§ 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pädevus § 142 § 141 lg 2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Õiguskantsleri seadus Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1 54 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2
§ 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pädevus § 142 § 141 lg 2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Õiguskantsleri seadus Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1 56 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
Sama Näide: erinevaid operatsioone tehakse mitmes erinevas ruumis (ruumis). Masinad võivad olla ratsionaalsemalt kasutatud, kuid toode ei liigu ratsionaalselt. Töökojatootmine on oluliselt paindlikum, ülevaatlikum ja töötajatel ei ole töö nii rutiinne. Tihti kombineeritakse materjaalses tootmises mõlemat meetodit. Vooltootmise eelised ja puudused lk 138 Töökojatootmise eelised ja puudused lk 140 Tootmistüübid: lk 141 ja nende erinevused lk 142 Üksiktootmine- ühte toodet toodetakse vaid üks eksemplar. Tellimuste alusel tavaliselt. 9 Korduvtootmine- kui üht või mitut toodet toodetakse suuremas koguses. Korduvtootmine võib esineda mass-, seeria- või sorditootmise vormis, lk 142 MISSUGUSTE KULUTUSTEGA
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
odavaid ning tugeva konstruktsiooniga kvaliteetseid aluseid. Kaubaaluste tüübid Eestis kasutatakse mitmes mõõdus, nii kordus- kui ka ühekordse kasutusega kaubaaluseid: Korduskasutusega aluste standardmõõtmed on järgmised: EUR- alus (1200x 800x144 mm), EUR väike alus ( 600x800x100 mm), ISO FIN-alus (1200x1000x144 mm). Ühekordseks kasutuseks aluste mõõtmed on 1200x 1000x141 mm, 1200x 800x141 mm, 800x600x 141 mm. On ka eri toodete puhul kasutatavaid mittestandardseid aluseid. Nt. Rehvide hoiustamise ja vedamise alused on mõõtmetega 1200x 1200x144 mm, mööbli hoiustamise ja vedamise alused 1000x 2000x144 mm. Kasutatakse ka mitmesuguste mõõtmetega ja konstruktsiooniga importkaubaga saabuvaid aluseid. Eesti ehitusmaterjalidetootjate ja teiste tootjate aluseid. Ringlusse jäävad nad põhjusel, et tootja või
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. ...
KASUTATUD MATERJALID 1. Pajur, A. Tannberg, T. Vahtre, L. Ant, J. Laar, M. Jaanson, K. Nutt, M. Raag, R. Vahtre, S. Kasekamp, A. ,,Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvuseni" Tartumaa, 2005, 463 lk. 2. Vahtre, L. ,,Eesti rahva lugu" Harjumaa, 2005, 270 lk. 3. Vahtre, L. ,,Elu-olu viimasel vene ajal: riietus ja mööbel, toit ja tarberiistad, sõiduvahendid, eluase ja muu" Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002, 141 lk. 4. Saksa okupatsioon Eestis. Kättesaadav: http://www.kool.ee/?6096, 5.04.10 5. Vastupanust Nõukogude okupatsioonist aastatel 1940-1941. Kättesaadav: http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-3a.html, 22.03.10 27 LISA 1 Küsimustik Lp. õpetaja! Olen 11.b klassi õpilane Triinu Jaanhold ja palun Teil vastata küsimustikule,millest oleks suur abi
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähis...
-20 103 102 101 100 99 98 97 96 95 94 -19 113 112 111 110 109 108 107 106 105 104 -18 124 123 122 121 120 119 117 116 115 114 -17 137 135 134 133 132 130 129 128 127 126 -16 150 149 147 146 145 143 142 141 139 138 -15 165 163 162 160 159 157 156 154 153 152 -14 181 179 177 176 174 173 171 169 168 166 -13 198 196 194 193 191 189 187 186 184 182 -12 217 215 213 211 209 207 205 203 202 200
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esi...
Kõrvalkohustuste ja tagatiste lõppemine (1) Kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis, mis ei ole nõudega seotud, vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. 10. Kõrvalkohustused eelkõige käendamisest ja garantii andmisest, käsiraha andmisest ning leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 141. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 146. Võlausaldaja teatamiskohustus (1) Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. (2) Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. § 140. Õiguskantsleri nimetab ametisse riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. § 141. Õiguskantsleril on oma kantselei juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. Õiguskantsler võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. § 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul
paremaid tekste luua. · Terviklikkus- tajuja hinnang (teadmised, tekstitaju strateegiad): mõte on terviklik või lõpetamata (luuakse situatsioonimudel või mitte). Sidus tekst on vähemalt 2st lausest koosnev terviklik tekst, mille laused on omavahel sisuliselt ja vormiliselt seotud. Terviklikkus eeldab sidusust · Sidusus (teksti laused seotud sisuliselt ja vormiliselt) LK 141 - sisuline : mõtte haakumine, (seos teemaga, sõnastikud), lineaarne (paralleel- ja ahelseos) seos. - vormiline (leksikaalsed ja grammatilised vahendid): * loogilist seost väljendavad keelendid (seetõttu, peagi) *semantiline sõnakordus (asesõnad, sünonüümid) gr* tegusõna ajavormid gr* sõnajärg * ellips- ära jätmine ALAKÕNEGA LAPS VÕIB RÄÄKIDA PAREMINI, KUNA TEDA ON SPETSIIFILISELT TREENITUD, KUI TAVALAPS. TULEB ÕPETADA ERINEVAID SIDUSUSVAHENDEID JMS. Kuidas teksti luua
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS.............
19) RKRKo 3-2-1-67-08– leppetrahvi mõiste Garantii: 20) RKRKo 3-2-1-34-13 p 16; RKRKo 3-2-1-79-16, p 16 - garantiist esitatavad vastuväited 21) RKRKo 2-18-18420/26 p 11 03.04.2020 – vastuväited garantiilepingust 11 Küsimused: Vastused on võetud võlaõiguse üldosa konspektist 2020. 1. Millised on kohustuste täitmise tagamise vahendid? Nimetage võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke tagatisi. Kohustuse täitmise tagamise vahendid on VÕS § 141 kohaselt garantii, käendus, käsiraha ja leppetrahv. Need on võlaõiguslikud tagatised. Asjaõiguslik tagatis on pant, nt kinnisasjade puhul kinnispant (hüpoteek) ja vallasasjade puhul vallaspant. Asjaõiguslikud tagatised annavad soodustatud isikule (??? soodustatud isik on ju kindlustusasjades, § 425 – jaa, aga mitte ainult. Soodustatud isik tähendab võlausaldajat, sest tema saab kasutada võlasuhteist tulenevaid õigusi, näiteks
§ 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pädevus § 142 § 141 lg 2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Õiguskantsleri seadus Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1 57 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2
Saab oma nõude maksma panna uue omaniku vastu pankrotimenetluses kaitstud ulatuses. Praktikas kui võlausaldaja nõusolekut ei anna, siis tegelikult praktikas haldur müüks selle ilmselt lihtsalt enampakkumisel. (b) võlausaldaja ei ole nõuet esitanud (seadus ei reguleeri.. tõlgendamise võimalus) Kohaldada TMS-i? 7.4 Ettevõtte müük PankrS 141 Kui ettevõte müüakse ilma enampakkumiseta, peab olema võlausaldajate üldkoosoleku nõusolek ( 141 lg 2). 33 8 Väljamaksed pankrotivarast 8.1 Jaotusettepanek ja selle kinnitamine Jaotusettepanek on keskse tähtsusega dokument. Jaotusettepanekus väljendub lõpptulemus mille pankro- timenetlus on andnud: kui suures ulatuses saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud.
(ründja süü pole vajalik - ründaja võib ise olla ka deliktivõimetu). KarS: isik ületab hädakaitse piire, kui ta teostab seda vahenditega, mis ilmselgelt ei vasta ründe oht- likkusele või tekitab kannatanule ülemäärast kahju. 63. Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist? Hädaseisundiga seonduvaid küsimusi reguleerib TsÜS 141. Lg 1 kohaselt ei tegutse õigusvastaselt isik, kes tekitab kahju teda ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks. Lisatingimused: kahju tekitamine on ohu tõrjumiseks vajalik kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt A-d ründab B koer ja A hakkab tegutsema, et see oht neutraliseerida (nt lööb koera maha).
kehalised ja seepärast võõrandatavad üleandmise (traditio) teel. Siimets-Gross, H. Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel. Magistritöö. Tartu, 2002 lk 53 40 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 111-112 41 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 135 42 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 141 43 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33 44 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 Omandiõiguse positiivne külg olekski õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning negatiivne külg võib olla see, et omanikul on õigus kõiki teisi isikuid välja sulgeda omandi mõjutamisest, näiteks keelata tema asja võtta, kasutada jne. Rooma õiguse järgi kuulus omanikule veel õhuruum
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. · 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks. · 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud). · 141 pKr Herodes Atticuse juhtimisel algasid Herodese ekseedri ehitustööd , samuti veejuhtme rajamine Altise ja staadioni maa-alale. · 157 pKr Olümpia veejuhe sai valmis. · 385 pKr Viimase teadaoleva olümpiavõitjana läks ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates. · 394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustas olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse, kus see 476 tulekahjus hävis.
Kogu 338,2 345 357,3 362,0 344,1 343,3 357,6 376,3 475 NA NA eksport/imp ort Tõestatud 19,429 19,429 44,638 44,638 44,638 90,000 90,000 90,000 29,00 27,640 30,370 reservid 0 Süsi(tonn) Tootmine 291,5 316,8 320,8 338,1 362,9 376,8 377,2 390,7 414, 419,6 NA Tarbimine 126,8 137,7 140,9 141 145,4 142,6 146,2 146,2 158, 156,4 NA Import/Eksp 3952,9 4260,5 4387,4 477,2 4905,5 5208, 5324,2 5592,5 5915,4 5915,1 NA ort 5 5 Petroolium 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 (barrelit päevas) Kogu õli 694,68 649,26 646,94 828,06 768,26 744,24 629,81 557,34 572,3 551,2 584,89
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
340 481,2 194,7 64,0 0,16 2,90 2,25 16,24 344 446,6 178,9 58,3 0,17 2,98 2,31 15,05 347 414,4 164,4 53,0 0,17 3,07 2,38 13,94 359 390,8 153,9 49,4 0,17 3,16 2,44 12,91 363 362,6 141,4 45,0 0,18 3,25 2,51 11,96 366 336,5 130,0 40,9 0,19 3,34 2,58 11,08 370 312,3 119,4 37,2 0,19 3,43 2,66 10,27 365 288,4 108,1 33,1 0,20 3,53 2,73 9,51 369 267,7 99,3 30,2 0,20 3,63 2,81 8,81
1. Korteriühistu ja AS Hooldus 2. Raha ja teenus 3. Subjektid olemas (korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik) 4. Teenus osutatud, raha maksmata. Ei ole piirangut, et kui üldkoosolek ei ole nõus, ei või lepingut sõlmida. Ühine esindusõigus ainult siis, kui registrisse kantud. § 138. Riigikohtu näide, milline käitumine on hea usuga vastuolus. Võlausaldaja, võib käituga pahas usus, kui viivitab võla sissenõudmisel, et viivist kasvatada. § 140. Ja § 141. Hädakaitse puhul on lubatud kahju tekitada. Karu on asi, karu tapmine ei ole hädaseisund/hädakaitse. Rünnata saab ainult inimene/isik. Kaasus (eelmise aasta eksamis) AS X nõukogu otsustas, et ei pea võimalikus osta OÜ Y kinnistuid tootmise arendamiseks. Vaatamata sellele sõlmis AS X juhatus OÜ Y ostu-müügi lepingu. Kinnistusraamatus kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha. OÜ Y pöördus kohtusse raha saamiseks. Kas OÜ Y-l on õigus nõuda raha?S 1. AS X ja OÜ Y 2
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise alu...
km² Suurim sügavus, m 1 Hudsoni 819 301 2 Baffini 530 2414 3 Amundseni 4 Petsora 5 Obi Põhja - Jäämere laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri suurim sügavus, m 1 Hudsoni 806 115 141 2 Longi 143 146 36 3 Dmitri Laptevi 115 50 11 4 Vilkitski 104 55 32 5 Sokalski 106 19 55 6 Matotskin Sar 100 0,6 12 7 Sannikovi 45 55 14 8 Jugorski Sar 40 2,8 13
Kultuuri keskus Vaivara ( peatus nõudmisel )- Sirgala (peatus nõudmisel) Narva karjäär Musta jaam Iidla Jõhvi Narva karjäär Iidla Jõhvi Bussijaam Jõhvi kauplus KO Market Narva karjäär. 2. Üldsätted 2.1. Lepingupooled juhinduvad lepingutingimuste täitmisel ühistranspordiseaduse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2004. a määruse nr 141 "Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri" sätetest, samuti muude sõitjateveo korraldust reguleerivate õigusaktide nõuetest. 2.2. Vedaja esindaja korralduslikes küsimustes (eriotstarbelise kommertsliiniveo korraldamine) on ................................................................., tel. ............................................
Saab kasutada kõigi kergelt passiveeruvate metallide ja sulamite lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). korrosioonitõrjeks, ei kaasne ühegi metalli lahustumist. 136. Polümeeride liigitus (looduslikud, tehis), näited. Päritolu järgi: 141. Polüstüreen: omadused, kasutamine. · looduslikud (tselluloos, kautsuk), · on tahke läbipaistev materjal; · modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) · Kõrged elektrilised omadused; · sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest) · Happe- ja leeliskindel; Liigitus: · Vastupidav osoonile;
· Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse helepruun kõva materjal: lehed, Päritolu järgi: kile, plaadid, torud ja vardad. · looduslikud (tselluloos, kautsuk), · modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) · sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest) 141. Polüstüreen: omadused, kasutamine. · on tahke läbipaistev materjal; Liigitus: · Kõrged elektrilised omadused; · looduslikud koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) · Happe ja leeliskindel; · tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). · Vastupidav osoonile;
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meeleval...
Kui kõrvalekalded muutuvad paradigmale tõsiste probleemide tekitajana tuntavaks, on käes selgesti väljenduv professionaalse ebakindluse periood. Kui paradigma on nõrgenenud ja õõnestatud juba nii kaugele, et selle pooldajad tema vastu usalduse kaotavad, on aeg küps revolutsiooniks. Kriis muutub tõsisemaks kui esineb võistlev paradigma. Uus paradigma erineb vanast väga ning sobitada seda sellega ei saa. Paradigmad näevad maailma eri moodi – näited lk 141, flogiston ja hapnik(141). Ehk võistlevad paradigmad tegelevad üldse erinevate küsimustega. Lisaks toovad nad endaga kaasa omavahel sobimatuid standardeid. Viis, kuidas teadlane maailma vaatleb ja juhindub selles, sõltub paradigmast (142). Teadlase truuduse vahetamist ühe paradigma vastu teise vastu võrdleb Kuhn Gestaldi-lülitusega või usulise pöördumisega. Pole ühtegi puhtloogilist argumenti, mis näitaks ühe paradigma ülemust teise
3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja – probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pädevus § 142 § 141 lg 2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Õiguskantsleri seadus Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1 58 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust.
4. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka: juhendavad või selgitavad). Imperatiivne on nt PS § 11 norm: õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Dispositiivne on nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 2 norm: pooled võivad kokku leppida teatud maa seaduse kohaldamises kas kogu tehingu või selle osa suhtes. Juhendav on nt KrK § 7 lg 2 norm: kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. 21
Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...
Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 139 instituut. Verilog operaatorid Verilogis kasutatavd operaatorid Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 140 instituut. 70 Verilog operaatorid Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 141 instituut. Verilog operaatorid Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 142 instituut. 71 Süsteemsed tegumid (System task) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 143 instituut. PLI-Program Language Interface PLI võimaldab Verilog-il kopereeruda teiste programmidega, mis on
139. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja
Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...
Kategooriline taju - Eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid: 1)Lühikese pika hääliku vastandus 2)Erinev foneemide hulk, näiteks: vokaalid eesti 9; soome 8; itaalia 7; poola 6; tsehhi 5; creek 3 Koartikulatsioon ehk kaasahääldus 25. Maailma keelte häälikud, implikatiivsed universaalid Maailma keelte häälikusüsteemid varieeruvad suurel määral. Teadaolevalt on kõige rohkem häälikuid - 141 - !xu keeles, mis kuulub Aafrika lõunaosas asuvasse khoisani keelkonda. Kõige vähem häälikuid on Uus-Guineas kõneldavas rotokase keeles vaid 11(6 konsonanti ja 5 vokaali.) Mõningaid universaalseid jooni häälikusüsteemidel siiski on. Nii näiteks on kõigis maailma keeltes olemas vokaalid ja konsonandid. Nende hulk aga erinevates keeltes on väga erinev. Keskmine konsonantide arv maailma keeltes on 23, kõige vähem on täheldatud 6 ja kõige rohkem 96 konsontanti
kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja vooluvete erosiooni tõkestav rohukamar. Oht inimesele. Nahale sattunud taimemahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele, mistõttu päikesepaiste toimel ilmuvad nahale põletusvillid. 141. Milliseid ülesandeid täidab rohevõrgustik? Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulikee ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus. 142. Kus on loomade (taimede) liikumisteed ja millised on takistused (suletud maastiku liikidele, avatud maastiku liikidele ja veeliikidele)? Metsaliigid (suletud maastiku liigid) liiguvad oma radu pidi metsamassiivides,
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
