Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset. Näide. Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel jäi arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 2 400 K Müügitulu 2 000 K Käibemaks 400 Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1 200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1 440 Peale kauba ostu ja müüki (vt eelnevaid kandeid) on kontol Käibemaks: D Käibemaks K 240 400 S1 160 Saadud ettemaksed Saadud ettemaksed tulevastel perioodidel osutatavate teenuste või müüdava kauba eest ette laekunud summad. Ettemaksetena kajastatakse lühiajalisi ettemakseid toodete, kaupade ja teenuste eest
Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11) Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib välja laenata 640 krooni. Laenusumma kasvab 1440 kroonini Väljalaenatud 640 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 krooni. Laenusumma kasvab 1952 kroonini Väljalaenatud 512 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 krooni. Laenusumma kasvab 2362 kroonini Väljalaenatud 410 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 328 krooni.
o selliselt määratud ristlõikega talale tehakse kõik vajalikud kontrollid. NÄIDE 8.2 Keevistala ristlõike konstrueerimine Konstrueerida keevitatud lihttala ristlõige. Tala on terasest S355, sildega L = 12,0 m ja koormatud ühtlaselt jaotatud arvutuskoormusega qd = 240 kN/m. 1. Sisejõud q d L2 240 × 12 2 M Ed = = = 4320 kNm; 8 8 q d L 240 × 12 V Ed = = = 1440 kN. 2 2 2. Optimaalne kõrgus Valime ette seina paksuseks tw = 10 mm. Vajalik vastupanumoment M Ed 4320 × 10 6 × 1,0 Wvaj M0 = = 12,2 × 10 6 mm3. fy 355 W 12,2 × 10 6 hopt = k = 1,2 × = 1324 mm. tw 10 Valime tala kõrguseks h = 1300 mm.
1330 3990 1360 5440 1170 7020 1000 3000 1040 2080 1260 6300 1980 13860 1870 7480 1520 4560 1200 7200 1430 1430 1120 4480 1430 2860 1870 5610 1900 5700 1620 9720 1280 5120 1620 8100 1440 4320 1260 5040 900 1800 1300 3900 1450 5800 1240 2480 1520 9120 1710 5130 1360 5440 Sort 1 2 3 Vald Kogus Maksumus Massiaru 49 71940 Surju 40 56760 Tali 13 18280
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapin...
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
1281 TACCGGTCCTAGACACGGTTTCATCTTCGTCAAGATACCATGCTTTCGGACGTCTTGTCGGAATTTT CCCTTTAGGCCTG 1360 1281 ATGGCCAGGATCTGTGCCAAAGTAGAAGCAGTTCTATGGTACGAAAGCCTGCAGAACAGCCTTAA AAGGGAAATCCGGAC 1360 AgeI TspDTI Hpy188III BsaHI ApoI Hin4I BsaWI BslI MmeI ZraI Hin4I BsrFI MboII Hin4I AatII StuI Hin4I AhdI 1361 GTCACGACGGCTGGTGTAAAGCCGTCAATGGTGCCGCTAGCGCCTCCGCCGGTGCCACCCGGTTCG GGCCCGTTAACACC 1440 1361 CAGTGCTGCCGACCACATTTCGGCAGTTACCACGGCGATCGCGGAGGCGGCCACGGTGGGCCAAG CCCGGGCAATTGTGG 1440 Hpy188III BceAI BanI NheI HaeII BanI BslI ApaI NlaIV MwoI SgrAI PspOMI HincII EciI BsrFI NlaIV Cac8I MnlI BanII HpyF10VI NlaIV Bme1580I BmtI Bsp1286I HpaI Hpy8I 1441
kirjeldamisega. Kroonika originaaltekstid ei ole säilinud. On teada 16 terviklikku või osaliselt 14.- 18. saj. säilinud ärakirja. Kõige vanem ja olulisim on Codex Zamascianus. A. Billowski avastas selle 1862. a. Varssavis Zamoyskite ordinatsiooniraamatukogus. Käekirja järgi dateeritakse see 13. ja 14. saj. vahetusse. Praegune kroonika on mitmest tükist kokku pandud. Trükis avaldas selle esimesena Hannoveri kuninglik bibliotekaar Johann Daniel Gruber 1440. a. kogu raamat oli ladina keeles. 1747. a. avaldas Kuressaare koolidirektor J. G. Arndt saksakeelse tõlke. 1876.a. tõlgiti kroonika vene keelde. Ajaloo ja muististe uurija Jaan Jung tõlkis E. Pabsti saksakeelse tõlke põhjal kroonika ka eesti keelde. J. jung ei saanud kirjastajalt avaldamisluba ning hakkas uuesti tõlkima ladina keelest. Tõlge on kommentaaridega varustatud. Töötles varasemaid andmeid ja lisas ka omapoolseid selgitusi. Eesti keeles ilmus see aastatel 1881-1883 vihikutena
Turismitalu edukal tegevusel ning ürituste, matkade suure huvi puhul on plaanis tulevikus võtta palgaline matkajuht. 2012 2013 2014 Sisseostetav teenus Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu kuus aastas kuus aastas kuus aastas Raamatupidaja 100 1100 110 1320 120 1440 Matkajuht 200 1600 250 3000 300 3600 It-spetsialist 50 450 60 720 70 840 Hooldustehnik 15 150 25 300 35 420 Elektrik 15 150 25 300 35 420 Kokku: 380 3450 470 5640 560 6720 11
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
228 888 Ojaver Siim Tallinn 03:12:44 M21 920 882 Olesk Margus Harju 03:52:21 M21 368 746 Olle Kert Tallinn 03:22:02 M21 474 973 Oolo Marek Tartu 03:29:04 M21 7 2 Oras Allan Tartu 02:44:22 M21 881 466 Orav Erki Tartu 03:50:36 M21 891 512 Orav Ingmar Võru 03:50:48 M21 1345 1440 Orav Kristo Tartu 04:12:06 M21 1022 372 Orav Raigo Jõgeva 03:57:06 M21 2244 1616 Org Indrek Viljandi 05:20:03 M21 344 236 Orgla Maario Tallinn 03:20:40 M21 2008 1348 Orman Kristo Tallinn 04:53:15 M21 1569 1390 Oruman Rene Pärnu 04:24:06 M21 1109 2661 Ostnik Mario Valga 04:01:36 M21 420 760 Osula Otto Tallinn 03:26:02 M21
II pooles oli veel väga palju aega. Reklaamipsühholoogia kui psühholoogiaharu väljakujunemisel võime eristada 2 momenti. Kõigepealt psühholoogiaklassikute varajased katsed ja tähelepanekud ning nende kasutamine reklaamivaldkonnas, seejärel aga spetsiaalsete raamatute ilmumine ja nende kasutamine. Reklaamipsühholoogia arengus oluliseks hüpeteks olid reklaamikunsti teke ning fotograafia kasutuselevõtt. 1 uus ajastu sai alguse trükimasina leiutamisega Johann Gutenbergi poolt 1440 ning veel 1 uus ajastu fotograafia tekkimisega 1880. Esimesed reklaamile spetsialiseerunud agentuurid tekkisid XIX saj. keskpaigas. Järgmiste etappidena tuleb mainida telegraafi, telefoni, kinovõrgu tekkimine. 20. saj. reklaami ajastud: Müügiagentide ja proovireisijateajastu: Reklaamiuuringute tekke ajastu; Elektroonilise reklaami ajastu; Pärast II maailmasõda eristatavad etapid: ,,Ärgem olgem halvemad" ajastu; Imagole orienteeritud ajastu; Positsioneerimisajastu;
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Varem oli laeva asukohta määratud tähtede järgi ja meremehed ei julgenud rannikust kaugele minna. Tänu kompassile hakati sõitma ka kaugemale ookeanile. Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid põhiliselt käsitsi eriliselt töödeldud loomanahale pärgamendile, kuid see oli kallis ja võttis palju aega. XIII sajandil hakkas Euroopas levima hiinlaste leiutatud paber, kuid raamatute kirjutamine oli siiani vaevaline. Olukord muutus, kui Johann Gutenberg leitus 1440. Aastal trükikunsti. See oli leiutatud varem Hiinas, kuid Gutenberg seda ei teadnud. Trükikunsti leiutamine suurendas raamatute hulka märkimisväärselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja kättesaadavamaks. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. Muutused majandusesja ühiskonnas keskaja lõpul Keskaja lõpul hakkas talupoegade olukord muutuma. Inglismaal ja Prantsusmaal pidasid paljud feodaalid otsatarbekaks nõuda talupoegadelt mõisateo asemel raharenti
olemuslikku väljundit. Õiguskantsleri ombudsmani menetluse olemuslik väljund on soovitus, mille järg- mist ei taga ükski sanktsioon, vaid ainuüksi õiguskantsleri autoriteet. Pall on niisiis seadusandja käes. Autorist: LL.M. Madis Ernits on õiguskantsleri osakonna juhataja-nõunik. 115 H. Loot (viide 66), kes viitab sellega seoses Soome eeskujule. 116 RT I 1995, 83, 1440. 117 ÕKS § 6. 118 Petitsioonikomisjoni kriitika kohta vt M. Franke. Ein Ombudsmann für Deutschland. Frankfurt am Main: Peter Lang, lk 68 jj. Franke nimetab petitsioonikomisjoni puudustena eelkõige kollegiaalsusest tulenevat anonüümsust, komisjoni liikmete poliitilist sõltuvust, muu parlamenditööga koormatust, rotatsiooni, professionaalsuse puudumist ning kõige selle tagajärjeks olevat petitsioonide pikka menetlemis- aega. 119 A. Jõks (viide 82)
Hiina, Ming'i dünastia XIV-XVII sajand Piirid ei ole väga palju muutunud Zhou ajast. Juurde on tekkinud mõjupiirkonnad, mida varem ei olnud. Nüüd selgemalt piiritletavad. Mõjupiirkonnad: ümberkaudsed stepirahvad ja Tiibet, osa Koreast, ka Jaapan. Välised kontaktid tihenenud, ei olnud enam nii isoleeritud, nt Indiaga, Budismi mõjud muutsid mõttemaailma, kokkupuuted araablastega, venelastega. (Holsti käsitlus:) 1) Piirid – Hiina hakkab isoleeruma Ming'ide perioodil. ~ 1440.a. Korraldati Hiinast välja mitmeid ekspeditsioone (kuni Aafrikani). Ei teata otsest põhjust, aga pärast seda keelustati Hiinas merelaevad ja nende ehitamine, enam kuhugi ei sõideta. Suhtumine, et hiinlastel ei ole muust maailmast midagi õppida, järelikult pole seal vaja käia. 2) Osised – ühtne riik, monarhia 3) Struktuur – nagu ei ole midagi rääkida 4) Suhted – huvitav aspekt: milliseid võtteid kasutati välismaailmaga suhtlemisel.
1 62.5 960 6 Morocco 45 18.5 141 44.9 48.1 80 6 Mozambique 44 12.1 135 55 57.5 1030 6 Namibia 48.5 15.6 105 48.8 52.2 360 6 Nigeria 48.2 23.4 154 39.4 42.6 240 6 Sierra_Leone 50.1 20.2 132 43.4 46.6 120 6 Somalia 32.1 9.9 72 57.5 63.5 2530 6 South_Africa 44.6 15.8 108 48.6 51 480 6 Sudan 46.8 12.5 118 42.9 49.5 810 6 Swaziland 31.1 7.3 52 64.9 66.4 1440 6 Tunisia 52.2 15.6 103 49.9 52.7 220 6 Uganda 50.5 14 106 51.3 54.7 110 6 Tanzania 45.6 14.2 83 50.3 53.7 220 6 Zaire 51.1 13.7 80 50.4 52.5 420 6 Zambia 41.7 10.3 66 56.5 60.1 640 6 Zimbabwe RKT ja SÜND SURM IM.SURM IGA M IGA N CORREL -0.629 -0.303 -0.602 0.643 0.650 Grupp 3 0.184 0
1999 300 0,5 120 240 2001 300 0,5 150 300 2000 300 0,5 160 320 2002 302 0,1 15 150 2001 302 0,1 20 200 2000 302 0,5 76 152 1999 302 0,43 130 302,3256 2002 303 0,2 40 200 2000 303 0,3 51 170 2001 303 1 160 160 1999 303 1,02 204 200 1999 304 1 200 200 2002 305 12 1280 106,6667 2001 305 8 1440 180 2000 305 22 3400 154,5455 1999 305 22 4510 205 2002 306 0,1 22 220 2000 306 0,2 40 200 1999 306 0,3 50 166,6667 2001 306 0,5 90 180 2000 307 0,5 85 170 2001 307 0,6 108 180 2002 307 0,8 154 192,5 1999 307 0,5 180 360 1999 309 3 720 240 2002 309 6 1200 200 2000 309 4 1600 400
· Miks õlle kiirel joomisel on soovitav panna õlu pudelis pöörlema? Vihje: õlle kiire väljajooks eeldab õhu kiiret sissejooksu. · Miks talvel tuppa minnes prilliklaasid uduseks lähevad? Kas raamidega juhtub ka midagi? · Miks on küünlaleegil just selline voolujooneline kuju, aga mitte näiteks silinderjas? · Miks kolme jalaga taburet kunagi ei kõigu, küll aga neljajalgne? · Kuidas tekivad tolmurullid? 6.8. Leiutised, mis on toaga seotud · Trükitud raamat - 1440 Gutenberg; 22 · Elektrijõujaam - 1882 T.A.Edison; · Raadio - 1896 , Popov, Marconi; · Televisioon - 1925 USA, Inglismaa; värvitelevisioon - 1928 Inglismaa; · Magnetofon - idee 1888 O.Smith (USA), raadios 1920; · Videomakk - 1950 - USA · Fotograafia - 1839 Daguerre · Keskküte - 1832 Inglismaal, ~1870 USA-s · Aknaklaas - 1688, Lucas de Nehon (valas)
- Pärast Vytautase surma sattus personaalunioon Poolaga kahtluse alla. Vytautase vend ZYGIMANtAS ja Jogaila poeg SVITRIGAILA alustasid terve kümnendi väldanud kodusõda vürstitrooni pärast. Svitriagaila poolel võitles Saksa Ordu Liivimaa haru, Vene vürstiriigid ja tatarlased, Zygimantas toetus Poolale. - 1435.aastal sai Svitrigaila otsustavaks PABAISKASE lahingus lüüa, kuid Zygimantas ei saanud kaua võimu nautida, sest 1440.aastal ta mõrvati. - Samal aastal valiti Leedu suurvürstiks Jagiello noorim poeg KAZIMIERAS, kellest sai Poola kuningas 7 aastat hiljem. Krooni kindlustamiseks jagas viimane ülikutele privileege. Ka Kazimieras säilitas suurvürstiriigi terviklikkuse ja sõltumatuse Poolast. 1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola kuningateks. - Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi
gabariitidelt suuremad, kuid tema üks iseärasusi on kuiv iseimemisvõime Keerispumba tootlikkus: Q = 0,5u2×F , kus u2 tööratta välisdiameetri joonkiirus , F- ringkanali pindala ; 51 u2 = 0,5 ×D2 ; = 2n/60 = n / 30 ; u2 = n D2 / 60 , kus on tööratta nurkkiirus. Siit: Q = F × n D2 / 120 Keeripumpade põhiparameetrid on : Q = 0,15 - 100 m 3 / h , p = 5,5 Mpa. ( minimaalne 2 Mpa ) N= 1440 - 2800 p /min. Küsimus 20. Jugapumbad: ehitus tööpõhimõte, põhiparameetrid, eelised ja puudused , kasutusalad. Kaks erineva surve all olevat ainevoolu saavad jugapumbas kokku , segunevad ja liiguvad koos edasi . Segunevateks keskkondadeks võivad olla gaas ja vedelik, vedelik vedelikuga , gaas vedelikuga või gaas (näiteks suruõhk ) või vesi puistmaterjaliga . Pumbatav keskkond võib sisaldada ka tahkeid lisandeid. Tööpõhimõte:
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vi...
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
Eesti ise ei sea piiranguid tööjõu liikumisele ühestki Euroopa Liidu liikmesriigist. Palkadest Euroopa Liidus (SL Õhtuleht, 27. juuni 2007) Eurostati andmetel on Euroopa Liidus kõrgeim miinimumpalk Luxembourgis, kus palk ületab vaeseimate ehk bulgaarlaste oma 17 korda. Euroopa statistikaga tegelev amet jagab riigid kolme gruppi, kirjutab aripaev.ee. Esimeses grupis on riigid, kus miinimumpalk jääb alla 300 euro kuus. Sinna kuuluvad Bulgaaria (miinimumpalk 92 eurot ehk 1440 krooni), Rumeenia (114 eurot ehk 1785 kr), Läti (172 eurot ehk 2694 kr), Leedu (174 eurot ehk 2725 kr), Slovakkia (217 eurot ehk 3398 kr), Eesti (230 eurot ehk 3600 kr), Poola (246 eurot ehk 3852 kr), Ungari (258 eurot ehk 4040 kr) ja Tsehhi (288 eurot ehk 4510 kr). Teise gruppi kuuluvad riigid, kus miinimumpalk jääb 400 ja 700 euro vahele kuus: Portugal (470 eurot ehk 7360 kr), Sloveenia (522 eurot ehk 8175 kr), Malta (585 eurot ehk 9161 kr), Hispaania
võitlejad (14.saj. alates maks) - Sultan, Suurvesiir autokraatia - Kristlaste arvates türklased on julmad võõrausulised, salapärane riik (võrld. venemaaga) - Kõrgetasemeline kultuur, mis aga kivistub ja ei suuda uueneda (moderniseerimise probleem 20.saj. alguses: noortürklased) Austria areng suurriigiks (Kuni 1780.a.) - Austria = Habsburgide pärilik pärisvaldus keskajast alates ( kuni 1918), algus 13,saj 1453 Erthertsogkond. - 1440 Habsburgid saavad enda kätte ka püha-Saksa-Rooma keisririigi trooni (kuni 1806), Saksa kuurvürstid valivad Saksa keisri ehk keiser on valitav. - 16 saj. hakkab devalveerumia Saksa keisri tegelik võim.Hävitava löögi Saksa keisri võimule annavad usupuhastus ja kolmekümneaastane sõda. - 16.-17. saj Kasvab Sakasmaa aladel territotiaalvürstide võim. - Alates vestfaali rahust on Saksa vürstiriigid, mis koos riigilinnadega moodustavad Püha- Saksa-Rooma keisririigi praktiliselt iseseisvad.
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
laenata Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 euro eest, siis peab ta jätma 200 eurot reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 eurot, seega võib välja laenata 640 eurot. Laenusumma kasvab 1440 euroni Väljalaenatud 640 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 eurot. Laenusumma kasvab 1952 euroni. Väljalaenatud 512 eurot tuleb uute hoiustena pankatagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 eurot. Laenusumma kasvab 2362 euroni Väljalaenatud 410 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 328 eurot. Laenusumma kasvab 2690 euroni Väljalaenatud 328 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Eesti ise ei sea piiranguid tööjõu liikumisele ühestki Euroopa Liidu liikmesriigist. Palkadest Euroopa Liidus (SL Õhtuleht, 27. juuni 2007) Eurostati andmetel on Euroopa Liidus kõrgeim miinimumpalk Luxembourgis, kus palk ületab vaeseimate ehk bulgaarlaste oma 17 korda. Euroopa statistikaga tegelev amet jagab riigid kolme gruppi, kirjutab aripaev.ee. Esimeses grupis on riigid, kus miinimumpalk jääb alla 300 euro kuus. Sinna kuuluvad Bulgaaria (miinimumpalk 92 eurot ehk 1440 krooni), Rumeenia (114 eurot ehk 1785 kr), Läti (172 eurot ehk 2694 kr), 27 Leedu (174 eurot ehk 2725 kr), Slovakkia (217 eurot ehk 3398 kr), Eesti (230 eurot ehk 3600 kr), Poola (246 eurot ehk 3852 kr), Ungari (258 eurot ehk 4040 kr) ja Tsehhi (288 eurot ehk 4510 kr). Teise gruppi kuuluvad riigid, kus miinimumpalk jääb 400 ja 700 euro vahele kuus: Portugal (470 eurot ehk 7360 kr), Sloveenia (522 eurot ehk 8175 kr), Malta (585 eurot ehk 9161 kr), Hispaania (666 eurot ehk 10
· Inglane Thomas More kavandas oma teoses ,,Utoopia" ideaalühiskonna, mille paigutas Ameerikasse. · Analoogiline utoopia oli ka Tommaso Campanella ,,Päikeseriik ehk ideaalne vabariik" Trükikunsti algus ja selle tagajärjed Uute ideede levikule Euroopas aitas kaasa trükikunsti kasutuselevõtt. XII sajandil õpiti paberit valmistama toona moslemite võimule allunud Hispaanias ja peagi jõudsid Euroopasse teated ka Hiina trükikunsti kohta. Murrang toimus 1440. aastatel, mil saksa trükimeister Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Nüüd ei tulnud igat lehekülge enam eraldi välja graveerida, nagu hiinlased tegid, vaid samadest tähtedest sai peaaegu lõpmatult erinevaid lehekülgi laduda. Esialgu trükkis Gutenberg paavsti dokumente ja Piibli (1454). XV sajandi teisel poolel levis trükikunst Euroopas kiiresti. Käsitsi kirjutatud
- sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit. Lõplik uriin – tagasiimendumine: esmasuriinist, mis liigub neerukehakestest neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit. Lõplik uriin – tagasiimendumine: esmasuriinist, mis liigub neerukehakestest neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
aruandega lk 16) MÜÜGIPIIRKOND A B KOKKU (REGIOONID) (tuh €) KLIENDIGRUPID x y z KLIENDID 1 2 3 4 5 6 KÄIVE 2060 1200 550 770 3100 900 8580 Otsekulud: tootekulud (muutuvkulu) 1440 920 275 612 1415 468 5130 Jääktulu I 620 280 275 158 1685 432 3450 Kliendihalduskulud 200 40 70 30 70 0 410 (püsikulu) Jääktulu II 420 240 205 128 1615 432 3040 Kliendigrupi püsikulu 260 150 140 550
lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad. Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust. Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes 1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda. Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse
Läänemaa Karuse 88 8 121 45 629 3779 1453 Läänemaa Kasari 88 7 97 39 747 3895 526 Läänemaa Kullamaa 88 7 86 31 1050 3650 2195 Läänemaa Lenini nim. 88 8 90 52 770 3587 956 Läänemaa Lihula 88 8 62 41 1453 4394 1542 Läänemaa Linnamäe 88 10 92 34 680 4115 8630 Läänemaa Martna 88 7 72 34 846 3776 1440 Läänemaa Ridala 88 6 42 52 612 3506 788 Läänemaa Spruse NK 88 11 96 38 1085 4363 2155 Läänemaa Tuudi 88 6 88 26 1098 3101 1080 Läänemaa Vatla 88 10 99 42 476 3874 1801 Lääne-Viru Energia 85 23 206 195 1176 4545 2196 Lääne-Viru Hulja 85 19 117 292 702 4151 5449 Lääne-Viru Ilumäe 85 18 172 192 401 4354 1020
Looduses ei ole ju nii loomulikud kui ka jumalikud põhjused. Kogu maailm on kontingentsete mõistete kogu (kontingentne=sõltumatu). Occami habemeajamisnoa ehk ökonoomsusprintsiip: paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta, lihtsat seletust eelistada keerulisele. NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril. Mõjutatud uusplatonismist ja müstikast. Kasutab matemaatilisi spekulatsioone. 1440 teos "Õpetatud mitteteadmisest". Rahvuselt sakslane. Augustiinlaste ordu liige (vaan, klassikaline). 1448 saab kardinaliks. Universalistlik mõte - tahab kogu kristlaskonda ühendada. Maailm eksisteerib meie jaoks kui lõplik ja vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisus. Valitseb pidev teisitiolemine. (keel sünnibki sellest, et üks häälitsus on erinev teisest. Maailmatunnetus on keelega seotud. Mõistus
must be linked to second statement no longer any selective pressure / no directional selection; max 2 [12] 157. (a) B; C; D; A; 4 (b) (i) award two marks if correct answer (26.18 / 26.2 / 26) is given 24 × 60 = 1440 ÷ 55; 26.18; A 26 / 26.2 2 (ii) less oxygen / ora; reduced amount of nutrients / ora; ref to pH / ora; competition from other bacteria / interspecific competition / ora; use of antibiotics; AVP; ref to intestinal enzymes or immune system R reference to temperature
Ordu pidi leppima, et toomkapiitel jääb augustiinliku reegli juurde. 1451- Uute vaimulike ordusse võtmise õigus jäi kapiitlile. Seega Saksa ordul puudus igasugune kontroll peapiiskopkonna üle. Riia linna küsimus - Päevakorrale ilmus taas Riia linna isanda küsimus. Gdanski kokkulepped polnud küsimusele selget vastust andnud. Konfliktis tõusis esile kolmas osapool ehk Riia linn, mis ei olnud huvitatud ordu ega peapiiskopi ülemvõimust. Uus Riia peapiiskop oli ordusõbralik. Preisimaal 1440. aastal olid seisused liitunud oma õiguste kaitseks ordu vastu Preisi liitu. Kuid vältimaks Riia ühinemist Preisi seisustega, leppisid peapiiskop ja ordu 1452. aastal, et nad valitsevad Riia linna koos. Linn pidi vanuma truudust mõlemale maahärrale. Algas peapiiskopi ja ordu vaheline võitlust võita Riiat enda poole linna privileegide kinnitamise või laiendamise abil. Puhkes kolmeteistaastane sõda Preisimaal, mis
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad (v.a. valgud). Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust. Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda (~iga poole tunni järel). Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse
4.8 Müüja Malle teenindab tunnis 65 ostjat, müüja Tiiu 50 ostjat. Leida a) mitu protsenti on Malle töökiirus Tiiu omast suurem? b) mitu protsenti on Tiiu töökiirus Malle omast väiksem? 4.9 Kaup hinnaga 3500 kr lasti odavale väljamüügile hinnaga 3000 kr. Leida, mitu protsenti on a) väljamüügi hind madalam esialgsest hinnast; b) esialgne hind kallim väljamüügi hinnast. 4.10 Kui oli tehtud 45% ettenähtud tööst, maksti selle eest 1440 kr. Kui suur summa oli ette nähtud kogu töö tegemise eest? 4.11 Firma kulufunktsioon on C (q) ' 500 % 30 q . Leida, mitu protsenti moodustavad püsikulud kogukuludest, kui a) tootmismaht on 200 ühikut; b) tootmismaht on 500 ühikut. 4.12 Ettevõtte tööjõukulud on töötasu pluss selle pealt makstavad maksud (haigekassa, sotsiaalmaks, pensionikindlustus).
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Läänemaa Karuse 88 8 121 45 629 3779 1453 Läänemaa Kasari 88 7 97 39 747 3895 526 Läänemaa Kullamaa 88 7 86 31 1050 3650 2195 Läänemaa Lenini nim. 88 8 90 52 770 3587 956 Läänemaa Lihula 88 8 62 41 1453 4394 1542 Läänemaa Linnamäe 88 10 92 34 680 4115 8630 Läänemaa Martna 88 7 72 34 846 3776 1440 Läänemaa Ridala 88 6 42 52 612 3506 788 Läänemaa Sōpruse NK 88 11 96 38 1085 4363 2155 Läänemaa Tuudi 88 6 88 26 1098 3101 1080 Läänemaa Vatla 88 10 99 42 476 3874 1801 Lääne-Viru Energia 85 23 206 195 1176 4545 2196 Lääne-Viru Hulja 85 19 117 292 702 4151 5449
Kuvaril kasutatakse värvilise kujutise saamiseks kolme erinevat värvi – punane, roheline ja sinine (siit ka nimetus RGB – vastavalt Red, Green, Blue, võetud inglise keelest) – andvaid punktikeste kogumeid. Selle kogumi mõõtmed annavadki piksli suuruse. Mida väiksem on piksel, seda “teravamalt” paistab meile pilt ehk seda suurem on eraldusteravus. Praegu loetakse näiteks “standardseks” seda, et kuvaril on ühes reas 1920 pikslit ja ridu on 1440 (pildi servade pikkuste suhe sama, mis fotoaparaadi kinofilmil (24 x 18 mm) topeltkaadril 36 x 24 mm, s.t. 4:3) või 1920 x 1080 (16 : 9)) , selline pilt koosneb siis 2,764,800 pikslist, ehk veidi alla kolme miljoni piksli (veidi üle kaheksa miljoni üksiku värvipunkti). 17”-kuvaril asuksid need pikslid üksteisest ~ 0.18 mm kaugusel. See pikslite hulk jääb siiski kaugele maha paremate profikaamerate omast, kus 24 x 36
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
