Olulised olid ka käsitöölised, kaupmehed. Venemaale kuulusid Põhja-Vm laialdased maavaldused, kus elasidväiksemad soome-ugri rahvad, nende toodetu müüdi kallilt maha, mille abil Novogrod rikastus. Moskva nimetamine 1147. moskvas kakeldi jarlõki parst, kuid Ivan Kalita sai suurvürstiks. Tegi koostööd tatarlaste vene rahvaga. Ivani järglane Dimitri oli väljapaistvaim. Leedu oli Venemaa suurim koknurent.Võitused tatarlastega aastal 1380, kasvatades moskva autoriteeti, kuid moskva vallutati. IvanIII vene alade ühendamine põhieesmärk. vallutas Novgorodi.1480 oldi Ugra jõeääres ja oodeti võitlust, kuid keegi ei julgenud esimest sammu teha, tatarlaased alistusid(mongoli-tatari ikke löpp). vana-vene riigis kujunes väljaa kolm rahvust1)venelased2)ukraina3)valgevenelased. kirik ja õigeusk olid olulised.metropoliid-kõrgeim juht õigeusu kirikus. "jutustus Vladimiri vürstidest" kinnitasVladimiri olemasolekust,
haarata, olid islandlased 12621264 sunnitud tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud. Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 17831784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel
Karl IV kinnitas kuldbullaga kuurvürstide (7 maaisanda) õigused, tunnistades poliitilist killustatust. Ida-Euroopa. 1237-1240 vallutas mongoli-tatari väejuht Batu-khaan Suure osa Vene Vürstiriikidest. Kiievi langemine 1240 tähendas Venemaal tatari ikke algust. Volga alamjooksul Kuldhordi khaaniriik hoidis Vene riike võimu all. Nõuti andamit ja vürstidelt valitsemiseks volikirja e jarlõkki. Moskva vürstiriik tugevnes. 14.sajandiks oli tema käes enamik Kirde-Venemaast. 1380 Kulikovo lahingus võitsid Kuldhordi vägesid. Tatari ike jäi. Leedu suurvürstiriik võitles 14.saj Saksa ordurüütlitega. Liitsid Vene riike endaga, kuid laienemine ida poole ärritas Moskvat. 1385 suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ning valiti Poola kuningaks, moodustades Poola-Leedu personaaluniooni e ühenduse, kus 2 riigil on ühine kuningas. Moskva suurvürst Ivan III Vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa, vabastas Moskva mongolite võimu alt
Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise
See koosneb Suur Järvistu järvedest ja ümbritsevatest maadest: Illinois, Indiana, Michigan, Minnesota, New York, Ohio, Pennsylvania ja Wisconsin osariikide maad USAs ja Ontario provintsimaa Kanadas (2) (vt. Joonis 1). Vesikonda ka kuuluvad tuhanded Joonis 1 (3) väiksemad järved, nii nimetatud sisejärved, ja hulk jõgesid. Suur Järvistu vesikond, mis katab pindala 765900 km2, ulatub ligikaudu 1110 km lõunapoolt põhjapoole ja 1380 km Ülemjärvelt läänes kuni Ontario järveni idas.(4) Kõik viis järve on liidetud jõgedega omavahel ja Saint Laurenty jõe kaudu toimub vee äravool Atlandi ookeanisse. Seega see järvede rühm omab mere tunnuseid: lainelisus ja kauge horisont, mistõttu nimetatakse seda sisemereks (inland sea)(5). Omakorda kogu vesikonda saab jagada igat järve alam- vesikondadeks (vt. Joonis 2) Joonis 2 Suur Järvistu alam-vesikonnad (6) 4 1.2
muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14. saj.) ja Madalmaad (15. saj.). Itaalia tõusis Euroopa muusikaelus silmapaistvale kohale 16. sajandil, esmalt tänu prantsuse ja Madalmaade päritolu muusikutele, kes sinna ümber asusid. Ars Nova Nimetusega ars nova (ld k uus kunst) tähistatkse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma pülvkonna muusikat varem loodust. Taoline põlvkondade vastandumine on väga iseloomulik uusaegsele Euroopa kultuurila, varasemast traditsioonikesksest keskaja kutuurist me seda ei leia. Ka hilisematel sajanditel on Euroopas ikka väärtustatud uut ning iga järgmine põlvkond on millestki pöördunud eelmise vastu
Üldselt see ülesanne meeldis mulle väga, sest ise tegeled maa planeerimisega, ja pead planeerima kuidas inimesed võiksid siin elada, liikuda ja kui suur on krunti pindala. Tabel 6.3 Maa jagamine kruntideks Krunti number Krunti pindala ( ) 1 1275 2 1280 3 1300 4 1400 5 1380 6 1300 7 1250 8 1250 9 1270 10 1320 11 1280 12 1250 13 1250 14 1300 15 1350 16 1350 17 1300 18 1360
Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
Pool tänavast kuulus Toompeale, alumine pool all-linnale Pika Jala väravatorn rajati esialgsel kujul 13.saj. teisel poolel kui all- linna väravtõke "Pika mäe all" , kuna pidevalt kasvasid vastuolud linnakodanike ja feodaalide, all-linna ja Toompea vahel. Linna kodanikkond oli huvitatud pidevast odava tööjõu juurdevoolust maalt, feodaalidele tähendas see aga tööjõu kaotust. Väravatorn oli algul puidust. Pikk Jalg sai kivist väravatorni aastal 1380. põhiplaanilit trapetsikuju- line. Veel 19.saj. oli torn sõdurite majutuspaik. 20.saj. algusest on tornis olnud kunstnike ateljeed. Pika jala värava- tornis elasid karikaturistid Edgar Valter ja Heinz Valk ning teised kuul- sad kunstnikud. Pika jala väravatorn kandis kaitsefunktsiooni viimati 1991 au- gustisündmuste ajal. Siis suleti värava ava suure graniitkuubiga, mis pidi ära hoidma Pihkva tankide võimaliku invasiooni Toompeale piki Pikka jalga.
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
2001. aastal avatud hotel boutique´i kuus tuba on sisustatud autentse sõjaeelse mööbliga, sealhulgas terve tuba Lutheri vabrikust. 3 Linnamüüri ehitised · Pika jala väravatorn on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal. 1380. aastal andis ordumeister Wilhelm von Friemersheim loa rajada kivist väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõ...
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise el...
Mõõtmed mm 390x140 390x9 390x 390x 390x2 190x90x5 190x95 390x9 x190 0x190 140x 190x 40x19 7 x90 5x90 190 190 0 Tolerantsiklass D1 D1 D1 D1 D1 D1 Mass kg 15 10 13 17 20 2,1 3,8 7,8 Netokuivtihedus kg/m3 2100 2000 2000 2000 2000 2100 2100 2100 Brutokuivtihedus kg/m3 2100 1380 1100 1040 1020 2100 2100 2100 Müüritise mass kg/m2 209,5 138 175,5 225,5 263 190 210 220 Täisosa % 100 69 55 53 51 100 100 100 Survetugevus N/mm2 25 18 18 18 18 25 25 25 Survetugevus, Fb N/mm2 34,25 12,42 9,9 9,54 9,18 20,5 24,25 24,25
Audru valla teid on 239,33 km, sellest asfaltbetoonkattega 14,25 km, mustkattega 3,88 km ja kruusateid 216,2 km - see on esmane turupiirkond. Hiljem on turupiirkond ala, mille pindala 4806,27 km². 2.2. Kliendid Esmane klientuur on Audru valla elanikud, 2007. aasta seisuga 5322 kodanikku. Ettevõtte laienedes suureneb see arv aga 90929 inimesele, kes elavad Pärnu maakonna erinevates valdades. Pärnu maakonna elanikud Are 1380 Tahkuranna 2241 Audru 5322 Tori 2647 Halinga 3461 Tõstamaa 1591 Häädemees 3158 Varbla 1037 te Vändra Kaisma 577 2619 vald Kihnu 635 Lavassaare 569 Koonga 1328 Tootsi 932 Vändra
Jõgi on võrdlemisi suure kaldega, selle langus on 144,3 m (Järvekülg 2001: 331). Väike Emajõgi on 87,2 km pikkune (Keskkonnaregister. Väike Emajõgi, 2015). Jõgi algab Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Väike Emajõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Jõe lang on 81 meetrit (Vikipeedia. Väike Emajõgi, 2015). Jõge nimetatakse veel ülemjooksul Pühajõeks ja keskjooksul Korva jõeks. Valgala on 1380 km2 (sellest 90 km2 Lätis). Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Pedeli, Antsla, Ärnu ja Visela jõgi ning paremalt suubuv Laatre jõgi (EE 2003 s.v. Väike Emajõgi). Rõngu jõe nimi on ka Miku jõgi. Jõgi algab Otepää kõrgustikult ja suubub Võrtsjärve. Pikkus on 26 km, valgala 109 km2 (EE 2003 s.v. Rõngu jõgi). Porijõgi on 42,6 km pikk ja valgala on 298 km2 suurune (Keskkonnaregister. 12 Porijõgi/Reola jõgi, 2015).
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
temperatuuri hüppekihiks Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi InsolatsioonPäikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal-ja kaldpinnale; insolatsioonatmosfääriülemiselpiiril(S'): S'= S * sinh, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h- päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant(S)-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime-kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis-ja peegeldamisvõime: k+ a= 1, kus k
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned.....................................
ülikooli professor. Aquino Thomas üritas ühildada filosoofiat ja “Piiblit”. HILISKESKAEG (1347 – 1492) Hiliskeskaeg oli suurte muutuste ja maj languse periood. Hiliskeskaeg algas Musta surmaga, mis tabas kõige arenenumaid Euroopa piirkondi ning vähendas rahvaarvu 1/3 võrra. Seeläbi elavnesid mitmesugused eshatoloogilised usuliikumised. Vähenesid feodaalide tulud, tulemuseks oli koormiste suurendamine ja talurahvaülestõusud (1358 Jacquerie, 1380 Wat Tyler'i ületõus). Lääne-Euroopas jäi koormiste suurendamine ajutiseks nähtuseks, seetõttu feodaalid hakkasid üle minema kapitalistlikule majandamisele. Ida-Euroopas kujunes aga välja pärisorjus. Feodaalsuhetes pöörati rohkem tähelepanu rahale, mitte vasallsõltuvusele. Vasallidest koosnevad väed asendusid palgavägedega. Üha rohkem hakati kasutama jalaväge, kuna arenesid ründerelvad. Kasut võeti amb, pikkvibu, piik, tulirelvad
Tallinna Mustamäe College The Most Important Buildings in Lai Street in Tallinn Report Supervisor: Ingrid Teigar Tallinn 2014 Table of Contents Introduction.............................................................................. 3 Lai Street in general.................................................................. 4 The origin of the name "Lai"...................................................... 4 1 Lai Street / 4 Nunne Street...................................................... 5 17 Lai Street............................................................................. 6 23 Lai Street............................................................................. 6 27 Lai Street............................................................................. 8 29 Lai Street...........................................................................
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990 120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640
4.ptk Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem 8.klass Õpitulemused Näited 1.Kahe tundmatuga lineaarvõrrand - Ül.908 normaalkuju ax+by=c, esimese tundmatuga lineaarliige ax, teise teise | 12 tundmatuga lineaarliige by ja vabaliige c; tähed a,b ja c tähistavad arve, need on laiendajad on 12;4;2;3 võrrandi kordajad; kahe tundmatuga võrrandil on samad põhiomadused, mis 48x-4(2x-5)=2(y+2)-3(2x-3y) ühe tundmatuga võrrandil 48x-8x+20=2y+4-6x+9y 48x-8x-2y+6x-9y=4-20 NB kaks kahe tundmatuga lineaarvõrrandit 46x-11y=-16 normaalkuju moodustavad lineaarvõrrandisüsteemi 2.Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi Ül.901 normaaalkuju - võrrand üldkujul ax+by=c 3x-5(3y-4)=-3(x-2)+6 kirjutatakse nii, et lineaarliikmed on 3x-15y+20=-3x+6+6 tähestikulises järjekorr...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
5 1 5 0 0 0 2 7 1501.8 0 0 0 2 2 119 1 119 0 1 0 0 107 1 107 0 1 0 0 2 271.2 0 1 0 0 1 398 1 398 0 2 0 0 10 1 10 0 2 0 0 2 489.6 0 2 0 0 2 398 3 1194 0 6 0 0 8 1 8 0 2 0 0 4 1442.4 0 2 0 0 2 Kokku Kilpe, tk 41 55 45 47 Pindalad 1031.267 1380.164 1127.292 1085.772 x Kordus- Renditav kasutus- kogus tegur 11 12 24 3.6 792 950.4 871.2 792 2 3.0 39.6 39.6 39.6 0 3 2.0 13.86 41.58 13.86 13.86 1 1.0 0 1.98 0 0 2 1.0 0 0 0 21.78
1240 purustas Neeva lahingus rootslased 5. aprill 1242 purustas Peipsi järvel jäälahingus Saksa ordu 3. Novgorodi feodaalne vabariik - Tähtsad ametnikud (ka vürst) valiti VEETSEL (täiskasvanud, iseseisvate meeste koosolek) - Suur Novgorod tähtis kaubakeskus (saksa kaupmehed) 4. Moskva tugevnemine - Ivan I Kalita (kalita = rahakott) seadis suhted khaaniga nii, et Moskva sai rikkamaks - Dimitri Donskoi (võitis 1380 a mongoleid Doni lisajõe ääres) - Moskva suurvürst Ivan III (1462 1505) nimetas ennast tsaariks (Rooma Caesari järgi) 1480 lõppmongoli ikkele Ugra lahingus (tegelikult ilma tõelise lahinguta) matkis Bütsantsi liitis uusi maid 2 sõjakäiguga hävitas Novgorodi võimsuse nimetas Moskva kolmandaks Roomaks §25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine 1. Tsehhimaa 14 15 saj - Rikas ja viljakas maa - Palju linnu
a. Tatari ike Venemaal: · 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). · Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. · Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. · Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. b. Moskva vürstiriigi tugevnemine: · Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. · 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. · Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) c. Leedu suurvürstiriik: · Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. · 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas).
formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud. Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 17831784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt
· Algas võõrvõimu ajastu Tatari-mongoli ike 1240-1480 · Nimetatakse vene alade sõltumist mongolitest · Algas pärast kiievi täielikku hävitamist · Kaasnes kõrge maksukoorem · Nõuti ka täielikku lojaalsust · Venelased üritasid korduvalt vabaneda · 1252 novgorodi vürst Aleksander Nevski ajal · Üritas mongolite abil oma võimu suurendada · Keeldus täitmast mitmeid käske · Vastuhakk suruti veriselt maha · 1380 moskva vürstiriigi esiletõus · Võideti kulikovo lahing · Ei olnud eriliselt kasu- · Paar aastat hiljem põletasid mongolid moskva maatasa · Moskva vürstiriigi tõus · Suurvürst Ivan III 1462-1505 · Laiendas Moskva alasid · Lõpetas mongolite 240 aastat kestnud ikke · Ugra lahing ehk ,,Ugral seismine" · Omalaadne vastasseis 1480.aastal kahe vaenuväe vahel · Mongolid lahkusid, orjuseaeg sai läbi · Võttis kasutusele tsaari tiitli
04.04.2011 32 716 05.04.2011 1080 1764 06.04.2011 1032 1716 07.04.2011 888 1572 08.04.2011 792 1476 09.04.2011 720 1404 10.04.2011 516 1200 11.04.2011 324 1008 12.04.2011 1380 2064 13.04.2011 1272 1956 14.04.2011 876 1560 15.04.2011 756 1440 16.04.2011 1400 1356 17.04.2011 92 48 18.04.2011 1087 1043 19.04.2011 823 779 20.04.2011 319 275
HE 260A 68,2 86,6 250 260 7,5 12,5 24 10455 836 920 11,0 3668 282 430 6,50 52,6 516000 HE 280A 76,4 97,3 270 280 8,0 13,0 24 13673 1010 1110 11,9 4763 340 518 7,00 62,4 785000 HE 300A 88,3 112,5 290 300 8,5 14,0 27 18263 1260 1380 12,7 6310 421 641 7,49 85,6 1200000 HE 320A 97,6 124,4 310 300 9,0 15,5 27 22928 1480 1630 13,6 6985 466 710 7,49 108 1510000 HE 340A 105 133,5 330 300 9,5 16,5 27 27693 1680 1850 14,4 7436 496 756 7,46 128 1820000 HE 360A 112 142,8 350 300 10,0 17,5 27 33090 1890 2090 15,2 7887 526 802 7,43 149 2180000
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Ivan Kalita srn. 1340 Moskva vürst 1325-1340, Vladimiri suurvürst 1328- 1340. Tema ajal hakkas suurvürsti residentsiks kujunema Moskva. On tuntud valduste suurendajana ja riigikassa täitjana, väga edukas valitseja. Ivan Krasnõi srn. 1359 Moskva suurvürst 1353-1359. Dmitri Donskoi srn. 1389 Moskva suurvürst 1359-1389. Saavutas 1380 Kuldhordi vägede üle võidu Kulikovo lahingus ja seeläbi osalise sõltumatuse, sealhulgas kadus khaanil õigus otsustada suurvürsti ametissenimetamine. Vassili I srn. 1425 Moskva suurvürst 1389-1425. Vassili II Pime srn 1462 Moskva suurvürst 1425-1462. Ivan III 1440-1505 Moskva suurvürst 1462-1505, ta liitis oma riigiga
5 0.943 260 1295 1412.5 0.943 261 1300 1417.5 0.943 262 1305 1422.5 0.943 263 1310 1427.5 0.943 264 1315 1432.5 0.943 265 1320 1437.5 0.943 266 1325 1442.5 0.943 267 1330 1447.5 0.943 268 1335 1452.5 0.943 269 1340 1457.5 0.943 270 1345 1462.5 0.943 271 1350 1467.5 0.943 272 1355 1472.5 0.943 273 1360 1477.5 0.943 274 1365 1482.5 0.943 275 1370 1487.5 0.943 276 1375 1492.5 0.943 277 1380 1497.5 0.943 278 1385 1502.5 0.943 279 1390 1507.5 0.943 280 1395 1512.5 0.943 281 1400 1517.5 0.943 282 1405 1522.5 0.943 283 1410 1527.5 0.943 284 1415 1532.5 0.943 285 1420 1537.5 0.943 286 1425 1542.5 0.943 287 1430 1547.5 0.943 288 1435 1552.5 0.943 289 1440 1557.5 0.943 290 1445 1562.5 0.943 291 1450 1567.5 0.943 292 1455 1572.5 0.943 293 1460 1577.5 0.943 294 1465 1582.5 0.943
1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest: Halvemal juhul tasemelt bibliograafiline loetelu, pa...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
Käesoleva ülesande lahendamiseks on ka teine võimalus, kui kasutame kestva talitluse mootorit (S1) vaheajalisel tööl. Siis on omakorda kaks võimsuse ümberarvutamise meetodit. 1) Kasutame valemit PS 1 = Pv = 1,425 0,33 = 0,819 kW. Valime kestva töö mootori. Seega soojuslikult rahuldab kestva töö mootor võimsusega vähemalt 819 W. Valime mootori tingimuse Pn PS1 järgi. Mootor MT80C, Pn = 1,1 kW, nn = 1380 s-1, n = 0,73, cos n = 0,80, In = 2,7 A, Mn = 7,5 Nm, µk = 2,0, µv = 2,2, m = 11 kg. 2) Vaatleme vaheajalist koormust kui muutliku koormusega kestevtalitlust S1, siis Pv2 t t 1,425 2 2813 Pekv = = = 0,819 kW. tt + t0 2813 + 5709 Saime täpselt sama tulemuse, kui eelmise valemiga. See on ka loomulik, sest viimases valemis on sisuliselt ruutjuure all P2.
osas ja 50 % juhtudel vahelagede löögihelipidvuse osas olid täidetud heliklassi D taotlustase, mille puhul eeldatakse, et 30 % kuni 45 % elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. 25 % kuni 50 % hindab akustilisi tingimusi halbadeks. 133 Tabel 6.2 Korteritevaheliste seinte õhuhelipidavus. Hoone kood Korterid R'w, dB Siseseina tarindus 1380 1/4 50 10x15 cm topeltplanksein, viimistlus: krohv + laudvooder 1390 10 / 11 44 20 cm rõhtpalksein, viimistlus: ehituspapp + tapeet 25 cm rõhtpalksein, viimistlus: mõlemapoolne kipsplaat, 4310 4/5 54 õhkvahe täidetud mineraalvillaga Tabel 6.3 Korteritevaheliste seinte helipidavus.
tagajärjed: suri umbes pool rahvast. Paljud hooned jäeti maha. Endise rahvaarvu taastumine võttis mitu sajandit. Riigitulud olid järgneval sajandil ligi 80% väiksemad; see oli Norrale suurem hoop kui Rootsile ja Taanile. Norra aadelkond kahanes 600 suguvõsalt 200-le ning oli võrreldes naabermaadega väikesearvuline. Musta surmaga kaotas aadel suure osa oma majanduslikust baasist. Norra kuningate dünastia ühendati 1319 Rootsi omaga ja 1380 Taani omaga ning suri 1387 välja. Norra astus 1397 teiste Põhjamaadega Kalmari uniooni ning pärast selle lagunemist 1450 jäi püsima unioon Taaniga. Aastast1536 oli Norra Taani vasallriik. Oldenburgi dünastia survel kaotati 1537 Riiginõukogu (Riksrådet). Aastal 1537 kaotati reformatsiooni käigus Nidarosi peapiiskopkond ning kiriku tulusid hakkas Kopenhaagenist valitsev kuningas kasutama oma õukonna rahastamiseks. 434 aasta pikkust uniooni Taaniga nimetati 19
90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990 120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640
sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman de Fauvel" kirjutamise aega, mis oli vahemikus 1310-1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. · Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil Geograafiliselt hõlmab see termin- madalmaad- tänase Belgia, Põhja-Prantsumaa ja Hollandi. Burgundia. Ta korjas rikka riigina endasse kunstnikud üle Euroopa ja purunedes paiskas nad jälle laiali. Aga erinevatest riikidest pärit kunstnike kooseksisteerimine Burgundias soodustas erinevate kultuuride segunemise (Näiteks:
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
1364 tagandati Magnus Eriksson; Uueks kuningaks sai Albrecht; Albrecht oli ebapopulaarne; Võõramaalane; Müüs Gotlandi Saksa ordule; Kuninga võim oli nõrk. Tegelik valitseja oli Bo Jonsson Grip; Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
