"1420" - 194 õppematerjali

Nipid kaalust alla saamiseks,tervislik eluviis.

Ära joo magusat vet,kui sa tahad kaalu alandada! Kui oled magusasõber,siis on soovitatav hommikul tükk tumedat sokolaadi süüa. Ütle headaega kookidele,muffinitele ja saiakestele! 20.Üks portsjon võib olla kuni 200g. 21.Söö väiksest kausist või taldrikust,võta kätte teelusikas,nii sööd vähem! 22.Kui kõht läheb tühjaks-joo 2klaasi vett ja kõik läheb paremaks Kui soovite kaaluda 55 kg - mitte rohkem kui 1540 kalorit päevas. 50 kg - mitte rohkem kui 1420 kalorit päevas. 45 kg - mitte rohkem kui 1350 kalorit päevas. Toitude kalorisisaldused(100g kohta) Aprikoosid 47 Avokaado 100 Kudoonia 30 Ploomid 38 Ananass 44 Apelsin 45 Arbuus 40 Banaanid 90 Pohlad 45 Viinamarjad 70 Cherry 25 Greip 30 Pirnid 42 Melon 45 Mustsõstar 32 Maasikad 38 Kiivi 50 Jõhvikad 33 Sidrun 30 Vaarikad 45 Mandariinid 41 Virsikud 45 Ploomid44 Sõstar 43 Kirsid53 Mustikad 44 Õunad 45 Baklazaan 28 Roheline hernes 75 Kabatsokk 18 Kapsas 23 Rooskapsas 12 Punane kapsas 27

Kes oli Robin Hood?

Robin Hood Ilukirjandusteoses “Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused” käsitletakse Robin Hoodi nagu kangelast, kes võtab rikastelt ja annab vaestele. Tegevus toimub Inglismaal 12. sajandil, kuningate Henry II ja Richard I Lõvisüdame valitsemise ajal ( 1154-1189; 1189-1199). Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma. Lahingus saab Robin Hood haavata ning läheb oma nõbu juurde, kes teda reedab. Seal lasi Robin Hood oma viimase noole ning palub oma sõpradel matta ta sinna kuhu see nool maandus. ( 1 ) ...

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU III

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III  JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles ­ isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus ­ 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool ­ Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa  JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud ­ 15 kuldnat

Raudbetoon 2 praksi

a4 4*10-6 3,4*10-6 a5 5*10-6 a6 6*10-6 5,6*10-6 1642 1505 1837 1618 -24 -24,00 1486 -19 1819 -18 -18,50 1597 -45 -47,00 1468 -37 1803 -34 -35,50 1571 -71 -74,00 1447 -58 1786 -51 -54,50 1558 -84 -108,00 1420 -85 1800 -37 -61,00 1533 -109 -132,50 1430 -75 1803 -34 -54,50 1522 -120 -154,50 1434 -71 1822 -15 -43,00 1508 -134 -174,00 1434 -71 1837 0 -35,50 1490 -152 -200,00 1435 -70 1840 3 -33,50 1477 -165 -220,00 1446 -59 1874 37 -11,00

Eesti enne ja pärast Muistset Vabadussõda

Halvad sidemed maakondade vahel=halvas ühist vastupanu. 3) Leppida tuli paljude koormistega. Viljakümnis. Sunnismaisus. Sõjateenistus. 5) Võitluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule hea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt kingitustena suuri väljaminekuid, et kiriku kõrgematelt võimukandjatelt soodsaid otsuseid välja meelitada. 6) 1420. aastatel korraldama hakatud regulaarsed Liivimaamaaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid tavaliselt Valgas, kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister ja/või Riia peapiiskop. Esindatud olid vaimulikud, ordumeister ja käsilased, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid välis ­ ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsuste vastuvõtuks vajalik kõigi nõusolek, seda tihtipeale ei juhtunud, seepärast ei

Frangi riik ja selle areng Referaat Sandra Kartau Frangi riigi ehk ühe esimese suurema riigi moodustise tuumikalad asusid Rooma-Gallias. Gallia oli keltide asuala, mis asus umbes praegusel Prantsusmaal, sellepärast võibki Frangi riigi teket lugeda Prantsusmaa ajaloo alguseks.1 2 sajand eKr vallutati see ala roomlaste poolt ning alguse saigi Rooma-Gallia.2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgit...

Jan van Eyck ja tema tööd

Jan van Eyck Jelena Pertel ja Triin Avistu · Jan van Eyck (või Johannes de Eyck) · Vendade Eyckide elust teatakse kahjuks väga vähe. Noorem vend Jan on sündinud umbes 1390 a. ja suri umbes 1441. On arvatud, et tema vanem vend Hubert sündis 1370 a. ja suri 1426 a. Sageli on Huberti olemasolus kaheldud. · Jani elust ja loomingust on teada, et ta oli aastatel 1422-1424 Haagis Flandria krahvi Jean'i teenistuses ja tegutses 1425. aastast Lille`is Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalijana, kelle ülesandeil sooritas ta mitmeid reise, nende seas ka Hispaaniasse ja Portugali. Seda, et ta lõunamaid tundis võib näha mitmelt tema pildilt, kus on ilmselgelt lõunamaine taimestik. Teda peetakse Lõuna-Madalmaade koolkonna jõulisemaks ja suureandeliseks kunstnikuisikuks. · Otsustava tähtsusega saksa maalikunstis olid prantsuse ja madalmaade meistrite, nende seas ka Jan van Eyck eeskujud...

Renessanss

17.10.2011 14  17.10.2011 Renessanss põhja pool Alpe Devotio moderna Panteism Kristlik humanism 15  17.10.2011 Jan van Eyck. Arnolfinide abielupaar. 1434 Petrus Christus Püha Eligius. 1449 16  17.10.2011 Dirk Bouts (u. 1420 ­ 1475) Püha Sakramendi altar. 1464-68 Quentin Massys (1466/67- 1530). Rahavahetaja ja tema naine. 1514 17  17.10.2011 Mööbel Korpusmööbli juures domineerisid arhitektuursed elemendid Kirst ­ jätkuvalt enim vajatud ja universaalne cassone cassapanca

Tabelid, funktsiooni uurimine.

Kuupäev 1 Üldkokkuvõte Asuja Err:509 01.12.2010 1630 1630 Massiaru Err:509 03.12.2010 1480 1480 Võiste Err:509 04.12.2010 2960 2960 05.12.2010 1120 1120 06.12.2010 870 870 07.12.2010 950 950 09.12.2010 1020 1020 10.12.2010 1420 1420 11.12.2010 1680 1680 15.12.2010 1540 1540 16.12.2010 760 760 19.12.2010 530 530 20.12.2010 890 890 Üldkokkuvõte 16850 16850 Maksumus liikide ja sortide suhtes. Summa koguhulgast MaksumusSort Liik 1 2 3 4 5 haab 570 530 510

Renessanss (14-16 saj)

Renessanss (14-16 saj) · Renessanss - prantsuse sõnast renaissance 'taassünd`. · Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. · Hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina. · 14. saj. roomakatoliku kirik kriisis. · Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus ­ sõltumatus keskaegsetest kollektiivid...

VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND

VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...

MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3

MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

piiskopkonna vahel 5.a)tugevaim relvastatud jõud ­ Liivi ordu b)kõrgeim vaimuliku võimu kandja ­ Riia peapiiskop 6. Ametkond ­ läänistamata maa, mis võis hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis Vakus ­ ametkonnad jagunesid vakusteks (4-6 küla) Rüütelkond ­ vasallid ühinesid rüütelkondadeks, et kaitsta oma huve Linnapäev ­ üritus, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi 7.Maapäevi hakati korraldama alates 1420. aastast, et aeg-ajalt koonduda ja omavahel kompromisse otsida, sest 15.sajandil muutus Läänemere piirkonnas jõudude tasakaal ja suurenes välisoht. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad. Esindatud olid: *vaimulikud eesotsas Riiapeapiiskopiga *ordumeister koos käsknikega *vasallkonnad *linnad Maapäevadel arutati tähtsamaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid.

Keskaeg eesti ajalugu

Taru, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinnas olid kaupmeeste organisatsioonideks Suurgild ning Mustpeade Vennaskond, kuhu koondusid vallalised kaupmehed. Raad ­ võimu ja kohtuorgan keskaegses linnas. Kaubandus ­ majandusharu, mis andis linnadele põhilise osa sissetulekust. Maapäev ­ maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420.aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi (vaimulikud, ordumeister, vasallkond, linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Adratalupoeg ­ omas majapidamist ääremaa, tegi nädalas ühe jalapäeva tegu (maaisandale või läänimehele maksis andameid ja teokoormiseid, maa kandevõimet mõõdeti adramaades) Maavabad ­ omas talu läänikirja alusel, teenis feodaali ratsaväes Vabatalupoeg ­ teotööst vaba, tasus maa eest rahas

Vana-Uusaeg; Renesanss ja humanism; Reformatsioon

 Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema  Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maakera kerakujulisus Portugaalaste esimesed retked Korraldas, rahastas Hendrique 1415 vallutati Ceuta(Aafrika linn) Piraatide tugipunkt 1420 Madeira (1470 ületati ekvador) Bartolomeu Diaz- Mereretk Aafrika lõunatipuni(Nimetatakse tormide neem) Vasco da Gama– Jõudis esimesena Indiasse(esialgu Rohelise neeme saared-> Aafrika lõunatipp-> India) Tuleb tagasi rikkalike vürtside ja kalliskividega Tordesilklase leping- Hispa porto vahel oma mõjusfaaride jagamiseks Cristoph Kolumbus– Itaalanne, 1. Reis 12 okt San Salvadori saar(ladin- ameerika rahvuspõha), Avastab bahamad, kuuba, Haiti. Tahtis sõita

Kordamisküsimused: Eesti keskaeg

3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu (riigid ja maaisandad). Maapäev (millal ja milleks hakkas koos käima, millised seisused sinna kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki ­ Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9)

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...

Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus

Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallin...

Tallinna kirikud

Tallinna kirikud Nimi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim ­ seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-...

Renessanssi kunsti kokkuvõte

Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes ­ palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbr...

Renessanss muusika

Renessanssmuusika Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ...

Äriplaan

14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel 1. kuu tegevuskulu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevusk tegevus tegevuskulu ulu kulu d kokku Reklaamikulu 1770 eur 1420 eur 800 eur 1210 eur Proovi söök 930eur 710 eur 460 eur 640 eur Müümiseks 4100 eur 440 eur 5100 eur 2720 eur produkt Mööbel 1150 eur 100 eur 80 eur 390 eur Kokku : 7950 eur 6630 eur 6440 eur 4960 eur 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine.

EESTI PIKIM JÕGI

Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed. Pikkus Valgala Langus Lang Jõgi Vooluveestik (m) (km) (km2) (km) (m/km) Kogupikkus Tihedus (km) (km/km2) Võhandu 162 1420 86 0,55 599 0,42 Pärnu 144 6920 78 0,54 3367 0,49 Põltsamaa 135 1310 72 0,53 557 0,42 Pedja 122 2710 67 0,55 1195 0,44 Keila 116 682 75 0,65 282 0,41 Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015

Gooti arhitektuur

Santa Maria del Fiore on ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud: pikkus 153 meetrit, laius 38 meetrit kitsamas ja 90 meetrit laiemas kohas. Ehitise kõrgus on samuti 90 meetrit. Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi. 1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 1871­1887. 1436. aastal pühitseti Santa Maria del Fiore katedraali sisse. Brunelleschi kavandi järgi 1420. aastal alustatud kuppel valmis lõplikult 1463. aastal. Kuplikivid on laotud Rooma Pantheoni eeskujul isetoetuvalt marmorribide vahele kalasabamustrisse. Kiriku sisemus jätab üsna lageda, koopaliku mulje. See on taotluslik.

KUNST 15.-16. SAJANDIL

KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik ­ kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKU...

Suured Maadeavastused

vastutuulega) o karavelliga tuli toime ka väike meeskond o piisavalt suur trümm Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed otsisid kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja Portugali meremehed olid aga tänu araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafiaga ja matemaatikaga ja hakkasid ka ehitama uusi kaugsõidu laevu karavelle. Portugallaste esimesed retked : · 1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta. · 1420. aastate keskel jõuti Maderia saarele. · 1430. aastatel jõuti Assori saartele. · 1440. ­ 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele. · 1460. aastatel jõudsid portugallased paika, kus Aafrika rannik pöördub itta: Guinea lahte (Kullarannik). Vastutuulte ja hoovuste tõttu takerdusid otsingud cd 30 aastaks.  Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli Aafrika, kuna nad lootsid sealt leida kulda.

Madalmaade Renessanss

3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad. Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja ...

Hiina kunsti põhjalik esitlus

HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates  www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744  www.PowerpointsFree.com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg  Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg  ÜLD...

Informaatika II; 2. kodutöö valemid

1 34 2 80 0 -10 -5 -500 0 3 142 4 220 5 314 6 424 7 550 8 692 9 850 10 1024 11 1214 12 1420 13 1642 14 1880 15 2134  Algus Lõpp Jaotiste arv Samm -5 5 20 0,75 Graafik 2500 2000 1500 y 1000 500 0 10 -5 -500 0 5 10 15 20

HIINA KUNST

HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates  www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744  www.PowerpointsFree.com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg  Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg  ÜLD...

Renessanssi muusikaajalugu ja kultuur

Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...

Kõrg -ja hiliskeskaeg 11.-15.sajand

Jan Hus oli indulgenstide vastu , paavst pani ta kirikuvande alla Pagenduses tegeles tehhi keele grammatika koostamise ja Piibli tehhi keelde tõlkimisega  1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti surma Jan Husi pooldajate ehk hussiitide liikumine jätkus Kariklaste nõudmine: vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine Taborite nõudmine: kirikute lammutamine Paavst Martinus V kuulutas 1420 aastal ristisõja tehhi "ketserite" vastu. 1424.aastal suri hussidide juht Jan Zizka. Sõlmisid kariklased katoliku kirikugaPraha kompaktaadi kokkuleppe. Taborite linn säilitas iseseisvuse kuni 1452. aastani.

Renesanss

Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johan...

Madalmaade kunst 15. Sajandil

Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad ...

Renessanss, selle jagunemine

Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...

Buldooseri arvutus

- joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser Variant Soovituslik Erilõiketakistus Tihedus Kobestustegur nr buldooser k, kN/m2 , kg/m3 kk 1 D4H-II 22 1400 1,05 2 24 1420 1,06 3 D5H-II 27 1470 1,07 4 25 1450 1,075 5 D58E 23 1410 1,055 6 26 1460 1,07 7 D4C-II 29 1480 1,08 8 30 1485 1,09

Reformatsiooni ülevaade

ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased ­ Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid ­ linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini)

Tallinna Niguliste kirik

Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni:  Palvetamiskoht  Kindlus  Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas...

Äriplaan

21 Diivanvoodi LINE 2 1895 3790 10,00% 379 22 Tekikott+padjapüür 18 299 5382 20,00% 1076,4 Pascal 23 Tekk+padi Minna 9 299 2691 20,00% 538,2 24 Muruniiduk MB65 1 10990 10990 5,00% 549,5 25 Teeviidad 3 1500 4500 3,00% 135 26 Veebileht 1 1420 1420 20,00% 284 27 Prügikonteiner 1 499 499 5,00% 24,95 28 Wifiruuter 1 599 599 10,00% 59,9 29 Sulgpallireket Muscle 6 170 1020 2,00% 20,4 Power 2 Junior 30 Võrkpall 4 309 1236 2,00% 24,72 31 Õng Battle Pole 8 1705 13640 2,00% 272,8 32 Auto Chevrolet 1 205000 205000 5,00% 10250

Esimene praks

11 kivivill 1 0,065 0,136 0,19 0,0666 0,00168 39,7 12 kivivill 2 ** 0,048 0,135 0,186 0,2019 0,001733 168 13 puitlaastplaat 0,0978 0,098 0,0139 0,1155 0,000133 865 14 normaalbetoon 2*** vt. Lk 6 0,754 0,000299 2520 15 õõnessilikaattelliskivi 0,248 0,118 0,087 3,614 0,002546 1420 keraamiline tellis 2 16 vt. Lk 6 3,664 0,001729 2120 **** Tabel 1.2 seletused 5  *kehast on tükk välja lõigatud. Tervest kivist on ära lõigatud 127,71 cm3 ** keha ruumalast on maha lahutatud 32 cm3 ***keha ruumala leidmine oli matemaatiliselt keeruline, leitud ruumala on

Niguliste kirik

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pi...

Võhandu jõgi referaat

Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt. 2 km enne Jõksi järveni jõudmist, Mügra küla ja Alaküla vahel,

Uusaeg

VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 ­ eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 ­ Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 ­ puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 ­ puhvri langemine ordu alla 1228 ­ Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ­ ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...

Renesanss

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento ­ taassünd). Vararenessanss 14.saj ­ 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool ­ 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad ­ 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hin...

Reformatsioon šveitsis,saksamaal

25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...

Tervis spa hotell

fraktsioonid, triglütseriidid, veresuhkur, kliiniline vereanalüüs, CRP, 1500 EEK maksa- ja neerufunktsiooni näitajad - ALT, AST, kreatiniin, KMI, riskitegurite test, arsti konsultatsioon) MAJUTUS HOTELLIS III-IV korrus V korrus VI-VIII korrus 01.01-26.04.2008 ja 17.08-31.12.2008 ühene tuba 1050 EEK 1200 EEK 1430 EEK kahene tuba 1210 EEK 1420 EEK 1640 EEK sviit* 1870 EEK 2190 EEK 2520 EEK peretuba* 1870 EEK 2190 EEK 2520 EEK lisavoodi 330 EEK 330 EEK 390 EEK 2-11 aastase lapse lisavoodi 220 EEK 220 EEK 220 EEK Suurema osa materjalist sain internetist aadressilt www.terviseparadiis.ee.

Ristisõda

tahaplaanile. 1821 aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikuks rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamine, mida aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks oli julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. PTK 24 VENE RIIK JA KULTUUR 1115 SAJANDIL VIHIKUS PTK 25 Hussiitide sõjad Märtsis 1420 kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi "ketserite" vastu. Sama aasta suvel Tsehhisse tunginud ristisõdijate vägi laastas kõik oma teel. Kui Praha umber piirati, jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel saavutasid hussiidid ristisõdijate üle võidu ja sundisid neid tagasi tõmbuma. Uued ristisõjad toimusid 1421. ja 1422. aastal, kuid hussiidid suutsid mitmelt malt värvatud võõrväed taas purustada

Muusikaajalugu - renesanss

RENESSANSS 1. Mida tähendab „renessanss“, kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? 14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis:  Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas  Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad  Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes?  Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse  Raha tähtsus kasvas  Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat  Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei)  Taasavastati antiikmaailma suursugusus  Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja ...

Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis

Klooster, mis oli eeskätt mõeldud kaupmeeste vallalistele tütardele ja leskedele, asutati Lõuna-Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul. Kloosterkirik pühitseti 1435. aastal ja see ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Vahetult enne reformatsiooni alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja toomkapiitli tüli koolipidamise õiguse pärast. Keskajal olid Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt). Linnade kirikuelu sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud. Nende liikmed külastasid ühiselt