72 261 Järva Janek Harju 02:58:36 M35 418 446 Järve Marek Tallinn 03:25:56 M35 1299 1408 Järve Peeter Tartu 04:10:27 M35 893 918 Jürgen Aivar Viljandi 03:50:58 M35 1607 1434 Kaare Siim Harju 04:26:21 M35 239 286 Kaasik-Aaslav Henri Harju 03:12:59 M35 1220 1237 Kakko Ard-Kristian Tallinn 04:06:20 M35 1732 1447 Kalamees Targo Harju 04:33:07 M35 258 263 Kaldre Raul Tallinn 03:15:52 M35 1434 2040 Kaldsoo Alvar Tallinn 04:17:05 M35 217 326 Kallari Taimar Tartu 03:12:26 M35 1878 2739 Kallas Aigar Harju 04:43:09 M35 2317 1976 Kallast Siim Harju 05:35:24 M35 1336 801 Kalle Anti Hiiumaa 04:11:55 M35 231 346 Kalm Toomas Harju 03:12:47 M35
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969
Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
42586324.801727 1429 Lasnamäe 1430 14907-1 Pae 59.42685824.801224 1430 Lasnamäe 20590 7000389-1Pae 59.00669424.904251 20590 Kehtna vald 20591 7000390-1Pae 59.00647224.903833 20591 Kehtna vald 22117 6700659-1Pae 58.37386024.553277 22117 Pärnu linn 22118 6700660-1Pae 58.37360524.552575 22118 Pärnu linn 1415 14710-1 Paekaare 59.43290524.824757 1415 Lasnamäe 1447 15302-1 Paekaare 59.43341524.827019 1447 Lasnamäe 11575 23685-1 Paekaare 59.50989124.853991 11575 Viimsi vald 11576 23686-1 Paekaare 59.51006624.854047 11576 Viimsi vald 5080 22018-1 Paekna 59.26319624.837064 5080 Kiili vald 5081 22017-1 Paekna 59.26300424.837726 5081 Kiili vald 23308 7000392-1Paeküla 58.85850524.369015 23308 Märjamaa vald 23309 7000391-1Paeküla 58.85819724
213 1412 3/12/2010 Not Specified 13 214 1412 3/12/2010 Not Specified 21 215 1414 8/15/2011 Critical 44 216 1440 8/9/2011 Low 41 217 1444 12/5/2009 Medium 32 218 1444 12/5/2009 Medium 13 219 1444 12/5/2009 Medium 2 220 1444 12/5/2009 Medium 24 221 1444 12/5/2009 Medium 25 222 1445 1/9/2011 Medium 3 223 1445 1/9/2011 Medium 30 224 1447 10/14/2012 High 40 225 1504 8/27/2012 Medium 31 226 1507 10/13/2010 Medium 29 227 1537 2/14/2012 Not Specified 5 228 1538 6/17/2011 Not Specified 15 229 1539 3/9/2011 Low 33 230 1539 3/9/2011 Low 38 231 1540 8/4/2012 High 30 232 1542 9/14/2010 Medium 47 233 1542 9/14/2010 Medium 13 234 1573 12/27/2012 High 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
