5. 14.saj hakkasid oluliseks muutuma läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid nad tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmesuguseid järeleandmisi. Oma huvide kaisteks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond välja arvatud Harju-Viru rüütelkond. 14.saj keskel hakati korraldama Liivimaal linnadepäevi, kus arutati kaubandusküsimusi. 1420 hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste maapäevi Valgas või Valmieras. Esindatud oli seal neli seisust: Riia peapiiskop, Liivimaa ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi probleeme. Otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, selle pärast ei muutunud maapäevad kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Poliitiline
kll anti tagasi tingimusega et ei ehitata linnuseid. Liivi ordu-mõõgavendade ordu + saksa ordu Läänimees- pandi elama linnustesse rüütlitest läänimehed, kelle ül oli maa kaitse Kümnis- viljakümnis pioli protsentuaalne andam Hinnus- kindla suurusega andam Kirikukihelkond- igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus. Linnaõigus- õiguslik staatus, mis oli keskaegsetel linnadel, mille andis maaisand. Maapäev- 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. Teoorjus- mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Slgul oli see perioodiline. sunnismaisus- talupojad polnu isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. adratalupoeg- moodustasi kige arvukama kihi, pidid maksma maaisandale
omapoolse verevalamise. 1415 alustas Inglismaa, kodusõda ära kasutades, taas sõda Prantsusmaa vastu. 1418 vallutasid burgundlased linna tagasi, dofään põgenes Bourges' ja kuulutas end regendiks. 1419 dofään tappis Burgundia hertsogi Jean Kartmatu. Seetõttu meelestus Burgundia Prantsusmaa vastu. Azincourti lahing 1415 Inglismaa vibukütid võitsid vihmasel lahinguväljal mudasse vajunud prantsuse rüütleid. Prantslastel 7000 langenut. Prantsuse-Inglise rahu 1420 Inglismaa kuningas ja Burgundia hertsog sõlmisid rahulepingu Charles VI naise juuresolekul. Dofään kuulutati pärimisõigusetuks, Inglismaa kuningas Henry V sai prantsuse troonipärijaks. Sõda dofääni ja armanjakkide vastu. Orleans'i piiramine 1429. Inglismaa ja Burgundia väed piirasid Orleans'i linna. Prantsuse väed Jeanne D'Arc' i juhtimisel vabastasid Orleans'i piiiramisrõngast. Tegemist oli prantslaste murdepunktiga Sajaaastases sõjas
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
xxx Gümnaasium Eutanaasia Referaat Xxx ja xxx 10 H klass Jüri 2008 SISUKORD 1. Eutanaasia 3 2. Eutanaasia tõlgendused 5 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas 6 Kokkuvõte 1. Eutanaasia Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel o...
koprale. Natura standardandmebaasi järgi (Keskkonnameti Põlva-Valga-Võru regioon) on Vagulas rohkem kui 5 saarmast. (Joonis 3. Vagula järv. Allikas: maa-ameti geoportaal) 5 Võhandu jõgi Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. See algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond on 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Ahja, Amme ja Elva jõed. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi (joonis 4). Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Võhandu jõe valgala paikneb tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil. See moodustab ligikaudu 3% Vabariigi pindalast. Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Jõgi kuulub tüüpi II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega
metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes. H-I-aladel esineb ioniseerimata molekulaarne vesinik. Need alad kiirgavad sagedusega umbes 1420 MHz, mis vastab 21 cm joonele. See kiirgus tuleneb koguspinni üleminekutest. Selle kiirguse järgi leitakse ja uuritakse vesiniku esinemist Universumis. Atomaarse vesinikuga ioniseeritud gaasipilvi nimetatakse H-II-aladeks. Neil aladel kiirgavad suured tähed suurel hulgal ioniseerivat kiirgust. See kiirgus võimaldab teha järeldusi tähtedevahelise aine koostise kohta. Aatomite pideva ioniseerumise ja rekombineerumise tõttu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Signaalitöötluse õppetool Pidevsignaalide töötlemine Iseseisev töö Täitja: XXXXXXXXXXX Tallinn 2008 Kasutatavad signaalid Ülesanded 1. Tuua välja signaalide S1 (t ) ja S2 (t) analüütiline kuju kasutades Heavisideí funktsoone. Leiame tõusud kasutades valemeid: S 2 - S1 S2 S(t)=S(t-t') S= t'=t2- t2 - t1 S S1(t): t1=0ms t2=1ms S1=0V S2=1V S=1000 t'=0 t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=0V S=-1000 t'=0,002 S1(t)= 1000t·H(t-0)·H(0,001-t) + (-1000)(t-0,002)·H(t-0,001)·H(0,002-t) S2(t): t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=-1VS=-2000 t'=0,0015 t1=0ms t2=1ms tõus puudub S2(t)= (-1)H(t-0)H(0,001-t) ...
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
lubab Martin Green firmast Johnson Matthew, mis toodab komponente autotööstuses kasutatavatele kütuseelementidele. Vesinikuautod võiks massiliselt turule jõuda tuleva kümnendi keskpaigaks. Lisaks on plaatina võimalik ka korduvalt kasutada. Kuid isegi 20 grammi plaatinat on tohutu suur hulk. 2007. aastal toodeti maailmas üle 71 miljoni auto, kui iga auto tarbeks läheb vaja vaid 20 grammi, siis täielikul üleminekul vesinikuautodele läheks aastas vaja 1420 tonni plaatina, see number ületab kuuekordselt praegu maailmas aastas toodetava plaatinakoguse (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Küllap leiduks vesinikuautodele praegugi maailmas ostjaid ka sellise hinnaga, nende masstootmist piirab aga tõsiasi, et puudub selliste autode käigushoidmiseks vajalik teenindus, alates tanklatest, lõpetades remondi ja hooldusega. ,,Näiteks mis juhtub siis, kui
Mõisted Ametkond-Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks loodud halduspiirkonnad. Vakus- Neljast kuni kuuest külast koosnev ametkonna osa. Enne jüriööd vakusepidu talupoegade ja vasallide vahel, kus anti andamit. Rüütelkond- Moodustas territorjaalselt vasallid. Rüütelkonda ei ole ordu aladel. Linnapäev-14.saj keskel kokku kutsutud kaubandusega tegelev organ. Maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Hakati korraldama aastast 1420, kuna 15.saj algul Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ja välisoht suurenes. See sundis liivlasi kokku tulema ja omavahel kompromisse looma. Need toimusid Valgas või ka Volmaris. Kokku kutsujateks olid Liivi ordumeister või Riia peapiiskop või mõlemad. Esindatud olid neli seisust: 1. Vaimulikud koos Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos käsknikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad
14. saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Kui küsimuse all oli maa sisemine stabiilsus ja julgeolek, hoidsid linnad ja läänimehed enamasti ordu selja taha. 1420. a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisute kokkusaamisi- maapäevi. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Vaatamata maapäevadel jäi poliitiline killustatus püsima. Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid
- joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser Variant Soovituslik Erilõiketakistus Tihedus Kobestustegur nr buldooser k, kN/m2 , kg/m3 kk 1 D4H-II 22 1400 1,05 2 24 1420 1,06 3 D5H-II 27 1470 1,07 4 25 1450 1,075 5 D58E 23 1410 1,055 6 26 1460 1,07 7 D4C-II 29 1480 1,08
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
1702 1486 oli üheks tunnuseks küsitletava palk. Muude küsimuste kõrval sooviti kontrollida, kas 1496 1807 mees ja naispsühholoogide keskmised nädalapalgad on erinevad. Otsuse langetamiseks olgu meie käsutuses 12 naise ja 10 mehe andmed. Otsuse 1370 2100 langetamiseks kasuta olulisuse nivood 0,05. 1680 2050 1420 1870 1700 1680 1404 1825 1680 1200 1220 2200 H0 erinevus puudub 2300 H1 erinevus olemas 2005 alfa 0,05 p 0,19 otsus H0 Tõlgendus Mees ja naispsühholoogide keskmistes nädalapalkades ei ilmnenud statistiliselt olulist erinevust (p=0,19)
Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku
esialgseid hooneid palju ümber ehitatud ning on raske saada täpset pilti sellest, milline võis välja näha keskaegne klooster. [ 5, lk 44; 6, lk 28, 79, 80] Järgmiseks tutvustan lähemalt kloostritiibu. Lõunatiivas asus Ventseli kabelist ümber ehitatud kirik, mis oli ukseava kaudu ühendatud teenistuseks mõeldud käärkambriga. Vähe on teada kiriku siseruumide jaotuse ning varasemate avade kohta, sest kirik on olnud pidevalt kasutusel. 1420. ja 1430. aastatel toimus kiriku pikendamine (välislaiuseks sai 18,6 m ning välispikkuseks 35,5 m) ning kahelööviliseks võlvimine. [ 6, lk 28, 29] Kolmeruumiline preestrihoone ning uus köök kuulusid samuti lõunatiiba. Nende hoonete kohta on väha teada hilisemate ümberehituste tõttu. [ 6, lk 56 ] Idatiivas asusid tähtsad ruumid nagu kapiitlisaal, sellest lõunasse jääv ruum, mis arvatavasti oli ühenduskäik kloostriaiaga ning raamatukogu esimesel ning dormitoorium
Jõgi Pikkus (km) Valgala (km2) Langus (m) ) (m/km) (m3/s) kogupikkus Tihedus (km) (km/km2) Võhandu 162 1420 599 0,42 86 0,55 10,2 Pärnu 144 6920 3367 0,49 78 0,54 65 Põltsamaa 135 1310 557 0,42 72 0,53 12 Pedja 122 2710 1195 0,44 67 0,55 10,9
osalevad internetipõhistes projektides, millest tuntuim on SETI@home, millest saavad osa võtta ka tavalised astronoomia huvilised. SETI@home kasutab Interneti kaudu miljonite projektiga liitunud arvutite töötlemisressursi, leidmaks mõistusliku tegevuse tundemärke Puerto Ricos asuva Arecibo raadioteleskoobiga püütud signaalidest. Projekt suudab töödelda 30% teabest ning SETI projektide tüüpilisest 9 miljardi kanaliga 1...10 GHz sagedusvahemikust katab see ainult nn veeaugu 1420...1720 MHz, mis vastab vesiniku aatomi ja hüdroksüüli (OH) molekuli väljastatavale raadiolainetele. Kuigi SETI-l pole õnnestunud ühtegi ametlikku maavälise tsivilisatsiooni signaali kätte saada, ei tohiks pead norgu lasta, sest maailmaruum on kujuteldamatult suur ning lootust peab alati olema. Aga siiski on mõeldud selle peale, et kui me saamegi mingi signaali siis kuidas me edasi tegutseksime? Kõigepealt kontrollib laiapõhjaline komitee, et tegu pole eksitusega ja
Pullulaan E 1204 Oksüdeeritud tärklis E 1404 Monotärklisfosfaat E 1410 Ditärklisfosfaat E 1412 Fosfaaditud ditärklisfosfaat E 1413 Atsetüülitud ditärklisfosfaat E 1414 Atsetüülitud tärklis E 1420 Atsetüülitud ditärklisadipaat E 1422 Hüdroksüpropüültärklis E 1440 Hüdroksüpropüültärklisfosfaat E 1442 Naatriumoktenüülsuktsinaattärklis E 1450 Atsetüülitud oksüdeeritud tärklis E 1451 Alumiiniumoktenüülsuktsinaattärklis E 1452
tööjõukulu ) ] Nimetused 1.aasta 2.aasta 3.aasta 4.aasta 1. Brutorealisatsioon 20808,0 24324,0 27840,0 31356,0 2. Käibemaks (-) 3468,0 4054,0 4640,0 5226,0 Aktsiisimaks (-) 3.Realiseerimise netokäive 17340,0 20270,0 23200,0 26130,0 ( KOKKU ÄRITULUD) 4. Kulud · tooraine, abimaterjal 2000 1300 1350 1420 · töötasu 9000 11000 12500 14200 · sotsiaalmaks 3096 3784 4300 4885 · töötuskindlustus · elekter 100 100 100 100 · vesi 25 25 25 25 · soojus 50 50 50 50
hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Selle küla nime kirjapilt oli siis Jeruius. Praegust Kukruse linnaosa on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Kukarus), Sompat aga 1420. aastal (Soenpe). Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on meie piirkonnas küllaltki palju. Kohalikud elanikud teadsid juba ammu, et see kivi põleb. Legendid räägivad, kuidas seda märgati. Ühe järgi neist oli kunagi ammustel aegadel karjustel kombeks lõket tehes selle ümber kividest ring laduda. Tavaliselt kasutati selleks paekivi, kuid ükskord ladusid nad ümber lõkke kollakas-pruunikad kivid, mis siis-seal maapinnal vedelesid
Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes. H-I-aladel esineb ioniseerimata molekulaarne vesinik. Need alad kiirgavad sagedusega umbes 1420 MHz, mis vasta 21 cm joonele. See kiirgus tuleneb koguspinni üleminekutest. Selle kiirguse järgi leitakse ja uuritakse vesiniku esinemist Universumis. Atomaarse vesinikuga ioniseeritud gaasipilvi nimetatakse H-II-aladeks. Neil aladel kiirgavad suured tähed suurel hulgal ioniseerivat kiirgust. See kiirgus võimaldab teha järeldusitähtedevahelise aine koostise kohta. Aatomite pideva ioniseerumise ja rekombineerumise tõttu kiirgavad nad vahel
ruutkilomeetrit, 245 800 elanikku (2006.a.) 2. Madeira "avastajad", kes ja millal Madeira eurooplastele avastas Madeira saarestiku avastamislugu on segane. Oletatakse, et juba foiniiklased külastasid Madeirat. Kogu saarestik avastati aga enne 13. sajandi keskpaika, sest me leiame Madeira 1351. aastast pärinev Itaalia kaartilt. 1418. aastal nägi Porto Santot tormiga kursist kõrvalekaldunud Portugali meresõitja Goncalves Zarco. Kui Zarco 1420. aastal Madeirale jõudis, ei olnud saarel inimesi ega ka maismaaimetajaid ning Zarco rahastaja Henri Meresõitja alustas kohe saarte koloniseerimisega 3. Madeira looduse omapära? Taimkatte iseärasused? Tähtsamad kaitsealad? Mida kaitstakse? (näiteks Laurissilva mets) Madeira on vulkaaniline ja mägine saar, erilisi liivarandu siin ei leidu, enamus on siiski kivised. Pealinnast Funchalist lääne pool Cabo Giraos asub maailmas kõrguselt teisel kohal olev kalju
t. et rahvastiku enamuse moodustasid talupojad. Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
Väikseim materjali diameeter 5 mm Väikseim materjali pikkus 20 mm Saelindi mõõtmed 2720 x 27 x 0,9 mm Mootori võimsus 1,1 / 1,5 kW Saelindi kiirus 35 / 70 m / min Kogu võimsus 2,7 kW Mõõtmed 640 x 1420 x 1500 mm Kaal 330 kg Ümarmaterjali lõikamine 90⁰ 230 mm Ümarmaterjali lõikamine 45⁰L 190 mm Ümarmaterjali lõikamine 45⁰R 170 mm 5 3. TREIPINK HAAS TL-1 Treipingi valik põhines sellel, kuna on olemas masina kasutamise kogemus.
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
pealetungi. Prantsuse suurfeodaalide hulgas valitsesid teravad lahkhelid ja võisaim neist, Burgundia hertsog, liitus inglastega. 1415 saavutasid inglaste ja burgundlaste ühendatud väed Azincourt’I lahingud hiilgava võidu. Seejärel vallutati kogu Põhja Prantsusmaa, Pariis kaasaarvaud. Kuid Henry V suri ootamatult. Tema poeg oli alles imikueasi ja nii jäid inglased otsustaval hetkel juhita. INGLISE-PRANTSUSE RAHU 1420- Henry V sõlmis 1420 aastal hiilgava tehingu abielludes Prantsuse kuninga tütrega, pidi nende poeg pärima Prantsuse trooni. Ta suri ootamatult 1422 ning ta poeg oli vaid 9-kuune, päris vanaisa nõrga mõistuse. Charles VI suri paar kuud enne Henry V. Inglased olid soodsas positsioonis, aga ilma kuningata. Prantslased lubasid aktsepteerida kuningana seda, kes on kroonitud Reimsi katedraalis. Henry V ja prantsuse printsessi poeg kuulutati kuningaks
HENRIQUE MERESÕITJA TEGEVUS Portugali kuninga Joao I-se kolmas poeg, sündinud 1394 Portos, surnud 1460 Sagreses. Pärast osaemist mauride kindluse Ceuta rünnakus 1415. aastal, tõmbus Henrique õukonnaelust tagasi ja asus elama kaljusele Sao Vicente neeme platoole Euroopa loodepoolseimas tipus, kus tal oli Villa Tercanabal (tuntud kui Mereakadeemia). Seal kavandas ta koos paari mõttekaaslasega Portugali tulevase impeeriumi jaoks. Tema initsiatiivil hõivasid aastate 1418 1420 meresõitjad T. V. Teixeira ja J. G. Zarco Portugali jaoks Madeira ja Porto Santo, koloniseeriti Assoorid ja sõideti ümber Bojadori neeme. Kanaari saarte vallutamine 1425. aastal ebaõnnestus, aga Roheneemesaarte annekteerimine kavandatava impeeriumi huvides läks korda. Henrique' peamine eesmärk oli võitlus islami vastu koos Etioopia valitsejaga. See plaan nõudis aga pidevat maismaakontakti sealse valitsejaga. Kuna selline kontakt
Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. saja...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
250 kg (24802 naela) Jõuseadmed: 2 × Pratt & Whitney Canada PW118/118A/118B turbopropellermootor, 1340 kW (1800 HJ) kumbki Maksimaalne kiirus: 608 km / h (328 sõlme) 20000 jala (6100 m) kõrgusel Reisikiirus: 552 km / h (298 sõlme) Varisemiskiirus: 162 km / h (87 sõlme) (mõõteriistakiirus), (klapid all) Lennukaugus: 1750 km (945 meremiili) (30 reisijat, reservid 100 miili varulennuväljani ja 45 min ootele) Maksimaalne lennukõrgus: 9085 m (29800 jalga) Hoovõtu pikkus õhkutõusul: 1420 m (4660 jalga) minimaalselt Embraer EMB 120 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Eurofighter Typhoon Meeskond: 12 Pikkus: 15,96 m Tiivaulatus: 10,95 m Kõrgus: 5,28 m Tühimass: 11 000 kg Täismass: 15 550 kg Kandevõime: 23 500 kg Mootor: 2× Eurojet EJ200 Kiirus: 2495 km/h (Mach 2+) Tegevusraadius: 1390 km Lennukaugus: 3790 km
Statistikaameti andmetel kasvas 2014. aasta kolmandas kvartalis keskmine kuupalk 5 protsenti. Teise kvartaliga võrreldes püsis brutopalga aastane kasvutempo samal tasemel, kuid tarbijahindade alanemise tõttu kiirenes palga ostujõu kasv 5,6 protsendini. Piirkond Rahvaarv Palgatöötaja keskmine brutotulu Valgjärve vald 1420 770,6 Otepää vald 3737 814,8 Eelpool toodus informatsioonist võib tõdeda, et uue iluteenustega tegeleva ettevõtte alustamiseks on soodne aeg-on jätkunud mõõdukas majanduskasv ja SKP kasvu on enim panustanud just siseturule suunatud teenindusharud. Mikromajandusliku ehk tegevusalase analüüsi seisukohalt võib välja tuua, et iluteeninduse turul on tegutsemas mitmeid ettevõtteid, kuid vähesed siin piirkonnas.
virgutava mõjuga, eriti 15. sajandi lõpust alates. Talurahva õiguslik olukord halvenes: 14. sajandi lõpul hakkas tekkima sunnismaisus, 15. sajandi sunnismaistati adratalupojad (feodaalid sõlmisid pagenute väljaandmise lepinguid), 16. sajandi I poolel kogu talurahvas, tekkis pärisorjus. Pagenute väljaandmise küsimus oli 15. ja 16. sajandil linnade (eriti Tallinna) ja mõisnike vaheliseks tüliobjektiks. Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent 1420. aastatel tekkis ühtne maapäev (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes 15. sajandi jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. · Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ning jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ning alamjooksul Voo jõgi. Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja.
nationalist rebellion in Bohemia led by the Hussite preacher Jan Zelivsk. In 1419 several Catholic councillors were flung from the windows of Prague's New Town Hall by Zelivsk's followers, thus introducing the word 'defenestration' (the act of throwing someone or something out of a window) to the political lexicon. After the death in 1419 of Holy Roman emperor and king of Bohemia Wenceslas IV, Prague was ruled by various Hussite committees. In 1420 combined Hussite forces led by military 8 commander Jan Zizka successfully defended Prague against the first anti-Hussite crusade, launched by Sigismund, the Holy Roman emperor, during the Battle of Vítkov Hill. In the 1420s a split developed in the Hussite ranks between radical Taborites, who advocated total war on Catholics, and moderate Utraquists, who consisted mainly of nobles who were
Monotärklisfosfaat E 1410 stabilisaator, paksendaja Ditärklisfosfaat E 1412 stabilisaator, paksendaja Fosfaaditud ditärklisfosfaat E 1413 stabilisaator, paksendaja Atsetüülitud ditärklisfosfaat E 1414 emulgaator, paksendaja Atsetüülitud tärklis E 1420 stabilisaator, paksendaja Atsetüülitud ditärklisadipaat E 1422 stabilisaator, paksendaja Hüdroksüpropüültärklis E 1440 emulgaator, paksendaja Hüdroksüpropüültärklisfosfaat E 1442 stabilisaator, paksendaja Naatriumoktenüülsuktsinaattärklis E 1450 stabilisaator, paksendaja, emulgaator
· 1467. a anti Verrocchiole töö valmistada tohutu suur kullatud kuul, millega viiakse lõpule Santa Maria del Fiore katedraali ehitamine, kuul pannakse kõige kõrgemasse tippu. Kuuli ehitamine võttis aega 4 aastat. · "Katse kunsti teha luhtud sellel, kesei võta endale eeskujuks loodust, seda kõikide meistrite kasvtajat." - Leonardo da Vinci. · Ospedale degli Innosenti hüljatud rinnalaste kodu. · 1420. a avastati perspektiiv. Leonardo: "Perspektiiv on teejuht ja värav, ilma selleta ei saada mitte ükski maalikunstnik midagi mõistlikku korda." · Umbes 1472. aastal parandas Leonardo Verrocchio "Kristuse ristimist" tollal Firenzes uhiuut õlivärvidega. · 1472. aastal lõppesid ka Leonardo õpilasaastad, ta kanti Firenze maalikunstnike raamatusse sisse kui LEONARDO DA VINCI. Hädaohtlik sell
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
crown by force. Became Henry IV. Henry died in 1413 and passed on to his son Henry V a kingdom that was peaceful & united. Henry V was a brave & intelligent man and like Richard I he became one of England's favourite kings. Since the situation was peaceful at home, he began fighting with France again in 1415. His war was as popular as Ed III's had been. The French king was mad & his nobles were quarrelsome. He managed to capture most of Normandy & the nearby areas. By the treaty of Troyes in 1420 Henry was recognised as heir to the mad king & married Katherine of Valois, the king's daughter. But he never became the king of France, he died a few months before the French king. His 9-month-old baby son Henry VI inherited the thrones of England & France. Henry the V's brother John duke of Bedford continued to enlarge the area under English control, but soon the French, inspired by Joan of Arc began to fight back. John of Bedford died in 1435 & with
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
8TE 49,00 Vitamiinid Vitamiin B1, mg 0,34 min. 1.2mg 28,00 Vitamiinid Vitamiin B2, mg 0,73 min. 1.4mg 52,00 Vitamiinid Niatsiini ekvivalent, kokku, NE 14,00 min. 16NE 88,00 Vitamiinid Vitamiin B6, mg 0,50 min. 1.5mg 33,00 Vitamiinid Folaadid, µg 100,00 min. 330µg 30,00 Vitamiinid Vitamiin C, mg 5,30 min. 100mg 5,00 Vitamiinid Kaalium, mg 1420,00 min. 3100mg 46,00 Mineraalained Kaltsium, mg 525,00 min. 900mg 58,00 Mineraalained Magneesium, mg 111,00 min. 320mg 35,00 Mineraalained Raud, mg 6,47 min. 15mg 43,00 Mineraalained Vask, mg * 0,42 min. 0.9mg 47,00 Mineraalained Jood, µg * 89,00 min. 150µg 59,00 Mineraalained Seleen, µg 41,00 min. 50µg 82,00 Mineraalained
isiklike kogemuste põhjal, ei üritatud luua kindlaid reegleid. Tähtsaim keskus oli Brügge, mis oli tööstus- ja kaubanduslinn. Kirjakeeleks prantsuse keel. Tähtsad olid piltvaipade töökojad. Miniatuurmaal Õitseng 14-15. saj. Keskuseks Pariis, kus töötas palju Madalmaade kunstnikke. Sealse maali koolkonna rajasid vennad van Eyckid. Nende ühine töö: Genti altar. Vennad Jan ja Hubert van Eyck. Avatud tiibadega altar. Hubert alustas altarimaali kallal tööd umbes 1420. a. 1432. a. lõpetas töö Jan. Koosneb 12 tahvlist, millest 8 e. tiivad on kaetud maalingutega kahelt poolt. Ülal vasakult Aadam, laulvad inglid, Neitsi Maarja, keskel Jumal, Ristija Johannes, laulvad inglid, Eeva. All reas vasakult: kohtumõistjad, keskel näha talle kummardamist, erakud, palverändurid. J. Van Eyck "Arnolfini ja tema naise portree" Töö täis palju sümboleid. Tõestab, kuidas J. Van Eyck kasutas loomulikku valgust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
