958 4790 5 1.6094379124 268 1335 22.25 0.958 4790 5 1.6094379124 269 1340 22.333333333 0.958 4790 5 1.6094379124 270 1345 22.416666667 0.959 4795 0 Err:502 271 1350 22.5 0.959 4795 0 Err:502 272 1355 22.583333333 0.959 4795 0 Err:502 273 1360 22.666666667 0.959 4795 0 Err:502 274 1365 22.75 0.958 4790 5 1.6094379124 275 1370 22.833333333 0.959 4795 0 Err:502 KESKMINE k = (1/t) ln [(χ∞ − χ0) / (χ∞ − χt)] #DIV/0! 0.045078198 0.0247450708 0.0177475323 ln (χ∞ − χt) = f(t) 0.0144601251 0.012350904 0
Tema määras kindlaks jumala mumifitseerimise üksikasjad ja oli kohusetundliku egiptuse poja musternäidis. Teda peeti surnute abistajaks. Lahkunute eest hoolitsemisel oli Horosel neli abilist, keda tunti kui Horose pooldajaid. Nad olid seotud lahkunu keha kaitsmisega. (lk.74) Heliopolis see oli Vana-Egiptuse linn. Just Heliopolis oli see paik, kuhu usuti, et fööniks oma pesa ehitab. ( lk.74) Nofretete - (ka Nefertiti ja Nefretete, umbes 1370 umbes 1330 eKr) oli Vana-Egiptuse vaarao Amenhotep IV abikaasa ja arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema. Tema nime võiks tõlkida kui "ilus (täiuslik) naine on sündinud". Tal oli hulk tiitleid, näiteks Karnakis on raidkiri "Pärijanna, suurepärase välimusega, sarmi valdav, õnne kiirgav, armsuse käskijanna, armastatu, kuninga südame rahustaja tema kojas, kõiges kiidetu, Ülem- ja Alam-Egiptuse käskijanna, suure kuninga abikaasa, keda mees armastab, kahe maa emand Nofretete. (lk
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
jõudis kulminatsioonini kui Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani alades sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest polnud enam mida valitseda. Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus kui 1340 aastal naasis kodumaale siiani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV STRALSUNDI RAHU: 1370 lõpetas Hansa Liit võiduka Taani-vastase sõja. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimistel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skane kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ maksudest. ROOTSI JA KALMARI UNIOON 15. SAJANDIL: kohe pärast Margarete surma 1412. Ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, m...
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
4330 2310 2340 1370 2370 3310 2310 2360 4370 1380 3320 2330 2340 3340 2350
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
distsiplineeris veel rohkem. Repressioonide käigus said kannatada ka uue keisri äsjased toetajad, need kes olid tema liitlased mongolite vastu, pöördus nende vastu sama moodi. Tihtilugu paljude diktaatoride tunnusjoon. Kardavad oma ümbruskonda, näevad ohtu. Armastus lihtrahva vastu, põlgus konfutsianistlike ametnike vastu – iseloomustab kõiki Mingi dünastia keisreid. Vaatamata silmnähtavatele puudustele, õnnestul tal siiski see kasvõi jõu meetoditega. Aastal 1370 enne kui kõik mongolid välja löödud korraldati rahvaloendus, väljaselgitamisel oli ka riigi vara arvestus, taheti vaadata kui palju inimesed omavad midagi. Samm ette võtta, et ennetada maksupettusi. Hongwu tegi päris palju ümberkorraldusi maksusüsteemis, maamaksu koorma ühtlustamine. Maapiirkondades olid moodustatud grupid – (li jia). Kuskil 100-110sed grupid, pidid vastutama maksude tasumise eest. Hongwu ettevõtmised liiga suurejoonelised, vajasid liiga palju ümberkorraldusi
Narva Elektrijaamad 1770 3402 3594 AS Eesti Põlevkivi AS 3377 1741 1735 1894 2470 VKG Elektrivõrgud 65 191 167 Narva Narva Soojusvõrk AS 39 145 Sillamäe SEJ AS 222 73 Kohtla-Järve Soojus 91 77 Viru Keemia Grupp 1370 575 714 1504 1787 Kohtla-Järve AS Nitrofert 471 627 834 973 Kohtla-Järve Velsicol Eesti AS 143 325 447 550 699 Kohtla-Järve Kiviõli 386 211 273 Keemiatööstuse OÜ 318
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
10 Rukkileib meie laual Eestimaal toodetakse palju leivasorte, mille valmistamiseks kasutatakse erineva sordi rukki- ja nisujahu, sageli ka nende segusid. Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: Rukkipüül tüüp 815 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse suurem osa kesti ja iduosakesi nii, et neid jääb jahusse 3%. Jahu on peeneteraline, hallika varjundiga. Rukkikroovjahu tüüp 1370 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse osaliselt kestad ja iduosakesed nii, et neid jääb jahusse 15%. Jahu tera on ebaühtlase suurusega, kuid jämedam kui rukkipüülijahul, värvus on helehall. Rukkilihtjahu tüüp 1740 on jahu, mis sisaldab kuni 25% kesti ja iduosakesi. Jahu tera on jämedam kui rukkikroovjahul, värvus on hallikas. Rukkitäisterajahu tüüp 1800 on koorimata teradest jahvatatud kliiderikas jäme jahu, värvus hall.
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude enne...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Algirdas oli aastatel 1345- 1377 Leedu suurvürstiriigi valitseja, Kestutis oli kaasvalitseja. Kestutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa ordu vastu. Algirdas valitses riigi idaosa ja sõdis lõunas tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili Moskvast). Üks Euroopa suurimaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks. Suurvürst Jogaila - 1377-1381/1382-1401 oli Leedu suurvürst ja Poola kuningas 1386-1434. Pärines gedimiinide seast, panu aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Gediminas, isa oli Algirdas, onu Kestutis. 1377. aasta kodusõda - Peale Algirdase surma, ta pojad mõlemast abielust hakkasid sõdima omavahel
85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385 Rapla Valgu 85 12 57 207 912 3925 836 Rapla Valtu 85 20 177 269 1031 4115 3284 Rapla Varbola 85 17 98 233 646 3639 1201 Rapla Vigala 85 13 143 182 854 3688 583
Fifth level Creation of Adam 1510 Fresco, 280 x 570 cm Michelangelo Cappella Sistina, Vatican Click to edit Master text styles Michel- Second level Third level angelo Fourth level Fifth level Last Judgment 1537-41 Fresco, 1370 x 1220 cm Cappella Sistina, Vatican Second level Third level Fourth level Fifth level The Entombment 1507 Oil on wood, 184 x 176 cm Galleria Borghese, Rome Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Seda soosis see, kui lisanimi polnud tavaline isikunimi (mitte Mardi või Jaani), vaid kohanimelaadne, nt Villika. See nimetraditsioon kestis kuni 19.saj. Lisanimede mall linnas oli individuaalnimi + lisanimi, mis moodustati sakslaste eeskujul. Ariste ja Eisen on toonud näiteid selle kohta, kuidas lisanimedest said perekonnanimed varem, kui arvatakse – 14.saj alguses elas Nicolaus Agewalke ja tema poeg 1370 oli Albertus Abbentrode (Abbentrode = Aovalge tõlkes). Lisanimede tõlkimine oli tavaline eriti ladina ja alamsaksa keelest. Varasemad hingerevisjonid on pärit 16.saj, üksikuid katkeid ka varasemast. 16.saj saab hea ülevaate. Eesti perekonnanimesid on uurinud Rajandi ja Tarand, kes leiavad, et juba enne ametlikku perekonnanimede andmist oli eestlastel perekonnanimi umbes 15–20% talupoegadest. Perekonnanimed olid linnades käsitöölistel ja kaupmeestel,
Tabel 1.17. Vedruterased Margi- Koostis %, Omadused2), min tähis max C1) Muu Rp0.2 Rm N/mm2 N/mm2 60SiMn5 0,6 1,3 Si 1130 1320 1,1 Mn 55Si7 0,55 1,8 Si 1130 1320 55Cr3 0,55 0,9 Cr 1175 1320 50CrV4 0,5 1,2 Cr 1175 1370 0,2 V 1) keskmine, 2) karastatult ja kesknoolutatult Tabel 1.18. Automaaditerased -5- Tabel 1.19. Tööriistaterased Margitähis Koostis %, max Kõvadus C Mn Cr Mo W V Muu HRC C-terased
Eestlasedki oleks võinud olla suurrahvas, kui poleks olnud eespool nimetatud kolme ränka katastroofi. Eesti rahvaarv praeguspiirides (tuh. inimest) Aast Rahvaar Aast Rahvaarv a v a 1782 490 1945 u.800 1881 882 1959 1191 1914 1000 1989 1566 1922 1020 2000 1370 1940 1054 2008 1341 XVIII sajandi lõpus algas ka Eestis demograafiline siire. See on rahvastikuprotsess, mille tulemusena kujuneb ümber rahvastiku sündimus ja suremus, selle aastane juurdekasv (iive) kui sündimuse ja suremuse vahe, aga samuti vanuskoosseis. Demograafiline siire algab, kui elutingimuste paranedes hakkab langema suremus. Et sündimust mõjutavad sajanditevanused traditsioonid, siis
Keskkonnaregistri andmetel on invasiivsetel nüüdseks levinud kogu suuda kasvada üksi teine taimeliik. Pealegi võivad karuputkedel Eestis 1370 leiukohta. Nende Euroopas ja põhjustanud tõrjumiseks on koostatud ohjamiskava, mida need karuputked tekitada inimese nahale raskesti euroopa naaritsa viib ellu keskkonnaamet. paranevaid põletushaavu
Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385 Rapla Valgu 85 12 57 207 912 3925 836 Rapla Valtu 85 20 177 269 1031 4115 3284 Rapla Varbola 85 17 98 233 646 3639 1201 Rapla Vigala 85 13 143 182 854 3688 583
Süürias alistatud alad langesid Mitanni võimu alla. Hetiidi uus riik (impeerium) U 1500 taastas kuningas Telepinu kuningavõimu stabiilsuse, reguleerides oma ediktiga troonipärimise korraldust ja sätestades nõukogu (panku) kohtunikurolli dünastia liikmete vahelistes tülides. Järgnevalt laienes Hetiidi kuningate võim taas peaaegu kogu Väike- Aasiale. 14. sajandil taasalgasid hetiitide retked Süüriasse, tuues kaasa võitluse Mitanniga. Suppiluliuma I (u 1370 1330) purustas Mitanni väe, rüüstas nende pealinna ja sundis Mitanni kuningat oma ülemvõimu tunnistama. Seejärel alistas ta endale enamuse Süüriast, mis seni oli allunud Egiptusele. Järgnenud taud ja troonivõitlused tõid kaasa riigi mõningase nõrgenemise, mis aitas kaasa Egiptlaste sõjalisele edule Palestiinas ja Süürias 13. sajandi algul. 1286 aastal toimunud Kadesi lahing hetiidi kuninga Muwatalli (u 1295 1282) ja Egiptuse Ramses II vahel ei andnud otsustavat tulemust
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kiri...
kasumiaruandega lk 16) ALLÜKSUSED A B KOKKU (VALDKONNAD) (tuh €) TOOTEGRUPID x y z TOOTED 1 2 3 4 5 6 KÄIVE 2580 1030 680 1200 1370 1720 8580 Otsekulud: toote muutuvkulu 865 400 330 505 560 795 3455 Jääktulu I 1715 630 350 695 810 925 5125 Toote püsikulu 200 200 370 60 85 70 985 Jääktulu II 1515 430 (20) 635 725 855 4140 Toote grupi püsikulu 450 240 0 690
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
0,3 Mo 1,1 Mn 34CrNiMo6 0,34 1,7 Cr 800 1000 45 55Si7 0,55 1,8 Si 1130 1320 1,7 Ni 55Cr3 0,55 0,9 Cr 1175 1320 0,3 Mo 50CrV4 0,5 1,2 Cr 1175 1370 1) keskmine 0,2 V 1) 2) keskmine, karastatult ja kesknoolutatult Tabel 1.16. Tsementiiditavad terased (EN10084) Margitähis Koostis %, Omadused , 2) Tabel 1.18
0,18 6255 1138 119 0,02 28 4,9 178 0,03 0,24 4514 1093 270 0,05 22 4,7 181 0,04 0,24 4395 1038 388 0,08 22 4,7 304 0,06 0,24 4875 1160 648 0,12 31 6,9 159 0,03 0,24 4339 1038 330 0,07 68 15,4 26 0,01 0,23 5912 1386 1137 0,17 43 9,1 164 0,02 0,27 6158 1692 603 0,09 18 4,8 113 0,02 0,24 5355 1286 834 0,13 33 6,6 99 0,02 0,26 5289 1370 288 0,05 24 5,5 193 0,03 0,23 6217 1442 464 0,07 32 7,1 372 0,06 0,23 5536 1275 722 0,13 34 7,7 57 0,01 0,24 4494 1056 513 0,11 37 8,3 35 0,01 0,24 5739 1396 970 0,15 51 11,4 73 0,01 0,25 7125 1798 344 0,05 46 11,2 212 0,03 0,23 7278 1694 432 0,06 36 8,1 217 0,03 0,25 6173 1529 613 0,09 41 9,7 251 0,04
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
CISS 25 nF COSS IGBT: UCE = 25 V, UGE = 0 V, fC =1 MHz 1000 pF CRSS 140 pF CISS 3550 pF COSS MOSFET: UDS = 25 V, UGS = 0 V, fC =1 MHz 1370 pF CRSS 440 pF Joonisel 3.10 on IGBT-transistori lihtsustatud siirdetunnusjooned avanemisel. Avanemisprotsessi võib jagada kolmeks etapiks: paisu-emitteri mahtuvuse laadimine, paisu- kollektori mahtuvuse laadimine ja paisu-emitteri mahtuvuse laadimine IGBT-transistori täieliku küllastumiseni. Ajavahemiku t0 vältel laeb paisuvool IG sisendmahtuvust CGE ja paisu-emitteri
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
136147 6500953-1Kesknurme58.00098527.460274 136147 Mikitamäe vald 136148 6500954-1Kesknurme58.00074427.460383 136148 Mikitamäe vald 12953 00123-1 Keskpäeva 59.43383524.560777 12953 Haabersti 27718 7400219-1Keskranna 58.20364122.294237 27718 Lääne-Saare vald 27717 7400220-1Keskranna 58.20357022.293697 27717 Lääne-Saare vald 1374 13701-1 Kesk-Sõjam59.42236424.821142 1374 Lasnamäe 1370 13503-1 Kesk-Sõjam59.42211724.820917 1370 Lasnamäe 1268 11701-1 Keskturg 59.43042924.771688 1268 Kesklinn 1269 11702-1 Keskturg 59.43135824.769418 1269 Kesklinn 11452 11705-1 Keskturg 59.43288124.769958 11452 Kesklinn 11453 11705-2 Keskturg 59.43326024.768871 11453 Kesklinn 11605 11707-1 Keskturg 59.43167624.768297 11605 Kesklinn 11606 11702-2 Keskturg 59.43175424
E-mail: [email protected] Home page: www.tmk.ee (no English version) Libraries National Library of Estonia Tõnismägi 2 15189 Tallinn Estonia Phone: +372 630 7611 Fax: +372 631 1410 E-mail: [email protected] Home page: www.nlib.ee Tartu University Library W.Struve 1 Tartu 50091 Estonia Phone: +372 737 5702 Fax: +372 737 5701 E-mail: [email protected] Home page: www.utlib.ee Tartu Public Library Kompanii 3/5 51004 Tartu Estonia Secretary: +372 736 1370 Fax: +372 736 1373 E-mail: [email protected] Home page: www.luts.ee Tallinn Central Library Estonia pst 8 15044 Tallinn Estonia Phone: +372 683 0915, E-mail: [email protected] Home page: www.keskraamatukogu.ee The Library of Estonian Academy of Music and Theatre Rävala pst 16 10143 Tallinn Estonia Phone: +372 667 5751 Fax: +372 667 5800 E-mail: [email protected] Home page: www.ema.edu.ee Pärnu Central Library Akadeemia 3 Pärnu 80010 Estonia Phone: +372 445 5707 Fax: +372 445 5714
1680 9 1700 8 1680 1 113 1700 1 1700 3 116 1750 1 1700 1 1750 5 148 1680 1 109 1750 18 123 1800 7 109 1750 2 148 1680 1 119 1700 3 113 1700 11 119 1700 5 113 1700 2 118 1800 10 119 1700 1 118 1800 16 118 1800 1 124 1800 7 115 1700 2 1480 1 1690 1 2472 1 2597 6 1820 1 1380 5 156 1425 1 1370 1 1380 2 1300 1 1430 3 1430 29 1515 2 1430 11 1430 9 1515 3 2220 1 2195 2 2220 1 2190 1 2220 10 2205 1 2220 1 2285 1 2220 4 2220 3 2335 2 2205 2 2205 2 2220 2 2335 1 2315 1 2205 4 2205 1 2215 1 2215 1 2205 1 2205 1
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
92 150.98 271.33 0.07 Regular Air -191.09 9.71 67.49 0.06 Regular Air -22.82 55.48 6.76 0.02 Regular Air -4.28 1.68 178.4 0.04 Regular Air 20.08 10.64 115.01 0.03 Express Air 5.81 2.78 3816.59 0.01 Delivery Truck 191.47 208.16 1841.6 0.01 Regular Air 12.95 50.98 256.12 0.03 Regular Air -18.19 11.97 5085.907 0.03 Regular Air 1366.69 125.99 1370.56 0.1 Regular Air 511.51 48.91 172.98 0.08 Regular Air -59.75 5.98 195.83 0.04 Regular Air 10.79 8.33 1372.9455 0 Regular Air 429.89 35.99 387 0.01 Express Air -31.45 12.28 94.84 0.01 Regular Air -26.66 5.98 314 0.07 Regular Air -66.04 6.54 155.54 0.09 Regular Air 15.66 3.29 2421.02 0.07 Delivery Truck -1943.17 810.98 214.62 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
