Iga järgnev kruvikukomplekt on eelnevast 13 mm võrra pikem. Mõõte- Kruviku komplekt Mõõte- Kruviku komplekt piirkond piirkond 75 - 88 M+H 338 - 350 M+6+3+1+H 88 - 100 M+1+H 350 - 363 M+6+3+2+H 100 - 113 M+2+H 363 - 375 M+6+3+2+1+H 113 - 125 M+2+1+H 375 - 388 M+6+4+H 125 - 138 M+3+H 388 - 400 M+6+4+1+H 138 - 150 M+3+1+H 400 - 413 M+6+4+2+H 150 - 163 M+3+2+H 413 - 425 M+6+4+2+1+H 163 - 175 M+3+2+1+H 425 - 438 M+6+5+H 175 - 188 M+4+H 438 - 450 M+6+5+1+H 188 - 200 M+4+1+H 450 - 463 M+6+5+2+H 200 - 213 M+4+2+H 463 - 475 M+6+5+2+1+H 213 - 225 M+4+2+1+H 475 - 488 M+6+5+3+H
All the leagues involve a lot of people. The role of media The media plays an important part in Australia's sporting life Many sporting events are televised or are covered by the radio Many sport television shows, sport talk shows on the radio, and magazines dedicated to sport The Club, Australian Rules, The Final Winter, Footy Legends Awards in championships Several awards in the Olympics and Paraolympics Total 468 medals in Summer Olympics 138 gold, 158 silver and 177 bronze medals Total 9 medals in Winter Olympics 5 gold, 1 silver and 3 bronze medals National teams The country has a large number of national teams in sports Sport is played by different populations in Australia including women, people with disabilities and native people Rugby union, Soccer, etc Most popular sports Rugby Cricket Golf Soccer
maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 Err:509 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku 138 Err:509 Err:509 Err:509 Töötaja Toodete arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 63 20.79 83.79 Jaan 30 94.5 31.185 125.685 Madis 28 88.2 29.106 117.306 Kalle 25 78.75 25.9875 104.7375 Toomas 35 110
maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 20.79 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku 138 Err:509 Err:509 Err:509 Töötaja Toodete arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 63 20.79 83.79 Jaan 30 94.5 31.185 125.685 Madis 28 88.2 29.106 117.306 Kalle 25 78.75 25.9875 104.7375 Toomas 35 110
VI 5 1545 - 17 - 1596 - 14 - 6 1562 1610 Vp4 1734 - 138 Kontroll- arvutused Arvutas Martin Säde EI22a / Nivelleerimisk Töö nimetus äik Kuupäev 31.05.2011 Instrument Niveliir Päiksepaistelin Töö algus 00.00 llmastik e Töö lõpp 00.00 Temperatuur 25
Kalle 10 000 19 19 10 000 1 615 60 1 675 8 325 3 300 30 Epp 10 000 19 19 10 000 1 615 60 1 675 8 325 3 300 30 Kokku: 46 000 kr 7 712 kr 276 kr 7 988 kr 38 012 kr 15 180 kr 138 kr Raamatupidaja ............................. 28.02.2009
· Järgnevatel sajanditel vallutab Roooma kogu Itaalia ja Vahemere ümbruse · Ladina keel muutub Lääne-Vahemere maades üldiseks · Samas võtavad roomlased oma kultuuri üle kreeklastelt (alfabeet, jumalad, kirjandus, filosoofia, elulaad jne) Kronoloogia · 2000 eKr hakkab elama itaalikute hõim · 1000 eKr asula Rooma linna kohal · VIII-V Etuskid · 753-509 kuningate aeg · 509-265 varane Vabariik · Õpik lk 138 Etruskid ja Rooma algus · Itaalia on suur ja lai. Itaalia loodeosas elasid aga etruskid, nende keel oli sootuks erinev. Nad polnud itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. · Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Roomas
1994 103 9 1995 141 12 1996 413 31 1997 417 35 40 1998 498 59 56 1999 819 92 56 2000 720 67 67 2001 721 31 75 2002 556 24 96 2003 1060 842 138 Ploomikasvatus 5 Ploomide sissevedu Värskete ploomide import, t Võrreldes Eestis toodetuga, % Kuivatatud ploomide import, t Ploomikasvatus 6 Kasutatud materjal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ploomikasvatus 7
50 7,5/150 2,5 0,5 69 1,5/150 0,69 26 100/100 26 35 3/150 0,7 25 100/100 25 70 7,5/150 3,5 0,6 69 1,5/150 0,69 30 100/100 30 36 3/150 0,72 30 100/100 30 90 7,5/150 4,5 0,6 70 1,5/150 0,7 40 100/100 40 36 3/150 0,72 40 100/100 40 110 7,5/150 5,5 0,6 71 1,5/150 0,71 50 100/100 50 37 3/150 0,74 50 100/100 50 130 7,5/150 6,5 0,6 72 1,5/150 0,72 60 100/100 60 37 3/150 0,74 60 100/100 60 138 7,5/150 6,9 0,6 72 1,5/150 0,72 70 100/100 70 38 3/150 0,76 70 100/100 70 73 1,5/150 0,73 73 100/100 73 38 3/150 0,76 73 100/100 73 Ig=14,60 mA Ig=14,22 mA Vastupolaarsus Uv, V Iv, uA n C nC n C nC 30 7,5/150 1,5 0,4 50 7,5/150 2,5 0,4 70 7,5/150 3,5 0,5 90 7,5/150 4,5 0,5 110 7,5/150 5,5 0,5
Portugal Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas P...
• Queens is located on the far western portion of Long Island and includes a few smaller islands. • Queens County has a total area of 460 km2, of which 280 km2 is land and 180 km2 is water. • Brooklyn, the only other New York City borough on Long Island, lies just south and west of Queens. • Summers are hot, humid, and wet. Autumn is similar to spring, while snowfall generally begins in December. Culture • There are 138 languages spoken in the borough. • As of 2010, 43% of Queens residents age 5 and older spoke English at home as a primary language. • while the other people spoke Spanish, Chinese, various Indian languages, Korean, Russian, Italian, Greek, French, Polish, Hindi, Urdu, other Asian languages, French, Arabic and Hebrew was spoken as a main language by of the population over the age of five. Kasutatud kirjandus • https://en.wikipedia.org/wiki/Queens
100 0 1850 1870 1890 1910 1930 1950 aasta Ülesanne 4. Mari oli 9-aastaselt 132,5 cm pikk. Paaril viimasel aastal on ta kasvanud 5,5 cm aastas. a) Koostada avaldis, mis kirjeldab Mari kasvamist 7-ndast kuni 18-eluaastani, võttes eluea x ja ennustatava pikkuse y. b) Kui pikk on Mari 13-aastaselt? c) Kui vanalt on Mari 138 cm pikk? d) Kui pikk oli Mari 7- ja 18-aastaselt? e) Illustreerida graafikuga Mari kasvamist vaadeldud perioodil. Lahendus. a) Tõus k = 5,5 ja punkt (9; 132,5), seega y 132,5 5,5( x 9) ehk y 5,5 x 83 b) f (13) 5,5 13 83 154,5 , Mari on 13-aastaselt pikk 154,5 cm c) 138 5,5 x 83 5,5 x 55 x 10 . Mari on 138 cm pikk 10-aastaselt d) f (7) 121,5 ja f (18) 182 . Mari oli 7-aastaselt 121,5 cm pikk ja 18- aastaselt 182 cm pikk.
äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300 Statistikaameti rahvaloendusbüroo 81 829 960 Tolliamet 170 861 000 Väärtpaberiinspektsioon 3 181 900 Ettevõtteregister 2 655 900 Klassifikaatorikeskus 859 200
Ruutliige, lineaarliige, vabaliige. Normaalkujuline Ruutvõrrand. Mittetäielikud ruutvõrrand, täielik 13. 19. 09. 06 Ruutvõrrand. ruutvõrrandid. Selgitus. 3) lk 39, 45, ül 134 138, 159-164 ruutvõrrand, mittetäielik Ruutvõrrand ax2 + c = 0 ruutvõrrand. Taandatud ruutvõrrand. ax² + c = 0, 14. 20. 09. 06 Ruutvõrrand
Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest erinevatest perioodist ning lootekestadest ja lootevälistest elunditest. Lisaks sellele leidub ka pildima...
4) nullmääraga teenuse müügi puhul on tõendamiseks vajalik teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping või tellimiskiri , mis võib olla nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul . KM nullmäära rakendamise puhul tuleb arvetele lisada viide vastavale seadusaktide , mis lubab rakendada nullmäära . Alljärgnevalt on toodud ära kõige enam levinud viitevariandid: 1) kauba müük teise liikmesriigi maksukohustuslasele -Directive 2006/112/EEC Art 138 2) kauba müük teise liikmesriiki diplomaatilisele esindusele või esindajale, välisriigi diplomaatilisele esindusele, ühenduse institutsiooonile - Directive 2006/112/EEC Art 151 3) reklaami-, konsultatsiooni-, raamatupidamise-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus-, kaubaveoteenuse osutamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele - Directive 2006/112/EEC/Art 196
99 own 100 just 101 because 102 good 103 each 104 those 105 feel 106 seem 107 how 108 high 109 too 110 place 111 little 112 world 113 very 114 still 115 nation 116 hand 117 old 118 life 119 tell 120 write 121 become 122 here 123 show 124 house 125 both 126 between 127 need 128 mean 129 call 130 develop 131 under 132 last 133 right 134 move 135 thing 136 general 137 school 138 never 139 same 140 another 141 begin 142 while 143 number 144 part 145 turn 146 real 147 leave 148 might 149 want 150 point
Hispaania naaberriigid on Andorra ja Gibraltar. Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a
PK-12 BAARIUM REFERAAT 2013 Sisukord Sissejuhatus...1 Ajalugu...2 Füüsikalised omadused...3 Keemilised omadused...4 Kasutusalad...5 Huvitavaid fakte...6 Kokkuvõte...7 Kasutatud materjalid...8 1.Sissejuhatus Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall. Tal on 7 stabiilset isotoopi, massiarvudega 130, 132, 134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3,51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727 Celsiuse kraadi. 2.Ajalugu Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab "rasket", kirjeldades ka mõne laiemalt tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust. Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi baariumi sisaldavat mineraali. Siledad klibu-sarnased kivid mineraalbarüüdist leitud Bolognas, Itaalias olid tuntud kui "Bologna- kivid". 3
elektrovälja teatud tugevuse juures liigub), elektroosmootse voo kiirus ja tsoonide laienemine. Mida suurem on väljatugevus, seda kiirem on liikumiskiirus. Detekteerimine toimub kapillaari sees ning detektor paikneb katoodi poolses otsas ning kasutada saab järgmisi detektoreid: - UV-detektor - Fluorestsentsdetektor - Massispektromeetriline detektor - Amperomeetriline detektor - Konduktomeetriline detektor Praktiline osa Taustelektrolüüdiks on 138 mM NaOH (kõrge pH jaoks), 40 mM maleiinhape (UV- kiirgust neelav komponent), 5 mM 1-tetradetsüül-3-metüülimidasooliumkloriid (pindaktiivne komponent), pH=12,7. Taustelektrolüüti võeti 700 μl (igasse neljast viaalist). - 700 μl taustelektrolüüdilahust nelja viaali (ühega täidetakse kapillaar, kahte lähebad kapillaari otsad ning viimasele lisame uuritavad ained); - 100 μl analüüdilahust neljandasse viaali o 100 μl ainet 1 (äädikhape)
2.1 Thermal treatment of physical properties of polyethylene Märksõnad: polyethylene, thermal treatment, physical properties Otsiprofiilid: polyethylene AND thermal treatment polyethylene AND physical properties polyethylene AND properties polyethylene AND treatment polyethylene AND thermal AND treatment polyethylene AND physical AND properties 2.1.1 a) polyethylene AND thermal AND treatment: 1441 artiklit polyethylene AND physical AND properties: 7410 artiklit b) polyethylene AND thermal AND treatment: 143 artiklit kasutades Ei controlled terms Polyethylene AND physical AND properties: 866 artiklit kasutades Ei controlled terms 2.1.2 Malle Krunksile leidsin 60 artiklit 2.2 2.2.1 http://search.proquest.com/docview/230171400/13CC363D7D13127162A/1? accountid=28786 a) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. he also serves as the product lifecycle management specialist for the PLM Evalua...
Ajalugu. Nukogude-Saksamaa sja puhkemine. Peale MRP slmimist muutusid Nukogude Liit ja Saksamaa peaaegu et liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit vene...
(vt joonis õp lk 110 ja lk 121) LINNUD JA IMETAJAD - süda on neljaosaline. Koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Kuna vatsakesed on vaheseinaga eraldatud, siis hapnikurikas ja hapnikuvaene veri südames ei segune. Seepärast saab lindude ja imetajate keha hapnikurikkamat verd kui kahepaiksetel ja roomajatel. Nende rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Nad saavad toota palju soojust ja hoida kehatemperatuuri püsivana. (vt õp lk 138 ja lk 160) 3. Miks on hea, kui keha on soe? Kõigusoojased · kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist. · keha soojendamiseks kasutavad keskkonna soojust, selleks lähevad nad kas päikese kätte või varju. · on aktiivsed ainult soojas, külmas on loiud. · vajavad vähe energiat ja vähe toitu, sest ei pea hoidma kehatemperatuuri püsivana. · kalad, kahepaiksed, roomajad, kõik selgrootud Püsisoojased
kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Bilanss(kroonides) AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 PÕHIVARA KOKKU 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis ti...
Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, tal polnud mõtet luua endale pere ja kodu, sest surm võis teda äkitselt tabada ja sellega teeks ta mehele haiget. Lilliani häiris et teised tema tervise pärast muretsesid, ta läks endast välja kui Boris või Clerfayt aru pärisid või üleliia hoolitsesid. LK 124, 138 Ta oli vahepeal üsna teravate ütlemistega. Lk 151 Lillian nägi asju nii nagu ta neid näha tahtis, mitte nii nagu nad tegelikult olid Lk 116 Raha ei mänginud tema elus olulist rolli, ta käitus sellega pillavalt. LK152 Ta ostis endale kokku väga palju kleite. Tema mõte oli et kui temaga midagi juhtub nt nagu Veneetsias, siis see vähendab tema elada jäänud päevi, raha jääb elamata päevade arvelt üle ning ta võib selle eeest endale rohkemat lubada
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad üm...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
• Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste;
120 7,5 -11294,4 3862,5 -5703,7 9987,9 2871,7 -7270,1 6848,7 6529,0 294,5 5654,3 -8968,2 0,866 -0,500 150 6 -11871,4 3090 -5995,1 9212,87 1529,3 -8632,6 3218,1 6529,0 138,4 3264,5 -11649 0,500 -0,866 180 4,4 -11328,3 2266 -5720,8 7986,78 0,0 -7986,8 0,0 6529,0 0,0 0,0 -12250 0,000 -1,000 210 2,3 -11871,4 1184,5 -5995,1 7280,56 -1208,6 -6822,0 -2543,1 6529,0 -109,4 -3264,5 -11649 -0,500 -0,866
Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on Hamilton, kus elab 839 elanikku (2009)
Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida-
" - Authors: Benjamin Munson, Elizabeth C. McDonald, Nancy L. DeBoe, Aubrey R. White. Journal of Phonetics Volume 34, Issue 2, April 2006, Pages 202240 Online access: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0095447005000379 6.12.2015 "Judgments of self-identified gay and heterosexual male speakers: Which phonemes are most salient in determining sexual orientation?" Authors: Erik C. Tracy, Sierra A. Bainter, Nicholas P. Satariano. 2015 September, Acoustical Society of America, Volume 138, Issue 3 Online access: http://scitation.aip.org/content/asa/journal/jasa/138/3/10.1121/1.4933884 6.12.2015
Hind 201 000 (Vaal) · Eerik Haamer. "Suusataja". Hind 206 500 (E-kunstisalong) · Evald Okas. "Vana kalur". Hind 173 000 (Haus) · Richard Uutmaa. "Võrguparandajad". Hind 162 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "Pariisi vaade". Hind 161 000 (Vaal) · Richard Uutmaa. "Kõrvetalu". Hind 150 000 (Allee) · Eduard von Gebhardt. "Kristus tervendab halvatut". Hind 148 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "EÜSi maja Tartus". Hind 147 000 (Vaal) · Konrad Mägi. "Otepää kirik". Hind 138 000 (Vaal) · Kristjan Raud. "Külvaja". Hind 130 500 (Vaal) · Ants Laikmaa. "Vaade Caprilt". Hind 130 000 (Vaal) · Paul Burman. "Künklik maastik metsatukkadega". Hind 130 000 (Allee)
AS KARU EELDUSED Projekt 4 aastat Müük koos ekspordiga 30,000 tk Müügihind tk/€ 40 Müügitulu aastas/€ 1,200,000 4 aasta müügitulu/€ 4,800,000 Omahind tk/€ 25 Tootmiskulu aastas 150,000 Investeering/€ 900,000 Amort aastas/€ 150,000 4 aasta amort/€ 600,000 Amort jääk 4 a pärast /€ 300,000 Täiendav investeering käibevarasse/€ 300,000 Tagasi projekti lõppetes/€ 300,000 Turu-uuringud/€ juba tehtud EI kajastu RV-s 20,000 WACC 12% OMAFINANTSEERING: Emiteeritakse aktsiaid/tk 40,000 ...
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui m...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Vahelduvpinge mõõtmine V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40/4 G - generaator G3-112 Siinuliseline signaal: f=2000 Hz U=3,0 V U1=3,0 V U2=3,009 V Mõõtemääramatused: B7-40 R1 = ± (0,6 + 0,1 * [(U / U k ) 1])* U k /100 , kus U=20V R1 = ± (0,6 + 0,1 * (20/3,0 - 1)) * 3,0/100= ± 0,035 V B7-37 R2 = ± (1,5 + 0,2 * [(U / U k )- 1]) * U k /100 , kus U=20V R2 = ± (1,5 + 0,2 * (20/3.009 - 1)) * 3,009/100= ± 0,079117 V U1=3,00 V ± 0,08 V U2=3,009 V ± 0,035 V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires. N...
50 Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 3.4. Kasumiaruanne Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Tulud majutusest 26 360 32 360 46 720 63 080 118 600 138 500 Tulud üürist 10 000 15 000 30 000 30 000 20 000 20 000 Tulud kokku 36 360 47 360 76 720 93 080 138 600 158 500 Ruumide rent 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 Töötajate palgad 29 568 29 568 29 568 29 568 29 568 29 568 Laenuintress 165 151 138 124 111 97
takistada näriliste ja putukate paljunemist. Kahjuks aga ei kao see igapäevane probleem vist kunagi. Põlevkivi kaevandamine tingib muutusi, millest osa on tehnoloogilisel, osa majanduslikel põhjustel vältimatud. Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine ladustatakse puistangutesse. Vanades "mägedes" on aegade jooksul ladustatud aherainet kokku 13 miljonit tonni. Eesti Põlevkivi töötavate ettevõtete aheraine puistangutes on kokku 138 miljonit tonni ainest. Tulenevalt tehnoloogiast alandatakse kaevandustes ja karjäärides põhjaveetase allapoole põlevkivikihindi tasapinda. Vesi suunatakse peamiselt äravoolukraavide ja jõgede kaudu soome lahte. Nii kaotab eesti looduskaevanduse tõttuaastas üle 200 milj.m3. Välisõhu saaste on peamiselt Estonia ja Viru kaevanduste põlevkiviküttel olevate katlamajade heitgaasidest. Nende mõjuraadiuses puudub pidev inimasustus. Peale selle veel lõhkeaine gaasid
Andres ja Pearu-naabrimehed Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus kib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. ru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nim...
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöö...
MOTIVATSIOON (Õ. lk. 126-138 + vihiku materjal) Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. bioloogilised Liigisäilitamise vajadus : Soojätkamise Järglaste eest...
105. Peripheral perifeerne 132. Source Allikas 106. Permits Lubasid 133. Squeezing Pigistada 107. Persuade Veenma 134. Standardized Standardiseeritud 108. Pixels Pikslit 135. Streams Voolud 109. Platters Vaagnad 136. String rida 110. Pollutant Saasteaine 137. Subroutines Alamfunktsioonid 111. Precision Täpsus 138. Surplus Ülejääk 112. Predecessor Eelkäija 139. Syllabus Õppekava 113. Predetermined Ettemääratud 140. Through Läbi 114. Presumably Eeldatavasti 141. Transfer ülekanne 115. Principle Põhimõte 142. Underlying Aluseks 116. Pristine Algeline 143. Utilized Kasutatud 117. Proficient Vilunud 144. Vaguely Ähmaselt 118
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad a...
Milliseid andmeid üks või teine diagramm illustreerib? Riik Rahvaarv (miljonites) Hiina 1232 India 955 USA 268 Indoneesia 201 Brasiilia 160 Venemaa 148 Pakistan 138 Jaapan 126 Maailma suuremad riigid 1997.aastal Bangladesh 120 Nigeeria 115 Maailma suurem Riik Pindala ( mln km2) 20
5. samm. Vastuväited nõude maksmapanekule Püsivad (peremptoorsed) Nt aegumine Ajutised Nt üldine kohustuse täitmisest keeldumise õigus (VÕS § 110), keeldumine vastastikuse lepingu puhul (VÕS § 111) Kolmanda isik poolsed Nt käendaja vastuväited (VÕS § 149), kinnisasja omaniku vastuväited (AÕS § 351). 6. tegevus. Nõude maksmapaneku piirangud õiguste lubamatu teostamise korral Nt TsÜS § 138 lg 1: kohustus toimida heas usus TsÜS § 138 lg 2: keeld teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada kahju teistele isikutele VÕS § 1045 lg 1 p 8: kahju tekitamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Õiguslikud tagajärjed: 1. Põhikohustuse täitmine 2. Kõrvalkohustuste täitmine 3. Kaasaitamiskohustused 4. Hoolsuskohustus Nõuete kontrollimise järjekord Kui võimalikke nõudeid on mitu, tuleb neid kontrollida järgmises järjestuses: 1
3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada.
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
