Tartu Ülikool Haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat Katrina Viirma BA VI rühm Tartu, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Naise elu keskajal................................................................................................................... 3 Haridus.................................................................................................................................... 4 Haritud naised...............................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat nimi rühm Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Naise elu keskajal................................................................................................................... 4 Poiste eelistamine................................................................................................................... 5 Haridus........................................
ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muudab kuju anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks, erinevalt antiigist on enam PJ individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 2) 1430. pronksist elusuurune peaaegu „Taavet“, kes rikub reegleid, kuid võidab. Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega (nooruslik kehailu erinevalt keskajast). Selle kuju tellis üks Medicite –meeditši 3) Peale Firenze töötas ta ka Padovas ning püstitas Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi – esimene uusajal, keskajal olid tuntud hauamonumendid, asetatud linnaväljakule kõrgele alusele, massiivne hobune ja raskelt
S_4 telef S_5 3.. 2.. * * Koond Päring 1.. 2 Diagramm P_müügid Töötaja nimi Vald Vald2 sort liik hind Kuusk Maria Tori Tori 2 mänd 1430 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 kask 1260 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Toomsalu Tiina Massiaru Massiaru 1 kask 1400 Mäger Tiina Kabli Kabli 3 haab 900 Väljas Arvi Abja Abja 1 haab 1000 Merilaid Arnold Asuja Asuja 2 haab 950
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
esialgseid hooneid palju ümber ehitatud ning on raske saada täpset pilti sellest, milline võis välja näha keskaegne klooster. [ 5, lk 44; 6, lk 28, 79, 80] Järgmiseks tutvustan lähemalt kloostritiibu. Lõunatiivas asus Ventseli kabelist ümber ehitatud kirik, mis oli ukseava kaudu ühendatud teenistuseks mõeldud käärkambriga. Vähe on teada kiriku siseruumide jaotuse ning varasemate avade kohta, sest kirik on olnud pidevalt kasutusel. 1420. ja 1430. aastatel toimus kiriku pikendamine (välislaiuseks sai 18,6 m ning välispikkuseks 35,5 m) ning kahelööviliseks võlvimine. [ 6, lk 28, 29] Kolmeruumiline preestrihoone ning uus köök kuulusid samuti lõunatiiba. Nende hoonete kohta on väha teada hilisemate ümberehituste tõttu. [ 6, lk 56 ] Idatiivas asusid tähtsad ruumid nagu kapiitlisaal, sellest lõunasse jääv ruum, mis arvatavasti oli ühenduskäik kloostriaiaga ning raamatukogu esimesel ning dormitoorium teisel korrusel
kuningas Charles V Targaga. Nad vallutasid tagasi peaaegu kogu Prantsusmaa, kuid järgmine Prantsusmaa kuningas Charles VI Vaimuhaige, lasi inglastel Orleansini tungida.Peale seda asus sõjaväge juhtima talutüdruk Jeanne d`Arc. Ta rääkis, et jumal saatis ta oma kodumaad vabastama. Ainuüksi tema nägemine innustas sõjamehi võitudele.Jeanne d`Arc`i juhtimisel tungiti Pariisini. Pariisi vallutamiseks talle enam lisavägesid ei saadetud ning 1430. aastal langes Jeanne d`Arc Inglismaa liitlaste - burgundlaste kätte vangi ja ta anti inglastele üle. Kirik määras talle karistuseks tuleriidal põletamise.See lisas prantslaste vabadusihale hoopis hoogu ja nad hakkasid järjest võitma. 1453. aastaks olid inglased Prantsusmaalt välja aetud, vaid Calais jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte.Saja-aastases sõjas võeti esimest korda kasutusele kahur. 19. Rooside sõda Inglismaa kodusõda, 1445-1485 20
80 0,140 1500 650 450 1000 430 330 510 380 300 400 350 250 90 0,128 2000 900 650 1500 560 430 670 510 380 600 450 340 100 0,115 2500 1250 900 1800 750 560 870 670 510 750 600 450 110 0,103 3000 1750 1250 2200 1000 750 1130 870 670 970 750 600 120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750 130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970 140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1800 1500 1230 21 9.10 Eelkõverike vähimad pikkused Kasutan projektkiirust 100km/h, kus ringikõveriku raadiuseks võtan 500m ja eelkõveriku pikkus on 145m
Itaalia skulptuur 15.sajandil · Lorenzo Ghiberti ideaalid avaldusid varem kui arhitektuuris. Tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamindis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed. Neis on järjekindlalt kasutatud tsentraalperspektiivi. · Donatello oli vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister. 1417.aastal valmib tal Püha Jüri, mis oli üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. 1430 valmis tal pronksist peaaegu elusuurune ,,Taavet". Ta töötas peale Firenze paljudes Itaalia linnades ja levitas uut moodi kunsti. Padovas püstitas ta Veneetsia ratsamonumendi. · Andrea del Verrocchio oli 15.sajandi teise poole tähtsaim itaalia skulptor. Temagi valmistas võifuka Taaveti pronksikuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. · 15.sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst.
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU ...
Kool Kursus Enda nimi RENESSANSS REFERAAT Juhendaja: nimi Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Renessanss........................................................................4 Renessanss kirjanduses.........................................................5 Renessanss muusikas............................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhat...
sfl_SF4435 TCCCGGGCCTTGTACACACCGCCCGTCACACCATGGGAGTGGGTTGCAAAAGAAGTAGGT 1439 Kristina Raud YAGB-41 060290 stm_STM0249 TCCCGGGCCTTGTACACACCGCCCGTCACACCATGGGAGTGGGTTGCAAAAGAAGTAGGT 1430 spt_SPA0256 TCCCGGGCCTTGTACACACCGCCCGTCACACCATGGGAGTGGGTTGCAAAAGAAGTAGGT 1439 ************************************************************ eco_b0201 AGCTTAACCTTCGGGAGGGCGCTTACCACTTTGTGATTCATGACTGGGGTGAAGTCGTAA 1500 ece_Z0213 AGCTTAACCTTCGGGAGGGCGCTTACCACTTTGTGATTCATGACTGGGGTGAAGTCGTAA 1500 sfl_SF4435 AGCTTAACCTTCGGGAGGGCGCTTACCACTTTGTGATTCATGACTGGGGTGAAGTCGTAA 1499
Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks.
prantslaste üle. See nimetati kuldsete kannuste lahinguks Prantsuse ratsaväest maha jäänud kannuste järgi. 13571379 ehitati uute linnaosade ümber teine linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Uute linnamüüride ehitus oli vajalik ka Flandria krahvi rünnakute tõttu. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. Ajal, mil 14061482 valitses piirkonda Burgundia dünastia, sai Brüsselist 1430. aastal Burgundia pealinn, mis muutis linna käekäiku alatiseks.Aastatel 14821598 valitsesid Habsburgid. Austerlaste võim olevat säilinud tänu 1490. aasta katkule, mis vähendas Brüsseli elanikkonda poole võrra. 1830. aastal puhkes Brüsselis ülestõus, mille kuningaks tõusis Leopold I. Belgia tööstus arenes kogu 19. sajandi vältel. Aastaks 1870 oli Brüsselisse rajatud neli raudteejaama, kust eksporditi tooteid kõikjale Euroopas.
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund ristiusk e kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel...
Puhkes sajandi sõda. Inglased edutsesid tänu vibuküttidele, kes 1346 Crecy ja 1356 Poitiers'i lahingus prantsuse väed purustasid. Katk andis võimaluse prantslastel maad tagasi saada. Uus pealetung Henry V juhtimisel 1415aastal. Sõlmis liidu Burgundiaga. Vallutati Pariis, suunduti Orleansi. Prantslaste vägede etteotsa pandi Champagne talutüdruk Jeanne d'Arc, kes väitis, et Jumal saatis ta oma maad päästma. See tõi sõjategevusse pöörde. Jeanne d'Arc e Orleansi Neitsi langes 1430 reetmise tõttu burgundlaste vangi ning hukati tuleriidal nõia ja ketserina. 1453 sõda vaibus ning inglastele jäid vaid Calais kindlus. Kuningavõimu kindlustumine Prantsusmaal ja Inglismaal. Prantsusmaal Valois'de dünastia. Louis XI ühendas Burgundia ja Prantsusmaa. Inglismaal 2 dünastiat : punane roos (Lancasterid), valge roos (Yorkid) ehk Rooside sõda 1455-1485. Võitis punane roos Henry VII Tudor. Saksamaa killustatus. Saksa Rahva Püha Rooma riik 15saj
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
Need olid v2ikesed yhe torniga lihtsad kirikud. Vladimir Suzdali vyrstiriik>selle uhkuseks oli Uspenski katedraal>viie l66viga ja viie kupliga kirik. Moskva vyrstiriik Maalikunst Esimesed ikoonid toodi Bytsantsist.Esimene ikoon oli Valdimiri jumala ema,mille j2rgi hakati maalima Vene ikoone.Mongoli tatari ikke ajal Vene ikoon iseseisvus,hakati maalima tegelasi Vene rahvakunsti.V2rvid on kuldne ja punane.K6ige kuulasm ikooni maalija on Andrei Rubljov.Syndis umbes 1370 ja suri 1430.Ta oli munk,tegutses p6hiliselt Moskvas ja Vladimiris.Ta yhendas Vene rahvalikku laadi Bytsantsi hiilgusega.Rubljovi kuulsaim t66 on Pyha Kolm Ainsus.Ikooni aluseks on legend Aabramist ja Sarast.Ikoonil on kujutatud kolme inglit.Kunstniku t2helepanu on figuuridel,taust on maalitud tinglikult.Kasutatud on heledaid kuldkollaseid tone,millest inglite punased,sinised ja rohelised riided tulevad selgelt esile.Ikoonide maalimisel l2htuti kiriku eeskirjadest
Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele Koostaja: Ülle Liiber Transpordi areng Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Koostanud: Ülle Avaldatud Creative Commons litsensi „AutorileLiiber viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Transpordi roll maailmamajanduse arengus Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga. Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseer...
Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele Koostaja: Ülle Liiber Transpordi areng Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Koostanud: Ülle Avaldatud Creative Commons litsensi „AutorileLiiber viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Transpordi roll maailmamajanduse arengus Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga. Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseer...
Gooti arhitektuur Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjut...
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainev...
KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKU...
Kambodza Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia - Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kambodza............................................................................................................................... 3 Riigi nimi................................................................................................................................. 3 Loodus.................................................................................................................................... 3 Pinnamood.......................................................................................................................... 4 Kliima....................................................................................................................
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
Station e e Cut Vol. Vol. Net Vol. (Sq.m Volume (Sq.m e Vol. (Cu.m (Cu.m (Cu.m.) (Cu.m (Cu.m.) .) (Cu.m.) .) (Cu.m.) .) .) .) 0+040.0 37.59 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 00 0+080.0 1430.2 33.92 1430.22 0.02 0.44 1430.22 1430.22 0.44 1429.79 00 2 0+120.0 1415.5 36.85 1415.53 0.00 0.44 2845.75 2845.75 0.87 2844.88 00 3 0+160.0 1474.1 36.85 1474.19 0.00 0.00 4319.94 4319.94 0.87 4319.06 00 9 0+200.0 1474.1 36.85 1474.19 0.00 0.00 5794.12 5794.12 0.87 5793.25
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid...
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
Alates 1872. aastast oli hoone Börisikomitee käsutuses ning siis kutsuti seda Börsihooneks. Ka esimene filmidemonstratsioon Eestis leidis aset Suurgildi hoones. Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti Ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saati väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles on tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aasta kandis. Raeapteek Tallinna Raeapteegi asutamise ajaks loetakse jüripäeva 1422. Esmakordselt mainitakse apteeki raeraamatutes selle aasta kaheksandal aprillil. Apteek oli aga juba ammu enne olemas, mainitud aastal läks ta rae valdusse. Juba XV sajandil kuulus apteegi juurde ka ravimtaimede aed. Keskajal sarnanes rohupood pigem vürtsipoele kui apteegile-peale ravimite oli võimalik osta apteegist ka näiteks komme, küpsiseid, püssirohtu, küünlaid.
1417.a. valmib tal Pühajüri kuju, mis on üle kahe meetri kõrge marmorkuju, mis paigutati ühe kiriku välisseinas asuvasse nissi süvendisse. Kuju on pärast antiikaega esimest korda vabafiguur, ei ole seotud arhitektuuriga ja ka selle skultuuri juures rakendatud kontraposti tugijalg, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks. Kuju võib ka ilma riieteta hea välja näha, mis eristab seda gootis. Võrreldes antiikskulptuuriga see on individuaalsem ja psühholoogilisem. 1430.a. valmib tal pronksist Taaveti kuju, mis on peaaegu elusuurune. Populaarne kuju. Donatello Taavetit on kujutatud võitjana ja see oli tema üks esimesi figuure, mis on kujutatud alasti. Kuna ta imetles nooruslikku ilu kuju oli vastandatud keskajale, kus ihu näitamine oli patt. Ta töötas peale Firenze veel teistes Itaalia linnades ja levitas uutmoodi kunsti. Padovas püstitas ta Gatlamelatale ratsamonumendi esimene uusajal
korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris Peruus. 3 Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Montezuma kulutas suurema osa valitsusajast oma autoriteedi tugevdamisele linnriikide seas ja tsentraliseerituma valitsuse jõustumisele. Tenochtitlan
Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania. Selle absolutistliku ülemvõimu alt vabanes Belgia ala kodanliku revolutsiooni ajal, kuid 1579 sõlmitud Arrasi uniooni teotusel õnnestus Hispaanial oma võim taastada. Revolutsioonil lüüasaamisele järgnes majanduslik langus, mis jätkus ka pärast seda, kui Hispaanias oli võim peale sõda läinud Austri Habsburgidele. Pärast 1789
huvi ka meedikutele, kes jälgisid pärilikke haigusi. Ilmunud on uuringuid ka trükis. Ajalooline geograafia def ja põhimõisted- on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja territooriumite minevikku käsitlevat füüsilist, majanduslik-poliitika ja ahvastikugeograafiat. Selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Uurimisel kasutatakse kaarte, kroonikaid, reisikirjeldusi. Kaart- maapinna üldistatud , leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud kujutis. 1430 esimesed gloobused 1798 esimene Eesti kaart, kus peal külad ja linnad. ( Mellini kaart). Kartograafia- õpetus maakaartide valmistamise kunstist. Ja nende tundmisest. Ajalooline demograafia- sündide ja surmade uurimine. Plaan- vanim plaan 6200 eKr. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561-Eesti on riikluse- eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused- maakonnad.Välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks
JALUTUSKÄIK FIRENZES KOOS MÜSTILISTE JA MÜÜTILISTE TEGELASTEGA Kairi Kallas, romaani keeled ja kultuurid 1 SISUKORD 2 EESSÕNAKS Mõtlesin kaua, milline võiks välja näha minu kunsti lugu ning pärast pikka tulutut vaagimist pidin juba käega lööma, sest midagi head ei tulnud pähe, ent siis, nagu ka eelnevate üliõpilastega on juhtunud, peaaegu täiesti juhuslikult jõudsin ka mina lõpuks selle niiöelda oma kunsti üles leida. Tegelikult on see minuga juba pea aasta kaasas käinud ja äratundmisrõõm oli seda suurem. Minu lähem kokkupuude oma kunstiloo teemaga algab 2010. aasta septembrist. Nimelt siis õnnestus minul kui tol hetkel täielikul kunstivõhikul sattuda pea aastaks õppima sellisesse kunstimekasse nagu seda on Firenze ning nüüd veidike teadlikumana oleks patt kasutamata jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. T...
spetsiaalne süvend, kus pomm siis lennuki pommiruumi tõsteti. Ohutuse mõttes otsustati pommi sütik lõplikult paika panna alles lennu ajal. Kell 2.15 süttisid prozektorid, valgustades Enola Gay’d ja kahte saatelennukit. 6. augusti hommikul kell 2.45 alustas Enola gay prozektorite valguses pikka hoovõttu ning rebis end vaevaliselt maast lahti. Tema lennukaal oli 52 tonni, 7 tonni lubatust rohkem. Pärast õhkutõusmist liituvad temaga mõlemad saatelennukid. Kolonel Tibbets juhib lennuki 1430 meetri kõrgusele. Kapten Parsons ja tema assistent pugesid pommiruumi, et süütemehhanismi juhtmed õiges järjekorras ühendada. Pomm oli nüüd lõhkevalmi ja lennuk tõusis 2800 meetri kõrgusele, lennukiirus oli 215 miili tunnis. Tugev tuul raputas lennukit ning raskendas lendu. Enola Gay tõusis 9630 meetrini. 1945. aasta 1. jaanuari hommikul nägid Hiroshima elanikud oma linnakeses ebatavalist vaatepilti. Uue aasta esimene päev oli alanud lumesajuga. Lund ei mäletanud isegi Hiroshima
Station e e Cut Vol. Vol. Net Vol. (Sq.m Volume (Sq.m e Vol. (Cu.m (Cu.m (Cu.m.) (Cu.m (Cu.m.) .) (Cu.m.) .) (Cu.m.) .) .) .) 0+040.0 37.59 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 00 0+080.0 1430.2 33.92 1430.22 0.02 0.44 1430.22 1430.22 0.44 1429.79 00 2 0+120.0 1415.5 36.85 1415.53 0.00 0.44 2845.75 2845.75 0.87 2844.88 00 3 0+160.0 1474.1 36.85 1474.19 0.00 0.00 4319.94 4319.94 0.87 4319.06 00 9 0+200.0 1474.1 36.85 1474.19 0.00 0.00 5794.12 5794.12 0.87 5793.25
Laius, b 100 99 1,5 Kõrgus, h 600 596 2,0 Pikkus, l 600 596 2,0 Viimistletud müüritise omadused (pahtelduskihi paksus 2 mm) Parameeter Mõõtühik Väärtus Tulepüsivus min EI 120 Helipidavus dB 36 Materjali omadused Parameeter Mõõtühik Väärtus Tihedusklass kg/m3 500 Normaliseeritud keskmine survetugevus N/mm² 3,5 Soojaerijuhtivus, n W/mK 0,11 Niiskuse mahukahanemine mm/m . 0,3 Materjali kulu ja pakend Parameeter Mõõtühik Väärtus Transpordi kaal kg/tk 23,4 kg/alus 1430 Plokkide arv tk/alus 60 tk/m2 2,8 tk/m3 27,8 Plokiliimi kulu kg/m2 2,5 kg/m3 25 Aluse mõõtmed mm 1200 x 1200 AEROCi tehas on oma toodete nomenklatuuri arendanud, tänu sellele saab AEROCi toodetest komplekteerida terve maja. Ühest tehasest saab välis- ja siseseinteplokid, vaheseinaplaadid, sillused ja vahelaepaneelid. Tulemus: · lühikesed ehituse tähtajad, · hoone ei nõua lisasoojustust, · hea vastupidavus, ei põle, ei mädane ega karda niiskust, · soodne hind,
paate. Esimene paat "Mare" sõitis välja 3. septembril, seega Saksa okupatsiooni ajal. Kui septembri lõpul "suur invasioon" oli alanud, muutus paatide saatmine hõlpsamaks. Rootsi poolt ei tehtud takistusi, tänu landsfiskal Bertil Bondele aidati mitmeti varustusega kaasa. Kuni 20. oktoobrini, mil Rootsi võimud selle liikluse ära keelasid, toimus Slitest üle 40 väljasõidu, millega päästeti 1052 inimest. Stokholmi kaudu toodi 378. Seega tõi see pääste aktsioon ära kokku 1430 inimest. Pärast eelkirjeldatud aktsiooni alustas ka Eesti Komitee oma päästeaktsiooniga, millega liitus Baltiska Humanistiska Förbundet oma panusega raha muretsemisel. Rootslastest sõprade, nagu Sigurd Curmani, Birgen Nermani jt. abiga õnnestus kasulikke kontakte saada ja materjaalset alust kindlustada. Peamine tegevus Eesti Komitee aktsioonigrupil, kuhu peale esimehe R. Penno kuulusid G. Martinoff, R.Kaasik, H. Ronimois, A. Linkhorst jt., seisnes Soomes olevatele eestlastele kiire
kask 2 3 kask 3 5 kask 3 4 kuusk 2 3 kuusk 3 3 lepp 3 6 lepp 1 3 lepp 2 2 mänd 2 1 mänd 2 2 saar 2 5 tamm 3 7 vaher 1 3 vaher 3 3 Hind Maksumus 1330 3990 1360 5440 1170 7020 1000 3000 1040 2080 1260 6300 1980 13860 1870 7480 1520 4560 1200 7200 1430 1430 1120 4480 1430 2860 1870 5610 1900 5700 1620 9720 1280 5120 1620 8100 1440 4320 1260 5040 900 1800 1300 3900 1450 5800 1240 2480 1520 9120 1710 5130 1360 5440 Sort 1
5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Vald Asuja Võiste Massiaru Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 5056572 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 5410935 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 5344649
KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine ...
Eksami sooritanute arv 100% 96% 100% 89% 92% 82% Column D 61% 27.10.2006 2.11.2006 7.11.2006 Harjutus 11 Loo korrutustabel Korrutustabel 10 12 14 16 18 20 22 24 26 65 650 780 910 1040 1170 1300 1430 1560 1690 70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340
30 1 euro=8,1sek 1 euro=1,3 usd RIIGI VALUUTA 8100.00 1300.00 1000.00 SEK USD EURO INTRESS 0.09 0.10 0.08 0.09 0.10 0.08 OSTAN V]LAK 8829.00 1430.00 1080.00 SEK USD EURO kurrs 1 aasta pärast 8.50 1.35 euro 1038.71 1059.26 1080.00 intress 9% 93.48 105.93 86.40 kokku 1132.19 1165.19 1166.40
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Okspuu Reijo Surju 4 Parre Selma Asuja 2 Paulus Madis Tori 11 Petrov Meelis Asuja 9 Pulk Aadu Asuja 7 Randla Aasa Asuja 11 Sarapik Evi Tori 13 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Üldandmed Firma OÜ Oksaauk Aasta 2007 Puidu müük Kuupäev Müüja Vald p_Liik Sort 01.10.2007 Marmor Aare Tori vaher 1 02.10.2007 Merilaid Arnold Asuja kuusk 5 03.10.2007 Kuusk Maria Tori saar 5 04
5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 x F1 F2 F3 algus -5 Err:509 Err:509 Err:509 -5 -4,8 Err:509 Err:509 Err:509 -4,6 Err:509 Err:509 Err:509 -4,4 Err:509 Err:509 Err:509 F2 kesk F3 abskesk
Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida. Kasutatud arhiivimaterjalide loetelu esitatakse enne kirjanduse loetelu, see võib olla ühtse pealkirja all Allikad ja kirjandus (kui allikaid ei ole palju). Tallinna Linnaarhiivis hoitakse üht vanemat säilinud saksa vastlamängu teksti "Õnneratas" (De lucke rat), millel on daatum 13. mai 1430 (TLA f 230, n 1, s B.O. 10). Võib ka lühemalt: (TLA 230, 1, BO 10) Juhul kui lühendid on töö alguses välja toomata ja allikaid ei ole palju: Allikate nimestikus: TLA =Tallinna Linnaarhiiv. Fond 230, nimistu 1, säilik B.O.10. Küll aga tekkis Estonia näitetrupi1 kutseliseks saades 1906. aastal Tallinnas esimest korda olukord, et samas paigas tegutseb kaks professionaalset teatritruppi saksa ja eesti. Konkurents
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
