46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp Vanameelsed parteijuhid taheti asnedada noorte kommunismimeelsetega, kes oleksid teistele eeskujuks. Satelliitriikide parteijuhid ei olnud Gorbatsovi perestroikast vaimustatud, sest nende arvates õhutas see opositsiooniliikumisi ja oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langetamistega. Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine ja jälgiti NSVL-s toimuvat. Pärast Laulvat revolutsiooni levisid arvamused, et NSVL ei suuda isegi mitte oma kasutuses oleval territooriumil korda hoida. Kommunistliku reziimi langemine Poolas Ulatuslik streikide laine Poolas, kus sooviti lammutada täielikult kommunistlikud reformid. Streikite lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümberlauakõneluste alustamise. Ümberlauakõnelused lõppesid kokkuleppega, et Jaruzlavil säilib presidendiameti koht ja lubati ...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Platvorm (ehitus) platvorm on suur maakoore osa. Koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast ja pealiskorra pindmist nimetatakse pinnakatteks. Kilp- ala, kus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid Millisel platvormil ja millise kilbi serval Eesti asub? Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa ja Fennoskandia kilbi osasse. Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras Tüüpilised kivimid järjekorras: graniit, kurdunud kristalsed kivimid, savi, lubjakivi/dolomiit, liivakivi, pinnakate. Ajastud: devon 410 mln a tagasi, silur 435 mln a tagasi, ordoviitsium 500 mln a tagasi, kambrium 540 mln a tagasi, vend 680 mln a tagasi. Pinnakate- koosneb enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruus, ...
Arvuta 1 Arvuta 1 234 137 = ......... 234 137 = ......... .... 345 = ......... .... 345 = ......... ..... + 143 = ......... ..... + 143 = ......... ..... 45 = ......... ..... 45 = ......... ..... + 320 = ......... ..... + 320 = ......... ..... 75 = ......... ..... 75 = ......... ...... + 15 = .........
$ 1 5.0E-6 6.724437240923179 50 5.0 50 193 1083 137 1115 137 0 0.0 193 1083 265 1099 265 0 0.0 193 1083 409 1115 409 0 0.0 193 1083 553 1115 553 0 0.0 w 1083 169 1067 169 0 w 1067 169 1067 297 0 w 1067 297 1083 297 0 w 1067 297 1067 441 0 w 1067 441 1083 441 0 w 1067 441 1067 585 0 w 1067 585 1083 585 0 w 1067 585 1067 665 0 150 859 537 859 441 0 2 0.0 150 875 393 875 313 0 2 0.0 150 891 249 891 169 0 2 0.0 w 843 537 843 553 0 L 843 617 843 697 0 0 false 5.0 0.0 w 859 409 859 393 0 w 875 313 875 265 0 w 875 265 875 249 0 M 1179 137 1227 137 0 2.5
KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks li...
8 207.36 Muutus käibekapitalis 84 28.8 34.56 Intressikandvad laenud 50 25 0 Div. väljamakse kordaja 50% 50% 50% FCFE 13 94.8 121.18 Dividendid 72 86.4 103.68 Muutus rahajäägis -59 8.4 17.5 Rahajääk arvestamata tagasioste 137 145.4 162.9 Ettevõtte jaoks optimaale rahajääk on 100 milj. Kui suure summa eest võib ettevõte aktsia c) 2020 2021 2022 Muutus rahajäägis -59 8.4 17.5 Rahajääk enne ostu 137 108.4 117.5 Tagasiostu summa 37 8.4 17.5 Rahajääk peale ostu 100 100 100
12 Väljaantud lühiajaline laen 16 16 13 Tööpink 104 104 14 Väljamaksmata töötasud 45 45 15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12 17 Litsents 40 40 18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 137 137 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 110 110 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 9 9 25 Eelmiste perioodide 12 12 kahjum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2504 574 716 656 558
Proovi Kipsi kaalutis Jääks Jahvatus number [ g ] sõelal [ g ] peensus 1 50 8,6 17,2 2 50 7,9 15,8 3 Keskmine 16,5 Vee hulk Taignakoogi diameeter [ mm ] Katse nr Mass [ g ] Mass [ g ] diameeter 1 diameeter 2 keskmine 1 150 50 200 200 200 2 120 40 137 137 137 3 128,2 42,7 165 165 165 4 132,1 44 176 175 175,5 Nõeala Nõeala Nõeala vajumise vajumise vajumise sügavus sügavus sügavus T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] 1:15 0 9:05 30 11:55 35
Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit venelast.Sakslased judsid septembri kuuks juba Leningradi alla.Leningrad piirati mber.Algas blokaad.Oktoobri kuuks juti juba Moskva alla.Oktoobris-novembris toimus Moskva lahing.Kuid Moskvat ei suudetud vallutada.Lunas juti vallutada Lne-Ukraina ja juti ka Krimmi poolsaareni. Venelased kasutasid ebannestunud taktikat.Ei tohtinud sammugi taganeda.Selle
kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147 30 103 3 100 1. jaan 28-29. veebr 158 35 103 3 100 1. märtsist 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1. sept-31. okt 137 - 137 3+25 100 1. nov- 31. dets 147 - 147 3+25 100 1. jaan- 28-29. veebr 159 - 159 3+25 100 1
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.......................................................................................................................................
-- , . , ( -- : , , , , , , ). -- , (, , . ), , , . , , , , ( ) , . , , -- ( ). 43 , . - , , . - ( () , (), -- 137°30', 139°20' . .), . . , () ( ). , ( ) . ( ), , ( «», ). , , , () , ( , ), . « », , , -- « », . ( ) - , ( ) («» , ). , -- , . . , . . . -- , . , .
Kas RSA algoritm on DES algoritmi analoog? Vali üks: Jah Ei + Osaliselt Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutavad erinevad Torrenti nime kandvad rakendused? Vali üks: Distributed computing Client-Server Plugin Peer-to-Peer + Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutab Kazaa? 1. Peer-to-Peer + 2. Client-Server 3. Plugin 4. Distributed computing Kui RSA arvutamisel valida kasutatavateks algarvudeks 137 ja 173 (moodul 23701) ning avalikuks võtmeks 7, siis mis on sinu salajane võti? Vastus: 13367 Lahenduskäik: http://pages.csam.montclair.edu/~benham/enclabs/index.html => Shift-click here to download the Excel workbook. => Paneme: First Prime: 137 ; Second Prime: 173 ; Public key: 7 Kelle poolt on loodud tuntuim tehisintellekti test, mis on tänini kasutusel? Vali üks: Alan Turing + Alonzo Church Claude Shannon Howard Aiken
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
lr.ttu.ee 70 0 14 0 4 www.ttu.ee 70 0 14 0 6 www.ee 70 0 28 0 13 www.ut.ee 70 0 14 0 12 ftp.funet.fi 70 0 28 0 21 toru.hot.ee 70 0 56 13 28 ti.com 70 0 179 137 150 Tracert sammude arv Tracing to rasi.lr.ttu.ee [193.40.252.130].... Hops IP Address RTT DNS Name 1 192.168.252.1 0 sise-gw.lr-sise 2 193.40.252.130 0 rasi.lr.ttu.ee Host reached Tracing to www.ttu.ee [193.40.254.221].... Hops IP Address RTT DNS Name 1 192.168.252.1 0 sise-gw.lr-sise 2 193.40.252.254 0 BLN.ttu.ee 3 193.40.254.221 14 DeepThought.ttu.ee Host reached Tracing to www.ee [212.107.32.146]....
K 93. K 94. A 95. N 96. G 97. E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67. Hõbelusikas 2013 parim autentne rahvusköök / 68. 2013. a Eesti top 50 restoran / 69.-76. pr k hane/pardimaks / 77.-86. pr k "Head isu!" 87.-93. varda otsas küpsetatud liha /
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritaks...
133 Cs 100 133,905 - 134 Cs 0 134 2,065 aastat 134m Cs 0 134 2,91 tundi 135 Cs 0 135 2,3 · 106 aastat 136 Cs 0 136 13,16 päeva 137 Cs 0 137 30,17 aastat 138 Cs 0 138 32,2 minutit 139 Cs 0 139 9,3 minutit Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,79 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CsF Kloriidid: CsCl Bromiidid: CsBr
Tsernobõli tuumakatastroofi tagajärjed Tsernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. aprillil 1986. Tsernobõli tuumaelektrijaamas läbi viidud katse tagajärjel kuumenes üle 4. energiaploki reaktor, mis ülekuumenemise tagajärjel plahvatas. Katse käigus reaktori võimsus esialgu kahanes hüppeliselt ning seejärel asus peale reaktori peatamist hüppeliselt kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Selle tagajärjel tekkis soojakolle, mis viis esialgu tulekahjuni. Esimese plahvatuse ajal purustas aururõhk reaktori osaliselt. Teine, tugevam plahvatus, rebis reaktorilt kaane ning viis energiaploki hoone osalise hävimiseni. Reaktori purunemisega kaasnes suure kogus...
kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 puhastatud , keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147 30 103 3 100 1. jaan 28-29. veebr 158 35 103 3 100 1. märtsist 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1. sept-31. okt 137 - 137 3+25 100 1. nov- 31. dets 147 - 147 3+25 100 1. jaan- 28-29. veebr 159 - 159 3+25 100 1. märtsist 172 - 172 3+25 100 Praetud kangideks, viiludeks, kuubikuteks: 1. sept- 31
Turvas Anabell Sarv 5.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas Orgaaniline maavara Suure veesisaldusega Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas Turbamulda, millest tehak...
· Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143)
nimetavad massiarvuks. Näiteks jood-131 (lühidalt: 131J) on üks joodi radioaktiivsete aatomitega isotoop. Ka jood-127 (127J) on joodi isotoop, kuid selle aatomid on stabiilsed. Erinevad radioaktiivsed ained kiirgavad erinevalt. Näiteks strontsiumi radioaktiivne isotoop 90 ( Sr) on ainult beeta-aktiivne, see ei saada üldse gammakiirgust. Tseesium-137 ( Cs) aga 90 137 saadab nii beeta- kui gammakiirgust. Seepärast on tseesium-137 välispidise kiirgusallikana ohtlikum kui strontsium-90. Nahk kaitseb meid küllalt hästi mõlema aine beetakiirguse eest, mitte aga strontsium-90 gammakiirguse ees. Tsernobõli önnetuse tagajärjel tekkinud radioaktiivse tolmu pilvedest sadenes Valgevene, Euroopa riikide ja ka Eesti kohal välja järgmisi radioaktiivseid aineid: · tseesium-134 (134Cs) · tseesium-137 (137Cs) · jood-131 (131J)
, , , 1. , , . . , ; : , .: .. ( ), .: // ( )»[1], , , . - 1948. - . 137. - . 2; , . .., .. , . -- : -- - , . - . 153. , - ( . : « » (.: ). , , . .. , -- , . - . 1.), « » (.: , , .
Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. FK15 katseandmed: A. Nõu konstandi määramine mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega R=137 0,02 n KCl erijuhtivus käsiraamatust (KCl)=0,2767 S/m juhtivusnõu konstant: K = * R K= 0,2767 S/m * 137 = 37.9079 m-1 B. Uuritav elektrolüüt piimhape 0- = 35.8 Sm2/gekv x 10-4 0+ = 349,8 Sm2/gekv x 10-4 (käsiraamatust) Jrk Lahuse Mõõdetud Elektrijuhtivus Ekvivalentjuhtivus Dissotsiatsiooniaste Näiline dis. nr normaalne takistus , S/m , Sm2/gekv konstant konts n R, K
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis. Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse se...
Karula Rahvuspark Karula Rahvuspark Martin Velbri 6.B 2016 Asukoht ● Karula Rahvuspark asub Lõuna – Eestis Valga ja Võru maakondade vahel. ● Rahvuspargi pindala hõlmab umbes 12300 hektarit. (123 ruutkilomeetrit) ● On Eesti kõige väiksem rahvuspark Loodus ● Kõrgeim punkt on Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna). ● Karula rahvuspargis paikneb 40 järve. ● Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Olulised kaitseväärtused ● Pärandkultuurmaastikud, mis kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. ● Umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp. ● Kolmandik Karula kõrgustikust. Vaatmisväärsused ● Ähijärv, Suurim rahvuspargi järv kesmine sügavus 5.5 meetrit. ● Suured sood ● Üle neljakümne järve ● Põliselanikud ja talud ● Karula külastuskeskus Ähijarve ääres Omanikud, hoolekandjad ja veel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Liistliide Tallinn 2007 [ ] = 30 MPa M = 4,5 kNm S = 2,6 Veetava võlli (rummu) läbimõõt 16T2 dr 3 T2 = M, []- lubatav pinge [ ] 16 45 10 3 dr 3 = 0,091 m dr = 91 mm 3,14 30 10 6 Võlli ja tiguratta rummu ühenduspikkus (rummu laius) lr = (1,2...1,8)dr lr = 1,5dr = 137 mm b = 25 mm h = 14 mm t1 = 9 mm t2 = 5,4 mm ll = 335mm 2M C = [ ] C 100 MPa d (h - t1 ) (l l - b) 2 4,5 10 3 C = = 63,8 MPa 91 10 -3 ( 14 10 -3 )( - 9 10 -3 335 10 -3 - 25 10 -3) 63,8 MPa 100 MPa
Saudi Araabia Üldandmed: Pindala 2 260 682 km² Pealinn Ar-Riyāḑ(elanike arv..) Rahvaarv 27 137 000 (2010) Keel Araabia Rahaühik Saudi Araabia riaal (SAR) Riigikord absoluutne monarhia Geograafiline asend: Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km
Jrk nr Aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 1 5 203 161 0,95754717 0,75943396 0,0433802956 2 10 178 141 0,83962264 0,66509434 0,1748027244 3 15 155 127 0,73113208 0,5990566 0,3131611578 4 20 137 113 0,64622642 0,53301887 0,4366053488 5 25 120 101 0,56603774 0,47641509 0,5690945319 6 30 105 91 0,49528302 0,42924528 0,7026259245 7 35 93 82 0,43867925 0,38679245 0,8239867815 8 40 83 75 0,39150943 0,35377358 0,9377456669
SAUDI-ARAABIA MARTIN TALLINN 2016 SAUDI-ARAABIA • RIIK LÄHIS-IDAS ARAABIA POOLSAAREL • JAGUNEB HALDUSLIKULT 13 PROVINTSIKS • PINDALA 2 260 582 KM² • RAHVAARV 27 137 000 (2010) • RAHVASTIKUTIHEDUS 12 IN/KM2 AR-RIYĀḐI PROVINTS (6) 19°58'16.48"N 44°53'38.35"E PÕLLUD • PÕLDE SADADES • LÄBIMÕÕT KESKMISELT 847,5 MEETRIT • KAHE PÕLLU VAHE KESKMISELT 150-200M • KASUTATAKSE RATASTEL KASTMIS-SÜSTEEMI MAASTIK • VÄGA KUIV, LIIVANE • AASTANE TEMP. 32.3 ˚C • UMBES 750M KÕRGUSEL MEREPINNAST • ENAMUS ON KÕRB • KESKMINE SADEMETE HULK AASTAS 71MM PÕLLUMAJANDUS • KASUTAVAD VÄGA SUURE OSA VEEST PÕLLUMAJANDUSEKS
Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavus laevahuku paigas 70-80 meetrit Visiir tõsteti 1994. aastal pinnale ja viidi Soome Hankosse. 1999.aastal Rootsi meremuuseumile. 2002. aastal Rootsi mereväebaasi
Varajased sketsid tõmbasid kohaliku maailja Quentin Varini tähelepanu 18. aastaselt asus Pariisi elama Pariisis õppis Ferdinand Elle ja Georges Lallemandi ateljees 16201621 ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 1622 pälvis laiema tunnustuse 1623 kutsus Pariisi Notre-Dame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 16201621 173 × 108 ,,Neitsi Maarja surm" 1623 202 x 137 cm Aastad Roomas 1624 asus esmakordselt Rooma Rooma aegade algusest on pärit kõige julmemate stseenidega maalid ( 1625 ,,Joosua võit amalkiidide üle" ) samuti valmis sel ajal maale putodega armastuse teemadel ( ca 1625 ,,Rinaldo ja Armida") ,,Joosua võit amalkiidide üle" 1625 ,,Rinaldo ja Armida" ca 1625 Gideon's Battle against the Midianites Tuntuimad teosed ,, Bakhanaal ,, 1632 1633 98 x 142 ,, Flora Triumf ,, 1627-1629
1546 III 2 1172 + 26 + Jaama nr 1097 + 26 + 3 1146 1071 Vp1 1234 - 137 IV 3 1215 - 106 - 1301 - 108 - 4 1321 1409 Vp2 1434 - 133
012 10 160 6 106 6. Vahelehe kontroll tõmbele N F F = = = A ANeto (b1 - d 0 ) 3 10310 390300 = = == = 159836065 137, 74,610 Pa6 160 MPa [[ 140 ] = 160 MPa MPa 0,0, 01012(0, - 0,-024 (0,268200 ) 0, 0185) Tugevustingimus on täidetud 7. Neetide kontroll lõikele
Esimese Maailmasõja SINIMÄE Pargimäe punkrid IDA- LAHINGUVÄLJA VIRUMAA Tulles Sinimägedesse on võimalus meiega VAATAMIS- koos heita pilk ajalukku ja teada saada miks just siin toimusid ajalooliselt nii tähtsad lahingud! Kohapeal on üles seatud staap, VÄÄRSUSED treeningplats ja lahinguväli. Tänu sellele üritusele on sul võimalik tutvuda Sinimäe vaatamisväärsustega Näiteks: Vallamaja Vaivara Sinimägede muuseum. - Pargimäe torn ROHKEM INFOT SAAD: www.lahing.ee ...
118 20 99 10 101 0 70 171-200 142 0-80 81-120 121-160 161-200 96 Aeg, s 131 oni FREQUENCY 119 150 ülemised piirid. 137 ray function) 88 145 arvud C27:C30 110 a klasside ülemised 162 137 142 121 109 122 152 105 114 121
vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kuningas laskis selle ehitada aastatel 2551-2471a eKr. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul ja püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Chefreni püramiid ( tuntud ka kui Khafre püramiid) on suuruselt teine võimas püramiid Giza püramiidide väljal ning on hauaks vaarao Chefrenile. Püramiid on ligikaudu 137 meetrit kõrge ( algul u. 144m) ning alus 216 meetrit lai. Püramiid on valmistatud lubjakiviplokkidest, mis kaaluvad üle 2 tonni. Mykerinose püramiid on suuruselt kolmas tähtis haudehitis Giza püramiidide väljal. See oli viimaseks puhkepaigaks vaarao Mykerinosele. Püramiidi algne kõrgus oli umbes 65-66 meetrit, mis moodustab ainult 1/10 Cheopsi massist. Tegelikult olid koõik püramiidid seest umbsed, seal
Karula rahvuspark Üldine: · Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark(Rahvuspargi pindala on 12 300 ha) · See asutati looduskaitsealana 1979. aastal ja alles 1993. aastal muudeti see rahvuspargiks · Karula asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonna piiril · Elanikke rahvuspargi piires on u. 250 Pilt 1. Asukoht Eesmärk: · Kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsade- ja järvederikkaid kuppelmaastike · Tutvustada Lõuna-Eesti kultuuri Pilt 2. Kuppelmaastik Loodus: · Karula rahvuspark asub põhiliselt Karula kõrgustikul · Väiksem osa rahvuspargist asub Võru- Hargla nõos · Karula rahvuspargist 70% hõlmab mets Pilt 3. Karula kuppelmaastik · Karula rahvuspargis on väga eriline ja vahelduv pinnamood · Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paik- nevad sood ja järved. · Karula rahvuspargis as...
★ European power dominant with the arrival of the british ★ The britains interests in Malaysia were predominantly economic, not because of the territorial control. Just another base of trade People ★ Population 28 million people ★ 41st most populated country in the world ★ Malays - the largest community in Malaysia. They make up about half of the population. ★ Other Bumiputras ★ Chinese ★ Indian Languages ★ Speakers of 137 living languages. ★ Official language is Bahasa Malaysia. ★ English is a second language in many areas is Malaysia The Petronas twin towers ★ They are twin skyscrapers in Kuala Lumpur ★ The tallest building in the world from 1998 to 2004, the tallest twin towers in the world. ★ they were completed in 1996 ★ height is 451.9 m ★ the architect is Cesar Pelli Thank you for listening. :)
Jõgevamaal, Võrumaal ja Viljandimaal. See tõus nendes kohtades oli väga väike, jäi umbkaudselt 1% juurde või alla selle. Kose valla valimisaktiivsus oli samuti madal. Kuigi nüüd said ka hääletada 16. ja 17. aastased, siis andmete põhjal on näha, et see ei muutnud midagi ning väga paljud noored ei käinud hääletamas. Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandidaati. Valimisliidus Meie Vald oli kandidaate 80. Sauna Valimisliidus oli 6 kandidaati. Valimisliite ja erakondi oli kokku Kosel 5, nendeks olid: Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit
6 Ra 85 Sr 88 Y 89 Zr 91 Nb 93 Mo 96 Tc 99 Ru 101 Rh 103 Pd 106 V 47 48 49 50 51 52 53 54 7 Ag 108 Cd 112 In 115 Sn 119 Sb 122 Te 128 I 127 Xe 131 55 56 57 72 73 74 75 76 77 78 8 Cs 133 Ba 137 La 139 Hf 178 Ta 181 W 184 Re 186 Os 190 Ir 192 Pt 195 VI 79 80 81 82 83 84 85 86 9 Au 197 Hg 201 Tl 204 Pb 207 Bi 209 Po 210 At 210 Rn 222 87 88 89 104 105 VI 10 Fr 223 Ra 226 Ac 227 Ku 260 Kr 262
- avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik). • KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3) • Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke (RKS § 14) Riigikontrolör (PS § 134, § 135, §136,§ 137 RKS 3 peatükk) • Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul • Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat • Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt • Akadeemiline kõrgharidus • Peab läbima julgeolekukontrolli • Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta
Aivo Akkus Rio de Janeiro Põhiline Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias Asub Guanabara lahe ääres Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 39,6 m kõrguse Lunastaja Kristuse kuju poolest Linnakodanikud kasutavad enda kohta väljandit carioca(Kara'i oca) Elanikke: 6 186 700 Pindala: 1182,3 km² Ajalugu Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álva Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitudlaevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi' Kliima Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C) Aasta keskmine sade...
Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Pl...
BH1= 692 BD1= 495 BM1= 3419 Kasvukäik A H, m D, cm M, tm/ha 10 2,5 2,7 18 20 7,0 7,0 71 30 11,8 11,4 137 40 16,0 15,4 199 50 19,4 18,8 247 60 22,1 21,7 283 70 24,3 24,1 309 80 26,1 26,1 329
1.Tuumaenergia algus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. (http://www.tuumaenergia.ee/in...
Tenerife- suurim Kanaari saar canariasbooking.iport.it Tenerife üldandmed ● Pindala – 2354 km² ● Saarel elab 908 555 elanikku (2011. a andmetel). ● Pealinn – Santa Cruz de Tenerife ● Kõrgeim mäetipp – El Teide (3718) en.rodema.es Tenerife maastik ● Saare lõunaosas – kaunid liivarannad ja lauge maastik ● Keskosas – El Teide ● Põhja – ja lääneosas on metsadega mäed, www.aurinko.ee lopsakalt rohelised orud, maalilised ja järsud kaljulõhed. ● Tenerifet katab vahemereline kuivalembene www.novatours.ee põõsastik. Tenerife taimestik ● Kanaari mänd ● Kanaari datlipalm ● Draakonipuu nagi.ee ● Loorberipuu et.wikipedia.org www.kleongroup.ee et.wikipedia.org ...
Aastal 2013. osales valimistel 3378 inimest kokku. Ning 5% künnis oli 168,9. Aastal 2017 oli valimisaktiivsus väiksem. Valimisel osales 3332 inimest. 5% künnis oli 166,60. Kosel oli aastal 2017, viis nimekirja 1) Valimisliit Meie Vald, kus oli siis 80 kandideerijat. 2) Valimisliit Uus Aeg, kus oli 31 kandideerijat. 3) Sotsiaaldemokraatlik Erakanod, kus kandideeris 16 inimest. 4) Eesti Keskerakond, kus kandideeris 4 inimest. 5)Sauna Valimisliit, kus osales 6 kandideerijat. Kokku osales üldse 137 kanditaati valimistel. Eesti keskerakond sai valimistel 4,4% häältest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 13,9% häältest. Valimisliit Meie Vald sai 44,8% häältest Valimisliit Uus Aeg sai 34,9% häältest.. Sauna Valimisliit sai 2% häältest. Üksikkandidaadid 0%. Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati, Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 3 mandaati. Kualitsiooni moodustasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
