SADUL 1990 Diisel 268 11600 SADUL 1991 Diisel 268 11600 VAHETUSKERE 1992 Diisel 268 11627 VAHETUSKERE 1993 Diisel 268 11600 VAHETUSKERE 1994 Diisel 268 11600 VAHETUSKERE 1989 Diisel 282 11600 KALLUR 1991 Diisel 268 11627 MADEL 1995 Diisel 315 11600 PAAK 1993 Diisel 315 11600 SADUL 2006 Diisel 315 11630 SADUL 1994 Diisel 373 14000 MADEL 1988 Diisel 225 11547 SIHTOTSTARBELINE 1996 Diisel 134 5700 KALLUR 1995 Diisel 222 8661 SIHTOTSTARBELINE 1996 Diisel 180 8650 SADUL 1998 Diisel 213 9186 FURGOON 2017 Diisel 234 6700 SADUL 2014 Diisel 271 10837 SADUL 2016 Diisel 291 10837 VAHETUSKERE 2015 Diisel 320 10837 SADUL 2014 Diisel 320 10837
Nr. Nimi Palk Preemia Lisatasu Avanss Sünnipäev 1 Mari 1000 171,0685 700 200 22.10.1985 2 Jüri 10000 2511,233 600 200 15.04.1977 3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959 7 Malle 15000 3466,849 100 200 27.02.1985 Kokku 76000 18806,79 2800 1400 Täna 18.12.2012 Töö alustamine Staaz TM 21% Neto palk Pension 01.06.2004 8,55 0,00 1671,07 NO TM% 21% 01.06.2000 12,56 2280,86 10630,37 NO TMVM 2250 01.06.1998 14,56 2615,12 11887,84 YES 01.06
saj. Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50 (niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli 1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt (sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas üle 14000 inimese, 1570-78, 1601-06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel suurel epideemial (1710-12), millesse Mandri-Eesti lääneosas suri kuni ¾ elanikkonnast. Tänapäeval esineb looduskoldelist katku Aasias, Afrikas, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. Siberi katk (anthrax) Siberi katk on veiste, lammaste, hobuste, sigade jmt. Loomade ning inimeste äge nakkushaigus, zoonoos, mida tekitab pulkpisik Bacillus anthracis. Pulkpisiku eosed
2.6.6 Kaubamärgi registreerimine. Leedu Vabariik 2010 18000 9000 2.7 Tootekataloogi kujundamine 2009-2010 15000 7500 2.8 Firmat tutvustava voldik-porfoolio kujundamine, koostamine 2009-2010 18000 9000 2.8.1 Dünaamilise, tagasiside, porfoolio võimalustega kodulehe loomine 2009-2010 28000 14000 2.9 Messi osalemis riietuse kujundus-disaini loomine 2009-2010 5000 2500 306500 153250 3 Tootenäidiste ja reklaammaterjalide tellimine ning valmistamine 3.1 Püsistendi valmistamine *2 ( Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaa, 81200
Suurusi st on “põhjus”, teine “tagajärg”. ühe muutuja suurematele väärtustele vastavad sagedamini emad (negatiivne korrelatsioon) väärtused. Kui seost ei ole, on Liik Sum - 2008.a. Küttimiste arv Ilves 467 Jänes 208 Kobras 1340 20000 Metskits 5527 18000 Metssiga 6308 16000 Põder 2413 Rebane 2446 14000 Total Result 18709 12000 10000 8000 6308 5527 6000 4000 2413 2000 1340 208 0
Telefon 0 0 0 0 0 300 300 600 Kütusekulu autole 0 0 0 0 0 1500 1500 3000 Muud kulud 0 0 0 0 0 800 1500 2300 Raamatupidamise teenus 0 0 0 0 0 3500 3500 7000 Büroomaterjalid 0 0 0 0 0 200 200 400 Reklaam 0 0 0 0 0 5000 5000 10000 Töötasu 0 0 0 0 0 14000 14000 28000 Sots.maks ja töötuskindl. 0 0 0 0 0 4872 4872 9744 Intress 0 Kulud kokku 0 0 0 0 0 43172 49122 92294 Kasum 0 0 0 0 0 4828 15878 20706 Kasumiprognoos aastate 2012.a. 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a. Kokku lõikes Käive 7222 61994 78292 86920 95867 330295 Kulud
Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana. Tartu rahu- TRahuleping sõlmiti 2.02.1920, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseivust lõpmatuks ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15mlj kuldrubla, Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega, Venemaal viibinud eestlased said naasta kodumaale, Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad. Rahu sõlmisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 302 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14000 said haavata. Eesti Töörahva Kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulenevaid korraldusi. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumaj ühisettevõtteid jms. Päästekomitee- moodustati 19.veebr Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud
1.Kahepooluseline maailm 1945. suvel toimus Potsdamis liitlas riikide viimane kohtumine, kus pandi paika sõja järkse maailma saatus. Ühteaegu teravnesid seniste liitlaste suhted. · Külmasõja kujundamine. Lääneriikide ja Nõukogude Liidu suhete teravnemise tingis stalinik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee jõudis sõja viimastel kuudel. Eesmärgiks oli aidata võimule kommunistid. Seoses Nõukogude ohuga Kreekale ning Türgile tegi USA president ettepaneku alistada sõjaliselt ja majanduslikult kommunismi ohtu sattunud riike. 2.Sotsialistlik maailma süsteem 1950 aastate alguses oli maailmas 13 sotsialistlikut riiki. Alguseks nimetadakse neid rahvademokraatia maadeks. 1950 aastast peale nimetadakse sotsriikideks. Kõik need riigid välja arvatud Jugoslaavia, täitsid moslova tahet. 1950 aastate lõpul ja 60 aastate alguses halvenesid Nõukogude Liidu- Hiina suhted. Algas tulevahetus pirioorselt aladel. Nõukogude Liit võttis kasut...
2. Inimesed on nõus erinevate olukordadega, igaüks prognoosib tulevikku erinevalt, tehakse erinevaid asju selle rahaga (võime panna raha teenima) 1. A) D: Pi S: P=10, MC (piirkulu)=10 Qtot=100 i= 0,1 r= 10% =0.1 D=S Pi= 200-Q0=10 1)Q0=190 (mis ei ole võimalik) P0=10 2)Q0=100 P0= 200-100=100 Q1=0 b) HVtarb=(200-100)*100/2=5000 HVtootja=(100-10)*100=9000 Nende summa 14000 JÄTKUSUUTLIKKUS JA SÄÄSTEV ARENG LOENG Säästev (säästlik, jätkusuutlik, tasakaalustatud, kestlik) areng 1972 ÜRO inimarengu konverents- esmakordselt hakati rääkima majanduskasvu ja keskkonnakaitse ja inimese heaolu seosest. 1987 „Meie ühine tulevik“- areng mis rahuldab tänase põlve vajadused ilma, et kahjustaks tulevaste põlvede areng 1992 Keskkonna ja arengu konverents Rio- sätestati konkreetsed tegevused, mida teha
Haapsalu Keila Paide Eesti_linnad Lehekülg 8 Puidu läbimüük Liik Jaan Veebr Märts Kogus Hind Summa Kogus Hind Summa Kogus Hind kask 340 150 51000 302 150 45300 390 150 kuusk 245 100 24500 260 100 26000 230 100 mänd 175 80 14000 150 80 12000 190 80 saar 98 180 17640 120 180 21600 67 180 tamm 72 200 14400 55 200 11000 102 200 Kokku 930 121540 887 115900 979 1. Arvuta igas reas Summa (=Hind korda Kogus) 2. Summeeri Kogus ja Summa 3. Koosta graafik tabelis toodud Kuuskede müügi dünaamika esiletoomiseks
Keskkonnaaudit. Määratlus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit ja audiitor. Auditeerimise põhimõtted. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Audititüübid. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorralduse ja keskkonnajuhtimise mõisted. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta). Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. Keskkonnariski mõiste. Riski mõisted. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju. Riskianalüüs. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: "normatiiv", "standard", "keskkonnastandard", "keskkonnanormatiiv"
nimekirja leiate Eesti Kvaliteediühingu kodulehelt. !!!!! Integreeritud juhtimissüsteemid laiemas tähenduses: praktiliselt kõik ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtimise komponendid. Kitsamas tähenduses ISO ja juhtimisstandarditel ja nendega ühilduvatel dokumentidel põhinevad juhtimissüsteemid. Kvaliteet, tervis ja ohutus, keskkond, risk. Kvaliteedijuhtimine ISO 9000 seeria, keskkonnajuhtimine ISO 14000 seeria, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine OHSAS 18000, riskijuhtimine. KKJS-ga seotud probleemid: Omaette elav süsteem Suur/liigne dokumentatsiooni maht Sellest tulenev suur ressursikulu (aeg, tööjõud, raha) Töötajate vähene kaasamine KKJS väikeettevõtetes: ressursside piiratus, teadmiste puudus, eelarvamused, sertifitseemine kallis. Keskkonna hindamine
Monopol on seejuures uuenduste suhtes vähem vastuvõtlik. Kõikidel teistel turutüüpidel esineb konkurents, kas siis vähesel või suurel määral, mis tähendab, et nad peavad olema uuenduslikud, et konkurentsis püsida. Kuigi monopoolses turusüsteemis konkurents puudub, aitavad kerged (õnnestunud) uuendused kindlustada monopolil oma positsioone turul. Näiteks Indian Railways (IR) ei panusta uute ja paremate rongide ehitamisele, kui saab sõita olemasolevate pea 14000 rongiga. (Ukessays, 2017) Ressursside kasutamine On teada, et täieliku konkurentsi turul jaotuvad ressursid vastavalt Pareto-efektiivse jaotuse järgi (kättesaadavate tootlike ressursside kõige efektiivsem kombinatsioon). Monopoli korral selline ressursside jaotus ei ole täidetud. Monopoli puhul saame piirkulu MC tõlgendada kui alternatiivkulu (kasulikkuse kaotus), mis tekib ressursside kasutamisel monopoolses ettevõttes täiendava tooteühiku valmistamiseks
See tõi trumbid ligi 12 000 punaarmeelasele . Olukord oli kriitiline, sest rindejoon oli 1919. a jaanuari algul Tallinnast vaid 40 kilomeetri kaugusel. Otsustava muudatuse tõi Soomest naasnud Eesti väejuht Johan Laidoner, kes kuulutas välja mobilisatsiooni.Mobilisatsiooniga ühinesid ka vabatahtlikud koolipoisid, kellel võimaldati samal ajal ka õppida. peale mobilisatsiooni väljakuulutamist hakkas sõjavägi kiresti kasvama, kokku tuli 12000- 14000 meest ja ka soome 3500 vabatahtlikku ning mõnisada Rootsi ja Taani vabatahtlikku . Rindejoon seiskus, ning hakkas peagi ida poole liikuma. Edasiste lahingute kõigus langes Eesti vägede kätte palju Vene raskekuulipildujaid Maksim ja ligi 40 suurtükki. Samal ajal valmisid 3 soomusrongi, keda asus algselt juhtima kapten Johan Pitka, hiljem Kapten (hiljem kolonel) Karl Parts.Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a
· Kerge ligipääs jne. 6 TURUNDUSPLAAN jan veb märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets 1. Pluusid hind 250 250 250 250 300 350 200 200 300 250 250 250 kogus 36 36 45 49 56 65 65 75 82 56 42 45 summa 9000 9000 11250 12250 16800 22750 13000 15000 24600 14000 10500 11250 2. Teksad hind 450 450 450 500 500 400 350 350 350 400 450 500 kogus 56 52 45 52 40 32 34 24 56 56 56 68 summa 25200 23400 20250 26000 20000 12800 11900 8400 19600 22400 25200 34000 3. Jakid hind 600 600 600 600 600 550 500 500 500 600 650 650
[1] Sele 1. Fiat 130 HP illustratsioon [3] Kuna 130 HP oli senimaani suurima mootoriga, saame hea ülevaate Fiati esimeste autode mootori suurenemisest järgnevast graafikust (Graafik 1): 5 Mootori maht (cc) 18000 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 4 HP 6 HP 8 HP 10 HP 12 HP 16-20 HP 24-32 HP 60 HP 130 HP Mootori maht (cc) Graafik 1. Fiati HP mudelite mootori mahu suurenemine 1.3. Võistlused
2003 2005 2003 2005 I II I II Klienditeenindaja 5 10 17 17 26687,5 53375 90737,5 90737,5 Arvutispetsialist 1 1 1 1 9375 9375 9375 9375 Raamatupidaja 1 1 1 1 6000 6000 6000 6000 Juhataja 0 2 2 2 0 14000 14000 14000 Tegevdirektor 1 1 1 1 10000 10000 10000 10000 KOKKU 8 15 22 22 52062,5 92750 130112,5 130112,5 Märkus: kuna kaks juhatajat on ka omanikud, võib töötajate arvuks lugeda tinglikult 20. Seda toetab asjaolu, et juhatajatele palka ei maksta. Töötasude suurendamine toimub samuti inflatsioonimäära alusel ning projekti koostamisel on arvestatud reaalpalkadega.
turniiril. 1934. Aasta Mmil jaotati aga meeskonnad 12 valikgruppi ,kus 1933. Aasta jooksul selgitati 16 finalisti. V valikgrupi mäng Eesti Rootsi oli seega suursarja ava kohrumine. Eesti rahvuskoondis mängis ajaloolist kohtumist kooseisus: Evald Tippner ,Eugen Einman ,Artur Neuman ,Otto Reinfeldt ,Karl Rufolf Silberg ,Egon Parbo ,Georg Siimenson ,Heinrich Uukivi ,Friedrich Karm (II poolajalt Arnold Laasner) Richard Kuremaa ,Leonhard Kass. Rootsi koondis võitis 14000 pealtvaataja ees esimese poolaja koguni 4:0 ,kuid teise poolaja esimese veerandtunniga suutis Eesti 2 väravat tasuda. Eestlaste väravad lõid 47.minutil Kass ja 61.minutil Kuremaa. Lõpp tulemuseks kujunes Rootsi 6:2 võit. Alagrupi kolmanda meeskonnaga Leeduga Eesti ei kohtunud ,sest Rootsi oli kindlustanud 2:0 võidu ka Leedu üle endale koha finaalturniiril. 19.juunil pidas Eesti jalgpalli rahvuskoondis oma 75.maavõistluse, vastaseks Leedu. Esmakordselt heisati staadioni lipumasti FIFA
Õied peavad olema suured, tugevad ning ulatuma üle lehtede Taimed ei tohi olla nõrgad Mansett peab lehti ja õievart kindlalt koos hoidma Lõikeõite toodang piisavalt suur ühe kg sibulate kohta Õied peavad hästi säilima Õite toodang 1000kg sibulate kohta: ‘Carlton’ – 18000 ‘Dutch Master’ – 15000 ‘Ice Follies’ – 20000 ‘Unsurpassable’ – 14000 ‘Yellow Sun’ – 19000 ‘Fortissimo’ – 13000 ‘Golden Harvest’ – 16000 ‘Barret Browning’ – 17000 ‘Dick Wilden’ – 18000 ‘Flower Record’ – 25000 ‘Fortune’ – 16000 ‘Proffesor Einstein’ – 19000 Ajatamise tehnoloogia: Sibulate külmatöötlus kestab 15-18 nädalat, kuivprepareerimine 2-8 nädalat. Ajatamine kastides ja kasvuhoone krundis
kohta kohta 1970 12373 4379 9.10 3.22 13434 5430 7456 1971 12514 4354 9.09 3.16 1972 11794 4632 8.47 3.33 16000 1973 12200 4554 8.68 3.24 14000 1974 12277 4740 8.66 3.34 1975 12443 4845 8.71 3.39 12000 1976 12312 5204 8.55 3.61 10000 1977 12580 5657 8.67 3.90 1978 12492 5587 8.56 3.83 8000 1979 12784 5974 8.71 4.07 6000 1980 12964 6127 8.78 4.15
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvag...
Ühiskond. Avalik ja erasektor 2.1-2.2 5 Ühiskond on inimeste kooselu korrastatud viis 6 Sektorid: o Avaliksektor riigi ja omavalitsus asutused(linnad + vallad) ; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks o Erasektor tegeleb majandusega riik ei sekku majandusellu , loob tingimused ja keskkonna o Kodaniku ühiskond kodanike ühendused; muudab ühiskonna täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi Oktoober on viinakuu hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine 7 Pluralism o Selline ühiskond kus on lubatud erinevad parteid, arvamused , seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus ühiskond kus on lubatud erin...
Valime laagrisõlme SYJ 50 TF, mis koosneb laagrist YAR 210-2F ja korpusest SYJ 510. Sele 10. Laagrisõlm SYJ 50 TF. Laagritele mõjuv jõud: RA = 7,8 kN ja RB = 2,4kN. Tööressursi arvutus teeme suurima koormuse järgi. Laagri pöörlemissagedus n = nT =7,2 8 min-1. Kasutades SKF arvutusprogramme (juhend vt. eraldi lisana) saame laagri tööressursiks L10h =189800 töötundi. Minimaalne nõutav tööressurss peab olema L 10h = 14000 töötundi. 8. Liistu arvutus Liistu valime Tabelist 5, Lisa 1. Võlli vabaotsa läbimõõt dv = 44 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 55 mm. Optimeerides võlli valmistamistehnoloogiat valime sama ristlõikega liist, mis ka võlli vabaotsal. Ehk siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Rummu pikkus lr 80 mm. Liistu pikkus peab olema 8 ... 10 mm lühem. Seega liistu 14x9 pikkuseks valime 70 mm (Tabel 5, Lisa 1)
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab rii...
kr. Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusumma 180000 , muutuvkulud tooteöhiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 9000 BEP= FC/(p-vc) 2) Tk. sihtkasumi saamiseks 14000 sihtmüük= (FC+kasum)/( p-vc) Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides: Variant p AVC q CM TFC TR-TC
projekti vastu võtta, kui negatiivne, siis ei. Kui projekti praegune puhasväärtus on 0, on ükskõik kas võtame ta vastu või lükkame tagasi. NPV > 0,0 vastu võtta NPV < 0,0 tagasi lükata Näide: Firma kavatseb osta uusi masinaid, millest saadavad tulevased rahavood on alljärgnevad (USD). Nõutav tulunorm on 12 %. Esialgsed kulud - 40 000 Juurdevool aastal l 15000 Juurdevool aastal 2 14000 Juurdevool aastal 3 13000 Juurdevool aastal 4 12000 Juurdevool aastal 5 11000 Saame uute masinate praeguseks puhasväärtuseks 7 678 USD. Et see väärtus on suurem kui Rahavoog Nüüdisväärtuse Diskonteeritud tegur 12% nüüdisväärtus puhul
KONSOLIDEERITUD KASUM 45203 EFFEKTIIVNE TM MÄÄR 29.2% Saksamaa (EUR) Suurbritannia (GBP) Kasum enne makse 50000 11000 Ettevõtte tulumaks % 28% 25% Valuuta kurss euro suhtes X 0.8 TULUMAKS ERIN. VALUUTAS 14000 2750 EBT Kasum enne makse EUROS 50000 13750 TULUMAKS EUROS 14000 3437.5 KONSOLIDEERITUD KASUM 47095 EFFEKTIIVNE TM MÄÄR 27.6% EURO euro Suurim võimlaik kasum EUR
protsessides. Esiteks mälus. Me tahame näiteks midagi meelde tuletada, mida me väga hästi teame, kuid see ei õnnestu. Siin võib tuua ühe näite. Üks advokaat, kes oli päeva jooksul maksnud oma kassast mitmele isikule suuremaid summasid, leidis õhtul, et kassas on 1000 krooni liiga palju. Vaatamata kõigile otsimistele ei leidnud ta siiski viga. 10 päeva hiljem nägi ta unes, et maksis ühele isikule 14000 krooni; enne andis talle 12000 krooni mitmes rahas ja siis kaks viiesaja kroonist ise öeldes, et siin on nüüd 13nes ja 14nes tuhat. Hiljem selgus, et unenägu vastas tõele. Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne., mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme
Kauba sisseost 70000 80000 100000 130000 Vahendustasu kauba ostuagendile 2100 2400 3000 3900 Kauba transpordikulu 2400 2400 3000 4800 Tollimaks 8400 9600 12000 15600 Käibemaks kauba sisseveol 14000 16000 20000 26000 Ruumide majandamiskulud Ruumide rent 3348 3682 3861 4247 Kommunaalkulud 2880 3024 3175 3333 Seadmete hooldus ja remont 100 200 250 400 Reklaamikulu 400 200 200 200
Erechtheioni tempel on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel noorte naiste marmorkujud – karüatiidid. Erechtheioni templi karüatiidid. Dionysose teatri varemed Ateenas (4.saj. eKr., vanim näidendite esitamise koht, mille esialgsed, 6. saj. lavaehitised ja pealtvaatajate pingid olid puidust). Dionysose teater mahutas 14000 istekohta. Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros, 3. saj. eKr.) Skeene – lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. Epidaurose teater (3.saj.eKr.) on kõige paremini säilinud Vana-Kreeka teater (nüüdisajal taas kasutusel, mahutas 12000 pealtvaatajat). Epidaurose teater. Terrakotast teatrimaskid 2.-1. saj. eKr. Kreekas esitati alates 6. saj. lõpust eKr. tragöödiaid,
Ülesanne 4 Ettevõte müüb praegu 3 tooteliiki (A,B,C). Kuna toodang B toob kahjumit soovitakse sellest loobuda, kusjuures püsiikulud säilivad. Kommenteeri A B C Kokku Käive 20500 20000 25000 65500 Muutuvad kulud 15000 17000 19500 51500 Jääktulu (brutokasum) 5500 3000 5500 14000 Püsikulud 3000 3500 2000 8500 Kasum 2500 -500 3500 5500 Ülesanne 5 Hamburgerikiosk saab rentida 500 euro eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt. Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem kui 0.3 hamburgeri kohta. Burgereid ostetakse sisse hinnaga 0.4 tükk
Tabel 7. Töötaja palk Amet Palk kr/kuus 1. 2. 3. 4. aasta aasta aasta aasta Müüja/IT tugi 4472 4472 7000 7000 Müüja abi/Varustuse tootja 4472 4472 7000 7000 Kokku 8944 8944 14000 14000 4.3.3. Tooraine vajadus LARPi mõõkade valmistamiseks on vaja suhteliselt väikese diameetriga kergeid ja seest tühjasid plastmasstorusid või bambust, teipi ja pehmet ning elastset pehmendusmaterjali (näiteks porolon). Tehnoloogia arenedes ja uusi kogemusi omandades võidakse hakata kasutama muid materjale. Rõngassärkide tootmiseks läheb vaja traati. Kõik nimetatud toormaterjalid on kergesti kättesaadavad. 4.3.4. Põhivara ja seadmete vajadus
Peale muutuste kujutluste elavuses, võime unenägudes tähele panna muutusi ka teistes psüühilistes protsessides. Esiteks mälus. Siin võib tuua ühe näite. Üks pankur, kes oli päeva jooksul maksnud oma kassast mitmele isikule suuremaid summasid, leidis õhtul, et kassas on 1000 krooni liiga palju. Vaatamata kõigile otsimistele ei leidnud ta siiski viga. 10 päeva hiljem nägi ta unes, et maksis ühele isikule 14000 krooni asemel 13 000 krooni. Hiljem selgus, et unenägu vastas tõele. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse või kõnnivad ringi.Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. ...
Loeng VIII 10.12.2013 Locus criminis kuriteo koht Errare humanum est O tempora, o mores oh ajad, oh kombed Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole Abeun studia tapmiste arv viie aasta kohta 2009- 84, 70, 82, 68, 49- 2013, rasked kehavigastused, eluohtlikud, happe näos, näo inetus- 2009 -91, 85, 86, 88, 75-2013, vargused on vähenenud 12%, 2012- 15000, nüüd 14000 Tsaariajal oli õigusvastutus 12-aastaselt. Enesetapmised kui tundlik ühiskonna heaolu näitaja ENSVs oli suitsiidiinstituut, mida juhtib psühhiaater ning neil on ilmunud nende kogemusi kokkuvõttev raamat. Hingeabipunktid: eluliin (emotsionaalne tugitelefon 19-07) Laulev revolutsioon ilus aeg, üldine sotsiaalne optimism, saabus siiski kuritegelik reaalsus Suitsiidid erinevatel aastatel: I eesti ajal olid kõige õnnetumad majanduskriisi aastad. 1922 184 1923 186 1933 - 326
Sool ja suhkur Paula Juurik 7b Gustav Adolfi Gümniaasium Sool Sool on meie jaoks tavaline maitseaine, ometi kulub soolatoodangust kogu maailma köökides ära vaid napilt 4 protsenti ning peale maitsestamise olevat soolal veel tervelt 14000 (!) erinevat kasutusviisi. Erinevad värvused. Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Soolakombeid ja -uskumusi
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
- 63.- 1828.- 9029.- teenindaja3 60.- 182 10920.- 63.- 1828.- 9029.- teenindaja4 60.- 182 10920.- 63.- 1828.- 9029.- teenindaja5 60.- 182 10920.- 63.- 1828.- 9029.- raamatupidaja 70.- 200 14000.- 84.- 2471.- 11445.- koristaja 1 48.- 100 4800.- 29.- 550.- 4221.- koristaja 2 48.- 100 4800.- 29.- 550.- 4221.- juhataja 95.- 210 19950.- 120.- 3713.- 16117.- palgafond 181270.- 1075
· Eestile müüakse soodustingimustel relvi · N.Liit sai Eesti pinnale tuua oma sõjaväe (25 000 meest), rajada baasid (pääs Balti merele) Sisse toodud väed ligi kaks korda suuremad, kui Eesti väed rahuajal (11000 meest), vägede sissemarssimine algas 18.okt 1939. Väed paigutati Saaremaale, Läänemaale, Harjumaale. Nendelt aladelt olid eestlased sunnitud lahkuma. Baasid paigutati tulevasele NSVLi läänepiirile. Eestist lahkus Hitleri kutsel umbes 14000 baltisakslast (ka hirm NSVLi ees), Lätist-Leedust veel rohkem. Alates 1939.a sügisest sattus Eesti väga tugevasse sõltuvusse N.Liidust. Kui Rahvasteliidust toimus seoses NSVLi kallale tungiga Soomele NSVLi väljaviskamine (Eesti jäi erapooletuks). Kui NSVLi lennukid käisid siinsetest baasidest Soomet pommitamas, Eesti valitsus ei protesteerinud. 16.juuni 1940 esitati Eestile ultimaatum (Eesti pole täitnud Baaside lepingut), nõuti täiendavate
3) Kulude suurenemine 4.2.5. Müügiprognoos Toote või Ühik Ühiku Müügiprognoos Müügikäibe prognoos, teenuse müügi- naturaalühikutes eurot nimetus hind 2016 2017 2018 2016 2017 2018 NFC kaart tk 2eur 8000 7000 6000 16000 14000 12000 kaarte tk 0,50 8000 7000 6000 4000 3500 3000 kasutuskulu eur Kokku 20000 17500 15000 4.2.6. Konkurents (peamised konkurendid, konkurentsieeliste hindamine) Eestis ei esine samasuguse äriga konkurente, kuid Vapiano restoran kasutab innovatiivset kiipkaardi maksusüsteemi
Lisavoodi 2 2 4 6 8 10 Söögisaal (1 tund) 20 30 60 60 50 50 Müügikäibe prognoos Müügitulude prognoosimisel tuleb jääda reaalsuse piiridesse – esimestel kuudel on käibed väiksemad ning mõelda tuleb ka erinevate hooaegade mõjudele Teenused jaan veebr märts apr mai juuni Ühekohaline tuba 8000 8000 10000 14000 27000 33000 Kahekohaline tuba 18000 24000 36000 48000 90000 103500 Lisavoodi 360 360 720 1080 1600 2000 Söögisaal (1 tund) 10000 15000 30000 30000 20000 20000 Kokku 36360 47360 76720 93080 138600 158500 Lühiajalised eesmärgid (1-3 a) Pikaajalised eesmärgid (3 ja rohkem aastat) Ettevõtte suurus, tooted, toodang, tehnoloogia, kvaliteet, kasum, käive, kliendid, turg (uued turud,
3 378,55 7 345 119025 60 3600 20700 27 3 614,27 8 430 184900 165 27225 70950 62 3 428,46 9 365 133225 150 22500 54750 93 4 405 164025 160 25600 64800 538,50 0 05 4 114,19 1 200 40000 70 4900 14000 94 4 178,39 2 245 60025 100 10000 24500 68 4 320,86 3 320 102400 175 30625 56000 3 4 229,96 4 275 75625 155 24025 42625 05 4 309,94 5 315 99225 100 10000 31500 64 4 366,59
Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel. Demingi mudel on universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel kvaliteedijuhtimises keskkonnajuhtimises Sisaldab 4 etappi - planeeri - Tegutse - Kontrolli - Täiusta Integreeritud juhtimissüsteemid. Kvaliteedijuhtimine ISO 9000 seeria · Keskkonnajuhtimine ISO 14000 seeria · Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine OHSAS 18000 · Riskijuhtimine ??? Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 14000 on keskkonnakvaliteedijuhtimissüsteem, millega määratakse ära kvaliteedi standardid ja nende järgimine (pole arvestatud riski) OHSAS 18000 töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Standartiseeritud mõõtmetega merekonteinerite veoks konstrueeritud laev. Enamasti paigutatakse konteinerid lastiruumides üksteise peale juhttaladest moodustuvatesse pesadesse (pesa- või kärg-konteinerilaev). Suur osa konteinereid veetakse tekil. Lastimahutavuse mõõtühikuks on TEU (Twenty foot equivalent unit) 20-jalase konteineri ekvivalentühik. Suurimad konteinerilaevad võtavad pardale juba üle 14000 TEU. Suurtest konteineriteminalidest ja vastupidi toimetatakse konteinereid väiksemate fiiderkonteinerilaevadega. Joon. 3.53. Joon. 3.54 Naftatootmise teeninduslaev (Standby ship) 26 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
0 1 105 52.5 juhtrida 10000 10000 0 seda rida enam ei kasuta 0 0 -1950000 uus sihifunktsioonirida y7 y8 b1 1 -0.5 37.5 37.5 0 0.5 52.5 tuleb uus tabel teha, sest sihifunktsiooni reas negatiivsed kordajad. 0 14000 -480000 y7 y8 b1 1 -0.5 37.5 75 juhtrida 0 0.5 52.5 105 8800 9600 -150000 tuleb uus tabel teha, sest sihifunktsiooni reas negatiivsed kordajad. y7 y8 b1 y1 15 ühe ühiku tööjõu lisamise korral
0 1 105 52.5 juhtrida 10000 10000 0 seda rida enam ei kasuta 0 0 -1950000 uus sihifunktsioonirida y7 y8 b1 1 -0.5 37.5 37.5 0 0.5 52.5 tuleb uus tabel teha, sest sihifunktsiooni reas negatiivsed kordajad. 0 14000 -480000 y7 y8 b1 1 -0.5 37.5 75 juhtrida 0 0.5 52.5 105 8800 9600 -150000 tuleb uus tabel teha, sest sihifunktsiooni reas negatiivsed kordajad. y7 y8 b1 y1 15 ühe ühiku tööjõu lisamise korral
· 28.september 1939 sõlmitakse baaside leping. Eesti annab N.Liidule õiguse luua baasid: Saaremaale, Hiiumaale, Paldiski ümbrusesse Baaside ajastu Oktoobri alguses toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõdurite läbirääkimised, mille tulemusel said N.Liidu väed luua täiendavad baasid: Rohukülla, Koongale ja Laulasmaale ning varulennuväljad: Kehtnasse ja Kuusikule · 18.oktoober algas maavägede sissemarss Eestisse · Esialgu paigutati Eestisse 14000 jalaväelast, 337 soomukit, 225 lennukit · Kuigi vormiliselt jäi Eesti iseseisvus püsima muutus Eesti N.Liidu protektoraadiks ning välispoliitika sõltuvaks idanaabri omast · Eesti olukorda komplitseeris Talvesõda, üritati säilitada ranget neutraliteeti · Eesti siseelus kujunes oluliseimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine lahkus ~12600 baltisakslast Hitleri üleskutsele 6.oktoobri kõnes
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 sellest 9% määraga maksustatavat müügitulu 585.00 585.00 390.00 585.00 390.00 585.00 390.00 585.00 390.00 585.00 390.00 585.00 6045 9400 11200 14000 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 10890 15585 19140 24570 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne
juustutooteks, mis oli levinud eriti Kagu-Eestis ja mida seal valmistatakse tänapäevani. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990. aastal juustu ligi 6000 tonni. Eesti juustutoodang kokku ulatus siis umbes 14000 tonnini. Aja jooksul Sveitsi tüüpi juustu valmistamine Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil kaunis palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
