Mida intensiivsem on riive, seda olulisem peab olema järgitav eesmärk. RKPJKo 06.03.2003 3-4-1-1-02 19 V Võimude lahusus ja tasakaalustatus § 4, § 14 Checks and balances 1. Funktsionaalne võimude lahusus § 14 On olemas seadusandlus § 65 p. 1, p. 16, § 3 lg 1 lause 1 - täidesaatmine § 87 p.1,3,6 - kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 - riigikogu § 59 - valitsus § 86 - kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi
1. 20. sajandi periodiseering (lk 4-6) a) 1901-1913. Neid aastaid peavad paljud ajaloolase 19.sajandi jätkuks. Ajavahemikku 1872-1913 võib tõesti vaadelda ühtse perioodina, mida iseloomustab suurte, ülemaailmse tähtsusega vapustuste puudumine. Elu kulgeb võrdlemisi sujuvalt, evolutsiooniliselt ning muutuse paremuse poole inimkonna arengus on selgelt jälgitavad. Moodsaks sai sõna ,, progress" ning seda eitada söendasid vaid kõige lootusetumad konservatiivid, aga ka mõned veidrikud, kel oli prohvetlik ajalootunnetus. Enamik siiski uskus progressi katkematusesse ning selle tulemuste pöördumatusesse. Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised purustama elu sujuvat kulgu. b) 1914-1923. Kriisid aeg ja kogu 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ning poliitilise süsteemi lagunemise aeg: esimene maailmasõda, revolutsioon Venemaal, revolut...
35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst
halvakvaliteedilised. Kõige suurem on lubjakivivaru, mis üha kasvava tsemeditööstuse tooraine. Tähtsal kohal on kivisoola tootmine. 7. Transport Pakistanis on 139 lennujaama (91 kõvakattelise lennurajaga), neist 5 rahvusvahelist, ning 18 kopteriväljakut (2006). Peamised torujuhtmed on gaasi- (10 257 km) ja naftajuhtmed (2001 km, 2006). Raudteed on 8163 km sealhulgas (445km kitsarööpmelist, 2004), maanteid 258 340 km (167 146 km kõvakattelisi, 711 km kiirteid, 2004). Karakorami maantee on maailma kõrgemaid, see rajati 1970 läbi Karakorami mäeaheliku (üle 4733 m kõrgusel kulgeva Khunjerabi kuru). See on esimene maantee, mis ühenab Gilgiti linna kirdes asuva Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna linna Kaxgariga ning on peamine Pakistani ja Hiina vaheline kaubatee. Pikamaasõidud tehakse põhiliselt busside ja kaubaautodega. Tähtsaimad sadamad on Karachis ja Port Muhammad Bin Qasimi
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
7 1.1.1 Looming 1679. aastal reisis Le Nôtre Itaaliasse, külastas Roomat ja Vatikani. Itaalia oli seni olnud läbi aegade kõrgkunsti eeskujuks ja Prantsusmaa kuningad imetlesid itaalia arhitekte, skulptoreid ja maalikunstnikke; küll aga ei saanud Le Nôtre imetleda itaalia maastikuarhitektuuri, sest aiakujunduses olevat itaallased kogenematud.8 Hoolimata sellest omastas arhitekt teiste maade seas ka Itaalia pargikujunduses esinevaid elemente.9 5 Ibid. lk 146 6 Marroni, Ira Diana. 50 klassikut: Aiad ja pargid. Aiakunst antiigist tänapäevani. Tallinn, TEA, 2006 lk 106-207 7 Toman, lk 153. 8 Kluckert, Ehrenfried. Eurepean Garden Design from Classical Antiquity to the Present Day. France, Könemann, 2005, lk 186 5 Tänu André le Nôtre’ile tõusis Prantsuse aiakujundus Euroopas esikohale ning sellest võeti eeskuju. Le Nôtre’i jaoks on maastikudisain kui hiiglaslik, monumentaalne
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised ...
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
vaadatud 6. detsembril 2011 10) Mõis ja talurahvas. Internetis saadaval: http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php? tree_id=151 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 11) Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/13295630 Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 12) Pae, T., Sokk, H., 2009. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene. Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146 13) Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/riinu.html Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 14) Remmel, M.-A., 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Lk 220 15) Reier, Ü., Kukk, Ü., 2000. Piiumetsa sookaitseala taimestikust. XXIII Eesti looduseuurijate päev. Lk 63-73 16) Särg, A., 2005. Järvamaa mõisad ja mõisnikud
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
redaktsioon: Anna Sidorenko) K Tööstuskindlustus võlg 1120 D Palgavõlg 2800 K Kogumispensioni võlg 2800 D Palgavõlg 2240 K Tööstuskindlustus võlg 2240 D Palgavõlg 26992 K Tulumaksu võlg 26992 6. Tasuti eelmise majandustehingu kulud pangast D Palgavõlg 107968 K Arvelduskonto 107968 7. Tööjõukulud jagunesid järgmiselt: otsene tootmistööliste palk 146 620 ja muu tootmispersonali palk 40 000 8. Tsehhide kütte- ja valgustuskulud 25 000 D Tootmise üldkulud 25000 K Võlg tarnijatele 25000 9. Muid kaudseid tootmiskulusid oli jaanuaris 41 000 D Tootmise üldkulud 41000 K Võlg tarnijatele 41000 10.Tootmisseadmete amortisatsioon oli 30 000 D Tootmise üldkulud 30000 K Ak. kulum 30000 11.Lõpetamata tellimustele jagatud tootmise kulud perioodi lõpuks olid 140 000 (osa
siseselt. Samas kogu toornafta eksporditakse ning imporditakse sisse rafineeritud petrooleumi. Kuni 2012 aastani kogu kivisüsi eksporditi, kuid nüüd on hakatud seda kasutama ka riigisiseselt. Peamiselt toodab riik energiat endale, eksport väheneb iga aastaga. Kongos toodetakse palju hüdroenergiat, seega peamised elektrijaamad on hüdroelektrijaamad Inga I, II, III, IV. Kongo elektrienergia toodang inimese kohta on 123.29 kWh 2011. aasta andmete järgi, mis asetab Kongo maailma mastaabis 146. kohale. Vaadates ka elektrienergia kasutust - 105.32 kWh inimese kohta (2011), mis oleks maailmas samuti viimaste seas, võib järeldada, et Kongo on üpriski madalalt arenenud riik. Elekter pole kõikides piirkondades levinud ning selle transpordiga kaasneb ka suur elektrikadu, kuna süsteemid on vananenud. Kogu elanikkonnast on elektrikättesaadavus vaid üheksal protsendil, linnades 19% ning maapiirkondades ainult 1% (2013. aasta andmed).
pöeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitama uue jaotisettepaneku) *Kohus avaldab teate jaotisettepaneku kinnitamise/kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes Avalikud Teadaanded ja saadab määruse haldurile, võlgnikule ja vastuväite esitanud võlausaldajale. 23. Jaotis ja selle väljamaksmine Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude aluse. PankrS § 146. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (1) Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis ( PankrS § 147) ; 3) massikohustused ( PankrS § 148) ; 4) pankrotimenetluse kulud. (2) Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate
03.2003 3-4-1-1-02 V Võimude lahusus ja tasakaalustatus § 4, § 14 Checks and balances 1. Funktsionaalne võimude lahusus § 14 On olemas seadusandlus § 65 p. 1, p. 16; § 3 lg 1 lause 1 ● täidesaatmine § 87 p.1,3,6 ● kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 ● riigikogu § 59 ● valitsus § 86 21 ● kohtud § 146 lause 1, § 149, § 148 3
kiirates 2 elektroni (neutroneid kiirgamata) muutub uueks aineks plutooniumiks. Uraan-235 ja uraan-238 erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Peale neutronite leidub tuumas prootoneid, mille arv on alati võrdne elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis (uraanil on see 92). Uraan-235 näitab, et tuumas on kokku 235 neutronit ja prootonit, st 92 prootonit ja 143 neutronit. Uraan-238 näitab, et tuumas on kokku 238 neutronit ja prootonit, st 92 prootonit ja 146 neutronit. Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: esiteks neutronite liikumise aeglustajaks ja teiseks soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja). Neutroneid on vaja aeglustada sellepärast, et uraanituum kiirgab enamasti kiireid neutroneid, aga uraanituuma suudavad lõhustada ainult aeglased neutronid. Kiired neutronid kas
Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle 5 noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" (vt
Teises Puunia sõjas( 218-201eKr ) tungisid kartaagolased väepealik Hannibali juhtimisel Hispaaniast läbi Callia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus . Rooma viis aga oma uue armee Põhja-Aafrikasse , sundides Hannibali nii oma kodumaale tagasi ja kartaagolased said hävitavalt lüüa . Nad kaotasid kogu oma laevastiku , valdused väljaspool Põhja-Aafrikat , ka Sürakuusa vallutati Rooma võimu alla . 146 eKr kolmandas Puunia sõjas hävitas Rooma Kartaago täielikult . Rooma laiendas oma võimu ka ida poole . Esimesena vallutati Makedoonia 149 eKr , vallutati ka Kreeka , 133 eKr sai Rooma Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasias asunud riigi . Roomast oli saanud Vahemere valitseja . 23.4 Vabariiklik kord . Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks ja alguses ei tähistanud see mingit riigikorraldust , kuid hiljem
Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandzuuria Venemaa mõjusfääriks) · Võimas s...
liialdatuks, kuid väljakaevamistel Gizas leiti tööliste asulaid, kus oleks võinud elada 10 000 inimest. Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu püramiid · 137m kõrge · Ta koosneb enam kui 2 miljonist lubjakiviplokist. Iga kiviplokk kaalub keskmiselt 2 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15 tonni ja vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50 tonni. · Püramiidi küljepikkus on ca. 230 meetrit ja kõrgus 137 meetrit, esialgu oli see 146 meetrit. Nüüdseks on püramiidi tipp maha varisenud ja selle asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. · Püramiid on seatud vastavusse põhiilmakaartega nii, et üks külg oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände. · Üldlevinud teooria järgi väidetakse, et see oli vaarao hauakamber. See võibki nii olla, kuid on tähelepanuväärne, et ei siit ega ka
· pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O · raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : · lubjakivi CaCO3 · dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju põhimõtteline skeem Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel
Maardu 16738 3331 20 % Valga 14323 8970 62,6 % Kuressaare 14925 14548 97,5 % Võru 14879 13414 90 % Jõhvi 12112 4022 33,2 % 6 Haapsalu 12054 9587 80 % Paide 9642 8683 90 % Tallinna elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimiskampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht
35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst
Tartu Secondary School of business JAMAICA Form 10 A Tartu 2007 Introduction.................................................................................................................................3 Geography...................................................................................................................................3 History.........................................................................................................................................3 Economy..................................................................................................................................... 4 Econometrics...............................................................................................................................6 Climate.................................................
Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
soodusmüügid ja konkursid. 1993. aastal oli vahekord muutunud: ainult 25% läks reklaamile ning 75% stimuleerimisele. (Naomi Klein, 2002: 25-27) 8 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 4. NÄITEID KAUBAMÄRGI VAIDLUSETEST 4.1 Kalev vs Kalew Eesti üks tuntumaid kaubamärke AS Kalev, kelle brändi väärtus on Emori hinnangul 146 miljonit krooni, süüdistab AS Antomini kaubamärki liigses sarnasuses. Nimelt on AS Antomile registreerinud patendiametis kaubamärgi Kalew, ning müüb selle nime all teravilja tooteid. Patendivoliniku Villu Paveltsi sõnul on aga kaks kaubamärki äravahetamiseni sarnased ning et AS Antomini rikub seega kaubamärgi seadust. Kalewi kaubamärgi omanikud arvavad, et kaubamärkide Kalevi ja Kalewi all müüakse väga erinevaid kaupu. ( Tiiu Värbu, Äripäev Online, 30.04.2001) 4
Tallinna Ülikool Tervisteaduste ja Spordi instituut Ujumissport Vabaujumine ’ Tallinn 2011 1 Sisukord 1. Ujumisest üldiselt.........................................................................................................2 2. Vabaujumine ehk rinnulikrool...................................................................................4 3. Rinnulikrooli tehnika mudel.......................................................................................5 4. Rinnulikrooli starditehnika mudel.............................................................................7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud ...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile kuupmeetrile, millest kolmandik on venemaal. · ???? 2. Kütuste analüüsid, kütuste koostis. · Tahkete kütuste omaduste määramiskeks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
Tulud üürist 10 000 15 000 30 000 30 000 20 000 20 000 Tulud kokku 36 360 47 360 76 720 93 080 138 600 158 500 Ruumide rent 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 Töötajate palgad 29 568 29 568 29 568 29 568 29 568 29 568 Laenuintress 165 151 138 124 111 97 Liisinguintress 159 146 133 120 106 93 A-kulu 500 11 680 15 770 29 650 34 625 42 250 B-kulu 300 12 944 18 688 25 232 47 440 55 400 Amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 36 692 60 489 70 297 90 694 117 850 133 408 Kuukasum -332 -13 129 6 423 2 386 20 750 25 092
85 0.88 -0.17 0.23 0.44 0.88 0.94 0.75 0.90 Auramine 32 38 -4 30 28 101 129 34 74 10 11 12 Aasta PAEV KUU 1977 54.34 111.43 36.70 52.55 1 1 17.10 14.98 62.23 16.23 64.59 2 1 16.00 90.00 225.00 102.07 338.00 3 1 14.00 17.40 42.50 20.00 8.64 4 1 12.00 146 289 98.3 1655.817 5 1 11.30 10.5 21.6 7.12 10.20 6 1 11.00 90 113 67 949 7 1 11.00 28 56 19 321 8 1 10.90 0.31 0.50 0.28 0.37 9 1 10.80 0.69 0.50 0.72 0.63 10 1 10.70 62 57 48 628 11 1 10.70 12 1 10.60
Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 14 ...
135.Consummate art- täiuslik, lõpule viidud kunst 136.Contemporary garden- moodne aed 137.Continuity- järjepidevus 138.Contour- samakõrgusjoon, horisontaal 139.Contractor-hanketööde ettevõtja 140.Contribute kaasa aitama 141.Contribution panus, koostöö 142.Convent- nunnaklooster, klooster 143.Conventional traditsiooniline, tavaline 144.Conventional urban landscape- tavapärane linnamaastik 145.Convey a feeling tunne endasi andma 146.Copse- salu, võsa 147.Courtyard-õuemaa 148.Coverage kate 149.covered pipes- kaetud torud 150.Creeper- ronitaim 151.Crucial part oluline osa 152.Crucial to maintaning oluline säilitada 153.Crudely rohmakalt 154.Cultivate- viljelema 155.Cultivated- kasvatatud, istutatud D 156.Deciduous- heitleheline, pudenev puu 157.Deciduous plants lehtilangetav taim 158.Deck- põrand, laudis 159.Decline vähenema 160
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk SILMLASED Referaat Juhendaja: prof Henn Kukk Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae.......................................................................5 Merisutt (Petromyzon marinus)........................................................................................... 5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis).............................................................................................. 6 Ojasilm (Lampetra planeri).......................................................................
Ruumitäiteks ja boikotiks avaldati lehtedes täiesti sisuliselt mõttetuid lugusid/artikleid/õpetusi – kuidas paarituvad gorillad, kuidas kasvatada maasikaid jne jne. Ei avaldatud valitsuse teadaandeid, nt avaldati ka pealtnäha ilusat luulet (algab – Liisal on punane pliiats), mille esitähtedest moodustus „laku perset tsensor“. Algasid läbirääkimised valitsuse ja päevalehtede vahel. 17.08 – vabastati tsensuuri alt 146 väljaannet 17.10.33 astus tagasi Tõnissoni valitsus ja eeltsensuur kaotati, Tõnissoni tõsine hingeline kriis? – sest Tõnisson oli see, kes uskus siiralt oma rahva soovi olla demokraatlik ja tugev riik (vastupidiselt vapside/vabadussõjalaste suhtumisele, et on vaja ühte tugevat jõulist juhti). Sundmäärused 1934. a Rahva poolt võetakse vastu vabadussõjalaste põhiseadus (2/3 hääletab selle poolt), jõustub 24.01.34 ….. 1935. a sundmäärused 17.12
Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826 Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803 Juudid 156 801 Moldovlased 156 400 Korealased 153 156 Tabassaraanid 146 360 Tserkessid 124 835 Balkaarid 112 924 Türklased 105 058 Nogaid 103 660 Kirgiisid 103 422 Eestlasi elab Venemaal 17 875 inimest. Neist 7711 meest ja 10164 naist. 65% eestlastest elab linnas ja 35% maapiirkonnas. Erinevaid põlisrahvaid loendati üles Venemaal 47, mille alla kuulub 321 830 inimest. Inimeste arvult suuremaid, tuhande piiri ületavaid põlisrahvaid on kokku 9 (vt.Joonis ). Väikseima
Sydney on Austraalia suurim ja vanim (asutatud 1788) linn. Linna keskuse, n.ö. õige Sydney (tuntud kui "City of Sydney") elanikkond on umbes 150 000 inimest, samas kui kogu metropoli piirkonna rahvaarv on 4,2 miljonit. 2000. aasta suveolümpiamängude võõrustaja. Adelaide on linn Austraalias, Lõuna-Austraalia osariigi pealinn ja suurim linn. Ta paikneb Saint Vincenti lahe ääres Adelaide'i tasandikel Torrensi jõe suudme juures kümmekonna km kaugusel ookeanist. 11 Elanike arv on 1 146 119 (juuni 2006). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 1 072 585. Adelaide on elanike arvult Austraalia viies linn. Adelaide asub Austraalia lõunarannikul. Linn asutati umbes 1840. Linnas on Adelaide'i Ülikool, Lõuna-Austraalia Ülikool ja Flindersi ülikool. Adelaide on katoliku Adelaide'i peapiiskopkonna keskus. Linnas on suuri sõiduki- ja masinatööstuse, metallitöötlemise, elektroonikatööstuse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning ed...
orunditega. Need pinnavormid ja Põhja-eesti (Balti klint) ning Lääne-Eesti paekallas on reljeefi suurvormid. Millest koosneb Eesti pinnamood? Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad,millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Nende jalamid asuvad Eestis harilikult 75-100 m kõrgusel. Pandivere kõrgustik (kõrgeim koht Emumägi 166m) ja Sakala kõrgustik (Rutu mägi 146 m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Need on võrdlemisi madalad lubja.või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud,ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318m), Otepää kõrgustik (kuutse mägi 217m) ning Karula kõrgustik (rebasejärve Tornimägi 137m). Iseloomustavad künkad ja nõod.
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntak...
1.2. Aheldatud väärtuse muutus -5 -14,2 1,7 7,6 4,3 2 2,8 1,8 2,2 4,8 2 Tööstus Tööstustoodangu mahuindeks (muutus eelmise aastaga 2.1. võrreldes; %) [2] -4,6 -23,9 22,6 19,8 1,5 4,1 4,4 0,1 1,8 8 Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse 308, 323, 128, 146, 159, 153, 162, 304, 147, 183, 3 (jooksevhindades; mln eur) [3] 6 2 8 8 6 8 9 7 4 5 4 Ehitus Ehitusettevõtete ehitustööd (jooksevhindades; mln eur) 365 4.1. [3] 3617 2380 1902 2408 3031 3263 3110 3105 2953 7
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
Aine Rakendusstatistika MHT0031 Arvestusharjutus AGT-2 Nimi xxx Kood Rühm Imiteerimisvalemi kood TRAP S0 0,25 A 7 T0 4 B 6 LS 0,25 D 2 LT 1 n1 n2 n3 n4 n5 n6 1 0 3 6 3 0 A 7 B 6 D 2 T0 4 S0 0,25 U1 0,82262 U2 0,684927 D=2 1. T0=4 S0=0,25 Y=g(X)=sign(X)D1-T|X|T x y Teisendusfunktsiooni y=sign(x)D1-T|x|T graafik baasväärtuste -10 0,00 -9 0,00 0 -8 0,00 -7 0,00 0 -6 0,00 -5 0,00 ...
sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...
Kuupäev Müüja Mark Arv Hind mus k-ga maks mus k-ta 1/2/2014 Kukk Ekstra 2 270 540 82 458 1/3/2014 Kukk Tetris 5 240 1,200 183 1,017 1/4/2014 Agur Balrog 3 320 960 146 814 1/5/2014 Kaasik Aura 1 380 380 58 322 1/6/2014 Eek Aragorn 2 380 760 116 644 1/7/2014 Nõmmik Balrog 2 320 640 98 542 1/8/2014 Mägi Frodo 1 730 730 111 619
Ardenni Hobuste Tõuseltsiks. Tõuseltsi poolt alustati ardenni hobuste kandmist tõuraamatusse ning korraldati sihipärast ardenni hobuste aretustööd. Ardenni Hobuste Tõuseltsi tegevus katkes II Maailmasõja käigus. 1922 Võeti vastu esimene ardenni hobuste tõumäärustik ja avati Eesti ardenni hobuste tõuraamat. Tõuraamatusse märgiti ardenni tüübilisi 3...14 aasta vanuseid hobuseid, kelle kõrgus turjalt oli täkkudel 148...164 cm, märadel 146...160 cm ning kämbla ümbermõõt täkkudel vähemalt 21 cm ja märadel 20 cm. Lisaks hinnati hobuseid tõuraamtusse märkimisel veel põlvnemise, välimiku, käigu, iseloomu ja tervise järgi. Vastavalt hinnangule jaotati hobused I, II või III klassi. Tõuraamat jagunes kaheks osakonnaks: puhtatõulised hobused (tõumärk A) ja ristandhobused ( Eesti ardenni tõumärk EA). 1922/1923 Tõuraamatusse võeti 51 eesti ardenni täkku ja 207 mära. Tõumaterjali soetamisel omasid
üldkorraldus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause. 38. kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.(Vt ka § 146 II lause) 39. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe (ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine. IV VALIMISED 40. Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
