u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. 1410. Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Detail
Neitsi Maarja. u. 1405. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Püha Vassili. u. 1405. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Vladimiri Jumalaema. pärast 1410. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. 1410. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Peaingel Mihhail. u. 1420. Kasutatud kirjandus: J
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud ...
Theophanes Kreeklane. Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Püha Vassili. u. Detail. 1405. Andrei Rubljov. u. 1360/70-1430. Venemaa. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. Vladimiri Jumalaema. Meie Päästja. u. 1410. pärast 1410. 1420. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Apostel Pavel. u. Peaingel Mihhail. u. Detail 1420. 1420.
Ehituslugu Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi. 1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 1871–1887. Kuppel Brunelleschi kavandi järgi 1420. aastal alustatud kuppel valmis lõplikult 1463. aastal. Kuplikivid on laotud Rooma Pantheoni eeskujul isetoetuvalt marmorribide vahele kalasabamustrisse. Firenze katedraali kuppel Interjöör Kiriku sisemus jätab üsna lageda, koopaliku mulje. See on taotluslik. Et kirikut rahastati peamiselt annetustest, siis võib kiriku interjööris kohata mitme suurannetaja, kuid ka lihtsalt väljapaistvate linnakodanike kujutisi. Firenze katedraali interjöör
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugal...
Kanepi Gümnaasium Liis Seeme 10.b TEKST ARHITEKTUUR 3.10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7.Novgorodis valits...
Ülesanne 3 Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 77310 võlgnevus hankijatele 330 Debitoorne võlgnevus 100 kasum 12000 Võetud laenud 15000 Palgavõlgnevus töötajatele 1450
tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I "raius akna Euroopasse". Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Detail Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. 1410.
Johannes (Johann) Gutenberg Tauri Udras Johannes Gutenberg · sündis vahemikus13941406 Mainz´is · 1411 aastal kolis perega Eltville´sse · 1418. aastal õppis Erfurti ülikoolis · 1420. aastatel omandas kullasepa elukutse · 1450.-ndal avas Mainz´is trükikoja · 1460. aastal rajas uue trükioja Hof Gutenbergi · 1462.-1465. aastatel rajas trükikoja Eltville ´sse · Gutenberg suri 3. veebruaril 1468 Mainz´is · Gutenberg leiutas liikuvate metalltähtedega trükikunsti ehk trükimasina · Arvatakse, et aastatel 1439-1448 täiustas Gutenberg oma trükimasinat · 1448. aastal avas oma esimese trükikoja · Tema suurimaks tööks on 42-realine Piibel
Niguliste Niguliste kirik Kirik Aleksandr Pavlov Kaur Joonas Usai TA-16E Tallinna Polütehnikum 2016 Kirikust • Hilis gooti stiilis kirkik Tallinnas • Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele • Ehitati 13. sajandil • rajati saksa kaupmeeste asula keskusena Hoone • Algne hoone ehitati 13. sajandil • 14. sajandil täiendati kiriku ehitust • 1405–1420 kirik ehitati põhjalikult ümber • 1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. • 1926. aastal eemaldati kirikust 30 tünnitäit luukeresid seoses keskkütte ehitamisega Kultuur • Niguliste kirikus asub osa • Niguliste muuseumis maailma ku...
Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra Kütitakse kolmandik Arv ei vähene Juurde kasv 30% rünnakud Surmav jalahoop Hoiatuseks : Liigutab kõrvu Põtkib jalaga pinnast Laisk jälitaja Ohtlik pulmade ajal Augusti lõpul septembri algul Pildid põdrast
MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 112 30 3210 Piusa 109 5,8 796
Niguliste kirik Minu tutvustus on Niguliste kirikust kuna mulle tundub meie oma Eesti ajalugu hetkel väga huvitav. Oli põnev lugeda selle kiriku väga pikka ajalugu. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sa...
Renessanss ja teadus Vaatlus Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia 2. mai 1519 Prantsusmaa IQ 180 L. da Vinci Leonardo da Vinci teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik, kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. konstrueeris helikopteri, tanki ja kalkulaatori automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks Leonardo da Vinci parandas ka suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Vaatlemine Tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast hinnatud insener Leonardo da Vinci leiutised töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada muusikariistad, veepumbad, ümberpööratava vända mehhanismid ja aurukahur. Kahuri kavand Leon...
1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 1-2 3550 m 1420 m 7100 m 284 m 2-3 975 m 390m 1950 m 78 m 3-1 4375 m 1750 m 8750 m 350 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)11 1:2000 1:5000 1:1000
11 11 6,1 b eff = 0,2 + = 1,42m 5 kaitsekiht 30 mm d2 = 400 30 10 = 360 mm survetsoon 0,85*fcd *beff *hf *(d2 hf/2) = 0,85*16,7*1,42*100*(36050) = 624,9 kN*m > MSd järelikult survetsooni piir ei ulatu ribisse, jääb plaadi pinda. M Sd 112,7 × 10 6 µ= = = 0,0432 × f cd × b × d 22 0,85 × 16,7 × 1420 × 360 2 µ < µ c = 0,393 = 1 - 1 - 2 × µ = 0,0442 × × f cd × b × d 2 0,0442 × 0,85 × 16,7 × 1420 × 360 A S1 = = = 943,3mm² f yd 340 Võtan abitala alumiseks sarruseks 3 Ø 22 AIII, AS1 = 1140 mm² toe kohal b = 200 mm; d3 = (400 20 8 10) 360 mm 112,7 × 10 6 µ= = 0,306 < µ c = 0,393 0,85 × 16,7 × 200 × 360 2
Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400 8 1210 9 1370 10 2130 11 1460 12 1470 Selleks et leida puuduolev kõrgus näiteks punktile 2 leian tagasivaate ja edasivaate vahe ning liidan selle tagasivaatele (A-le). =T-E = 1126-1210 = -84mm -0,084 m = A + = 63,994+(-0,084) = 63,910 Samal põhimõttel leian kõik teised puuduvad kõrgused. Kõrgused
See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED: *Reformatsioon usupuhastus *Indulgentsid patukahestuskirjad *Kõrvalpiht individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
INDIA JA HIINA KUNST INDIA Vanim kõrgkultuur Induse orus (III at. eKr.) Kunst püsivate tunnustega, peamiselt religioosses teenistuses. Usunditeks hinduism, budism, dzainism; ühine usk hingede rändamisse, taassündi ja looduse igavesse ringkäiku. Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi A...
IPõlvkond. 1400, tegutseti 1420-1460. Kujunes välja uus stiil, pehme meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika. Tertsile ja sekstile põhinev meloodia, imitats. pol. Missa tsükkel, motett. *Guillaume Dufay-alusepanija, flaami helilooja ja muusikateoreetik, teosed põhinevad cantus firmusel. Säilinud 200 teost (,,Äsja rooside õisi"). Sai hariduse koolist. Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants. kuninglik kapell. Mõistusepärane, keerukus. Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett. Viimistletud ratsionaalne kaanon *Johannes Ockeghem 1452.a alates. Prants. kuninglik kapell, teda hinnati järgmise põlvkonna parimate heliloojate õpetajat. 15missat säilinud, Requiem-surmale pühendatud missa. *Antoin Busnois->1442 antua bünua, ,,Fortuna desperata" *Johannes Tinctoris-muusikateoreetik. IIIPk 1440-60, 1430-1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud ...
Renessanss-14-17 sajandi esimene pool. Täh-taassündi,eeskuju võetakse antiigist,domineerivamaks Madalmaad. 3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3)Hilis 4)Renesanss Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged), Looduskultus,Fantastika, Oma ajastuga vastu minevad kangelased. Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis kon...
Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka läänivaldused pärandatavaks. Volmaris. Kokkukutsujateks ordumeister, Riia
et saaks supelda, seal suplemine toovat õnnistust. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Jõgi voolab väga suure rahvaarvuga piirkondades, kus vette koguneb palju saastet, selle tagajärjel on väga suur nakatumise oht. Gangese jõgi Võhandu jõgi Pikkus (km) 2510 162 Jõgikond (km²) 935000 1420 Vooluhulk (m³/s) 12037 10-11 Lang (m) 3000 102 Gangese ja Võhandu jõe võrdlus Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Alguse saab Saverna küla lähistelt ja suubub Lämmijärve. Võhandu jõge kasutatakse laevatamiseks. Võhandu jõele on tehtud paisjärvi. Samuti on Võhandu jõel ka väga palju lisajõgesid.
Alla 20 20 24 25 29 30-34 sündide arv 1990 100 301 197 87 naiste arv 1990 3143 1407 1509 1450 ASFR 0,0318 0,2139 0,1306 0,0600 sündide arv 1995 78 183 127 70 naiste arv 1995 2722 1367 1422 1420 ASFR 0,0287 0,1339 0,0893 0,0493 sündide arv 2000 41 129 102 68 naiste arv 2000 2876 896 1169 1316 ASFR 0,0143 0,1440 0,0873 0,0517 sündide arv 2005 44 104 99 66
Tartu Descartes'i lütseum Frederik Pelska 8.A klass KIIVI JA SIDRUN Sidrun Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Sidruni päritolu Päritolu sidrunist on mõistatus, kuigi arvatakse, et sidruneid esimesena kasvas Lõuna-Indias, Põhja-Birmas ja Hiinas. Nad sisenesid Euroopa lähedal Lõuna-Itaalias hiljemalt 1. sajandil , Vana Rooma ajal. Kuid nad ei olnud laialdaselt kasvatatud. Sidruni esmakordselt registreeritud kirjandust 10. sajandi araabia traktaat põllumajandusele ja kasutati ka ilutaimedes, alguses islami aedates. Esimene oluline sidruni kasvatamine Euroopas algas Genova keskel 15. sajandil. sidruni hiljem kasutusele Ameerikas aastal 1493, mil Christopher Columbus tõi sidruni seemned Hispaanias oma reisilt. Sidruni...
0605 1135 0605 x 1040 London Stansted 1705 2140 1705 2140 1705 2140 1705 2140 Manchester T3 x x 0650 1135 x Milan Bergamo 0655 1045 0655 1045 1620 2010 x Oslo Rygge 1105 1340 1955 2230 x 1145 1420 Stockholm Skavsta 1525 1745 1425 1545 1520 1740 1425 1645 BREMEN ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Riia Bremen x 1015 1110 x 1020 1115 ---> ---> ---> Bremenist väljuvad lennud Porto 0700 0915 x x x Page 1
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
Madeira Referaat Kristin Lapsanit MT09 Madeirast Koosneb rohkem kui 20 saarest. Suurimad Madeira ja Porto Santo. Saarestik kuulub Portugalile autonoomse piirkonnana. On osa Euroopa Liidust, olles üks selle kaugeim regioon. Saarestik on vulkaanilise tekkega. Geograafiline asukoht Asub Atlandi Ookeani Põhjaosas laiuskraadidel 32°22.3N 16°16.5W - 33°7.8N 17°16.65W Ajalugu Rooma Impeeriumi armee komandör ja filosfoof Plinius Vanem (23. 79.a p/Kr) nimetab Purpursaari Kanaari saarte lähedal, mis võivad viidata Madeirale. Madeira esines kaartidel aastast 1339. Saarestiku avastas Portugali meremees Henrique Meresõitja ajavahemikul 1418-1420. Mõned aastad hiljem saar asustati ja hakati arendama põllumajandust. Madeira Loodus Lähistroopilinemereline kliima (aasta keskmine õhutemperatuur 21,8 °C). Saare lõunaosas laiub lähistroopiline vihmamets. Saar on suhteliselt mägine (kõrgeim tipp 1862 m Pico Ruivo). Polii...
Renessanss Ajastu, mida nimetatakse renessansiks, hõlmab ajavahemikku 14.-16.sajand. Ehkki Itaalias algas renessanss varem kui mujal, levis igapäevase elu ilmalikumaks muutmine ja kiriku mõju vähenemine kiiresti. Renessanss tähendab taassündi, tagasipöördumist Vanakreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Muusika hakkas arenema uutes suundades, eriti Madalmaades, kus kujunes välja vokaalpolüfooniline stiil. Selle stiili muusika on veelgi enam seotud tekstiga, meloodia on lihtne ja lähtutakse tertsi-ja sekstiinintervallist. Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda ni...
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
Import Suurbritannia suurimad impordiartiklid on: ● tööstuskaubad ● masinad ● kütused ● toidukaubad Keskkonnaprobleemid ● Õhk on saastunud, jõed põllumajandusjäätmetest kurnatud. ● Suurbritannia on sõlminud paljusid kokkuleppeid oma reostuse vähendamiseks. ● Tiheda asustuse tõttu pööratakse eriti suurt tähelepanu looduskaitsele. o Kaitstavad alad on enamasti väikesed, paljud paiknevad mägedes. Nende hulgas on riiklikke (kokku üle 1420 km2 ) ja kohalikke reservaate (1350 km2), metsareservaate, teadushuvi pakkuvaid kohti, linnukaitsealasid, rahvusparke ja muid. ● Metsade maha raiumine o nende põllumaaks muutmine. Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hanneshotee/inglismaa.html http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/United-Kingdom-AGRICULTURE.html http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:VeroOnikaM/Suurbritannia_p%C3%B5llumajandus http://miksike
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
Jan van Eyck Jan van Eyck oli Renessanssi maalikunstnik. Tema pärisnimi oli Johannes de Eyck ja ta oli sündinud 1395. aastal Põhja-Belgias. Teda peetakse üheks olulisemaks Põhja- Euroopa kunstnikuks 15. sajandil. Jan van Eyckil oli vend, Hubert van Eyck, kellest ta oli 14 aastat noorem. Mõlemad vennad olid Madalmaade maalikunstnikud, kelle ühistööna valminud maal asub praegu Belgias nn. „Genti altar“. Selles maalikogus on Eyck’id kujutanud uudset maailma nägemist ja kujutamist (kui avada altari tiivad siis tuleb esile 12 erinevat maali mis koos loovad ühe pildi). Jan van Eyck’i tööd paistavad silma nimelt oma puhaste ja selgete struktuuride poolest ning teemad mida on maalitud on väga igapäevased tolle aja kohta. Põhiliseks maalimis vahendiks kasutas van Eyck õlivärve, mis olid Madalmaades väga levinud. Elulugu Tema elust on vähe teada, kuna lihtsalt kirjalikud andmed lapsepõlvest puuduvad. Esimest korda on van Eyck’i mainitud 1420’nd...
tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tuli uuendada. Allood ehk pärusvaldus, aadliku eraomand. Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust. * 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele.
Renessansi kirjanduses hakati välja naerma keskaja aegunud ja kunstlikke elunorme, teosed pühendati kellelegi ja loomingud olid rohkem filosoofilised ning tähelepanu oli pööratud inimesele ja tema tunnetele. Kujunes välja novell. Tähtsamad kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio ja William Shakespeare. Renessansi muusikat kutsustakse teise nimega Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Selle ajastu alguseks peetakse 1420. aastaid, kui Madalmaade koolkond välja kujunes ja lõpuks 1520.-30. aastaid, kui Josquin Desprez suri ja Madalmaade koolkonna esimene langus algas. Renessansi muusika oli enamasti mitmehäälne, ühehäälsus oli populaarne ainult linnakäsitööliste hulgas. Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes
Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Tallinna Dominiiklaste kloostri ristikäik · Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja toomkapiitli tüli koolipidamise õiguse pärast. Püha Nikolause kujutis Tallinna Niguliste kiriku altari pärast. · Kirikute ja altarite nimipühakute järgi otsustades olid keskajal Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt.). Linnade kirikuelu, millest on
Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis, kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. 14. sajandil ehitati hulk juurd...
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid
3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja osalesid 1)piikopid, 2)linnad, 3)vasallkond, 4)ordu. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim.sündik on linna jurist.linna fookt on maahärra esindaja linna raejuures.gild on
Liivimaa oli nüüd killustunud mitmeks riigiks. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu. Vana-Liivimaal tehti palju ümberkorraldusi: vasallide õiguslik seisund muutus üha kindlamaks, eriti harju-Virus. Läänid kujunesid sisuliselt vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas aga maaisanda võimutäiust. Üldiselt kaldusid vasallid siiski rohkem ordu kui piiskoppide poole. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul- linnapäevadel. Fakt on, et alates 1420. a hakati Vana-Liivimaal üldisi maapäevi pidama, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati ja otsustati poliitilisi küsimusi, määrati makse ning astuti samme talurahva pagemise vastu. Fakt on, et ülemereprovintside haldamine oli tülikas. 1346. a müüs Taani oma valdused Saksa Ordule. Pärast seda, kui Taani kuningas oma valdused Põhja-Eestis maha müüs, jagunes Vana-Liivimaa mitmeks sisuliselt iseseisvaks riigiks. Need olid Liivi orduriik ja mitu piiskopkonda
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mi...
mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Data Sum - maksumsort liik Sum - koguSum - maksumus liik 1 haab 20 1070 kask kask 20 1420 kuusk kuusk 30 2530 lepp lepp 20 1440 mänd 890 mänd 20 1610 Total Result 890 saar 50 4670 tamm 10 1310 vaher 30 3020 Total Result 200 17070 5 000 € 8 000 €
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
Ustus Agur ("Mõtlevad masinad", 1961), Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976). ------ kate.kismus <12 ja 13:-e> RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. Kieveli katekismus Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel. [redigeeri]Taust Alates 1420. aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. ▪ Üksjalg- adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. ▪ Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad.
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
mänd 3 10 80 800 saar 1 11 101 1111 kuusk 3 18 86 1548 tamm 5 16 105 1680 haab 2 35 57 1995 vaher 1 1 113 113 mänd 3 27 80 2160 kask 4 20 71 1420 Risttabel 1: Kogus ja maksumus kuupäevade lõikes Data Kuupäev Sum - Kogus Sum - Maksumus Total Sum - Kogus 40944 24 1776 24 40952 30 2490 30 40967 29 3132 29 40969 10 800 10
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
