1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 11. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 12. Naerata, homme on veel hullem! 13. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 14. Suur leek süttib pisikesest sädemest 15. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 16. 90% kõigest on rämps 17. See, mida sa ei tea, on...
Loodusteaduslik meetod Uurimusküsimus: Kas jää sulamisel tõuseb veetase klaasis? Hüpotees: Jää sulamisel veetase tõuseb. Katse: Täidan klaasi veega ning panen sisse jääkuubiku. Pärast jää sulamist vaatan kas veetase klaasis on tõusnud. Katsevahendid: klaas, jääkuubik, vesi Katsekäik: Veetase enne jääd: 120 ml Veetase koos jääga: 139 ml Veetase pärast jää sulamist: 139 ml Kinnitus: Veetase pärast jää sulamist ei muutunud. Järeldus: Minu hõpotees ei vastanud tõele. Veetase ei tõuse, sest jääkuubikut vette pannes tõuseb veetase jääkuubiku massi võrra ning jää sulamisel jääb veetase samaks.
93 2 2452 2394 405 8 40,5 143 3 2452 2411 405 CEM I 5 40,5 2396 40,7 42,5N 139 1 2388 2393 400 0 40,0 139 94 2 2392 2388 405 0 40,5 138 3 2384 2392 415
Tabel 2. Risttabel proovitükil 613 esinevate rinnete ja puuliikide kohta. Loendus koguhulgast prt rin pl 819 Üldkokkuvõte HB 3 3 KS 1 1 KU 133 133 PN 1 1 RE 1 1 Üldkokkuvõte 139 139 Antud proovitükil on domineerivaks metsaelemendiks 1. rinde kuusk(KU). Antud proovitükil oligi ainult üks rinne. Proovitükil 819 on mõõdetud 133 esimese rinde kuuske. 4 5. Esmased statistikud. Arvutasin esmased statistikud. Tabel 3. Proovitüki 819 esimese rinde kuuse esmased statistikud. Valmi maht 139 Maksimum 23,9 cm
F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2 µ * l 0,5 * 4 Saledus = = 85 i 0,0235 Leian tabelist saleduse järgi interpoleerides : = 80 = 0,75 = 85 = 0,72 = 90 = 0,69 Stabiilsuse kontroll F 200 *10 3 s = = = 79,37 MPa A 25,2 * 10 2 [ s ] = [ s ] = 0,72 *160 = 115,2 MPa s < [ s ] ülekoormust ei ole
2013 / 49.-58. Mg / 59.-67. Hõbelusikas 2013 parim autentne rahvusköök / 68. 2013. a Eesti top 50 restoran / 69.-76. pr k hane/pardimaks / 77.-86. pr k "Head isu!" 87.-93. varda otsas küpsetatud liha / 94.-102. huvitav kala / 103.-116. hea koka põlualune 117.-123. maiustus/seen / 124.-128. koka töövahend / 129.-132. puulabidas / 133.-138 Rootsi laud / 139.-146. pirnloorber 1. 133-107-47-8-55-72-145-24-98 maailma prestiizseim kokandusvõistlus BOCUSE D ORE 2. 103-118-28-37-13-3-113-14-58-94-94 maa, kus asub kõige rohkem kolme Michelini tärniga restorane PRANTSUSMAA 3. 128-70-49-139-138 köögivili, milles on kuuest võimalikust vitamiinist viis (A, B,
September 1997. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits (viide 3), lk 147. 5 Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja Hispaania ombudsmanil (Cortes Generales). Vt M. Mauerer. Die parlamentarischen Ombudsmann-Einrichtungen in den Mitgliedsstaaten des Europarates. Ombudsman in Europe. The Institution. F. Matscher (toim.). Kehl, Strasbourg, Arlington: N. P. Engel, 1994, lk 139 ja 143. 6 Termin ombudsman tuleneb vanast rootsikeelsest sõnast umbup, mis tähendab võimu, autoriteeti. Eesti keeles on pakutud ombudsmani vasteks terminit õigusvahemees. (T. Erelt. Ombudsman on õigusvahemees. Keelenõuanne soovitab, 2000, nr 2, lk 36 jj) Siinses käsitluses on jäädud erialakirjanduses kasutusel oleva võõrlaenu juurde.
Õhu Vee a, [cm3] r keskkond [kg/m3] [mm [mm s s ] ] [kN] 239 140 Katsevi 101 993 2414 100 100 0 7 4 ga - t=20 C 239 139 102 RH=100 995 2402 100 100 282.76 26.6 0 5 26.9 % 241 141 103 998 2420 100 100 277.46 5 7 26.4 239 139
Antud:
[S]=2
Mõõtmed: 30*30*3
L=750mm
E=210GPa
y=355MPa
1.Tuvastan nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid.
ix = iy = imin = 1,08 cm
A = 3,01cm2
2.Leian piirsaleduse
E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108
3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks
Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks:
1=1 2=2 3=0,5 4=0,7
Varraste nõtkepikkused:
LE = *L
LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m
LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m
LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m
LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m
Varraste suurimad lubatud saledused:
= LE/imin
= 0,75/(1,08*10^-2) =70
= 1,5 /(1,08*10^-2)=139
= 0,375/(1,08*10^-2)=34
= 0,525/(1,08*10^-2)=48
4. Nõtketegurid varraste kinnitusviiside suhtes:
Leian kriitilise koormuse alanemistegurid:
Kui >E siis n=1,92
Kui
-- , . , ( -- : , , , , , , ). -- , (, , . ), , , . , , , , ( ) , . , , -- ( ). 43 , . - , , . - ( () , (), -- 137°30', 139°20' . .), . . , () ( ). , ( ) . ( ), , ( «», ). , , , () , ( , ), . « », , , -- « », . ( ) - , ( ) («» , ). , -- , . . , . . . -- , . , .
w 1504 728 1536 728 0 w 1344 456 1344 600 0 w 1344 600 1488 600 0 w 1488 600 1488 760 0 w 1488 760 1536 760 0 w 1344 664 1472 664 0 w 1472 664 1472 792 0 w 1472 792 1536 792 0 x 1595 701 1610 704 0 15 y0 x 1596 733 1611 736 0 15 y1 x 1594 766 1609 769 0 15 y2 x 1596 798 1611 801 0 15 y3 L 176 184 176 152 0 0 false 5 0 L 192 184 192 152 0 1 false 5 0 L 208 216 208 152 0 1 false 5 0 L 224 184 224 152 0 1 false 5 0 L 256 184 256 152 0 1 false 5 0 L 288 200 288 152 0 1 false 5 0 x 286 139 300 142 0 13 a0 x 268 140 282 143 0 13 b0 x 250 139 264 142 0 13 a1 x 198 139 212 142 0 13 b2 x 231 139 245 142 0 13 b1 x 163 141 177 144 0 13 b3 x 182 139 196 142 0 13 a3 x 214 139 228 142 0 13 a2 w 192 184 192 248 0 w 224 184 224 232 0 w 256 184 256 216 0 w 288 200 288 248 0 w 192 248 448 248 0 w 720 136 1104 136 0 w 720 184 1120 184 0 w 1216 728 1184 728 0 w 1184 728 1184 184 0 w 1184 184 1120 184 0 w 1216 520 1200 520 0 w 1200 520 1200 168 0
Seminar 3. KAASUS 1 1. O on Tartu Ülikooli 4. (viimase) aasta doktorant ning M teab seda. Septembris sõlmivad M ja O kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt M lubab O'l kasutada kuu aega mõõduka tasu eest oma hästivarustatud kollast Hummerit, siis ja juhul kui M on kaitseb edukalt doktoritöö. Juunikuus kaitseb O edukalt doktorikraadi ning nõuab M'lt auto kasutusse andmist. Selgub aga, et juba maikuus on M auto võõrandanud hoopis Q-le ning ei ole sealjuures M'ga sõlmitud lepingut isegi maininud. Kas ja kellelt on O'l õigus nõuda auto andmist tema kasutusse? Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2 Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing) TSüS § 105 lg 1 ( TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg) Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M. O´l on nõudeõigus M´i vastu. Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 e...
seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda: 1. kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; 2. Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: 1. volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu
134m Cs 0 134 2,91 tundi 135 Cs 0 135 2,3 · 106 aastat 136 Cs 0 136 13,16 päeva 137 Cs 0 137 30,17 aastat 138 Cs 0 138 32,2 minutit 139 Cs 0 139 9,3 minutit Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,79 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CsF Kloriidid: CsCl Bromiidid: CsBr Jodiidid: CsI Hüdriidid: CsH Oksiidid: Cs2O, CsO2, Cs2O2 Sulfiidid: Cs2S Seleniidid: Cs2Se Telluriidid: Cs2Te
Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Valemites kasutada nimesid!
värske ,keedetud 154 35 100 - 100 konserveeritud 109 - 109 8 100 külmutatud, keedetud 42 - 42 140 100 kuivatatud, keedetud Konserveeritud kapparid 200 50 100 0 100 Varane keedetud nõges 244 18 200 50 100 Valge peakapsas toores, puhastatud 125 20 100 - 100 hakitud tükeldatud 139 20 111 10 100 keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetatud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud 166 20 133 25 100 varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100
3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11.5% 13. Suusatamise MK, Otepää M15 / ETV / 145 000 / 11.3% 14. Sport. Sport / ETV / 143 000 / 11.2% 15. Kuidas elada 100-aastaseks? / Kanal2 / 143 000 / 11.2% 16. Reporter / Kanal2 / 141 000 / 11.0% 17. Superämm / Kanal2 / 139 000 / 10.9% 18. Suusatamise MK, Otepää n,m sprint finaalid / ETV / 139 000 / 10.9% 19. Edekabel* / ETV / 136 000 / 10.7% 20. Mf Kormoranid / ETV / 131 000 / 10.3% Nagu näha, on üle poolte vaatajate eelstanud ikka ETV-d. Emaus saateid vaadatakse ETV-st või Kanal kahest. Eesi televisiooni logo: ETV2-e logo: Kanal2 ja TV3 Mõlemad kanalil on 24 tunnine programm. Mis annab vaatajale võimaluse 24h telekataga istuda
968 0.988 0.828 0.993 Sissetule 49.ko 20.koht 4.koh 79.koh 54.ko 29.ko 40.ko puud ku ht 0.828 t t ht ht ht ub Index 0.728 0.907 0.631 0.701 0.801 0.771 Tervise 73.ko 20.koht 12.ko 164.ko 94.ko 25.ko 77.ko 32.ko Index ht 0.953 ht ht ht ht ht ht 0.851 0.966 0.506 0.824 0.947 0.844 0.933 Eluga 139. 35.koht 19. 109.ko 155. 102. 31.ko 83.ko rahulolu koht 240 Koht ht Koht Koht ht ht Index 170 246.6 190 156.6 193.3 243.3 210 (SWL) 7 7 3 3 Inimaren 34.ko 10.koht 1.koh 110.ko 44.ko 12.ko 55.ko pole gu ht 0.885 t ht ht ht ht Index 0.812 0.938 0.597 0.783 0.877 0.752
Asula Ilm praegu Ilm Kliimaandmed Geograafilised Soojusvöö Kõrgus merepinnast Aastaajad nädalavahetusel koordinaadid Riia 12..18°C 11...21°C Riias on aasta 56°5715.012 N Parasvöö 7 meetrit merepinnast Kevad, suvi Ööpäevas keskmine 24°70.012 sügis, talv sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli, kuivem Veebruar Tokyo 27...32°C 22...30°C Tokyos on suved 35°422N Parasvöö 37 meetrit merepinnast Kevad, suvi, Ööpäevas niisked ja 139°4254E ...
suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. ● Linnud ● Suurtel maismaa tuuleparkidel on täheldatud ka öist maapinna temperatuuri tõstev ja õhuniiskust muutev mõju. ● Tuuleturbiine paigaldades ja kasutades püütakse ennetada metsaelustiku hukkumist ja kaitsta turbarabasid. Tuuleenergia kasutamine Eestis ● Eestis oli töös 2016. aasta lõpuks 139 elektrituulikut. ● Eesti suurim tuulepark asub Aulepas. ● Töös olevate tuuleenergia allikate koguvõimsus Eestis on 184 MW ● Kõik senised tuulepargid asuvad maismaal Faktid ● Suurimaks tuuleenergia tootjaks on Saksamaa ● Esimene tuuleveski ehtitati 1888. aastal ● USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut, mis toodavad ligikaudu 1,2% riigi elektrienergiast.
Gustav Raud Riin Emajõe 12A Sündis 5. oktoobril 1902. aastal Põlgaste vallas ja suri 14. märtsil 1968. aastal Tartus Ta oli eesti maalikunstnik Elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümnel elas küllaltki tagasitõmbununa Oli abielus kirjandusteadlase Liis Rauaga Haridus ja töö Alustas õpinguid 1923. aastal (vaheajaga) ja lõpetas kõrgema kunstikooli "Pallas" 1934. aastal 1940-1941 oli Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees 1941-1943 oli Tartu Kunstibüroo juhataja 1945-1949 oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Looming Oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid On viljelenud ka maastikumaali, natüürmorti ja monotüüpiat On maalinud emotsionaalseid ja hoogsaid maastiku- ja linnavaateid Oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate ...
§ 187 (1) (äriseadustik) 11)Võrrelge osaühingu asutamist kiirmenetluses ja tavamenetluses. 3 § 1391. Kiirmenetluses kasutatav põhikiri (äriseadustik) (1) Kiirmenetluses kasutatava osaühingu põhikirja ning selle valikandmed kehtestab justiitsminister määrusega. (2) Kiirmenetluses kasutatavas põhikirjas tuleb sätestada vähemalt käesoleva seadustiku § 139 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmed. Osakapital näidatakse kindla suurusena. Osaühing ei saa kiirmenetluses kasutatavasse põhikirja ise täiendavaid sätteid lisada. (3) Kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja. (4) Kiirmenetluseks kasutatava põhikirja digitaalallkirjastavad kõik asutajad, näidates ühtlasi igaühe osa nimiväärtuse.
0,086 -5 C M (1 ) = =9,76 10 (mol/l) 88,1 10 0,127 mol C M ( 2 )= =1,44 10-4 ( ) 88,1 10 l Kokkuvõte ja järeldused Kalibratsioonigraafikug Keskmist kasutades a Vitamiinivee konts. (mol/l) 94 97,6 Põhjavee konts. (mol/l) 139 144 Vitamiinivee pudelil kirjas, et Zn sisaldus on 0,9mg/100ml 9mg/l M(Zn)=65(g/mol) m 0,009 n= =1,38 10-4 mol M 65 -4 n 1,38 10 C M= mol/l 138 mol /l V 1 Võrreldes pudelil märgitud Zn kontsentratsiooniga välja arvutatud ja kalibratsioonigraafikuga saadud Zn kontsentratsioone, on need tulemused üsna erinevad
Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. Peale selle tegeleti komiteedes ja eriti peakomitees aga ka eesti rahvusküsimuste arutamisega, peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. (pildil Jakob Hurt) 1883. aastal tekkinud lõhe Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883. aastal lõhe, kui Johann Köler soovis võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud mõisa tasumiseks. Peakomitee president Jakob Hurt keeldus raha laenamast, kuna
ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga. Kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu kasvu. 2. Rahvastikupüramiid. India rahvastiku püramiid. Joonis 3 India rahvastikupüramiid. 3. Loomulik iive. 2007 aastal oli suremus 7 inimest 1000 elaniku kohta ja sündimus 23 inimest 1000 elaniku kohta.Seega suurenes inimeste arv 16 inimest 1000 elaniku kohta ja iive on +1,6% ehk +16. Rändesaldo oli 2007 aastal -0.05 inimest ehk 0.05. Kasutatud matrjal: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in
aastal juunis avati Dubais Prada suurim butiik. Prada butiik Dubai kaubanduskeskuses Pilthttp://superfuture.com/supernews/dubaipradaflagshipstoreopening Tooted • Nahast riided ja aksessuaarid (jalanõud, vööd, käekotid jne.) • Lõhnaõlid • Käekellad • Prillid Edukus • Interbrand’is 70. kohal • Brändi aasta netotulu (2013) on 627,8 miljonit eurot. • Miuccia Prada on rikkuselt maailmas 139. kohal. • Käive on ligikaudu 4 miljardit eurot aastas. • Töötajaid 2013. aasta seisuga 11 500. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Prada (Märksõna: „Prada“) http://bestglobalbrands.com/2014/prada/ Pildid https://www.google.ee/imghp? hl=et&tab=wi&ei=_pZsVKTaM8LaPJSZgNg O&ved=0CAQQqi4oAg (Märksõnad: „Prada“, „Handbags by Prada“, „Watches by Prada“,
58. Kui pikk on vaide esitamise tähtaeg ja millised nõuded kehtivad vaidele? 24 Vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. (MKS § 138 lg 1) Vaie toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama. (MKS § 138 lg 2) Vaie esitatakse kirjalikult. (MKS § 139 lg 1) Vaides märgitakse: (MKS § 139 lg 2) - haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud; (MKS § 139 lg 2 p 1) - vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid; (MKS § 139 lg 2 p 2) - vaidlustatava haldusakti nimetus ja selle andmise kuupäev või toimingu aeg; (MKS § 139 lg 2 p 3) - vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; (MKS § 139 lg 2 p 4) - põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
V 47 48 49 50 51 52 53 54 7 Ag 108 Cd 112 In 115 Sn 119 Sb 122 Te 128 I 127 Xe 131 55 56 57 72 73 74 75 76 77 78 8 Cs 133 Ba 137 La 139 Hf 178 Ta 181 W 184 Re 186 Os 190 Ir 192 Pt 195 VI 79 80 81 82 83 84 85 86 9 Au 197 Hg 201 Tl 204 Pb 207 Bi 209 Po 210 At 210 Rn 222 87 88 89 104 105 VI 10 Fr 223 Ra 226 Ac 227 Ku 260 Kr 262
Linnaelanikkonnast: 49% elanike Peamiselt usuliste osa katoliiklased ja protestantantid Guatemalas umbes 4% elanikkonnast on õigeusklikud kristlased. Aastast 2004 oli Guatemala relvajõudude kokku tugevusega umbes 15.5 tuhat inimest. Maavägede sõdurite arv on umbes 13 tuhat inimest. 50% töötajatest (14% SKT-st), 15% tööstuses (25% SKTST) 35% teenistuses sektoris (61% SKTST). SKP: 69 miljardit dollarit (elaniku kohta ostujõu pariteedi järgi-$ 5.2, 139 maailmas). Allpool vaesuspiiri -- 56% elanikkonnast. Põllumajanduse, suhkruroo, mais, banaanid, kohv, oad. väikeloomakasvatus. Tööstus, suhkur, rõivastus, nafta saak. Eksport (7,8 miljardit dollarit): kohv, suhkru, õli, banaanide, puuviljadele ja köögiviljadele. Demograafia ja rahvusvähemuste koostis. Teisel poolel 20. sajandil Guatemalas on kõrge loodusliku populatsiooni kasvu. 3% aastas. 1990 's populatsiooni kasvu määr oli pisut ja 2003 kuni 2.66% ni
Kolm aastat peale Teist maailmasõda ehk 1948 sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut "Punane Kompu" ja "Kalev" vaid ühe häälega jäi peale nimi "Kalev". Üheksa aastat hiljem 1957 aastal aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev, millega aasta hiljem liidetakse vabrik Karamell. Joonis . Kondiitritööstusettevõte 1957 aastal 1962 toimub liitumine. Kondiitritööstusettevõtete liitmine jõuab lõpule: Uus Kalev ja Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139.
Tabel 4. Katsekehade survetugevus Prk Proovikeha Ristlõike Mass [g] Koormustalu nr. mõõtmed [mm] pindala vus [kPa] [mm2] a b c 1. 49 50 47 2450 1,56 117 2. 50 49 50 2450 1,66 130 3. 49 50 50 2450 1,65 123 4. 50 49 51 2450 1,61 117 5. 50 49 51 2450 1,61 139 6. 50 49 48 2450 1,52 139 Keskmine: 127,5 4.5 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivus Tabel 5. Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivus Katsekeha mõõtmed [cm] Maht Mass [g] Tihedus Soojusel [ cm3 ] [kg/ m3 ] ektrijuhti
Kohustused kokku 14 829 148 12 172 516 Omakapital 59 258 146 38 271 019 Kogukapital 74 087 294 50 443 535 Netokäive 208 084 713 147 758 428 Muutuv kulud 121 380 422 84 139 468 Ärikasum 23 314 549 15 263 547 Puhaskasum 22 987 127 13 653 422 Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1. Kasumiaruanne ja bilanss Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4
100 just 101 because 102 good 103 each 104 those 105 feel 106 seem 107 how 108 high 109 too 110 place 111 little 112 world 113 very 114 still 115 nation 116 hand 117 old 118 life 119 tell 120 write 121 become 122 here 123 show 124 house 125 both 126 between 127 need 128 mean 129 call 130 develop 131 under 132 last 133 right 134 move 135 thing 136 general 137 school 138 never 139 same 140 another 141 begin 142 while 143 number 144 part 145 turn 146 real 147 leave 148 might 149 want 150 point
Navitrolla Kätlin Kukebal 12. A Elu kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. 1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu 19972001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Looming N. kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi. Omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. N. annab vaatajatele edasi- et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikuma...
Jupiter ja tema kaaslased Triinu Tellis Üldandmed Mass: umbes 1,9x10² kg, mis on Maast 150 korda raskem (Maa mass on 0,006×10² kg) Koostis: Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (Gaasiline) Diameeter: 139 822 km (Maa diameeter on 12 742 km) Huvitavaid fakte Jupiteri kohta Heleduselt on Jupiter 4. taevakeha päikesesüsteemis Sai nime Rooma jumala järgi, kes oli taeva ja tormi jumal Jupiteril kestab üks päev vaid 10h Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool
Numbrite ja arvude õigekiri Avalduste, taotluste, enesetutvustamise ja CV täitmisel tuleb sageli edasi anda daatumeid, ajavahemikke ja muud arvulist informatsiooni. Numbrite ja arvude õigekirjareeglid on päris üksikasjalised ning igal komal või punktil on suur tähtsus. Seetõttu on kõige õigem kahtluse korral alati Sõnarist või mõnest muust õigekirjaallikast järgi vaadata. Põhireeglid, aga tuleks lihtsalt ära õppida. Numbrite kirjutamisel on neli põhireeglit: üldreegel, daatumreegel, ajavahemiku reegel ning kokkukirjutamise reegel Ü Arvud 1-10 kirjutatakse eelsitatult sõnadega, Mul on viis venda. suuremad numbrid numbritega. Saatsin laiali 15 CV-d. Erandiks on olukord, kus tekstis on palju väikeseid Mul on 2 kilpkonna, 3 kassi arve või tegu on umbmäärase arvuga. ja 4 koera. Konkursil osales ...
Navitrolla Elu ●kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). ●Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. ●Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). ●Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. ●1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu ●1997–2001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. ●On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. ●Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. ● Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Looming ●N. kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi. ●Omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. ●N. annab vaatajatele edasi- et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Valdkonnad ●Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. ●Visuaalselt meenuta...
20. sajandi jooksul toimus Eesti põllumajanduses kolm vastandlike eesmärkidega maa- ja põllumajandusreformi (1919, 19471950 ja 1988). Esimene suur muutus oli 1919. aasta maaseadus, millega võõrandati Eesti Vabariigi territooriumil olevad balti-sakslastele kuulunud mõisad ja nende maad ning anti peamiselt mõisatööliste ja vabadussõjast osavõtnute käsutusse. Maareformi tulemusena tekkis järgneva 20 aasta jooksul umbes 54000 talu. 1939. aastaks oli majapidamiste arv kasvanud 139 984 taluni, põllumajandussektoris töötas toona 342 050 alalist ja 35 083 ajutist töötajat ning 62 619 palgalist töötajat. Keskmisele talule kuulus toona 22,7 ha maad, ning selles peeti keskmiselt 3,3 lehma ja 2,7 siga. Säärased väiketalud ei suutnud aga pakkuda talunikele ja nende peredele rahuldavat elatist. Kolmekümnendate aastate teisel poolel arutleti tõsiselt elujõulisemate talude loomise üle väiketalude liitmise teel, kuid sõda lõpetas kavatsused ja ideest teostuseni ei
Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing ei ole kehtiv TSÜS § 129 (1) alusel. Vastavalt Rkl 3-2-1-139-97 nõukogu ja seega nõukogu esimees ei saa olla esindusorgan ega lepingu allkirjastaja. Järelikult tuginedes TSÜS § 129 (1) tehing ei kehti niikaua, kuni aktsiaseltsi nõukogu selle hiljem heaks kiidab. Juhatuse liikmed võivad kõikide tehingutega tegeleda ja nõukogu ei saa mingit kindlat valdkonda määrata...
4 Omanik 4 4 77.6 447 4 5 Omanik 5 3 88.1 368.5 7 6 Omanik 6 2 77.8 390 2 7 Omanik 7 3 65.5 402 6 8 Omanik 8 1 43.5 139 4 9 Omanik 9 3 65.5 323 5 10 Omanik 10 2 54.8 421 4 11 Omanik 11 3 65.9 356 6 12 Omanik 12 1 54.9 213 2 KOKKU 33 838.6 4290
Nimedepanek Eestis Ligikaudu viiendik viimasel kümnendil kasutusse tulnud eesnimedest on äpardunud! Eelmisel kümnendil pandi 55 139 eesti soost tüdrukule 4339 üksiknime. Neist 922 nime on äpardunud kas kirjapildi või tähendusvarjundi poolest või on laenatud keelest, kus nimi on kasutusel hoopis poisinimena. Reaalselt kannab neid nimesid 2170 tüdrukut ehk 3,4% sel perioodil sündinuist, kirjutab Postimees. Poiste nimed on üldiselt konservatiivsemad, aga Eestis ei paista see kehtivat. Usutavasti on kõlbmatute nimedega poisse veidi alla 3 protsendi.
Algarvude tabel 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk auskultatoorne meetod Ostsillom...
KAEBUS Kellele: Kaitsepolitsei aadressiga PÄRNU MNT 139, TALLINN Kellelt: kaebaja esindaja [...] aadressiga [...] Kebaja: sm. Tsäbovõitra Vastustaja: kodanik Tofelmann Kaebuse sisu Seltsimees Tsäbovõitra ehk kaebaja arvab, et kodanik Tofelmann rikkub teiste kodanikke õigused ning propogandeerib ebateadust. Kaebaja Tsäbovõitra sõnadelt kodanik Tofelmann väidab, et ta saab leida musta augu ja saavutades usaldust kodanikest sundib neid kasutada mustad augud elektri asemel.
· valimisreklaamile üle 5,6 miljoni krooni o telereklaamile ligi 2,4 miljonit krooni o ajalehe- ajakirja ja internetireklaamile üle 2,1 miljoni krooni o raadioreklaamile ligikaudu 261 000 krooni o reklaamtrükistele ligikaudu 822 000 krooni · kohtumisteks valijatega ja ürituste läbiviimiseks ligi 477 000 krooni · side- ja postikuludeks üle 490 000 krooni · suhtekorralduseks üle 139 000 krooni · muudeks kuludeks üle 1,2 miljoni krooni 1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest, 3 miljonit krooni saadi laenu Sampo Pangalt. Erakond jäi võlgu umbes 3,5 miljonit krooni. Ja siin kohal tasuks veel mainida et enamus või kogu raha tuli siiski meie, maksumaksjate rahakotist. No proovi siis mõnda erakonda siin eelistada. Muidugi see pronkssõduri trall aitas nii mõnelgi erakonnal hääli võita
Mihhail Afanasjevitš Bulgakov 1891-1940 Elu ja looming – varased aastad • Sündis 1891. a Kiievis. Esiklaps. • Õnnelik lapsepõlv. Kodune keskkond võimaldas areneda mitmekülgseks ja loovaks isiksuseks. • 1900. a ettevalmistusklass. • 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai...
eacekeeper Memory Usage (no page loaded) Memory Usage (5 pages open) 63 135 45 294 88 360 59 324 99 139 94 446 89 204 90 658 63 293 91 382
2. KT kordamisküsimused õ Elektromagnetism pt 3. ja 4. lk 81-139 1. Elektromagnetlained (kasutusalad, loodusnähtused) 2. Sagedus 3. Lainepikkus 4. Valguskiirus 5. Periood 6. Elektromagnetlainete skaala (vaja teada umbkaudset järjekorda, nähtusi ja kasutusalasid) a. Madalsageduslained b. Raadiolained c. Optiline kiirgus d. Röntgenkiirgus e. Gammakiirgus 7. Valguse kiirgumine, levimine, neeldumine 8. Valguse murdumine e Fermat’ printsiip 9. Kuidas on omavahel seotud valguse värvus ja lainepikkus? 10.Mis värvi valgused on valges valguses esindatud? 11.Miks me näeme Maal Päikest kollasena, taevast sinisena? 12.Millised on kolm värvi, mida kasutatakse ekraanide ehitamisel? 13.Valguskvant e footon 14.Fotoefekt 15.Valguse dualism 16.Interferents 17.Difraktsioon 18.Valguse polarisatsioon 19.Koherentne lainetus 20.Selgendav kate ...
ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova 5.2 / . . . . . . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 . , 135 163 127 0,5 6,5 5,5 863 198 980 903 184 1599 1292 0 0 988 0 1483 1387 ,50 5 ,50 ,50 6 1 V.1.3. 100 . V.1.4. V.1.5. .
Kaalusin kolvi veelkord ja jätkasin sama toimingut konstantse massi saavutamiseni. · Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi veega kuni viltpliiatsiga tõmmatud märkeni ja mõõtsin veemahu 250ml silindri abil. · Fikseerisin laboris oleva õhutemperatuuri ja õhurõhu. Katseandmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) õhutemperatuur õhurõhk m1 = 139, 90 g m2 = 140, 09 g V = 319 ml = 0, 319 L = 0,319 dm3 t° = 20 ° C ehk T = 20+273,15 = 293,15 K P = 100,1 KPa = 100 100 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1.17 PVT 0 V = 0 0 P T 100100 Pa 0,319 dm 3 273,15 K V0 = = 0,2936 0,294 dm 3 101325 Pa 293,15 K 1.18 m õhk = p 0õhk V 0 g m õhk = 1,29 0,294 dm 3 = 0,379 g dm 3 1.19 m 3 = m1 - m õhk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
