -146 + 61 = -85 kJ mol-1 9) Etappide kaupa pärmide metaboolsete omaduste uurimine. Töökäik. Söötme ettevalmistamine Selleks on kas naturaalne või veega lahjendatud mahl, kuhu lisatakse erinevas koguses või
Nüüd olen elatand, ring on täis (2:118) ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114). Ja suurt ja sügavat õnne tuld, armastust tundsin ma... (4:102) Kirjandus 1. Adamson, H. ,,Vikerkaar ja vari". Tartu: Ilmamaa. 1998. 96 lehekülge. 2. Adamson, H. ,,Väike luuleraamat". Tallinn: Eesti Raamat. 1965. 146 lehekülge. 3. Sütiste, J. ,,Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat. 1972. 396 lehekülge. 4. Ilmet, P. ,,Eluluule". Tallinn: Varrak. 2008. 248 lehekülge.
vaaraod lasid ehitada endale püramiidid mis olid nende matmis paigaks. Need on kõige kuulsamad ehitised, et hing saaks pöörduda tagasi surnu kehasse, oli vaja seda surnukeha kõdumise eest palsameerida. Et aga laip ükskord siiski kõduneb oli soovitab asetada kuskile kindlasse kohta kuju. Egiptuse arhitektuur Egiptuse ehituskunsti vanemad , omapärased ehitised on vana riigi valitsejate hauakambrid ehk püramiidid. Neid on säilinud umbes sada. Suurim püramiid on 146 m kõrge ja väiksem on 66 m. Kõige väiksem püramiid on kõige hoolikamalt ehitatud. Egiptus saab vägemaks riigiks Idamaades, ta saab vägevamaks teiste vallutamistega. Tänu tihedale läbikäimisele teiste riikidega rikastub nende kunst. Ees-Aasiast, Kreeta. Elamu ja lossi arhitektuur ei tähendanud mingit tähelepanu. Egiptuse kujutav kunst - eriti rikkalikult on säilinud egiptuse maal-, ja skulptuurimälestised ja seda ka kõige vanemast ajast. Maali kunsti õpime tundma
sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagiga suurendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146. aastal liitsid roomlased pärast mitmeid oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasia roomlastele. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr Seni kodanikest koosnenud vägi aendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarse väepealike vahel. Peagi tõusid võimsamate riigimeeste ja väepealikena
SO2 heitmed Katla aastased väävliheitmed Ülesanne 5 Kütus Kütteväärtus Hind Põlevkiviõli 10,8 MWh/t 534 /t Kerge kütteõli 11,9 MWh/t 1 /l Kivisüsi 7,4 MWh/t 198 /t Maagaas 9,4 kWh/m3 0,53695 /m3 (looduslik gaas) Turbabrikett 4,6 MWh/t 146 /t Tükkturvas 3,15 MWh/t 80 /t Puitgraanul 4,8 MWh/t 207 /t Küttepuud 1,6 MWh/rm 40 /rm Katla kasutegurid Vedelkütus 93 Turbabrikett 80 Põlevkiviõli 90 Kivisüsi 77 Gaas 93 Pellet 90 Küttepuit 80 Elekter Rahaline kulu aastas 0,1548*9000 = 1393 Looduslik gaas Rahaline kulu aastas 0,53695*1030=553
üleva mulje oma suuruse mõõtmete, täpsuse ja tööda, mis nende püstitamiseks on kujutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kodu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Arhitekt Imhotep (esimene püramiid vaarao Dzosenile) asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ja nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imeltlusväärseim seda laadi ehitusmälestis asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt nt. Tallinna Oleviste kiriku. Püramiid on seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Selle asemel hakati kasutama kaljukoopaid või haudu, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva sisse peideti
Vanaaeg 1.Eelajalooline periood Muusika tekkis koos müraga ja instrumentaal muusika tekkis looduslike asjade kasutusele võtmisel. Leitud arheoloogilistel väljakaevamiste ja koopamaalinugte järgi (Hispaanias,Prantsusmaal) Erimaades olid erinevad pillid.Muusika oli loodus jõudude vastu hakkamiseks, lõbustamiseks, julgustuseks, kasutati rituaalides, enne jahiretkele minekut inimesed tantsisid, matkisid loomade jällitamist, vibust laskmist ja tegid järgi loomade ja lindude häälitsusi. Ilmselt arenes löökpillid välja kätte ja jalgade trampimisel. Klasside tekkel muusika funktsioon muutus. Tekkisid oma ametid ehk muusikud. Muusikat mängiti valitseva klassi kodudes, söögi, pidude ja õhtuti. Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides. Vanad kultuurriigid: Egiptus. Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida- Maa riigid (Hiina, India) Tegeleti noo...
Syllabus Õppekava 113. Predetermined Ettemääratud 140. Through Läbi 114. Presumably Eeldatavasti 141. Transfer ülekanne 115. Principle Põhimõte 142. Underlying Aluseks 116. Pristine Algeline 143. Utilized Kasutatud 117. Proficient Vilunud 144. Vaguely Ähmaselt 118. Quantities Kogused 145. Vice-Versa Vastupidi 119. Quantum Kvant 146. Vital Elutähtis 120. Quota Kvoot, Limiit 147. Volatile Muutlik, Ebapüsiv 121. Refinement Täiustamine 148. Waded Kahlama 122. Relevant Vastavad 149. Widespread Laialt Levinud 123. Renaissance Renessanss 150. Winds Tuuled
Katuslagi 143,8 0,11 15,8 10,8 Põrand 143,8 0,33 47,5 32,5 Välispiirete geomeetriliste külmasildade l 0,0 lisakonduktantsid välissein-välissein 25,6 0,08 2,0 1,4 põrand-välissein 61,1 0,15 9,2 6,3 katuslagi-välissein 61,1 0,13 7,9 5,4 AU 146,0 100,0 4. Kasutades piirkonna kraadpäevi leida aastane soojakadu läbi piirete kWh ning köetava pinna ruutmeetri kohta kWh/m2. Q = AU*kraadpäevad*24h Kraadpäevad =4295 Q = 146*4295*24 = 15049680 Wh = 15050 kWh Soojakadu läbi piirete ruutmeetrikohta: 15050/143,8= 105 kWh/m2 Järeldus: Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded lubavad meil kulutada väikekelamutes 180 kWh/m² aastas, minu eramu puhul on see arv 105kWh/m2. Seega vastab energiatõhususe nõuetele.
korraldamist; Eleringi toimetiste sarja arendamist. Kompetents= Kurss,suund, millesse panustavad And God said, 'Let there be light and there was ' light, but the Electricity Bo ard said He wo to wait until T uld have hursday to be connected. -S pike Milligan Töötajad 2013. aastal oli Eleringis keskmine töötajate arv 146, neist 75% on mehi ja 25% naisi. Ettevõtte edu järjepidevuse tagamiseks on kriitilise tähtsusega järelkasv ja töötajate areng. Valdav enamus (84%) Eleringi töötajaist on kõrgharidusega ning mitmed ühendavad töö õpingutega. 2013. aasta lõpu seisuga õppis ligi viiendik Eleringi töötajatest samaaegselt kõrgkoolide kraadiõppes. Töötajate keskmine vanus 2013. aasta lõpu seisuga oli 41 eluaastat. Keskkond
32% Kursus B Row 1 0…4 19% 17% 17% 9…12 13…16 17…20 olid paremad, kui kursuse A tulemused 12 13 14 15 16 17 167 169 178 145 165 144 178 189 149 189 145 165 176 190 148 177 189 129 178 188 146 169 156 127 165 167 144 200 177 168 166 168 178 178 179 178 167 159 155 149 149 148 Kvartiil 0 123 Kvartiil 1 149 Kvartiil 2 167 Kvartiil 3 178 Kvartiil 4 206 18 19 20 177 168 176 178 173 128 Keskväärtus 164.6 134 145 156 Geom. Keskmine 163.5
· Mastaba- maa-alune hauakamber, mille peal on maapinnal kiviplaat (joonis 6) Joonis 6. mastaba (www.sadiperi.bbk.org/ mastaba.jpg) · Astmikpüramiid- mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Dzoseri astmikpüramiid, mis asub Sakkaras (joonis 7) Joonis 7. Dzoseri astmikpüramiid (alpha.euba.sk/.../pages/ HTMLS/source/2source.htm) · Püramiid- näiteks Giza püramiidid 1. Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m (joonis 8) Joonis 8. kõrgeim Giza püramiid 2. Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m (joonis 9) Joonis 9. Chehren'i püramiid 3. Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m (joonis 10) Joonis 10. Menkaura püramiid Vana-Egiptuse Vana riigi ajast on pärit Narmeri palett. Keskmise Riigi ajal oli väga tähtis hauakambrite ehitamine ja kaljuhauaf, samuti kujunes ka templiarhitektuur
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 4 aruanne Juhuhälbed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töövahendid: GENERAATOR G6-27, SAGEDUSMÕÕTJA 43-63 Töö käik: Katsetaja (1) mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga näit ti. Tekkiva mõõtevea ti-t0 põhjustab katsetaja. Skeem: Mõõtetulemused: Katse ti-t, ti, ms t, ms nr ...
(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (vt TsÜS § 142 lg 1). See ei tähenda aga nõude lõppemist. Nõue püsib edasi, kuid kohustatud isik võib oma kohustuse täitmisest keelduda. Aegumisele alluvad ainult nõuded, mitte aga absoluutsed õigused. 48. Milliseid aegumistähtaegu TsÜS eristab? Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1). Ehitise puudustega seotud nõuete aegumistähtajaks on 5 aastat, kui nõue tuleneb: 1) töövõtulepingust (TsÜS § 146 lg 2; vt ka VÕS § 646); 2) müügilepingust (TsÜS § 146 lg 2; vt ka VÕS § 222); 3) ehitamisel kasutatud toorme või materjali puudustest (TsÜS § 146 lg 3). Kõigil ülalnimetatud juhtudel pikeneb aegumistähtaeg 10 aastani, kui kohustatud isik rikub oma kohustusi tahtlikult (TsÜS § 146 lg 4). Aegumistähtaeg on 10 aastat
Absoluutne Erinevus tingimus tingimus Süstoolne Diastoolne suurus algsest 1. Katse alguses - 66 - 1. Katse alguses - 137 70 istumisasendis istumisasendis 2. Katse alguses - 68 2 2. Katse alguses - 146 88 seismisel seismisel 3. Pärast tennisepalli 84 18 3. Pärast tennisepalli 131 74 surumist (117/103 surumist (112korda) korda) 4. - kohe 88 22 4. - kohe 146 69 Pärast - 1 min 66 0 Pärast - 1 min 133 72
Rubico jõgi P-Itaalias, mis oli Caesari provintsi lõunapiiriks, kuid mille ta ületas sõjakäigus Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel I 264-241 eKr II 218-201 eKr III 146 eKr * Sitsiilia saarel ja merel * K väepealik Hannibal - * Roomlased vallutasid ja (meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago * Roomlaste laevastiku areng - * Rooma sv purustamine * soola külvamine orava printsiip Cannae lahingus 216 eKr * Rooma võit tugevaim riik * Zama lahing 202 eKr - Vahemere lääneosas *Kartaago kaotas
palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale
Kontrolltöö kordamine Esiajalugu Inimese kujunemine. · inimese arengu uurimisega tegelevad paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud · inimese areng algas u. 10 milj. aastat tagasi. 1. Australopiteekus e. lõunaahvlane · u.40 milj. aastat tagasi · kõigesööja · sõi lisaks kõigele muule ka raipeid · tuntakse vaid Aafrikast 2. Homo habilis e. osavinimene · 2.5 1.5 milj aastat tagasi · Ida-Aafrikas · valmistasid ise algelisi tööriistu raidudes kivist kilde · Esimesed säilmed on leitud Aafrikast Oldurai orust 3. Homo erectus e. püstine inimene · 1,8 0,3 milj aastat tagasi · esimene hominiid, kes lähkus Aafrikast · suurem keha ja aju · oskas ka sutada tuld · valmistasid varjualuseid · eksisteeris kommunikatsioon · pikad · ilmse...
vajalikuga. • Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. • Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama. • Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. • Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. Surnute linnad, templid • Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved „surnute linnad“, mida valvasid sfinksid. • Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. • Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. • Peaosaks oli siseõu, mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid, kus paiknesid
Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus kuid nad seadsid valmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt lüüa ja kartaago kaotas välisvaldused, laevastiku ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega roomlaste poolt. 7. Tähtsamad Rooma kultuurisaavutused, arhidektuur. Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, võimekaid kirjamehi. Poeet Vergilius, eepos ,,Aeneis'' Kaarikute võiduajamine, gladiaatorite võitlus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Hakati rajama teid ja sildu, veejuhtmeid ehk akvedukte. Saunad ehk termid, triumfikaared 8. Mõisted:
arhailiselt monumentaalne ja siit algas ka Davidi tähelend. Tuntuks sai ka 1783. aastal valminud dramaatiline „Andromache kurbus ja kaeblemine Hektori surnukeha juures“. 17 Suurte ajalooliste maalide kõrval pühendas David aega, et maalida ka lähedastest ja sõpradest portreid. David oskas maali hästi panna isiksusi ning armastas maalida inimesi nende tegevust 14 Kartna 1991: 145 15 Kartna 1991: 145 16 Kartna 1991: 146 17 Kartna 1991: 146 6 iseloomustavate atribuutidega. 1782. aastal abiellus David rikka Pécouli perekonna tütrega Marguerite-Charlotte Pécouliga, kellega ta sai 4 last(1764-1826), kahest neist said ohvitserid, Eugéne (1784-1830) ja Jules (1783-1854) ning kaks tütart. Revolutsiooni ajal 1790 paar lahutas, et uuesti abielluda 1796.18 Tema vanematest maalis David 1784. aastal portreid, mis olid tõsised ja realistlikud. 19
KREEKA KUNST Monika Sepp 11A Perioodid · Arhailine ajajärk VII-VI saj. eKr. · Klassikaline ajajärk V-IV saj. eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, m...
Vana-Kreeka ajajärk kestis 2000 eKr-30eKr. Alates II sajandist hakkas Rooma riik Itaalias oma võimu järk-järgult ida poole laiendama, 146 eKr. langes Kreeka Rooma võimu alla. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka
AUGUST MÄLK ,,Taeva palge all" TURSA SÕBRAD, TUTTAVAD SIMMU RANNAVÄLJA REIN VEERE ALLEKS (Hea sõber KALAMAJA PRIIDU ja abimees) HÜDJAPE JUHAN abielus VEERE LAPS Noorpõlve armastus HILDE TUISU KUSTAS (peategelane) JUTA Koolmeister VÕRKE (Kustase õde) abielus Tammise VILLEM poeg isa LEENA TUISU JÜRI poeg KAAREL abielus (isa) ja MARI(ema) (Kustase vend) ...
Suurim pinge on punktis B, arvutan selle alusel ristlõike mõõtmed. 17357 max = [ ] = 160 MPa b3 17357 b =3 = 0,0477 m 50 mm 160 * 10 6 h = 2 * b = 100 mm 2. Varras b Ristlõikeks on sfäär. max = M + N F M N = M = A W M 3910 * 32 M = = [ ] d 0,0629 m d = 65 mm W d 3 Kontroll : 3910 * 32 6250 * 4 max = M + N = + = 146 MPa < [ ] = 160 MPa * 0,065 3 * 0,065 2 3. Varras c Ristlõikeks on ruut. Valemid : max = M + N F M N = M = A W eqIII = 2 + 4 2 Punkt A My M y *6 M y *6 3910 * 6 23460 My = = 3 = 3 = = Wy b b b3 b3
SÜSIVESI KUD 0,5 4 2 000 1 LIPIIDID - kontsentreerituim "kütus" rakkudele, kuna rasvhapetes on C aatomid enamsati vesinikuga maksimaalselt küllastatud Kuna lipiidid on apolaarsed (vees lahustumatud), siis varud on kompaktsed, suure tihedusega NB! ATP saagis rasvadest oluliselt suurem kui süsivesikutest! GLÜKOOS (Mr = 180): 38 moliATP / 180 g = 0,21 moliATP / g STEARHAPE (Mr = 248): 146 moliATP / 248 g = 0,51 moliATP / g TOIDULIPIIDID Vajadus 70-100 g/ööp 25 - 30 % toiduenergiast Vajadust mõjutab · iga · sugu · tegevuse iseloom · klimaatilised tingimused *Loomsed *Taimsed NB! Rasvlahustuvad vitamiinid A D E K TOIDULIPIIDIDE HÜDROLÜÜS · RASVADE HÜDROLÜÜS LIPAAS - pankrease sekreedis sisalduv, toidurasvade hüdrolüüsi katalüüsiv ensüüm. · FOSFOLIPIIDIDE HÜDROLÜÜS FOSFOLIPAASID (PL)- pankrease sekreedis sisalduvad, fosfolipiidide hüdrolüüsi
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge,...
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...
Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kultuurile. Kultuur on kõik see, millega tegeletakse vabast tahtest ning mis on üldiselt piirkonniti veidi erinev ja konkreetset rahvast iseloomustav. Kultuuri kantakse põlvest-põlve edasi ja seetõttu ta jääb üldjoontes samaks. Loomulikult ta ka areneb, kuna võetakse üle nüansse teistest kultuuridest ja kohandatakse need endale sobivaks. Nõnda võtsid roomlased üle kreeka kultuuri, kui nad vallutasid Kreeka (146.a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani. Kuna Vana-Kreekas oli suhteliselt arenenud ühiskond, oli ka sealne kultuur külluslik ja mitmekesine. Tänu sellele, et kiri oli juba välja kujunenud ja inimestel oli aega, pärinevad sellest ka kirjalikud allikad, näiteks Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 8. sajandist eKr. Säilinud on ka joonistusi, kujusid, näidendeid ja palju muud, mille põhjal saab hästi aimu tollesest kultuurist ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
