Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille keskuseks oli ametimõis. · Seisuste esindus: 14. sajandil hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14.sajandi keskpaigast hakati Liivimaal korraldama iga-aastaseid linnadepäevi. 1420.aastatel hakati korraldama maapäevi, mis toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäevadel arutati tähtsamaid sise-ja välispoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. 9. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED Sisesuhted: Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu juured ulatusid 13. sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuninglik...
Oksüdeeritud tärklis E 1404 emulgaator, paksendaja Monotärklisfosfaat E 1410 stabilisaator, paksendaja Ditärklisfosfaat E 1412 stabilisaator, paksendaja Fosfaaditud ditärklisfosfaat E 1413 stabilisaator, paksendaja Atsetüülitud ditärklisfosfaat E 1414 emulgaator, paksendaja Atsetüülitud tärklis E 1420 stabilisaator, paksendaja Atsetüülitud ditärklisadipaat E 1422 stabilisaator, paksendaja Hüdroksüpropüültärklis E 1440 emulgaator, paksendaja Hüdroksüpropüültärklisfosfaat E 1442 stabilisaator, paksendaja Naatriumoktenüülsuktsinaattärklis E 1450 stabilisaator, paksendaja, emulgaator Atsetüülitud oksüdeeritud tärklis E 1451 Paksendaja Trietüültsitraat E 1505 stabilisaator
aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk-
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
Veel 20 saj alguses puudus vajadus teid lumest rookida, sõideti saanidega jne. Vajadus tekkis 1925 kui liikusid esimesed bussid, nende läbipääsemine tekitas vajaduse. 1929 saadi niikaugele, et igas maakonnas oli veoauto ette kinnitatav sahk. Kui 1936 eraldati lumetõrjeks 39000,- siis 37/38 juba 213000,-. Eks selline asi pärssis kogu arengut, kui ei olnud võimalik läbida, siis ka ei sõidetud ja ei vahetatud kaupu jne. Saabus aeg korraliseks lumekoristuseks. 39/40 nähti ette hoida lahti 1420 km . Norm oli, et 10cm lund teel on ok. Teedemajandamisega oli seotud 31/32 125 inimest. Teemeister pidi olema paberitega mees. Tpi alustas õpetamisega 1958. Esimese vabariigi algusaastatel elavnes, kuid majanduskriis tõmbas sellele kriipsu peale, 1932 oli teid 23439 km millest enamus kruusateed, kivisillutist 402 km. Materjale veeti kaugelt ja töödeldi käsitsi 1928 töötas 8 kivipurustit. Asfalt 1923 esimene 180m Tallinn Narva mnt asfaltkate. 1926 alustati katseid põlevkivibituumeniga
5 0.943 268 1335 1452.5 0.943 269 1340 1457.5 0.943 270 1345 1462.5 0.943 271 1350 1467.5 0.943 272 1355 1472.5 0.943 273 1360 1477.5 0.943 274 1365 1482.5 0.943 275 1370 1487.5 0.943 276 1375 1492.5 0.943 277 1380 1497.5 0.943 278 1385 1502.5 0.943 279 1390 1507.5 0.943 280 1395 1512.5 0.943 281 1400 1517.5 0.943 282 1405 1522.5 0.943 283 1410 1527.5 0.943 284 1415 1532.5 0.943 285 1420 1537.5 0.943 286 1425 1542.5 0.943 287 1430 1547.5 0.943 288 1435 1552.5 0.943 289 1440 1557.5 0.943 290 1445 1562.5 0.943 291 1450 1567.5 0.943 292 1455 1572.5 0.943 293 1460 1577.5 0.943 294 1465 1582.5 0.943 295 1470 1587.5 0.943 296 1475 1592.5 0.943 297 1480 1597.5 0.943 1 χ ∞− χ 0 k= ln
tk 2 tk 9 tk 8 tk 1 pakk 12 pakk 13 pakk 45 pakk 8 tk 27 tk 27 tk 40 tk 20 tk 10 tk 14 tk 8 tk 12 tk 5 tk 8 tk 9 tk 1 tk 1 tk 9 tk 8 pakk 11 tk 1540 tk 1490 tk 1890 tk 1660 tk 2150 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 1750 tk 999 tk 1130 tk 920 tk 930 tk 1190 tk 1590 tk 1420 tk 1810 tk 2690 tk 1540 tk 1520 tk 1890 tk 1660 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 900 tk 920 tk 1590 tk 1810 tk 2690 tk 1900 tk 1880 tk 1990 tk 1400 tk 1300 tk 990 tk 1300 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 900 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 490 tk 490 tk 550 tk 480 tk 510 tk 470 tk 499 tk 280 tk 350 tk 330 tk 550 tk 390 tk 120 tk 100
Euroopauudiste valguses võiks olla Bank of America.Kui teha rahaks 10% portfellist siis võiks osta 8% eest 3 kuise SP500indeksi puti ja 2% eest Bank of Americaaktsiatele 3 kuise calli. Nii ei vähene osalus aktsiates ja samuti on risk maandatud. Maksimum kaotus halva stsenaariumi korral on optsioonipreemiad ehk 10% portfellist. Ülesanne 4 Ostsin ühe ettevõtteveebruari ostuoptsiooni strike hinnaga 140, hinnaga 14,2, ehk siis 1420 USDkokku. Kui suured on optsiooni delta, gamma ja theta ning mis nendest järeldada saab? Tehing tehti 4. detsembril 201X aastal. Ülesande 4 lahendus Sinu optsioonidelta oli ostes c.a. 0.77, gamma oli 0.017, theta 0.06 päevas, vega 0.2, rho 0.2. Aktsia turuhind oli 149.75 USD ja kaubeldav volatiilsus 27%, arvestuslik intressimäär 7%, preemia 14.2 USD. Tegemist oli suhteliselt sügaval rahas optsiooniga - delta rohkem kui 0.75, tihti üle 0.75 deltaga asju
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
Prantsuse suurfeodaalide hulgas valitsesid teravad lahkhelid ja võimsaim neist, Burgundia hertsog, liitus inglastega. 1415 saavutasid inglaste ja burgundlaste ühendatud väed Azincourt'i lahingus hiilgava võidu (purustasid armanjakid). Seejärel vallutati kogu Põhja-Prantsusmaa, Pariis kaasaarvatud. Kuid Henry V suri ootamatult. Tema poeg oli alles imikueas ja nii jäid inglased otsustaval hetkel juhita. Inglise-Prantsuse rahu 1420 Henry V sõlmis 1420. aastal hiilgava tehingu, abielludes Prantsuse kuninga tütrega, pidi nende poeg pärima Prantsuse trooni. Ta suri ootamatult 1422 ning ta poeg oli siis vaid 9-kuune, päris vanaisa nõrga mõistuse. Charles VI suri paar kuud enne Henry V. Inglased olid soodsas positsioonis, aga ilma kuningata. Prantslased lubasid aktsepteerida kuningana seda, kes on kroonitud Reims'i katedraalis. Henry V ja prantsuse printsessi poeg kuulutati kuningaks Loire
pehmendused, mida Jianwen tahtis sisse viia, olid kohe unustatud. Yongle ajal rahvusvaheline tugev, enne keisriks saamist Hiina põhjapiirkonnas väejuht. Peale troonile minekut otsustas pealinna viia Pekingisse, kuhu see ka jäi(v.a mõnikord jälle Nanjingis, nt Chiang Kai Shieki ajal). Miks Pekingisse? Sest põhjapiirkondades rohkem liikumisi, tahtis rohkem kontrollida seda piirkonda, seal asusid militaarsed väed. Pealinn kolis põhja, et nedel silma peal hoida. 1420 aastal. Hakati ehitama võimsat keisri paleed – Keelatud Linna. Suurim turistiatraktsioon praegu. Alustati Mingi ajal, jätkati järgmise Jingi dün. ajal. Kokku hõlmab keelatud linn 300 ha maad. Ehitatud rangelt ristküliku vormis, ümbritsetud müüriga iga ilmakaare suunas – põhja lõuna ida lääne värav. Keisri palee pidi asuma maailma, universumi keskel. Väga sümmeetriline. Üheks elemendiks Taevase Rahu väravad. Ka tänapäeva Hiinas üks
TEST 1: Euroopa Liidu kujunemine Question 1 Punktid: 1/1 Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? Vali üks vastus. a. Lõppes II maailmasõda Väär b. Võeti vastu Euroopa Inimõiguste Deklaratsioon Väär c. 9.mail 1950 R.Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa Õige d. Asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 2 Punktid: 1/1 Millal moodustati Euroopa Nõukogu? Vali üks vastus. a. 1952 Väär b. 1990 Väär c. 1940 Väär d. 1949 Õige Question 3 Punktid: 1/1 Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? Vali üks vastus. a. 14.sajandil Õige b. 18.sajandil Väär c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c. Euroopa Rahaliit Väär d. Eur...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
Põllutöö peab muutuma tootlikumaks või tuleb harida uusi maid. Tagasilöökideks olid: sõjakaotused, taud ja näljahädad, mis olid põhjustatud korduvatest ikaldusaastatest. Neist leidub teateid nii kroonikates kui ka dokumentaalsetes allikates. Henriku Liivimaa kroonika teatab taudist: 1211-1212. 1315-1317 ikaldus kogu Euroopas. 1343-1345 Jüriöö ülestõus. 1351. aastal jõudis katkulaine Liivimaale 1/4 elanikkonast suri. Näljahäda 1420.-1430. aastatel. Toiduainete hinnatõus näitab ikaldust ja nälga. Tallinnas 1464. aastal jäi alles vaid 1/3 inimesi. Linnarahvastiku suurus: Kodanike ega maksumaksjate loetelud ei näita linnaelanike koguarvu, sest mitte kõik linlased ei olnud täieõiguslikud kodanikud või maksukohuslased. 1210. aastal Riias elas 1000 inimest, paarkümmend aastat hiljem 2400, 1350. aastal Riias elas 6000 - 7000 elanikku. Alles 15. saj alguses kasvas elanike hulk 8000 inimeseni
Prantsuse suurfeodaalide hulgas valitsesid teravad lahkhelid ja võimsaim neist, Burgundia hertsog, liitus inglastega. 1415 saavutasid inglaste ja burgundlaste ühendatud väed Azincourt'i lahingus hiilgava võidu (purustasid armanjakid). Seejärel vallutati kogu Põhja-Prantsusmaa, Pariis kaasaarvatud. Kuid Henry V suri ootamatult. Tema poeg oli alles imikueas ja nii jäid inglased otsustaval hetkel juhita. Inglise-Prantsuse rahu 1420 Henry V sõlmis 1420. aastal hiilgava tehingu, abielludes Prantsuse kuninga tütrega, pidi nende poeg pärima Prantsuse trooni. Ta suri ootamatult 1422 ning ta poeg oli siis vaid 9-kuune, päris vanaisa nõrga mõistuse. Charles VI suri paar kuud enne Henry V. Inglased olid soodsas positsioonis, aga ilma kuningata. Prantslased lubasid aktsepteerida kuningana seda, kes on kroonitud Reims'i katedraalis. Henry V ja prantsuse printsessi poeg kuulutati kuningaks Loire jõest lõunapool ning põhjapool oli kuningaks
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
· Taboriidid: Tabori mäel kogunevad inimesed, 1419 oli neid 40 000. Linnarahva vaesemad kihid ja talupojad; rõhutati majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nõuti võrdsust armulaual, Kristuse Pühakuks!!!; paastu ja kirikupühade kaotamist; luksuse ja toreduse kaotamist kirikust (ka kirikute lammutamist). Nn radikaalsed. HUSSIITIDE SÕJAD 4 · 1420.aasta märtsis kuulutas paavst Martinus V ristisõja tsehhi ,,ketserite" vastu. Suvel rüüstati külad ja linnad teel Prahasse; jõudsid samal ajal taboriitide vägedega Jan Zizka juhtimisel, kes võttis kasutusele nn vankerkansti talupojavankritest kiiresit kokkupandava kaitsekilbi. · Hussiitide omavahelised lahkhelid tervanesid. Kariklased ei näinud mõtet toetada taboriitide püüdeid jätkata
8 1072 1080 1087 1094 1102 1109 1117 1124 1132 1140 9 1147 1155 1163 1171 1179 1187 1195 1203 1211 1219 10 1227 1236 1244 1252 1261 1269 1278 1286 1295 1303 11 1312 1321 1330 1338 1347 1356 1365 1374 1383 1393 12 1402 1411 1420 1430 1439 1449 1458 1468 1477 1487 13 1497 1507 1517 1527 1537 1547 1557 1567 1577 1587 14 1598 1608 1619 1629 1640 1650 1661 1672 1683 1693 15 1704 1715 1726 1738 1749 1760 1771 1783 1794 1806 16 1817 1829 1841 1852 1864 1876 1888 1900 1912 1924
välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi seisvaks valduseks. 13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda: Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu. Pärast 1346. aastat liideti Taani valdused orduvaldustega. Vana-Liivimaal polnud seega ühtset võimu ega kuni 1420. aastateni ka ühtset maapäeva (seisuste ja valitsejate esindajate kogu). Maapäevast kujunes 15. sajandi lõpuks Liivimaa olulisim valitsusorgan, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Ametlikult oli Liivimaa Saksa-Rooma riigi ala, kuid keisri võim oli puhtalt formaalne. Suhted Saksa-Roomaga tihenesid alles 16. sajandil, kui loodi keiserlik kammerkohus ning Liivi
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
Üks Karvikutest langeb katku küüsi ja sureb ,sest Eesti mandrile oli saabunud katkulaine. Üks Karvikutest segab end isanda asjadesse ja karistuseks võtab isand ta sõtta kaasa. Karvikute suguvõsa kronoloogia Ool - 1222 puusepp Talis 1188 - 1208 meremees Unno 1208 - 1242 kalamees Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane Laar 1466 - 1502 jääger Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane Ant 1515 - 1570 külakarjane Mikk 1542 - 1585 puusepp Karvikute suguvõsa pole suursugust päritolu, samuti hoiavad nad kõrvale suurtest sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa, tema hilisem järeltulija aga otsustab kõrvale jääda Jüriöö ülestõusust (1343 1345). Alles
reguleerimiskannete kirjendamiseks. Konto Nimetus Kontoklass 1010 Kassa Varad Aktiva 1020 Swedbank Varad Aktiva 1210 Ostjate tasumata summad Varad Aktiva 1340 Muud lühiajalised nõuded Varad Aktiva 1420 Väärtpaberite dividendinõuded Varad Aktiva 1510 Sisendkäibemaks Varad Aktiva 1513 Tollis impordilt tasutud käibemaks Varad Aktiva 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Varad Aktiva 1520 Ettemakstud maksud Varad Aktiva
võeti need kasutusele Itaalias, seejärel mujalgi. Edenes tööstusveondus. 16. saj. keskpaigast alates loobuti Saksa ja Inglismaa kaevandustes kärust, maaki hakati vedama puitrööbastel liikuvate vagonettidega, mida tõukas inimene või hobune. 17. saj. pakuti Nürnbergis välja mõte panna kaevandusvagonett liikuma tänapäeva käsidresiini meenutava seadme abil. Rohkesti oli liikvel ideid, mida tollane tehnika ei suutnud elu viia: sõukruvi (1430), propeller (Leonardo da Vinci, 1488). 1420 prooviti Itaalias, araablased olid selleni jõudnud juba 1285, kasutada püssirohu põlemisel düüsist väljapaiskuvat gaasijuga rulliksõiduki liikumapanemiseks. Huvitavaid mõtteid tehnika täiustamiseks sisaldavad säilinud Theophiluse (10. saj.) ja mitmed 15. saj. pärinevad anonüümsed käsikirjad. Laevad Läänemerel Sveaviikingite ja Läänemere idarannikul elanud hõimude vahel valitsesid ammused sidemed. Laevakujutised Gotlandi pildikividel 8
Viljandi Halliste 85 12 105 221 961 3928 3035 Viljandi Kalju 85 17 155 262 1072 3792 995 Viljandi Kamara 85 11 121 224 1257 3634 2045 Viljandi Karksi 85 14 135 226 819 4373 210 Viljandi Kindel Tee 85 20 150 252 603 4726 881 Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Krgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
28.6 9.4 75 58.5 62 570 5 Indonesia 31.6 5.6 24 67.5 71.6 2320 5 Malaysia 36.1 8.8 68 60 62.5 110 5 Mongolia 39.6 14.8 128 50.9 48.1 170 5 Nepal 30.3 8.1 107.7 59 59.2 380 5 Pakistan 33.2 7.7 45 62.5 66.1 730 5 Philippines 17.8 5.2 7.5 68.7 74 11160 5 Singapore 21.3 6.2 19.4 67.8 71.7 470 5 Sri Lanka 22.3 7.7 28 63.8 68.9 1420 5 Thailand 35.5 8.3 74 61.6 63.3 2060 6 Algeria 47.2 20.2 137 42.9 46.1 610 6 Angola 48.5 11.6 67 52.3 59.7 2040 6 Botswana 46.1 14.6 73 50.1 55.3 1010 6 Congo 38.8 9.5 49.4 57.8 60.3 600 6 Egypt 48.6 20.7 137 42.4 45.6 120 6 Ethiopia 39.4 16.8 103 49.9 53.2 390 6 Gabon 47.4 21.4 143 41.4 44.6 260 6 Gambia 44.4 13.1 90 52.2 55.8 390 6 Ghana
Sakala 21 10141 TALLINN 01.10.2008 nr 1-2/3 Kutsehariduse lõpudokumentide tellimine (kutseõppeasutuse nimetus) soovib tellida käesolevaks õppeaastaks järgmisi lõpudokumente: Jrk nr Lõputunnistuse liik Tähis Õppekava kood ja nimetus Kogus 1 Lõputunnistus KKPB 1418 Kokk 120 põhikooli baasil 1420 Puhastusteenindus 2 Lõputunnistus KKKB 1419 Toitlustusteenindaja 60 keskkooli baasil 3 Hinneteleht - 90 4 Hinnetelehe lisa - 180 5 Kutseõppe A 80934 Elektrik 25
34,3 K20 BK15 85 15 3,9-14,1 86 1960 37,3 P01 T30K4 66 30 4 9,5-9,8 92 980 7 P10 T15K6 79 15 6 11,1-11,4 90 1180 8 P20 T14K8 78 14 8 11,2-13,1 89,5 1270 8 P30 T5K10 85 5 10 12,4-13,1 88,5 1420 9 P40 T5K12 83 5 12 13,1-13,5 87 1670 9 M10 TT10K6 84 8 2 6 12,8-13,3 90,5 1250 TT10K8 82 3 7 8 13,5-13,8 89 1620 TT20K9 67 9 11 9 12,0-13,0 91 1470 M20 TT7K12 81 4 3 12 13,0-13,3 87 1650 45
muutuvad materjali mõõtmed temp muutudes 1oC võrra. Võrreldes niiskuse muutusest tingitud mõõdumuutustega on puidu soojuspaisumine väike ja ei oma praktilist tähtsust. Puidu kütteväärtus. Kütteväärtuseks nim, teatud hulga (1kg) kütuse täielikul ärapõlemisel eralduvat soojushulka. Ühik on kcal/kg Mõnede kütteainete kütteväärtused kcal/kg : Absoluutselt kuiv puit 4520 kcal/kg. Puukoor 1420 kcal/kg. Kivisüsi 7000 kcal/kg. Looduslik gaas 8330 kcal/kg. Puidu kaaluline kütteväärtus on kõikidel liikidel ligikaudu sama. Seetõttu kasut, praktikas puidu isel, näitajat kütteväärtus mahuühiku kohta, mitte kaaluühiku kohta. See on soojushulk, mis saadakse ühe mahuühiku absoluutkuiva puidu põletamisel. Puidu kütteväärtus sõltub suurestu puidu tihedusest ja niiskusest.
Viljandi Halliste 85 12 105 221 961 3928 3035 Viljandi Kalju 85 17 155 262 1072 3792 995 Viljandi Kamara 85 11 121 224 1257 3634 2045 Viljandi Karksi 85 14 135 226 819 4373 210 Viljandi Kindel Tee 85 20 150 252 603 4726 881 Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kōpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Kōrgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244
1141 1268 Klicner Tomas Leedu 04:03:11 M35 2071 2780 Klippberg Kiur Läänemaa 04:57:54 M35 1060 2384 Kneza Dzintars Läti 03:58:59 M35 94 116 Koch Kaupo Tallinn 03:00:35 M35 11 15 Kodanipork Raido Tallinn 02:44:24 M35 1040 2193 Kokka Jaak Võru 03:57:41 M35 665 254 Kokunov Andrey Venemaa 03:38:57 M35 1266 1420 Kolk Majo Pärnu 04:08:20 M35 453 555 Kolns Juris Läti 03:28:11 M35 1232 2186 Kondrovs Juris Läti 04:07:16 M35 2063 2808 Konno Hjalmar Harju 04:57:40 M35 1654 2935 Kont Genno Tartu 04:28:59 M35 1836 1628 Kont Sergo Harju 04:40:10 M35 1381 2067 Koppel Mart Tallinn 04:13:42 M35 602 630 Koppel Mart Tartu 03:36:02 M35
§ Tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevuste nimekirja. § riigilõivu tasumise kviitung § Kande avaldamise tasu kviitung § Muud seaduses ettenähtud dokumendid. 400 000 kroonise aktsiakapitaliga aktsiaseltsi asutamiskulud on: § Riigilõiv 4000 krooni. § Notari tasu asutamisotsuse ja põhikirja tõestamise eest 710 krooni. Juhul kui asutajaid on rohkem kui üks (asutamislepingu tõestamine) on notari tasu 1420 krooni. § Kande avaldamise kulud 100 krooni. § Allkirjade tõestamine kandeavaldusel ning allkirjade näidistel a 10 krooni. § Äriregistrist tõestatud registrikaardi ärakiri 25 krooni. § Äriregistrist muude dokumentide (põhikiri) tõestatud ärakirja iga lehekülg 15 krooni. Tulundusühistu registreerimine Tulundusühistu juhatus on kohustatud esitama avalduse Äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates asutamislepingu sõlmimisest
tegeleb Eestis kalandusalaste keskkonnarikkumiste menetlemisega 39 inspektorit. Keskkonnarikkumiste koguarvust on kalanduse valdkonnaga seotud rikkumiste arv olnud aastate lõikes suurim (Joonis 14). Jooni 14. Kalanduse valdkonnaga seotud rikkumiste arv aastatel 2008 2012. 2500 2285 2000 1836 1552 1458 1420 1500 961 1000 882 829 760 612 496 476 421 521 509 500 0 2008 2009 2010 2011 2012 Kalakaitse Keskkonnakaitse Looduskaitse
Kasari 112 3210 0,55 25 Navesti 100 3000 0,57 28 Halliste 86 1900 0,88 17 Vigala 95 1580 0,67 14 Põltsamaa 135 1310 0,53 13 Pedja 122 2710 0,55 11 Võhandu 162 1420 0,60 10 --- 82 ((Joonis: Jõgede pikiprofiile erinevatest piirkondadest: Jägala juga, Pärnu jõgi, Piusa jõgi.)) ((Joonis: Järve kinnikasvamine. Igale taimekooslusele vastab eri tüpi järvemuda või turba kujunemine. Joonisel on näha madalaim ja kõrgeim veetase. Taimed joonisel: järve põhjas mändvetikad, penikeeled, ujulehtedega veetaimed, roostik, suurtarnad, sanglepad.))
666 2 25 2 1 1 3 1000 667 1 70 2 4 1 1 560 668 2 45 2 2 1 3 1900 669 2 31 2 3 1 2 575 670 2 23 2 1 1 3 1200 671 5 69 2 6 5 3 397 672 5 64 2 2 4 3 429 673 5 61 2 5 1 6 1500 674 5 57 2 2 1 4 850 675 5 55 2 2 1 6 1200 676 5 54 2 2 1 4 470 677 5 53 2 2 5 3 468 678 5 45 2 2 1 3 1500 679 5 30 2 2 1 3 1420 680 5 28 2 3 1 3 280 681 5 25 2 2 1 2 980 682 5 25 2 1 1 3 240 683 5 24 2 2 1 3 1200 684 5 20 2 1 4 3 1030 685 5 64 2 2 1 4 530 686 5 63 2 6 1 2 551 687 5 61 2 2 4 6 530 688 2 55 2 2 1 2 600 689 2 53 2 2 1 4 900 690 2 52 2 2 1 3 691 2 45 2 2 1 6 755 692 2 29 2 2 1 4 800 693 1 64 2 3 1 3 459
666 2 25 2 1 1 3 1000 667 1 70 2 4 1 1 560 668 2 45 2 2 1 3 1900 669 2 31 2 3 1 2 575 670 2 23 2 1 1 3 1200 671 5 69 2 6 5 3 397 672 5 64 2 2 4 3 429 673 5 61 2 5 1 6 1500 674 5 57 2 2 1 4 850 675 5 55 2 2 1 6 1200 676 5 54 2 2 1 4 470 677 5 53 2 2 5 3 468 678 5 45 2 2 1 3 1500 679 5 30 2 2 1 3 1420 680 5 28 2 3 1 3 280 681 5 25 2 2 1 2 980 682 5 25 2 1 1 3 240 683 5 24 2 2 1 3 1200 684 5 20 2 1 4 3 1030 685 5 64 2 2 1 4 530 686 5 63 2 6 1 2 551 687 5 61 2 2 4 6 530 688 2 55 2 2 1 2 600 689 2 53 2 2 1 4 900 690 2 52 2 2 1 3 691 2 45 2 2 1 6 755 692 2 29 2 2 1 4 800 693 1 64 2 3 1 3 459
N3 MERCEDES-BENZ 1323L N3 MERCEDES-BENZ 1323L N3 MERCEDES-BENZ 1323L N3 MERCEDES-BENZ 1324 N3 MERCEDES-BENZ 1324 N3 MERCEDES-BENZ 1324L N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1417 N3 MERCEDES-BENZ 1420 N3 MERCEDES-BENZ 1420L N3 MERCEDES-BENZ 1422 N3 MERCEDES-BENZ 1422 N3 MERCEDES-BENZ 1424 N3 MERCEDES-BENZ 1424L N3 MERCEDES-BENZ 1424L N3 MERCEDES-BENZ 1424L N3 MERCEDES-BENZ 1424L N3 MERCEDES-BENZ 1517 N3 MERCEDES-BENZ 1517 N3 MERCEDES-BENZ 1517 N3 MERCEDES-BENZ 1517L N3 MERCEDES-BENZ 1517L N3 MERCEDES-BENZ 1517L N3 MERCEDES-BENZ 1517L N3 MERCEDES-BENZ 1517L N3 MERCEDES-BENZ 1520L N3 MERCEDES-BENZ 1520L
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
4839 22813-1 Maissoo 59.24934823.774545 4839 Padise vald 4840 22814-1 Maissoo 59.24905023.774039 4840 Padise vald 23413 8400450-1Maiste 58.35470025.555193 23413 Viljandi vald 23072 8400451-1Maiste 58.35470925.554441 23072 Viljandi vald 1419 14802-1 Majaka 59.42995824.786555 1419 Lasnamäe 1421 14804-1 Majaka 59.42990024.786318 1421 Lasnamäe 1418 14801-1 Majaka 59.42997124.786530 1418 Lasnamäe 1420 14803-1 Majaka 59.42989224.786343 1420 Lasnamäe 22192 4400407-1Majaka 59.24877227.372543 22192 Mäetaguse vald 22193 4400408-1Majaka 59.24885627.373236 22193 Mäetaguse vald 25250 8400453-1Majaka 58.41172225.977387 25250 Kolga-Jaani vald 25251 8400452-1Majaka 58.41151925.977684 25251 Kolga-Jaani vald 27327 7400416-1Majaka 58.09783422.230994 27327 Salme vald 27328 7400415-1Majaka 58.09789622.231198 27328 Salme vald
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
05 85.99 270.23 0.08 Regular Air 52.02 22.84 660.27 0.09 Express Air 63.83 34.76 31.96 0.01 Regular Air -74.64 29.89 285.08 0.08 Regular Air 2.30 40.98 90.9415 0.05 Regular Air -109.42 20.99 415 0.07 Regular Air -199.31 420.98 167.46 0.09 Regular Air -134.30 4.24 9522.12 0.04 Regular Air 171.30 279.48 1985.6935 0.1 Regular Air 35.65 155.99 1420.89 0.06 Regular Air 389.67 38.06 27820.34 0.08 Regular Air 11630.15 599.99 45.18 0.1 Express Air -10.77 3.98 52.43 0.03 Express Air -12.98 9.65 254.51 0.08 Regular Air 49.05 5.58 1230.83 0 Regular Air 75.50 30.98 169.93 0.04 Regular Air -114.35 4.28 1176.944 0.1 Regular Air 53.65 65.99 268.58 0.03 Regular Air -26.33 10.89 1280.65 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
