Tallina Raekoja tornikiiver,Tallinna Püha Vaimu kirik. 20. Kenotaaf on ...? Too näide tallinnast. Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. 21. Milles avaldus mustpeade kunstimetseenlus ? Vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märts 1400.a. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama 22. Keila kiriku altari ja kantsli valmistas ...? Millal? Tobias Heintze , umbes 1632 aastal. 23. Polükroomia on ...? Puunikerduskunst
emakeelena kõnelev läänemeresoome rahvas, kes on lähedases sugulusessoomlastega. Eesti keelel on palju sarnasusi soome keelega. Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib emakeelena vene keelt. Eestimaa loodus Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km),Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km
1. Functional Diagram Nameplate data: Loading Machine SO3636- VDE 0530 IP:5 Is.KL: 6V 4 F U: 390V I: 4,4 A 4Nm/1.7k cos: W 4050 1/min f: 140 Hz Induction motor: SE2663-1K VDE 0530 IP: 20 Is.KL: F /Y U: 230/400V I: 1,7 / 1,0A Mot.DS 0,30 kW cos: 0.76 1400 1/min f: 50Hz 4. Tables of observations Task Operation/Record Observatio n Task Find the fundamental amplitude of the 1 block switching pattern at 25 Hz supply 55% with boosting Task Find the fundamental amplitude of the 50% 2 block switching pattern at 25 Hz supply without boosting Task 3 for Variant 2 (25 Hz)
( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Neil Morris andmetel 2 268 180 ruutkilomeetrit. ) Mere kohta on ta küllaltki suur, kuid üldiselt kipub keskele jääma. Esimesi andmeid vaadates on suuremad on näiteks Põhja-Jäämeri, Araabia meri ning kuhugi sinnakanti peaks jääma ka Labradori meri. Väikseimaid meresid on küllaga, mõned neist on näiteks Banda meri Austraalia läheduses, Punane meri ja Kaspia meri. Raamatu andmeil on keskmine sügavus 1400 m, suurim 5121 m mis asub Aleuudi nõos. Maakeral on ka palju sügavamaid suurimaid süvikuid, kuid väiksemaid leidub vähe. Sügavamad on näiteks Mariaani süvik ( 11 022 m ) ja Mindano süvik ( 10 540 m ) mis mõlemad asuvad Vaikses ookeanis, madalaks näiteks toon Läänemere kõige sügavaima koha, milleks on. Keskmisest sügavusest rääkides on madalamaid, kui ka sügavamaid. Siin toon näiteks kaks madalamat, milleks on Stockholmi
Kerda Kuusküll AUTORONGI MOODUSTAMINE KODUTÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: LI- 21 Juhendaja: lektor Sven Andersen Tallinn 2013 1. Moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks. N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tü...
BRÜSSEL ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Riia Brüssel 1430 1605 x x x ---> ---> ---> Brüsselist väljuvad lennud Thessaloniki x 1445 1835 x x Alghero x 0730 0940 x x Bari x x 1145 1400 x Brindisi 1310 1540 x x x Cagliari 1245 1510 x x x Trapani x 1955 2230 x 1235 1510 Agadir 1440 - 1730 x x x Nador x x 1620 1815 x
- 1 300.- Kohvi aparaat 10 000.- 1 10 000.- Aken 7000.- 2 14 000.- Uks 1200.- 2 2400.- Diivan 3600.- 1 3600.- Seif 2950.- 1 2950.- Vaip 700.- 2 1400.- Laud 900.- 4 3600.- Nurga laud 1400.- 1 1400.- Tool 700.- 7 4900.- Modem 2489.- 1 2489.- Ruuter 890.- 1 890.- Kaabel 25.- m 31m 775.-
kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 6 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12 a b c d e C2 C14 23 x 4,25 mm PVC 1400 mm B3 B13 21 x 3,3 mm tsingitud terastoru 1400 mm
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
0896149239 KUSTAS RUS EMT 600 0.0914153228 URMAS HEINMETS Elisa 400 0.091865003 IVI REITER Elisa 800 0.0924397265 GERDI VAHURI Elisa 500 0.0982005457 RAIVO SUVISTE Elisa 3000 0.1004821425 ULVI VALTNA Tele2 2700 0.1074302508 TIIU ÕISPUU Elisa 100 0.1090815718 MAREK SCHMIDT Elisa 1900 0.1115903691 KÜLLI KÖÖP Elisa 1400 0.1151149421 KERT KESKPAIK Tele2 2300 0.1169359336 KATRIN ROOP EMT 1900 0.1172222016 KRISTJAN VRAGER Tele2 300 0.1188388515 KNUT HANGA Elisa 700 0.1204091178 INGRID EINAS Elisa 2600 0.1248663115 ENN KROOS Elisa 700 0.1254421612 AS STANDARD Elisa 200 0.1262355409 KERSTI KULL EMT 1800 0.1265413676 MARE SARAPUU Tele2 3000 0.1272478939
jääkmaksumus oli müügi hetkel 5100 D: Akumuleeritud kulum 3200 Võtan põhivara objekti K: Masinad ja seadmed 8300 bilansist maha D: Ostjate laekumata arved 5720 K: Tulum põhitegevuslikust müügist 620 Tulumi sain, sest seadme jääkmaksumus oli 5100, kuid müüsin 5720-ga, seega sain müügist kasu 620 eurot. 2) Kui soetusmaksumus oli 1660 eurot ja akumuleeritud kulum 1400 eurot, siis masina jääksmaksumus müügihetkel oli 260 eurot. D: Akumuleeritud kulum 1400 D: Kassa 200 D: Kadum põhivara müügist 60 K: Masinad ja seadmed 1660 Kadum tekkis seetõttu, et masina väärtus oli 260 eurot, kuid müügist saadi 200 eurot, seega kaotati 60 eurot sealt vahelt. 3) D: Akumuleeritud kulum 1570 D: Kadum 30 K: Masinad ja seadmed 1600
Reimer eKr. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 2. KREETA MINOILINE KULTUUR: 2.1. Kreeta-Mükeene kultuur: Vahemere idaosas II at algul eKr esile kerkinud kõrgkultuuri jaotatakse paljude ühisjoonte kõrval leiduvate erinevuste tõttu alljärgnevalt: Kõrgkultuuri nimetus Aeg Asukoht Kreeta e minoiline 2000 1400 eKr Kreeta saarel ja kultuur lähematel Egeuse mere saartel Mükeene kultuur 1600 1100 eKr Mandri-Kreeka lõunaosas 2.2. Kreeta kultuuri (2000 1400 eKr) kujunemine:
5. Sapi tootmine 6. Vitamiinide varu säilitamine 7. Kolesterooli süntees Maksahaigused: A,B,B,D ja E hepatiit; maksatsirroos Erituselundkond ja veesisalduse regulatsioon Keskmine inimene sisaldab umbes 40kg vett. Meie veesisaldus ei ole püsiv, oleneb erinevatest teguritest ning muutub elu jooksul. Ööpäevas siseneb umbes 1,4 l (2/3)- Joogiga 0,7 l(1/3)- toiduga + metaboolne (rakuhingamisega) u. 0,2 l Väljub: 1400 ml uriiniga, 450 ml nahaga 350 ml kopsudega 100 ml väljaheidetega Vee ülesanded raku tasandil Osalemine biokeemilistes protsessides Loob rakkudesse stabiilse keskkonna Tagab ainete transpordi Vee ülesanded organismi tasemel Termoregulatsiooni tagamine Ainete transport Kaitsefunktsioon Organismi veeaotus: Janutunne on organismi hoiatussüsteem, mis saab alguse aju keskmises osas
V: Kertomus, tarina Mennyt aika Tieteenala Oppiaine koulussa Ajan virta HISTORIAN KOLME PERIAATETTA 1. Ihminen (historia: ihmisen tarina) 2. Aika (historian aikakaudet ja jaksot) 3. Lähteet (mistä tietoa?) ESIHISTORIALLINEN AIKA JA HISTORIALLINEN AIKA V: Dinosaurukset ja kun ,,kynä on keksitty" Eaa. Jaa. V: Ennen Kristusta ja Jälkeen KLASSINEN KOLMIJAKO 1. Vanha aika 800 eaa. 500 jaa. 2. Keskiaika 500 1400 - luvuilla 3. Uusi aika 1500 1789 - luvuilla 4. Uusin aika 1789 1914 luvuilla VUODET VIERIVÄT... 1. Maapallo 4,6 miljardia vuotta 2. Alkeellinen elämä 4 miljardia vuotta 3. Dinosaurukset kuolevat 65 miljoonaa vuotta 4. Varhainen ihmissuvun edustaja 5 miljoonaa vuotta 5. Nykyihminen 200000 vuotta 6. Kirjoitustaito 5000 vuotta 7. Suomi itsenäinen 100 vuotta 6.12 IHMISTEN KEKSINTÄÄ: tuli, puukko, maja, kirves, työkalut,
Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud.Iseloomulik ookeani põhjale. Islandil Uus-Meremaal 2) KIHTVULKAANID- magma happeline ja paks. Tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud. 3) LÕHEPURSKE e joonvulkaanid VULKANISM niisuguste protsesside kompleks, mis on seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores. MAGMA vedel kivimite sulamass FUMAROOL suistauk, kuuma gaasi auk Suurimad vulkaanipursked Tambora (1815), krakatau (1883) Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Suurim geiser Yellowstone`i rahvuspargis USA-s
töödel) * segades liiva või kruusaga saame betooni valatakse paneele, vundamenti ja kandetalasid. * Betoon on tugevam kui puhas tsement ja odavam ka. * lisaks kasutatakse raudarmatuuri, tekib raudbetoon, avastas lillekasvataja selle. TooTed : 1) paneelid- raudbetoon, 2) gaasbetoonblokk e. Narva plokk(kerge ja hea soojapidavusega) 3) asbestist ja tsemendist saadi eterniiti. KLAAS : ehitusmaterjal * lähtained liiv, sooda, potas, lubi * lähteained segatakse ja sulatatakse 1400 kraadi juures. * liiv EI TOHI sisaldada lisandeid * sula klaasi saab puhuda, vormida ja lindiks tõmmata ( lehtklaas ), * klaas on läbipaistev, halb soojusjuht kui rabe. KUI LIIV SISALDAB ÜHTE RAUAOKSIIDIDEST, SIIS ON VÕIMALIK SEDA VÄRVUST KUSTUTADA TEISE OKSIIDI LISAMISEGA. Lehtklaasi jahutamiseks kuumutatakse äärtest. PUIT : ehitusmaterjal * koosneb põhliselt tselluloosist ja liginiimist.* struktuurilt sarnaneb raudbetooniga, * puit on vetruv,
6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis · Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist · 20-30 g päevas (piirid 15-35 g) peaks toidus ol...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 3 Saamine.........................................................................................................4 Kasutusalad...................................................................................................5 Füüsikalised omadused.................................................................................6 Keemilised omadused...................................................................................7 Ohutus...........................................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud allikad.........................................................................................10 Sissejuhatus Naatriu...
vihmametsad, eksootilised saared ja rahvuspargid. Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias ja samanimelise osariigi pealinn. Asub Guanabara lahe ääres. Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 32 meetri kõrguse Jeesus Kristuse kuju poolest. Pão de Açúcar (eesti keeles Suhkrupeamägi) on kaljumägi Brasiilias Rio de Janeiros ja üks tuntumaid vaatamisväärsusi. Mägi tõuseb merepinnast 396 m kõrgusele. Tippu viib 1400 m pikkune köisraudtee. Ipanema on Rio de Janeiro linna lõunaosas Atlandi ookeani rannikul asuv linnaosa ning eelkõige tuntud seal asuva supelranna poolest. Supelrannas orienteerutakse vetelpäästetornide (Posto) järgi. Ranna läänepiiril asuvad mäed Dois Irmãos ('Kaks Venda'). Ipanema on asutatud 1894. aastal ja on tänapäeval üks linna kallemaid piirkondi. Avenida Vieira Soutol asuvate elamute ruutmeetrihind on Brasiilia kalleim.
1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii
Peruu 1. RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Peru_%28orthographic_projection%29.svg · http://www.google.ee/imgres? q=peruu&hl=et&biw=1400&bih=911&gbv=2&tbm=isch&tbnid=Oc3zjoDJMNB7WM:&im grefurl=http://www.estravel.ee/index.php%3Fmain_id%3D100,63,1216,1223%26lang %3Dest&docid=s2OFGPXBrOluUM&imgurl=http://www.estravel.ee/pics/menu/estraveller/ 2005-6/peruu/peruu_kaart.gif&w=250&h=373&ei=BxbuTuDdGIGD-wba0- mcAg&zoom=1&iact=rc&dur=634&sig=111943944075167069854&page=1&tbnh=132&tb nw=88&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=62&ty=53 Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6 lõunapikkust ja 77°1.7 läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinn...
. . (2,7 /3), . . - ( ). . , . Al2O3 l . . . l . l , . . l. l . Cu, Mg, Si, Mn, Zn Cr. (), . , , l l. , . l 0,12% Cu . , . : 1) Al + 4,4% Cu + 1,5% Mg + Mn () 2) Al + 1,6% Cu + 2% Mg + Zn + Cr + Mn (TS = 600 ) . Al Li ( ). 9. . . (7.4.2, 7.4.4, 7.4.5) : - (4,5 /3); - (16680); - ( ); - . . Al, V Cr S 1400 . , . , . - , . , , . Ag, Au, Pt Pd (). : - , -; - ; - . , . 92,5% Ag 7,5% u. , . -, ( ), . : , , . Pt , . . Pd . - , . ( ). . . . , 65% Ni, 28% Cu + Fe, (, ). Ni . Ni Cr () , ( , ). 10. (7.5) : 1) : - (+ ); - ; - (); - . 2) : - ; - ; - . 3) : - ; - . 4) . .. ,
Koormused, liite (istu) nimimõõde (võlli läbimõõt) ja varuteguri väärtus valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 500 600 700 750 800 850 900 950 1000 1100 Fa, N 900 1100 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 [S] 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2 2,2 2,3 2,4 2,5 d, mm 35 40 45 50 55 60 70 80 85 90 Tinglik rummu läbimõõt, rummu laius ja pinnakaredus valida õppekoodi eelviimase numbri () järgi:
Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, Kirjurähn, Koduvarblane, Puukoristaja, Pääsuke , Vares, Tuvi. Need ei ole loodusaitse all. 12. Põder, Metsiga , Ilves Lk, Rebane , Halljänes, Hunt, Pruunkaru , Kobras, Mäger, Metskits 13.Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. 14.Kaitseliit loodi 1918 ja taasloodi 1991 aastal. 15.Kt loodi 1932 aastal ja taasloosi 1991aastal. NK loodi 1930 ja taasloodi1991aastal. 16
Islami päritolu ja teke Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut ELEKTRIMATERJALID Laboratoorne töö nr 2 Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga Juhendaja: Üliõpilased: Tallinn SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Proovitava materjali kirjeldus välisvaatluse alusel..............................................3 3.Töös kasutatavad valemid................................................................................... 3 4.Mõõtmistulemused ja arvutustulemused.............................................................3 5.Arvutuskäik.........
Keskkonna mõju inimese arengule- tervis Elu-, töö- ja õpikeskkonda võivad sattuda erinevad ohutegurid. Peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Nende ohuteguritega puutub inimene kokku kas otse või õhu, vee ja toidu kaudu. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate ohutegurite halb mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast. Näiteks pidevalt tolmuses keskkonnas viibides võib välja areneda allergiad või pikalt niiskes ja jahedas keskkonnas töötades võivad tekkida kroonilised haigused. Teatud ained võivad tekitada ka kasvajaid. Keskkonna mõju suurust tervisele määrab ka see, kui kaua selles keskkonnas olla. Õpilase töökeskkond on kool. Kui koolis on klassiruumid pimedad, siis saab kahjustada õpilaste silmade tervis. On väga oluline, et klassid oleks hästi valged. Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Enim tuntud tervist kahjustavad ...
On töötanud ja juhendanud sportlasi Eestis, Soomes, Rootsis, Inglismaal, Norras, Lätis. 1980-1994 oli Eesti riistvõimlemise peatreener. Parim õpilane, endine tallinlane Runar Alexanderson (Ruslan Ovtchinnikov) on võistelnud kolmedel olümpiamängudel, saavutades Ateena OM-l toenghooglemises hinnatava 7. koha. Aastatel 1999-2007 töötas Soomes riigi suurimas riistvõimlemisele ja akrobaatikale pühendunud klubis Espoon Telinetaiturit vastutava treenerina, kus võimlejate arv oli 1400! Olevi parimad õpilased on arvukalt võitnud Põhjamaade ja Soome erinevate vanuseastmete meistrivõistluste medaleid. Osalenud FIG poolt korraldatud koolitustel ja seminaridel.
1. Kreeka polised ja demokraatia Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid 2000-1400 eKr, legendaarse kuninga Minose valitsusajal, oli Kreeta saarel hiilgeaeg, seda kõrgkultuuri nimetatakse minoiliseks tsivilisatsiooniks. Perioodile oli iseloomulik losside esile kerkimine, neist tuntuim Kreetal oli Knossos. Hiljem hakkas ka Mandri-Kreeka jõudsalt arenema, ka sinna tekkisid suured, müüridega lossid, neist tuntum kuulsa lõviväravaga Mükeene. Kreeklased vallutasid seejärel ka Kreeta ning tõusid seeläbi ka Knossose valitsejaks. 12. sajandil eKr tabasid tänu rahvaste liikumisele Kreekat purustused, tänu millele vähenes elanikkonna arvukus, inimesed olid vaesemad, lossid jäeti maha. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj eKr hakkas ühiskond taaskord arenema. Tõusis esile rikas ülemkiht ehk aristokraadid (aristokraatia parimate võim). Põhiline elatusallikas ...
Renessanssi muusika: 1. Renessanss keskajale järgnenud 14-16 sajandil väldanud perioood Euroopa kultuuriajaloos. (Renaissance taassünd pr.keeles). Algas Itaalias ning levis sajandite jooksul kogu ülejäänud Euroopasse. Põhja Itaalias kujunes kogu EU-le eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond . selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn ,,humanistlik" mõtlemine st. väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltsk...
Kira Ljubimova Aleksandra Ketova ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2010 3 SISUKORD Eessõna..........................................................................................3 1. Aramiidid.....................................................................................4 1.1 Iseloomustus.........................................................................4 1.2 Ajalugu...............................................................................4 1.3 Omadused............................................................................5 1.4 Kohaldamine.........................................................................5 1.5 Puudujäägid..........................................................................5 1.6 Kasutusalad.............
rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896. Jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants laikmaa. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909).
mööda koef. d Lt-La nr nr Lo Lt (m) Ki La=Lo*K X Y 2544 2422 1,050 2620,6 -76,6 5867,56 X Z 2282 1970 1,158 2131,54 -150,46 22638,21 X W 1400 1378 1,016 1491 -91 8281 W Y 1758 1486 1,183 1607,85 150,15 22545,02 Z Y 1947 1938 1,005 2096,92 -149,92 22476 Karitm.kesk = (Lv)2=81807,79 1,082 Keskmine ruuthälve: =143,01m
vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust purskas viimati 26. veebr. 2000. aastal Hekla vulkaan Saarestiku kliimaandmed lähispolaarne kliimavööde päevapikkus keskmiselt 10 h laiuskraad - W 18 tugevasti mõjutatud soojast Golfi hoovusest keskmine temperatuur 5 kraadi sademeid keskmiselt 3000 mm aastas päiksekiirte langemisnurk: 75 kraadi 30 minutit
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujuta...
Terve komplekt loomi kukkus sisse. Kogu loomade arvust moodustavad 14 looma 40%. Kõigil nälg majas juba ja vaatavad teineteise poole maia pilguga. Lõpuks siis Rebane, kavalpea, teeb ettepaneku, et kuna kõik nii ehk naa näljast nõrgad, siis peaks vaatama ka endi hulgast kõige nõrgema, keda murda. Seepeale jänes röögatab: "Kartsuge ainult karu puutuda!" Leia kui palju oli augus kokku näljaseid loomi? Leiame, kui palju oli augus näljaseid loomi: 14 looma= 40% 14 x 100 = 1400 ? looma = 100% 1400/40 = 35 looma. Vastus: Näljaseid loomi oli augus kokku 35. 2.2 Terviku leidmine osa järgi protsendina: Jahimehed, vanad ahned, kaevasid metsa meeletu augu. Terve komplekt loomi kukkus sisse. Kuid kaval siilitädi auku ei kukkunud. Ta moodustas loomade arvust, kes auku kukkusid 20%. Kõigil nälg majas juba ja vaatavad teineteise poole maia pilguga. Lõpuks siis Rebane,
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 ...
Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana. Töötaja ümbrikupalgast ei võida Sageli pöörduvad töötajad ametiühingu või töövaidluskomisjoni poole, et nõuda tööandjalt saamata jäänud palka, milles tööleasumisel küll kokku lepiti, kuid mida töölepingusse kirja ei pandud. Selgitused, kuidas selline olukord tekkis, sarnanevad alati nagu kaks tilka vett: tööandja lubas osa kokkulepitud tasust maksta mitteamet...
Sisukord kultuuri taustast............................................................................................3 arhitektuur....................................................................................................3 skulptuur.......................................................................................................4 maalikunst....................................................................................................4 tarbekunst.....................................................................................................5 keraamika.....................................................................................................5 kalligraafia...................................................................................................6 origami.........................................................................................................6 bo...
nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega. 6 2. Asend Mongoolia on riik Sise Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Riigil puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km. Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete- vahel esineb zud äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme.
Rwanda Juhendaja: Koostaja: 10.klass Märts 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kaart 3. Loodus 4. Rahvastik 5. Majandus 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus 1. RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole ellujäänutest asustati ümber, paljud varjavad end naaberriikide põgenikelaagreis. Pindala: 26 338 km2 Rahvaarv : 8 807 200 (2006.aastal) Pealinn: Kigali ( 800 000 elanikku) ...
Renessanss Varar. ~ 1400- 1500 - Itaalias Kõrgr. ~ 1500- 1520/30 1500-1630 Murranguline liikumine, vaimse kultuuri kõigil aladel. Tõi kaasa humanismi taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Seotud kapitalistliku majandussüsteemi ja linnakod kujunemisega. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest saab aktuaalseks. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd. Trükipressi leiutamine andis graafika- ja trükikunsti. Kirja puhul valiti suured Vana- Rooma kapitaalkirjast ja väikesed tähed karolingide kirjast. Minuskel/väike, Maiuske/Su...
Maailmakirjandus Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki ...
· Efektiivne laskekaugus: 800 m · Sihikuline laskekaugus: 2200 m · Pikkus: 1225 mm · Raua pikkus: 565 mm · Kaal: 11,5 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) · Linditrummel: 50 padrunit lintiga Kuulipilduja 58 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 830 m/s · Tehniline laskekiirus: 600- 850 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 600 m · Sihikuline laskekaugus: 1400 m · Pikkus: 1275 mm · Raua pikkus: 545 mm · Kaal: 11,6 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) · Laskeseade Kaliiber: 84 mm Pikkus: 1130 mm Kaal: 14,2 kg (tühjalt) Sihikuline laskekaugus: 1200 m · Granaat HEAT 551 Kaal: 3,2 kg Algkiirus: 255 m/s Efektiivne laskekaugus: 700 m Soomustläbistavus: 400 mm Tankitõrjeseade Milan · Laskeseade Valmistajamaa: Saksamaa-
Tsink Tsink on metalliline keemiline element, mille perioodilisustabelis on Zn ning mille aatomnumber on 30. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakas-hall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teise mitte-metallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi reaktsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Rakendusalad Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsinki kasutatakse sellistel su...
BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 Pla19 2600 Al12 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 Pla22 1900 Al25 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63 BR500 700 LP43 3500 Pla61 1800 Al70 BR750 300 5 Hind Kr/m3 2700 2300 3600 4200 4500 3800 4200
1. Millised teemad olid levinud 15. saj. itaalia maalikunstis? 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? 3. Keda nimetab enamik kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccello ja millele Domenico Veneziano. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15. sajandil Mantovas? 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta? 15. sajandil oli itaalia maalikunstis levinud temaatika enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud ka...
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
