14. Sügavkülm 1100 15. Külmamarmiit 487,60 16. Kohvimasin Kokku: 12 537,1 € 17. Kassaaparaat Sisustus ja väikevahendid: Köögitarvikud: potid, pannid, riiv, 800 lõikelauad, kokanoad, kausid, saumikser, blender, kulbid, pannilabidad, universaalne 700 vahustaja 1450 Nõud: söögiriistad, taldrikud, klaasid, tassid 400 Sisustus: teeninduslett, riiulid, toolid, lauad, vaasid, laudlinad, 700 lauatelefon Kokku: 4050€ Koristusvahendid Personali töövorm Materjal ja töötasu: Tooraine 418 42 Töötasu töötajatele juunis 2 nädala 1924 eest Kokku: 2342€
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...
2015 Eesti Maaülikool Kvadris 0,6 67 eur/l 2korda , ooteaeg kartuli l/ha 40.2 eur/ha 10-14 p istutamise ajal Kahjurite Kartulimardikas Neemazal 580 eur/l 3 korda 5-7 päeva pärast tõrje T/S 1,5-2,5 1450 eur/ha vastsete l/ha massilist koorumist Karate zeon 745 eur/l 1 kord 5 CS 75,2 eur/ha 0.10l/ha Lehetäid Fibro 10 65 eur/l 8 korda
Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu: I 1640-1870 II 1870-1917 (Imperialismi ajastu) - Uusim aeg
[m/s]. Sõltub: elastsusmoodulist ja tihedusest puidu kiudude suunast, kõige kiiremini levib heli puidu kiudude suunas, aeglasemalt radiaal- ja kõige aeglasemalt tangentsiaal suunas heli levimise kiirus sõltub ka puuliigist temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustavad heli liikumise kiirust puidus. Puuliik pikikiudu radiaalsuunas tangentsiaalsuunas. Mänd 5030 1450 850 Nulg 3600 1525 860 Tamm 4175 1665 1400 Õhk 330 330 330 Teras 5000 5000 5000 Toores ja mäda puit juhib heli tunduvalt vähem kui terve ja kuiv puit. Seda moodust kasutatakse sisemädanike kindlakstegemiseks kasvavatel puudel, mädaniku esinemisel tekib kume heli ja kuival puidul valju heli.
Aasta aastast -tegur <6 6...12 >12 Kokku <6 6...12 2011 0 1,000 2209 331 110 2651 1288 729 2012 1 0,901 2276 338 112 2725 1327 743 2013 2 0,812 2344 345 113 2802 1367 758 2014 3 0,731 2414 352 114 2880 1408 773 2015 4 0,659 2487 359 115 2960 1450 789 2016 5 0,593 2561 366 116 3043 1524 826 2017 6 0,535 2638 373 117 3129 1569 842 2018 7 0,482 2717 381 118 3216 1617 859 2019 8 0,434 2799 388 120 3307 1665 876 2020 9 0,391 2883 396 121 3400 1755 918
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
110 0,103 3000 1750 1250 2200 1000 750 1130 870 670 970 750 600 120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750 130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970 140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1800 1500 1230 tabel 9: Vähimad plaanikõverike raadiused Vastavalt Projektkiirusele on vastavad näitajad antud projekti jaoks märgitud punasega. 7.10. Sõidutee laiend kõverikul Raadius (R), m Kiirus (V), km/h 40 50 60 80 100 120 140 Sõidutee laius (B), m 6,0 6,0 6,0 7,0 7,0 7,5 7,5
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
Eri keskkondades levib heli erisuguse kiirusega. Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus õhus 0°C ja normaalse õhurõhu puhul on 332 m/s Temperatuuri tõustes kasvab heli kiirus. Nii näiteks on kiirus 15 °C juures 342 m/s ja 100°C juures 386 m/s. Heli kiirused mitmesugustes keskkondades 0°C juures ( m/s ) õhk - 332 vask - 3800 klaas - 5600 vesi - 1450 raud - 4900 kuusepuu - 4800 Helitugevus Helitugevus Põhitoon Ülemtoonid Sagedus Sagedus
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
Väga suureks eeskujuks humanistidel oli filosoof Cicero ( tema poolt kirjutatud ladina keel kinnitati õigeks ladina keeleks, keskaja ladina keelt hakati põlgama ) Antiigiihalus aitas kaasa ladina keele hääbumisele. Hakati uuesti pöörama tähelepanu kreeka keelele ja kultuurile ja avastati uuesti antiikmütoloogia ning Euroopa kõrgklassi seas said populaarseks maskiballid kus riietati end antiikmütoloogia tegelasteks. MAADE AVASTUS · 1450. aastateks oli levinud arusaam, et maa on kerakujuline. - mõõtmed mõnevõrra väiksemad ( 1/3 võrra ) · Tuntud oli Euroopa Aasia Aafrika Miks mindi maid avastama? 1) Euroopas oli väärismetallide kriis. Kuld ja hõbe olid liikunud idamaadesse ( sisse toodi vürtse, siidi jmd kaupu ) 2) Oli vaja leida uusi kaubateid idamaadesse. Miks uusi? Vanad kaubateed olid läinud Türgi
1040 2080 1260 6300 1980 13860 1870 7480 1520 4560 1200 7200 1430 1430 1120 4480 1430 2860 1870 5610 1900 5700 1620 9720 1280 5120 1620 8100 1440 4320 1260 5040 900 1800 1300 3900 1450 5800 1240 2480 1520 9120 1710 5130 1360 5440 Sort 1 2 3 Vald Kogus Maksumus Massiaru 49 71940 Surju 40 56760 Tali 13 18280 80000 70000 60000
). Euroopas kirjeldas Villard de Honnecourt 1250. a. paiku algelist regulaatorit, mis võimaldas inglikujul alati käega Päikesele osutada, see sarnanes aga vähe spindelregulaatoriga. Juba 13. saj. Võis mehaanilisi kelli olla, kuna tähistus veekelladega ühesugune, pole võimalik selgust tuua. Varasemad kindlamad andmed spindelregulaatoritega mehaaniliste kellade kohta on 1340. aastast. Vedruga käitavad kellad ilmusid 1450. aastaks. Enne sajandi lõppu võeti kasutusele nüüdisaja tasku- ja käekelladest tublisti suuremad kantavad kellad. Need nõudsid täpsemat tööd kui ühegi varasema masina ehitamine. On öeldud: nüüdisaegne masinaehitus on sündinud kellassepa meisterlikkuse ja veskiehitaja oskuste armastusabielust. Kronomeeter Merekaubanduse kasvu tõttu tekkis vajadus täpsemate navigat-sioonivõtete järele. Laiust sai
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Üldiselt keevitamisest Teemad: MMA-111: MIG/MAG-131-135 TIG-141 GAAS-311 Kaitsevahendid Keevitustarvikud Teraste keevitatavus DEformatsioon keevitamisel Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub su...
Illustreerime seda lihtsa näitega! Enamike inimeste jaoks oleks 320...350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste soovitusteni. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Juhul kui inimene saab toiduga ööpäevas 1450 kcal, siis süsivesikute arvele jääks ~900 kcal, mis absoluutarvudes on ligikaudu 220 g sahhariide. NB! See arv peegeldab süsivesikute täielikult omastatavat kogust. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Seevastu inimene, kelle toidu energeetiline väärtus on 3000 kcal, peaks ööpäevas tarbima umbes 450 g süsivesikuid (vajatav 60% kaloreid peab olema tagatud). Kiudainete soovitatav hulk oleks 15..
Teades väiksem kui 20 Hz, ultraheli sagedus on heli kiiruse arvulist väärtust keskkonnas, suurem kui 20 kHz. Heli levib igas elastses keskkonnas pikilainena. Elastsuslaine kiirus võime määrata kauguse heliallikani. Keskkond Kiirus Õhus 332 m/s = Vees 1450 m/s saab arvutada heli levimise kiiruse õhus. On Rauas 5850 m/s tarvis mõõta lööja kaugus vaatlejast ja vastuvõetava heli hilinemise aeg. Arvutada tuleb järgmiselt: Heli kiirus= kaugus/ aeg II . Vedelike mehhaanika Esmakordselt määras heli kiiruse õhus 2.1.Vedelike staatika prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 2.1.1
on välja kaevatud, on see paik tuvastatud Dilmumina, mis oli üks kõige olulisemaid regiooni keskusi. (Qal'at al-Bahrain Ancient Harbour and Capital of Dilmun 2012) Kõige vanem kiht sellel paigal pärineb aastast 2300 eKr ning see koosneb 20 majutusstruktuuridest, mis asusid mere lähedal. See oli periood, mil ehitati paks müüritissein kaitsmaks asulat ümbritsevate ohtude eest. Hilisem sein, ilmselt esimese tugevdamiseks, püstitati 1450. aastal eKr. Erinevaid kihte avastati keskmises kaevetööde piirkonnas. (Ibid.) Peamine leid koosneb tänavast, mis on 12 meetrit lai ning millel on suured monumentaalsed ehitised mõlemal poolel. Varasemad hooneid ehitati ümber suuremaks, teenindamaks Kassiti palee valitsejaid (Kassitid olid Mesopotaamia koloniseerijad selles kohas). Sellest samas piirkonnad on leitud mitu luksusmaja, koos era ning avalike ruumidega ja töötav kanalisatsioonisüsteem, mis kuulub samasse perioodi. (Ibid.)
1. Püstine kõnnak 2. Inimese käsi 3. Näo miimilised lihased, eristatavad lõuats, välimine nina, huuled ja kulmud. 4. Karvade paiknemine ja kuju. 3 5. Artikuleeritud kõne. 6. Ajukolju suurus võrreldes näokoljuga. Ajukolju võimas areng on seotud suuraju poolkerade arenguga. Peaaju maht on (meestel) keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³. Paleontoloogia näitab, et esimesed primaadid ilmusid eluareenile üle 50 miljoni aasta tagasi. Esimese tõelise inimlase ahvinimese (Pithecanthropus) jäänused (kolju kaas, reieluu ja hambad) avastas aastail 1891 1892 hollandi teadlane Euqene Dubois Indoneesisas Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks. 1929. a
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Selle tagajärjel on osa riike kaitanud oma suurriigi staatuse, mimg nende asemele tulevad teised. Näiteks peale I maailmasõda lahkus suurriikide keskelt Austria ja asemele tuli Jaapan. Ajaloost võib välja tuua üksnes kolm tõelist hegemoonia perioodi – Hollandi 1625 – 1672, Inglismaa 1815 - 1873, USA 1945 – 1967. Wallersteini hinnangul tekkis kaasaegne maailmasüsteem ehk kapitalistlik maailmamajandus ajavahemikul 1450 – 1640. ja 16. sajandist kuni 18 sajandi lõpuni on arenenud tohutud kaubanduslikud suhted Euroopa ja ülejäänud maailma vahel. Venemaa Geopoliitika Venemaa geopoliitiline jõud tugineb kontinentaaljõule. Venemaa ja endise NSV Liidu geopoliitika aluseks on jäävalt „ideoloogiline eluruum” (õigeusk või kommunism mis põhineb omasele kultuurile), ning tuguneb L. Gumiljevi Euroaasia kontseptsioonile. Euroaasia ehk Mackinderi Südaterritooriumi (Headlandi) teljeks ja
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
Enamik putuktolmeldatavad, mõned tuultolmeldatavad. * Viljad on enamasti koguvili, luuvili, kupar. * Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide ( kasut ravimite valm), kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. * Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. (Botaanika II) 19. SUGUKOND PAKSULEHELISED: VEESÄILITUSKUDE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk umbes 1450 liiki, eriti rikkalikult on neid Edela-Aafrikas, ka Euroopas ja Kesk-Aasia mägialadel. Eestis kasvab looduslikult ainult 6 liiki. Näit harilik kukehari, harilik liiv- mägisibul (LK all), neid kasut dekoratiivtaimedena kiviktaimlates. Sgk harjunud kuivade kasvukohtadega. Kalduvus vegetatiivsele paljunemisele. * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva põõsad. * Õie ehitus: abilehtedeta, õied kahesugulised, tsüklilise ehitusega, enamasti 5 kroon- ja tupplehega, enamasti kaks viljalehte
* 962 Saksa Rooma keisririik. * Renessanss on termin, mis võeti kasutusele 1550. aastatel tähistamaks vaimset ja kultuurilist murrangut. (Põhja-Itaalias juba 14. aajandil.) * Pangandus sai alguse Firenzes, Medicite suguvõsast. Seal kujunes välja ka varakapitalistlik tootmine. (Kujunesid välja tööjaotusega suured ettevõtted ehk manifuktuurid) * Kujunes välja universaal inimene, kes on pädev nii kunstis kui ka teaduses. * Avastati uuesti kreeka keel ja antiik mütoloogia. * 1450 juba teati Maa kerakujulisusest. Maad kujutati 28000 suuruse ümbermõõduga tuntud oli Euroopa, Aasia ja Aafrika. * Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu.
keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: Phaistoses Knossoses Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber
Savimörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Savimört on aga sellepärast tsemendist parem, kuna ta hingab. Tsementmört Tsement, liiv ja vesi Hea tugevusega Halb plastsus ja veehoidvus Võib kasutada igasuguste niiskustingimustega Tsement on tüüpiline hüdrauline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim tsemendi liik on portlandtsement, mida valmistatakse lubjakivi ja savi (vahekorras 3:1) peenestatud segu kuumutamisel temperatuuril 1300 C – 1450 C. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2 ning paakumisel tekivad CaO ja savi (alumosilikaadi) reageerimisel kaltsiumsilikaadid ligikaudse valemiga 3CaO * SiO2. Kui saadud kõva paakunud klinker jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti (tundide jooksul), sest tekivad kaltsiumi hüdraatsilikaadid. Reaktsioon kulgeb umbes nii: 3CaO * SiO2 + H2O -> 3CaO * SiO2 * H2O . Kuna kõvastumisreagent (vesi) on otse reaktsioonisegus, toimub kõvastumine palju kiiremini kui lubja puhul
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
Trooja. Oli juba kujunemas ühiskond, mis oli seal peaaegu riiklikul tasandil. Kasutati pitsateid. Neid tabas ka langus samal ajal, mis teisi 22saj- kultuurikatkestus. Uus kultuur oli vaesem ja tagasihoidlik. Vb oli indoeurooplaste sissetung sel ajal Minose kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos, Mallia ja Phaistos. Need ei kerkinud tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 2000- 1700 vanade losside periood 1700-1450 uute losside periood al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid.
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõ...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Oksana Perova 13.11.2009 1385 899 Vassiljev Oleg Tartu 04:13:54 M21 2215 2128 Vehmaskoski Jyri Soome 05:16:01 M21 1354 1516 Weidebaum Sten Tartu 04:12:34 M21 486 2200 Veismanis Intars Läti 03:30:06 M21 1409 2277 Veltbach Fred Tartu 04:15:11 M21 802 1450 Vendel Anti Tallinn 03:46:24 M21 931 2662 Verbu Jaano Tartu 03:52:46 M21 419 1495 Veski Tanel Tartu 03:25:58 M21 1458 2276 Vesnenko Lauri Tartu 04:18:06 M21 631 2278 Vestmann Rain Tartu 03:37:31 M21 15 62 Wetterhall AlexanderRootsi 02:47:29 M21 2252 2925 Viiding Kalle Tartu 05:21:26 M21 894 883 Viik Tarvi Läänemaa 03:51:01 M21
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
I 120 11,1 14,2 120 58 5,1 7,7 5,1 328 54,7 63,6 4,81 21,5 7,4 1,23 2,71 685 I 140 14,3 18,2 140 66 5,7 8,6 5,7 573 81,9 95,4 5,61 35,2 10,7 1,40 4,32 1540 I 160 17,9 22,8 160 74 6,3 9,5 6,3 935 117 136 6,40 54,7 14,8 1,55 6,57 3140 I 180 21,9 27,9 180 82 6,9 10,4 6,9 1450 161 187 7,20 81,3 19,8 1,71 9,58 5920 I 200 26,2 33,4 200 90 7,5 11,3 7,5 2140 214 250 8,00 117 26,0 1,87 13,5 10520 I 220 31,1 39,5 220 98 8,1 12,2 8,1 3060 278 324 8,80 162 33,1 2,02 18,6 17760 I 240 36,2 46,1 240 106 8,7 13,1 8,7 4250 354 412 9,59 221 41,7 2,20 25,0 28730
Ideoloogias Vilnius Leedu, aga leedukaid seal polnud. 38 Leedu-Poola ühisriigi loomine LUBLINI unioon. Ühelt poolt leedukate jaoks uhkus oma iidsest suurriigist millel omad tagajärjed. Mõistlik koostöö baltlastega pole. Tulemus, et Leedu tp olid palju hullemas seisus kui Eesti või Läti omad. 1450.a oli maailmariik, leedukate maailmariik. 18.saj olid kirjaoskamatud tp, eliit poolastunud. Leedu ajaloos sama seis poolakatega mis meil sakslastega. Valge-Vene pseudoajalooline. Leedu ajaloos valgevene keel. (litva-valgevenelased; Leedu SVR elanikke kutsuti nii). Valgevene marurahvuslik idee ütleb, et nad (leedukad) metslased ja võtsid valgevenelaste ajaloo ning kultuuri ära. Leedu leedukate asi mitte valgevenelaste (mingis raamatus). Rjurikute kolmhammas on Valge-Vene vapil
nõrgestada tsunami või maavärin , minoilist kultuuri ja või ssillutada teed kreeklastele vallutamiseks. Aga kui 17 saj siis pole võimalik kreeklaste vallutamisega seondada. Minoiline kultuur Levis üle Egeuse mere ja hakkas mõjutama ka mandrikeekas elavaid kreeklasi.Nende kreeklaste jaoks oli kreeta rikkuse ja kultuuri maa, ja nende mandrikreekas oli kreeta rikkused ahvatlus ja provotseeris agressiooni 15 saj toimusid kreeta saarel purustused kõikides lossides 1450 lossi järgne periood.Kreeklaste sissetund, hävitasid kõik lossid peale Knossose, säilis ka lineaarkiri , kuid mitte enam A vaid mugavndasid selle ümber kreeka keelde nüüd tuntud kui lineaarkiri B, võtsid üle lossi majanduse.Bürokraatlik kiri, oli vaja ülevõtta seleks et majandada võeti üle ka majandussüsteem. Hakkasid nüüd valitsema kreeklased.See dünastia kontrollis nüüd suurt osa saarest, kas tervet saart seda me ei tea. Suur osa moodustus ühtse riigi ,
25 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad kirjandus on elu peegel. Teatud ajastul tekivad temas ühisjooned, mis peegeldavad seda ajastut. Keskaeg suur areng. Tekkisid rahvused, keeled. Kirjutati vaimulikke laule ja luuletusi, pühakute elulugusid, jutustati ümber piiblit, tõlgiti antiikkirjandust ja arendati raamatukujundust. Kultuuri keskusteks kloostrid. Raamatuid hakati trükkima 1450. a paiku. Renessanss muutus suhtumine teadusesse. Rõhutati empiirilist teadust- tähtsad on oma kogemused, katsed. Sel ajal sündis uus inimesekäsitlus. Humanism. Kirjandusse ilmub kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Soodustas trükikunsti areng. Reformatsiooni käigus Piibli tõlkimine pani aluse paljude kirjakeelte tekkele. Kättesaadavus-> tõlgendamine Klassitsism tekib 17.saj Prantsusmaal. Samal ajal barokk katoliiklikes maades. On Loius XIV aeg
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi...
218 1 31 1 2 1 3 712 219 1 29 1 1 1 2 400 220 1 71 1 2 1 1 470 221 1 63 1 2 1 2 399 222 1 56 1 2 1 3 750 223 4 34 1 2 1 2 1988 224 4 31 1 2 1 4 5000 225 4 30 1 2 1 5 1700 226 1 31 1 1 1 4 5000 227 1 58 1 2 1 2 1150 228 1 51 1 2 1 2 650 229 1 52 1 2 1 3 300 230 2 74 1 2 1 2 565 231 2 59 1 2 1 1 1450 232 2 42 1 1 1 1 1500 233 1 36 1 3 1 4 560 234 2 28 1 1 1 2 1500 235 2 36 1 3 8 2 700 236 1 66 1 5 1 1 540 237 4 69 1 6 1 1 330 238 4 22 1 3 4 3 1850 239 4 23 1 1 1 2 1800 240 4 65 1 3 1 1 487 241 4 58 1 2 5 3 2400 242 4 71 1 3 1 4 580 243 4 65 1 2 4 6 1300 244 2 25 1 3 1 2 800
218 1 31 1 2 1 3 712 219 1 29 1 1 1 2 400 220 1 71 1 2 1 1 470 221 1 63 1 2 1 2 399 222 1 56 1 2 1 3 750 223 4 34 1 2 1 2 1988 224 4 31 1 2 1 4 5000 225 4 30 1 2 1 5 1700 226 1 31 1 1 1 4 5000 227 1 58 1 2 1 2 1150 228 1 51 1 2 1 2 650 229 1 52 1 2 1 3 300 230 2 74 1 2 1 2 565 231 2 59 1 2 1 1 1450 232 2 42 1 1 1 1 1500 233 1 36 1 3 1 4 560 234 2 28 1 1 1 2 1500 235 2 36 1 3 8 2 700 236 1 66 1 5 1 1 540 237 4 69 1 6 1 1 330 238 4 22 1 3 4 3 1850 239 4 23 1 1 1 2 1800 240 4 65 1 3 1 1 487 241 4 58 1 2 5 3 2400 242 4 71 1 3 1 4 580 243 4 65 1 2 4 6 1300 244 2 25 1 3 1 2 800
18 1915 66 386 114 61 270 2,7 10-2 19 1862 67 371 115 59 275 2,0 10-2 20 1808 68 358 116 56 280 1,5 10-2 21 1756 69 346 117 54 285 1,1 10-2 22 1702 70 332 118 52 290 8,0 10-3 23 1649 71 320 119 50 295 6,0 10-3 24 1596 72 308 120 48 300 4,0 10-3 25 1543 73 298 122 44 305 3,2 10-3 26 1490 74 287 124 40 310 2,3 10-3 27 1450 75 278 126 37 315 1,60 10-3 28 1396 76 269 128 34 320 1,19 10-3 29 1357 77 258 130 32 325 8,53 10-4 30 1310 78 245 132 29 330 6,08 10-4 31 1282 79 239 134 26 335 4,31 10-4 32 1232 80 231 136 25 340 3,04 10-4 33 1194 81 222 138 23 345 2,14 10-4
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
