Homo hablise ajumaht oli mõnevõrra suurem (600-700 cm3), käed tänapäeva inimesega võrreldes jõulisemad ja sarnanevad šimpansi kätega, m.h ideaalsed puude otsas ronimiseks. Arvatakse, et alates ca 2 miljonit aastat tagasi suurenes varieeruvus selle liigi sees, samas elas samades piirkondades samaaegselt hulk teisi liike (nt Homo rudolfensis). Homo erectus ehk püstine inimene Esimene inimrühm, kes teadaolevalt lahkus Aafrikast. Elas 1,89 miljonit – 143 000 aastat tagasi. Leide lisaks Aafrikale ka Gruusiast (Dmanisi leid) ja Ida-Aasiast (Hiina, Indoneesia). Esimene leid Indoneesiast Jaava saarelt 1891. a (Eugène Dubois), esmalt nimetati Pithecantropus erectus e püstine ahv-inimene. Hiljem on eristatud Aafrika inimlasi (Homo ergaster) ja Aasia leide (Homo erectus sensu stricto). Arvatakse, et ca. 1 miljon aastat tagasi oli see ainus teadaolev inimliik, eksisteerimise lõpuajal elas
14 Osaühingu asutamine toimub analoogiliselt aktsiaseltsi asutamisega. Ainsus suurem erinevus on vaid audiitori kasutamises.Osaühingu asutamisel ei ole nõutav, et auditor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 2 500 eurot või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist (ÄS § 143 lg 3). Seadus annab võimaluse asutada osaühing ka ühel isikul. Aktsionäri osalust aktsiaseltsi varas iseloomustab aktsia ja osaniku osalust osaühingu varas iseloomustab osa. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud otsused ( ÄS § 226).
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga,...
Part III: Pragmatics and speech acts 135 11 Semantic pragmatics 137 Overview 137 Semantic pragmatics vs. pragmatic pragmatics 138 The problem of deixis 139 The work of semantic pragmatics 141 Summary 143 Questions 143 Further reading 143 12 Speech acts and illocutionary force 144 Overview 144 Performatives 144 Infelicities and constitutive rules 149 Cohen's problem 151
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
2032 21 0,112 4110 502 136 4749 2453 1130 2033 22 0,101 4234 512 138 4883 2527 1153 2034 23 0,091 4361 523 139 5022 2664 1209 2035 24 0,082 4491 533 140 5165 2744 1233 2036 25 0,074 4626 544 142 5312 2827 1257 4765 555 143 5463 Kokku 2030-33 2034-2036 0,321 0,329 1,211 1,245 1,435 1,484 lud 1000 EUR/aastas Diskonteeritud liikluskulud 1000Hukkunute EUR/aastasVigastatute VarakahjudeÕnnetuste kulu (1000 EUR) >12 <6 6...12 >12 arv arv arv Hukkunud
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) K...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
2 Baffini 530 2414 3 Amundseni 4 Petsora 5 Obi Põhja - Jäämere laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri suurim sügavus, m 1 Hudsoni 806 115 141 2 Longi 143 146 36 3 Dmitri Laptevi 115 50 11 4 Vilkitski 104 55 32 5 Sokalski 106 19 55 6 Matotskin Sar 100 0,6 12 7 Sannikovi 45 55 14 8 Jugorski Sar 40 2,8 13
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; kus tardub 50°C - 120°C juures · sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130 OC; plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. · heade dielektriliste omadustega; · happe ja leelisekindel; · laguneb kloori ja fluori mõjul; 143. Elastomeerid: kautsuk, looduslik ja sünteetiline, · elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga; omadused, kasutamine. · niiskuskindel ja gaasitihe; Kummi iseärasus - lähtepolümeer looduslik või tehiskautsuk · painduv; vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. paremad mehaanilised omadused
vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, · happe ja leelisekindel; kus tardub 50°C 120°C juures · laguneb kloori ja fluori mõjul; plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. · elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga; · niiskuskindel ja gaasitihe; 143. Elastomeerid: kautsuk, looduslik ja sünteetiline, · painduv; · töödeldav: survevalu, kuumpressimise ja (juhtmete isolatsioonikiht, omadused, kasutamine. Kummi iseärasus lähtepolümeer looduslik või tehiskautsuk isoleervoolikud, torud jms.);
Challenges of children`s “participation”: A Case Study of active citizenship in Cadle Primary School Gerli Orumaa – 662974 9th of May 2014 Word Count: 8,800 `Submitted in partial fulfilment of the requirements for the degree of B.A. International Relations` Table of Contents Abstract 3 Introduction 4 Chapter 1: Citizenship, Children`s Rights and Participation: from the UN to the UK 6 Chapter 2: Citizenship Education in Wales………………………………………………14 Active Citizenship in Cadle Primary School: A Case Study 20 Conclusion 29 Bibliography 32 Appendices Appendix 1: The United Convention of the Rights of the Child Appendix 2: Interview with Jamie Richards, the Head Teacher of Cadle Primary School 2 Abstract: Children inhe...
Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...
Verilog operaatorid Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 141 instituut. Verilog operaatorid Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 142 instituut. 71 Süsteemsed tegumid (System task) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 143 instituut. PLI-Program Language Interface PLI võimaldab Verilog-il kopereeruda teiste programmidega, mis on kirjutatud näiteks C keeles Võimaldab kasutada C-s kirjutatud funktsioone Verilog on saanud alguse Phil Moorby ja Prabhu Goel-I initsiatiivist alates aastatest 1983/1984 Omab erinevaid versioone Verilog-95 Verilog-2001 oluline täiendus võrreldes eelmise versiooniga
vooluvete erosiooni tõkestav rohukamar. Oht inimesele. Nahale sattunud taimemahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele, mistõttu päikesepaiste toimel ilmuvad nahale põletusvillid. 142. Milliseid ülesandeid täidab rohevõrgustik? Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulikee ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus. 143. Kus on loomade (taimede) liikumisteed ja millised on takistused (suletud maastiku liikidele, avatud maastiku liikidele ja veeliikidele)? Metsaliigid (suletud maastiku liigid) liiguvad oma radu pidi metsamassiivides, liikumiskoridorideks on põõsastikud, metsaribad, veekogude rannikud ja kaldad, puiesteed, hekid ja põõsaribad avamaastikul. Takistusteks on liikumisteed tõkestavad rajatised. Avamaastiku liigid väldivad metsaga ja põõsastikuga kaetud alasid.
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemen...
Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. 48. Millised andmed kantakse osaühingu kohta äriregistrisse? 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta; 4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolul ka nende nimed, isikukoodid ja elukohad; 5) juhatuse liikmete allkirjanäidised; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse osaühingule üleandmise leping ning sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel samuti audiitori poolt allakirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta; 7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid; 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. 49. Nimetage osaühingu juhtimisorganid. Juhatus, nõukogu 50. Kuidas peab toimuma osanike koosoleku kokkukutsumine? Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. (1) Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist
Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad. Vee-elustiku liikumisteedeks on veejuhtmed maastikul: jõed, ojad, ka kraavivõrgustik. Liikumist takistavad jõgedele rajatud paisud, leevendavaks võtteks on kalatrepid. 143. Milliseid võimalusi tuleks pakkuda loomadele maantee ja kiirtee ohutuks ületamiseks? Kiirteede ületamiseks rajatakse ökodukte, tunneleid või jäetakse sildade alla kallasradasid 144. Kuidas suhtuda põlatud loomadesse, kes põhjustavad inimesele majanduslikku kahju? Vastus:Inimene pea ise sellega leppima ja leidam ise lahndusi, kuidas loomade ja lindudega koos elada. Vaid kahjurputukate, -lestade ja näriliste peletamine ning tapmine
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted E...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
10 järgi Mehed, n (%) Naised, n (%) I26 297 (39,2) 487 (43,9) 784 (42,0) I67 1 (0,1) 6 (0,5) 7 (0,4) I80 359 (47,4) 474 (42,7) 833 (44,6) I82 101 (13,3) 143 (12,9) 244 (13,0) Kokku 758 (100,0) 1110 (100,0) 1868 (100,0) Tabelis 3 on toodud patsientide vanuseline jaotuvus VTE diagnoosimisel. Hii-ruut testi järgi p väärtus alla 0,001. Tabel 3. Vanus VTE diagnoosil VTE diagnoos Vanus VTE diagnoosil, aastad Kokku RHK-10 järgi <40 40-59 60-79 80
. . 140 6-3-2 PC Connections . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 6-3-3 Uploading Programs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 6-3-4 Downloading Programs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 137 Overview Section 6-1 6-1 Overview The CPM1-EMU01-V1 Expansion Memory Unit is a program loader for small- size or micro PCs. Using the CPM1-EMU01-V1, simple on-site transfer of user
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus ann...
Kuna s1 = I ja s2 = I , siis s = I + 2 2 I = I 1 + 2 . v1 v1 v1 2 0,90m / s Pannes sellesse valemisse arvväärtused, saame: s = 120 m 1 + 143 m 1,39m / s Ujuja kiiruse kalda suhtes leiame kiiruste vektorkolmnurgast: m2 2 m 2 v= v +v , v = 2 1 2 2 1,39 2 + 0,90 2 1, 65 m/s. 2
3 5T mAnd dhlkuiv 1.98 2,04 3.97 2183 9.4 0,04 55.0 49.2 6T mlind 6trkkuiv t.97 2,04 4.01 2233 9A 55-7 50.0 )r miind immutatud 1,97 1,95 3,84 ffi1 69.8 1'7.4 38.6 8T miind immutatud r.96 2,49 4,W 950 83,1 0,45 5t;7 9T miind immutatud 1.99 1.97 3,91 143 80.3 20.0 44.5 1 H miind kuivatatud 1.95 1.93 3,77 3200 0,0 84.9 L4) 2H mand kuivatatud t.9l 3.96 3067 0.0 0,04 77.4 40.3 3 H miind kuivatatud r94 2,O2 3-92 3783 0.0 96,4 4H miind 6bkkuiv lq5 2,to 4,09 2483 10.0 60;7 55.8 5H mand 6hkkuiv 1.96 2.15 4.21 2383 9
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Aitab määrata, millal mingi tegvus algab ja lõppeb ning kuidas nad on seotud. 139. 31. Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 140. 32. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. 141. 33. Visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. 142. 34. Põhiväärtused millistest väärtustest organisatsioon lähtub 143. 35. Strateegilise juhtimise protsess 144. 1. Org.-ni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 145. 2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni. 146. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 147. 4. Org.-ni ressursside analüüs. 148. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 149. 6. Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 150
vajalik varasema Riigikohtu praktika muutmine või on jäänud vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule. 142. Kirjaliku ja suulise menetluse vahe ja lubatavus Üldreeglina on menetlus alati kirjalik (nn EL asjade puhul). Suuline menetlus toimub ainult erandkorras, kui Riigikohus nii otsustab (alati nn ametiisikute kestva võimetuse asjad). 143. Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille
2 88 2 117 3 121 3 153 4 150 4 181 5 175 5 206 6 196 6 225 7 214 7 143 8 229 8 260 9 241 9 276 10 250 10 291 Piirkasulikkus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Lähtuvalt sellest on joonisel 4
Adjective Endings 54 Kinds of Adjectives 58 Comparison of Adjectives 65 13 Sentences 139 What is a Sentence? 139 6 Determiners 71 Kinds of Sentences 140 The Imperative 141 The Articles 71 The Subject and the Object 143 Demonstrative Determiners 73 Direct and Indirect Objects 144 Interrogative Determiners 74 Positive and Negative Sentences146 Possessive Determiners 75 Questions 147 7 Verbs and Tenses 79 14 Punctuation 150 The Simple Present Tense 80 Period 150 Am, Is and Are 83 Comma 151
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................
- uute laenude lepingujärgne intressimäär, - ebatõenäoliselt laekuvate laenude maht ja arv, - muu info, mida Tarbijakaitseamet vajab järelevalve teostamiseks või turuarengute hindamiseks. Enne laenu väljastamist peab laenuandja hindama laenuvõtja võimet laen tagasi maksta. Seda tuleb teha tuginedes laenuvõtjalt saadavale piisavale infole ning vajaduse korral asjakohastele andmekogudele. See regulatsioon ei kohaldu laenudele, mis on väiksemad kui 143 EUR (vanas rahas 100 latti). Samas, hetkel on Läti parlamendi menetluses tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek, millega ka 143 eurost väiksematele laenusummadele kohalduks hindamiskohustus. Juhtudel, kui võetav laen on suurem kui 100 miinimumpalka (28 600 EUR ehk 200*100 latti), peab laenuandja küsima informatsiooni maksuametilt laenuvõtja tulude kohta. Kui laenuvõime hindamine annab tulemuseks, et tegemist on ebapiisava
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
6. Kombineeritud indeksi saamiseks kaalutakse iga grupi indeks selle grupi maksumuse osakaaluga projekti pakkumushinnas (arvestamata üldkulusid) 7. Üldkulusid vaadeldakse tavaliselt proportsionaalse lisana igale töömahtude loendi kulule. Seega seini arvutatud indeks pole veel tõene, sest pole lisatud üldkulud Kui seni saadud indeks on 130 ja hetkel aluseks olevas pakkumuses on üldkulude määr 10%, siis lõpuks indeksiks kujuneb 130(1+10/100) = 143 8. Indeksi leidmiseks mõne üksiku töö puhul kogutakse kõik vaadeldava üerioodi kohta saadud andmed ning arvutatakse nende kas aritmeetiline või geomeetriline keskmine. Geomeetrilist keskmist kasutatakse siis, kui osakaalud vaadeldavates gruppides muutuvad oluliselt. 56. Kuidas arvutatakse keskmine tegur-hinnaindeks Tegur-hinnaindeksit kasutatakse ressursside maksumuse muutust iseloomustava koondindeksi koostamiseks
1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringu...
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.....................................................
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
This article was downloaded by: [KU Leuven University Library] On: 02 June 2015, At: 06:11 Publisher: Routledge Informa Ltd Registered in England and Wales Registered Number: 1072954 Registered office: Mortimer House, 37-41 Mortimer Street, London W1T 3JH, UK Perspectives: Studies in Translatology Publication details, including instructions for authors and subscription information: http://www.tandfonline.com/loi/rmps20 When `we' are `the other'. Travel books on Romania as exercises in intercultural communication a Rodica Dimitriu a Department of English , Al...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
