Üldrahavaliku leina ajal teatas kuulus Tingis-khaani väejuht Debee, et too, kes ehitas meie riigi; tollele, keda enam ei ole meeldis see metsik paik ja kõige kõrgem sihvakas seeder, mis ulatus pilvedeni. Khaan oli öelnud selle paiga kohta: ,,See paik oli sobiv metsiku hirve karjamaaks ja on kohane ka minu viimseks puhkepaigaks." Ja nii maetigi võimas maadevallutaja Temutin Tingis-khaan. Mongolid valitsesid 141 aastat veel peale khaani surma ning siis kihutati neid Hiinast välja aastal 1368. 12 KOKKUVÕTE Minu referaadi eesmärgiks oli uurida Tingis-khaani elust, perest, sõjameestest ja vallutustest ja see mul ka õnnestus. Kahjuks puudus teoses materjal ajastu kohta, mil khaan elas. Temutin Tingis-khaan oli elanud noorpõlves viletsuses ning puuduses, ta võeti
30 seinapeegel 1 1040 1040 10 104 31 arvutilaud 2 590 1180 10 118 32 telefon 1 890 890 20 178 33 laud 4 813 3252 10 325,2 34 esmaabi pakk komplekt 390 390 20 78 35 tuleohutus komplekt 705 705 20 141 36 üleriiete nagi 2 899 1798 10 179,8 37 laevalgusti 3 440 1320 10 132 38 rätikud 100 40 4000 50 2000 KOKKU: 2138451 KOKKU: 106949,4 Allikad http://www.netshop.ee/ http://www.sinikosmeetika.ee/ http://www.elion.ee/wwwmain http://www.on24.ee/
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis............................................................................................................4 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele....................................................................................5 Edasiviivad jõud...........................................................................
seebi keetmisel. Hahasulgedest valmistati vatitekke , sulejopesid. 1930-ndatel veeti Novaja Zemljalt välja 1,5 t hahasulgi aastas. 100 000 tundra püüd aastas, jätkus sulgivate hangelindude ja linnumunade kogumine veel 1960. Nüüd on Arktika loodus looduskaitse all. Paljud haned ja lagled otsivad häda korral toitu mereheidisest, mustlagle võib toituda ka samblast ja samblikest, hangelind süüa vaid seemneid. Kõik 141 arktilist linnuliiki munevad vaid ühe kurna aastas , kuid nende eluiga on pikem, aga pesitsusaeg on lühenenud märgatavalt võrreldes parasvöötme lindudega. Enamikul Arktika lindudel on pojad vastkoorunult tumedad ( ännid, aulid, lumepüüd, tirgud, kurvitsad) – see aitab püüda päikesesoojust. Koorunud lagle- ja hahapered ruttavad õige pea merele, kuhu septembris jääd veel ei teki. Lindude elu Põhja-Jäämere kääneosas on seotud Golfi hoovuse ja Nordkapi hoovuse mõjudega
5 Ettevõte toodab diivaneid. Toodetud diivanite kogus (kogutoodang) sõltub kasutatava oleva ehitise pindalast ja tööjõust. Tabelis on toodud diivanite kogutoodang (TP) ühe kuu jooksul erineva arvu töötajate korral: L M2 TP ATP MP 0 100 0 1 100 10 2 100 25 3 100 45 4 100 68 5 100 95 6 100 121 7 100 141 8 100 150 9 100 140 10 100 120 1) Arvutage diivanite keskmine kogutoodang ja piirtoodang erineva arvu töötajate korral 2) Kandke saadud arvandmed kõigepealt tabelisse ja edasi joonisele: , , 3) Mitmenda töötaja töövõtmisel hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus 4) Mitmenda töötaja korral on keskmine toodang maksimaalne? Mikroökonoomika
Urve Hunt Teine 10.dets.2007 kustukumm 102 2,34 kr 238,68 kr Ain Säga Kolmas 30.juuli.2007 kustukumm 92 8,45 kr 777,40 kr Jaan Tamm Esimene 26.veebr.2007 kustukumm 55 4,66 kr 256,30 kr Ants Kass Teine 29.juuni.2007 kustukumm 104 6,45 kr 670,80 kr Urve Hunt Teine 01.juuli.2007 kustukumm 37 1,48 kr 54,76 kr Ene Kilu Kolmas 19.märts.2007 kustukumm 141 1,61 kr 227,01 kr Margus Karu Teine 18.dets.2007 kustukumm 149 5,57 kr 829,93 kr Eve Kask Esimene 02.aug.2007 kustukumm 104 9,20 kr 956,80 kr Eve Kask Esimene 23.nov.2007 kustukumm 139 9,99 kr 1 388,61 kr Eve Kask Esimene 20.okt.2007 kustukumm 145 8,95 kr 1 297,75 kr Ain Säga Kolmas 07.juuli.2007 kustukumm 34 0,17 kr 5,78 kr Reet Räim Kolmas 04
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
silikaattellist ja keraamikat seintes, mittepõlevat klaasvillast ja alumiiniumist ripplage laes ning keraamilisi plaate põrandal. Hoones on autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ja pulberkustutid. Kõik suitsulõõrid ja küttekolded on eraldatud puidust ja muudest põlevmaterjalidest. Korstna ulatus üle katuseharja on 0,8 m 7. TEHNILISED NÄITAJAD Ehitisealune pindala 193 m2 Hoone suletud netopind 141 m2 Hoone avatud brutopind 0 m2 Köetav pind 116 m2 Kõrgus 4,8 m Pikkus 15,2 m Laius 14,2 m Maht 692 m3
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL KOKK Ave Kiiber TOITLUSTUSE ERIALAGA SEOTUD TERVISE RISKID Referaat Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2012 Sissejuhatus Toitlustussektor on üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid Euroopas. See on eriala, kus tuleb väga palju tähelepanu pöörata tervisele. Euroopa liidus töötab hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris umbes 7,8 miljonit inimest. Töötingimused võivad sageli olla rasked ning esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude. Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. ,,Toiduvalmista...
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistik...
[2] 2. Bioloogia 2.1 Süstemaatiline kuuluvus Hõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Pärisluukalad (Teleostei) Selts: Lõhelised (Salmoniformes) Sugukond: Lõhelased (Salmonidae) Perekond: Idalõhed (Oncorhynchus) Liik: Kisuts (Oncorhynchus kisutch) Pilt 1. 2.2 Välimus Sarnaneb gorbuusaga (pilt 3), kuid lõpusepiisid 19 25, küljesoomuseid 127 141, isase küür väiksem. Seljapealne on metalli-sinine kuid samal ajal külgedel hõbedast värvi, tumedad laigud külje keskjoonest ülalpool ning seljauime alusel ja sabauime ülaosas [1] Keskkjoon on kala eespool kurvjas ja sirgeneb täielikult sabauimeni jõudes. Kudemise ajal muutuvad kala selg ja kõht tumedaks. Paarituvatel isastel muutuvad küljed erkpunaseks ja lõuad konksjaks. [3] Teistest lõhedest on kisuts (pilt 1, 2) hästi eraldatav soomuste erkhõbedase värvuse järgi
aalkulud kulud + sidekulu d Toodang: 230 tk Vv-väikevahendid, Am-amortisatsioon Kulud : 64 10,3 1000 360 141 2600 40 4209,3 18,3 Tooda 230 tk 230 tk ng: Omahind =18,3 Konkurentsi analüüs Riidepoode on igal pool väga palju, igale maitsele. Hinnad kõiguvad samuti väga palju. See firma eristub teistest riidepoodidest mitmeti. Need rõivad ei ole nissitooted, vaid just pigem paljudele inimestele meeldivad moodsad riided, aga võib käsitleda kui disainertoodet. Samal põhimõttel tegutsevaid firmasid Eestis ilmselt ei ole, või ei ole see lihtsalt eriti tuntud. Seega
Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendav...
C A D E B l1 l2 l3 l 364 60 M, Nm 141 T, Nm 267 534 Sele 7. Võlli sisejõud 10 Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes trumli pikkusest, ketiratta ja laagrisõlmi laiusest ning trumli ja korpuse minimaalsest vahekaugusest. Ketiratta laius Ln = 63 mm; laagrisõlmi laius Lb 55 mm;
luut luut luut luut luut luut Käibevara Tuh.kr Tuh.kr Tuh.kr Tuh.kr Tuh.kr Tuh.kr Raha 39 45,35 -1 -0,83 63 32,98 96 27,20 35 6,16 142 16,32 Nõuded ja ettemaksed 58 21,64 35 8,93 232 43,61 45 6,04 141 18,48 254 20,99 Varud kokku 19 2,40 -235 -25,27 282 28,09 95 6,72 -533 -34,63 -141 -10,22 Käibevara kokku 116 10,12 -201 -13,94 577 33,41 236 9,39 228 7,94 92 2,23 Põhivara 160 13,51 -178 -11,30 927 50,05 261 7,51 1589 36,85 35 0,42
148.0 2277 148.50 3187.26 715 betoon 00 0 .6 147. 147.0 148.00 00 0 69.6 7 149.84 7.52 6 tsementkiu 69.6 141. 149.42 7.38 78 1817 d- plaat 8 7 69.8 149.50 7.54 0 8 laineline 100.26 121. 6.68 140. 80.95 1737 5 50 122
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest. Laulda ta ei osanud, vaid ainult sisistas.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud algas 141 õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus hoogustas eriti milj. a. õistaimede fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde. kestis eest Kujunesid välja katteseemnetaimed, mida eriti palju oli rohurindes. kriit 76 milj. ja lõppes Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli a 65 milj. rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. a
Puu arvatavaks vanuseks on 100-150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga. Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid. Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ning seisab nüüd umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, senini haljendab vaid väike külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit.) Eesti Looduses (1970, 5) on kirjutatud Laitse kadakatest, millest jämedaima tüve ümbermõõt oli juba siis 135 cm. See mahub teadaolevaist viimasena esikümnesse. Kuulsaim Eesti kadakas on Kernu seitsmekeeruline keerukadakas (jämeduselt 13. koht), kõrgus 4 meetrit. Ajalooline seitsmekeeruline kadakas ehk "Rootsi kuninga kepp", mille Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII olla istutanud
ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. · 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks. · 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud). · 141 pKr Herodes Atticuse juhtimisel algasid Herodese ekseedri ehitustööd , samuti veejuhtme rajamine Altise ja staadioni maa-alale. · 157 pKr Olümpia veejuhe sai valmis. · 385 pKr Viimase teadaoleva olümpiavõitjana läks ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates. · 394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustas olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse, kus see 476 tulekahjus hävis.
30 2265 27,0 1867 44,0 4,42 2,10 40 1535 18,3 730 17,2 6,51 2,55 50 1147 13,7 388 9,1 8,72 2,95 60 920 11,0 227 5,3 10,87 3,30 70 779 9,3 141 3,3 12,84 3,58 80 684 8,2 95 2,2 14,62 3,82 90 617 7,4 67 1,6 16,21 4,03 100 571 6,8 46 1,1 17,51 4,18 110 535 6,4 36 0,8 18,69 4,32 Kuusikud IV boniteet
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
PORT ARVUTI KUUPÄEV ALGUS LÕPP pe204 PE153 din3 pe222 din2 PE154 ph pe205 PM131 pe210 80-235-21-221 223.254.254.160 223.254.254.46 80-235-21-141 80-235-21-174 80-235-21-243 80-235-21-96p adsl18732 faag KN208 pe197 pe211 pe213 pe214 ::ffff:223.254.2 80-235-21-110 80-235-21-142 80-235-21-152 80-235-21-164 80-235-21-17p 80-235-21-189 80-235-21-1p. 80-235-21-225 80-235-21-228 80-235-21-22p 80-235-21-238 80-235-21-242 80-235-21-33p 80-235-21-76p 80-235-75-62 ad3 aia5 PE155 pe193 pe198 pe208 pe209 pe212 pe215 pe216 pe217 tehnika Kogu KOKKU 93 92 88 26 25 16 14 ...
aastal olid Saksa vägede juhtideks Rüdiger von der Goltz (sakslane) ja Alfred Fletcher (baltisakslane). Eesti Vabadussõjas aitas Eesti võidule kaasa 2000 Soome vabatahtlikku + Soome ohvitserid, Bibikovi eskadron Venemaalt - 25 suurtükiga, 128 kuulipildujaga ning 4 soomusrongiga - , Venemaa põhjakorpus 2750 mehega, Läti brigaad 1500 mehega, Balti ja Ingeri pataljonid ning Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid. Nõukogude Venemaa sõdis ainult oma jõududega, mis koosnes 26 suurtükist, 141 kuulipildujast, 1 soomusrongist, 3 soomusautost ja 160 000 mehest. Ka Saksaväed sõdisid ainult oma jõududega, need koosnesid 20 000 mehest. Sõja käik Sõda algas 28. novembril 1918, kui Nõukogude Venemaa tungis peale Narvale. Seal toimus Vabadussõja esimene lahing Saksa Keisririigi väeüksuste, Eesti 4. polgu ja Punaarmee vägede vahel. Narva lahingu kaotasid venelased. Punaarmee vägedest sai surma ja haavata kokku
Evolutsioon molekulaarsel tasemel. Mutatsioonid DNA kodeerivas järjestuses kajastuvad enamasti valkude aminohappelises järjestuses. Erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite polüpeptiidides toimunud muutuste analüüs võimaldab hinnata evolutsioonilisi sündmusi. Mida kaugemad liigid, seda enam on muutusi. Erinevad polüpeptiidid evolutsioneeruvad erineva kiirusega. a globiini homolooge on leitud haidest inimeseni. Kõige rohkem erinebki inimese a globiin haide omast. Valk on 141 aminohappe pikkune. Inimese ja karpkala ühine eellane eksisteeris umbes 400 miljonit aastat tagasi. Aeg T, mis on kulunud nende kahe eristumiseks, on topeltpikk 800 miljonit aastat. Kui võrrelda karpkala ja inimese a globiine, siis nende aminohappelisesse järjestusesse selle aja vältel tekkinud 68 muutust. Erinevus D on 68/141 = 0,482 muutust aminohappe kohta. Seega on valk 800 miljoni aasta jooksul evolutsioneerunud kiirusega 0,6 x 10-9 asendust aasta kohta
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
Kullamaa Keskkool Angeelika Lõps NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Juhendaja: Mai Jõevee Kullamaa 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................ 4 1.MIS ON NARKOOTIKUM?...........................................................................6 2.KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS......................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................
hulk vähenemas ning tööjõu puudus saarel suurenemas. Naabrist pagulane. Viimasena taheti küsitlevatelt teada, kuidas suhtuksid nad sellese, kui nende naaberkorterisse või -majja koliks pagulaste perekond. Tegu oli kinnise küsimusega, mis koosnes neljast vastusevariandist: • „Poleks midagi selle vastu” • „Pigem ei meeldiks” • „Oleksin kategooriliselt selle vastu” • „Meeldiks” Peamiselt kujunes välja kaks suuremat hoiakut. 141 vastanut selles suurt probleemi ei näinud ning oleksid uue naabri suhtes pigem positiivselt meelestatud. 82-le vastanule niisugune idee ei meeldiks ning 55 inimest oleksid kategooriliselt selle vastu. Täpsema ülevaate vastuste jagunemisest annab joonis 7. Poleks midagi selle vastu 141 Pigem ei meeldiks 82 Oleksin kategooriliselt selle vastu 55
9 18.9 164 2009 131 1 MA 293 6.4 7.2 164 2009 120 1 MA 294.5 11.4 9.3 164 2009 122 1 MA 299 12.9 19.7 164 2009 134 1 MA 302 4.6 9.2 164 2009 123 1 MA 305 14.2 12.7 164 2009 127 1 MA 305 9.2 12.3 164 2009 133 1 MA 305 5.4 15.8 164 2009 135 1 MA 306.5 3.4 7.9 164 2009 125 1 MA 309 11.4 6.5 164 2009 126 1 MA 311 13.1 6.6 164 2009 141 1 MA 313 10.8 14.9 164 2009 142 1 MA 317.5 11.4 8.7 164 2009 144 1 MA 319 14.6 11.5 164 2009 137 1 MA 322.5 8.2 16.4 164 2009 145 1 MA 326.5 12.7 8 164 2009 139 1 MA 327 9.1 17.1 164 2009 146 1 MA 328 13 11.5 164 2009 140 1 MA 329 10.1 11.7 164 2009 147 1 MA 333.5 8.3 14.2 164 2009 149 1 MA 352 14.6 11.1 164 2009 152 1 MA 352 5.6 15.1
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
4.Tulekustuti Lk 8. *Tulekustuti kööki Lk 9. *Gloria Lk 9. *Kustuti kontroll ja hooldus on kohustuslikud Lk.1011. 5.Kasutatud kirjandus Lk.12. 2 Eesti on tulekahjuohvrite poolest maailmas teisel kohal. Eestis oli eelmine aasta 12719 tulekahju, milles hukkus 141 inimest. Neist 86 inimest hukkusid tulekahjudes õhtusel ja öisel ajal. Eesti on ülemaailmse statistika kohaselt tulesurmadelt saja tuhande elaniku kohta maailmas teisel kohal. Võrdluseks on Soomes 4 korda suurem rahvaarv, kuid tulekahjuohvreid oli 2001a 77 inimest ja 2002a 86 inimest. Tulekahjuohvreid on Eestis samas suurusj ärgus nagu liiklusohvreid, kuid t ähelepanu probleemile peaaegu olematu. Päästeteenistus on olukorras, kus ei pruugi olla tagatud
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
10 Saepurubetoon 149,6 150 147 2270,8 0,0033 688 147,3 149,7 147,1 146 148 148 11 Korekergkruusbetoon 145 150 148 2103,6 0,0030 653 148 150 148 141 91,5 40 12 Vahtklaas 141,4 92 40,2 66,4 0,00050 126 141,5 92 40,4 144,9 99,7 11,7 13 Puitkiudplaat 144,9 99,7 11,9 43,8 0,00020 254 145 99,7 11,9 98,4 98 97,7
Yellow FCF, oranzkollane S (15 · Briljantsinine FCF, Brilliant 985) E 110 Blue FCF (42 090) E 133 · Karmiin, karmiinhape, · Klorofüll (75 810), klorofülliinid Cochineal (75 470) E 120 (75 815) E 140 · Asorubiin, karmoisiin (14 720) E · Klorofülli ja klorofülliini 122 vasekompleksid (75 815) E · Amarant (16 185)4 E 123 141 · Erkpunane 4R, Ponceau 4R, · Roheline S, Green S (44 090) Cochineal Red A (16 255) E E 142 124 Toiduvärvid (järg) · Karamell, karamell I E 150a · ß-apo-8´-karotenaal (C 30) (40 820) E · Sulfitkaramell, karamell II E 150b 160e · Ammooniumkaramell, karamell III E 150c · ß-apo-8´-karoteenhappe etüülester (40 · Ammooniumsulfitkaramell, karamell IV E 825) E 160f
See omakorda toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eensalu, K.; Jõgi, K. Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007. 2. Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne. Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007. 3. Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF, 2004, 151. 29.10.2007. 4. Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste tööhõive. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html]. 29.10.2007. 5. Statistikaamet. Vaegurlus.[http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/06Vaegurlus/06Vaegurlus.asp]. 29.10.2007. 13
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
valgumi d ne, mm Keskmine, mm Liiva (tsem.:lii Segu nr fraktsioo Suhe v) mass, V/Ts g n g Xxx 1:3 500:1500 0,59 295,00 125 117 121,0 165 0-0,8 1:3 500:1500 0,61 305,00 140 143 141,5 162 1:5 335:1675 0,97 324,95 135 135 135,0 Xxx 1:3 500:1500 0,52 260,00 119 118 118,5 166 1:3 500:1500 0,56 280,00 141 138 139,5 0,63-2,0 Xxx 1:5 335:1675 0,80 268,00 123 127 125,0
kellelegi juba antud. Niisiis muudeti seda tavaliselt natuke, vahel anti inimesele nimelt pilkav nimi. ,,Mis te must tahate, mul on ju kaasas Kui Hindrik rahvaluulet kogus, siis kroonult antud tunnistusraamat, et olen sattus ta setu meeste ähvarduse väljas õige asja ajamisel." lk 141 osaliseks, nad arvasid, et Prants käib maad kuulamas, et saaks öösel vargile minna. ,,Ma panen su nimeks Maasik. See on Näide sellest, kuidas perekonnanime peaaegu sama." lk 19 seda muudeti, kuna see ol i juba kellelgi teisel olemas. Inimene tahtis saada
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik k...
Tähtsamad pühamud olid kindlalt riigikontrolli all, usupidustused olid riiklikud ettevõtmised. 20. Milliseid sarnasusi võib täheldada Kreeka ja Rooma ohverdamistavade juures? TV 146 * Kõige meelepärasemaks ohvriks arvati olevat jumalale loom, kes tapeti altari juures ja kellel on palju verd nt: veis. * Korralik liha söödi inimeste poolt ära, kõlbmatud osad põletati. * Ohverdamine toimus reeglina usupidustuste ajal. 21. Iseloomusta Rooma skulptuuri. TV 141 Portreed- portree pidi olema väga tõetruu ja andma edasi ka inimese iseloomu. Ajaloolised reljeefid- Taheti jäädvustada riigielus toimuvaid tähtsaid sündmusi kõiki sõjakäike, lahinguid püüti edasi anda väga täpselt, et säilitada neist tulevastele põlvedele võimalikult realistlik mälestus. Riietus ja soeng pidi reljeefidel vastama ajastule. Äratuntavad on kindlused, relvaliigid jms. Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi.
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja...
D 140. Mitmes grammis kaaliumdikromaadis (K2Cr2O7) sisaldub niisamapalju aatomeid, kui 118. Mitu kuupdetsimeetrit on ammoniaaki ja lämmastikku nende gaaside segu 30 moolis, 100 grammis naatriumhüdroksiidis? kui nende mahuprotsendid on vastavalt 30 j a 70? 141. Mitmes grammis naatriumvesinikkarbonaadis sisaldub niisama palju aatomeid, kui 67,2 119. Mitu kuupdetsimeetrit ammoniaaki on kasutatud 872 kuupsentimeetri 6%-lise kuupdetsimeetris vääveltrioksiidis? ammoniaagivee ( =973 kg/m3) valmistamiseks? 142. Vääveldioksiidi ja hapniku segu molaarmass on 40 g/mol. Mitu kuupdetsimeetrit on 120. Arvutada gaaside segu ruumala, mis koosneb 2,107 . 1020 molekulist vesinikust, 0,301
2003 115 39,16 2004 124 50,50 Vastused vormistada tekstina 2003 124 46,68 2004 130 59,82 4. Leht4 - leidke vastus esita 2003 130 53,31 2004 132 71,24 küsimusele, hii-ruut-emp ja h 2003 132 66,74 2004 140 28,25 2003 140 22,28 2004 141 84,75 2003 141 81,19 2004 144 44,54 2003 144 46,96 2004 152 61,18 2003 149 44,02 2004 158 66,84 2003 152 61,19 2004 159 57,20 2003 158 66,87 2004 162 51,50 2003 159 50,72 2004 168 51,58 2003 162 50,60 2004 172 54,46 2003 168 43,68 2004 181 60,84
port arvuti loomine algus tyhi lõpp kestus 223.254.252.242 Loendus 92 din3.eau.ee Loendus 39 PE153.eau.ee Loendus 31 193.40.25.57 Loendus 27 PE154.eau.ee Loendus 27 alpha.eau.ee Loendus 18 fw.eau.ee Loendus 17 din2.eau.ee Loendus 15 ad3.eau.ee Loendus 14 194.182.96.100 Loendus 12 ad51.eau.ee Loendus 10 223.254.254.110 Loendus 6 PM131.eau.ee Loendus ...
28 loomale vajaminev aastane jõusööda kogus on 193,2· 365 = 70,5 tonni. (4.3) Farmi söödatarve 28 veise kohta ööpäevas on 193,2 kg ning aastane jõusööda kogus 28 looma kohta on 70,5 tonni. 4.2. Söödahoidla Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Jõusööda mahumass on 500 kg/m3. 70,5 tonni jõusööda maht Vj on Vj = m : γ = 70500 : 500 = 141 m3, (4.4) kus m – aastane vajalik jõusööda kogus, kg; γ – jõusööda mahumass, kg/m3. Jõusööt säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 141 m3. 4.3. Allapanutarve Allapanuks on kasutusel saepuru, mida kulub ühele loomale päevas 2,0 kg [5, lk. 7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on 28 · 2 = 56 kg. (4.5) 28 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on
131 2002 Võru 131,88 35,40 0,00 167,28 1,00 132 2002 Võru 73,70 19,00 0,00 92,70 1,00 133 2002 Võru 0,00 580,00 0,00 580,00 1,00 134 2002 Võru 76,09 11,00 0,00 87,09 1,00 135 2002 Võru 25,58 114,30 0,00 139,88 0,00 136 2003 Võru 0,00 400,00 0,00 400,00 0,00 137 2003 Võru 37,20 20,00 0,00 57,20 0,83 138 2003 Võru 141,94 74,71 0,00 216,65 1,00 139 2003 Võru 32,00 93,10 0,00 125,10 0,50 140 2003 Võru 0,00 520,00 0,00 520,00 0,00 141 2003 Võru 31,00 68,14 0,00 99,14 1,00 142 2003 Võru 55,10 55,70 0,00 110,80 1,00 143 2003 Võru 17,34 38,10 0,00 55,44 1,00 144 2003 Võru 25,58 180,80 0,00 206,38 0,00 145 2004 Võru 0,00 400,00 0,00 400,00 0,00
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Sisukord 1. Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu 2. Iseloomujooni 3. Lõik ,,Narva postiljonist"5.märts 2005 4. Autasud 5. Auastmed 6. Mis on Raudristi Rüütlirist? 7. Teoseid Harald Riipalust. 8. Pildid 9. Kasutatud teosed Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu Harald Riipalu sündis 13.veebruaril 1912 tsaaririigi pealinnas Sankt-Peterburis,kust ta perekond kaks aastat hiljem tuli Tartumaale Saare valla Küti tallu.Riipalu koolitee algas Ruskavere algkoolis,1932 lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja alustas ülikoolis juuraõpinguid. 1933 kutsuti Riipalu ajateenistusse 3. üksikusse jalapataljoni Valgas,kust saadeti samal sügisel Tallinna Sõjakooli reservohvitseriks õppima.21.juunil 1934 lõpetas Ri...
valik saab olema just teiselt poolt maakera.Columbia tundus olevat piisavalt salapärane ning tulvil põnevaid fakte ,et sellest kokku panna uurimus.Kogu sisu on kogutud lõputust internetist ning raske oli just kõige paremad palad kokku suruda,kuna materjali on tohutus koguses . 1.Columbia üldiseloomustus 1.1.Üldandmed Ametlik nimetus :Colombia Vabariik Pealinn:Bogota Riigikeel:hispaania President: Álvaro Uribe Vélez Asepresident: Francisco Santos Calderón Pindala: 1 141 748 km² Rahvaarv(2006): 41 966 000 Rahvastiku tihedus: 36,6 in./km² Iseseisvus: 20. juuli 1810 Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible! Rahaühik:peeso(COP) Rahvuslik koosseis:segaeurooplased 58%,valged 20%,mulatid 14%,afroameeriklased 4%, põlisameeriklased 4% Kirjaoskus: 92.5% (2006). Keskmine vanus:Naised 26.93a. ,mehed 25.14 a. (2005a. andmetel) Departemange:32( Lisa 1) Columbia lipp ning vapp 1.2 Geografiline asend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
