SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...
külmus või mädanes 6000 ekspordiks 7000 3 Tartu Ülikooli sisseastujad aastatel 2004-2006 2004 2005 2006 haridusteaduskond 54 38 45 matemaatikateaduskond 89 122 136 filosoofiateaduskond 137 148 159 majandusteaduskond 56 60 88 4 aasta käive müügijuhtide arv Tartu kontor 1 200 000 3 Tallinna kontor 1 600 000 5
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
https://www.riigiteataja.ee/akt/709136 7. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 86, 556) https://www.riigiteataja.ee/akt/72421 8. Esmaabi korraldus ettevõttes (RTL 2000, 6, 63 ) https://www.riigiteataja.ee/akt/81146 9. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816; RTL 2006, 24, 431) https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703 10. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157; 2001, 35, 469) https://www.riigiteataja.ee/akt/23105 11. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord (RTI 2008, 17, 120) https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663 12. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) https://www.riigiteataja.ee/akt/84808 13. Tuleohutuse seadus (RT I, 30.12.2011, 39), vaata ka http://www.rescue.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011039?leiaKehtiv 14
635 0,843 4215 128 13,29133 145 4,9767337424 640 0,844 4220 129 13,37467 140 4,9416424226 645 0,845 4225 130 13,458 135 4,9052747784 650 0,846 4230 131 13,54133 130 4,8675344505 655 0,846 4230 132 13,62467 130 4,8675344505 660 0,846 4230 133 13,708 130 4,8675344505 665 0,846 4230 134 13,79133 130 4,8675344505 670 0,847 4235 135 13,87467 125 4,8283137373 675 0,848 4240 136 13,958 120 4,7874917428 680 0,848 4240 137 14,04133 120 4,7874917428 685 0,848 4240 138 14,12467 120 4,7874917428 690 0,848 4240 139 14,208 120 4,7874917428 695 0,848 4240 140 14,29133 120 4,7874917428 700 0,849 4245 141 14,37467 115 4,7449321284 705 0,85 4250 142 14,458 110 4,7004803658 710 0,85 4250 143 14,54133 110 4,7004803658 715 0,85 4250 144 14,62467 110 4,7004803658
sagedusi lähtuvalt olemasolevatest alleelisagedustest. 133. Geneetiline konsultatsioon. Protsess, kus patsientidele või nende sugulastele antakse konsultatsiooni pärilike haiguste riski kohta lastel või sugulastel. 134. Geograafiline isolatsioon. Organismi eraldatus teistest sama liiki organismidest vahemaa või muude füüsiliste piiride tõttu. 135. Migratsioon. Rakkude või isendite ränne. Jaotub sisse- ja väljarändeks. 136. Ühendpopulatsioonid. Alg- ja migrantpopulatsiooni ühinenud populatsioon. 137. Kohasus. Valikuväärtus. Kindla genotüübiga isendite edukate järglaste arv, võrreldes ja väljendades suhtena populatsiooni keskmisse või populatsiooni muude genotüüpidega isendite järglaskonda. 138. Suunav valik. Populatsiooni keskmine või tunnuse sagedus muutub vaadeldava tunnuse suhtes järglaspõlvkondades kindlas suunas. 139. Lõhestav valik
2 Nimi Tariif Tunde Palk vektor - rivi Andmed - maatriks ehk tabel B3:B8 - nimi - Nimi - tulp; B2:E2 3 1 Kask 35 120 4200 1 - nimi - pea – rivi E3:E8 - nimi - 4 2 Tamm 27 136 3672 2 Palk –tulp 5 3 Paju 35 153 5355 3 6 4 Saar 25 89 2225 4 7 5 Vaher 70 133 9310 5 8 6 Kuusk 25 170 4250 6 9 vektor 1 2 3 1 tulp 0
tasu liialdada. (Ibid) Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 15 KASUTATUD KIRJANDUS *Blake-Beard, S. D., O'Neill, R. M., & McGowan, E. (2007). Blind dates? The importance of matching in successful formal mentoring relationships. In B. R. Ragins & K. E. Kram (Eds.), The handbook of mentoring at work. Thousand Oaks, CA: Sage. Bynum, Y. P. (2015). The power of informal mentoring. Education, 136 (1), 69-73. Chopra, V., & Saint, S. (2017). 6 Things Every Mentor Should Do. Harvard Business Review Digital Articles, 6, 2-7. Eby, L. T., McManus, S. E., Simon, S. A., & Russell, J. E. A. (2000). The protege's perspective regarding negative mentoring experiences: The development of a tax- onomy. Journal of Vocational Behavior, 57, 1-21. Eller, L.S., Lev, E.L. & Feurer, A. (2014). Key components of an effective mentoring relationship: A qualitative study. Nurse education today, 34, 815820.
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) ...
PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead. ...................................................................................................3 Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall......................................3 Alguses ei ...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
1 1 5 7 131. 1 1 3 2 132. 1 1 2 3 133. 1 1 2 2 134. 1 1 3 2 135. 1 1 1 136. 1 1 1 1 137. 1 1 2 5 138. 1 1 3 2 139. 1 1 3 2 140. 1 1 1 141. 1 1 5 10
Iirimaal (35,9) (vt. tabel 1). Rahvaarvuga kaalutud Gini koefitsiendi keskmine väärtus oli 30,5. Madalaimat tulu saavale viiendikule elanikest osanes Austrias 10,4% ja Iirimaal vaid 6,7% tulust (keskmine 8,0%). Kõrgeimat tulu saava viiendiku osatähtsus kogutulus oli Austrias 33,4% ja Iirimaal 42,9% (keskmine 38,6%). Kõige vähem erines riigiti IV detsiili tulu osatähtsus (keskmine 22,8%), mis kõikus 22,4% ja 23,1% vahel. 136 Siirdemaades oli tulujaotus riigiti ebaühtlasem kui arenenud maades, kuid grupi keskmisena enam-vähem samal tasemel (Gini koefitsiendi väärtus 29,0). Vaatlusalustest riikidest oli ühtlaseim tulujaotus Slovaki Vabariigis (19,5) ja konkurentsitult kõige ebaühtlasema tulujaotusega riik oli Eesti (39,5). Vaeseima viiendiku tulu osatähtsus oli kõrgeim Slovaki Vabariigis (11,5%) ja madalaim Eestis (6,6%). Rikkaima viiendiku tuluosa kaal oli täpselt
aktiivsus, mis eelmisel aastal järjest kasvas, tänavu I kvartalis vähenes. Kui eelmise aasta IV kvartalis moodustas Töötukassas registreeritud töötute arv tööjõu-uuringul põhinevast töötute koguarvust 79%, siis tänavu I kvartalis 68%. Registreerumise aktiivsus vähenes pikaajalise töötuse kasvu tõttu. (Ibid) Tabel . Töötud töötusperioodi kestuse järgi 2010 Kvartal I II III IV Töötud kokku 136, 127, 105, 93,2 9 7 9 Vähem kui 6 kuud 46,9 40,4 31,8 32,9 6-11 kuud 38,9 29,1 18,4 14,9 12 kuud või rohkem 51,1 58,2 55,7 45,4 ..24 kuud või 18,3 19,3 20,8 18,9 rohkem Allikas: Töötud töötusperioodi... 2011.
energi saamiseks ja lihaste kasvatamiseks kasutama rasvavarusid,kiirdendaes ka põhiainevahetust, nii et kulutate kaloreid kogu päeva jooksul . Rasva põletustsoon Vanus Ideaalne rasvapõletus pulss 15-19 143 lööki minutis 20-24 139 lööki minutis 25-29 136 lööki minutis 30-34 132 lööki minutis 35-30 129 lööki minutis 40-44 125 lööki minutis 45-49 122 lööki minutis 50-54 118 lööki minutis 55-59 115 lööki minutis
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid.........
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
ja standardhälve Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajate kohta on arvutatud nende keskmine ja standardhälve. SUM AVARAGE STDEV Müügitulu 84 934,45 6 533,42 2 129,71 Ärikasum 6 977,99 536,77 464,42 Puhaskasum 5 941,56 457,04 436,61 Finantskulud -1 724,00 -132,62 67,69 D/E 13,03 1,00 0,21 D/A 336,13 25,86 66,16 A/E 19,53 1,50 1,74 ROE 136,29 10,48 10,34 ROA 72,89 5,61 5,27 Tegevusalad kokku SUM AVARAGE STDEV Müügitulu 122 586,17 9 429,71 2 551,87 Ärikasum 7 076,61 544,35 347,12 Puhaskasum 6 827,71 525,21 432,50 Finantskulud -2 931,00 -225,46 79,53 D/E 14,46 1,11 0,17 D/A 303,62 23,36 12,11 A/E -0,12 -0,01 5,19 ROE 159,91 12,30 7,49
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. ...
Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common La...
180 - 92 - 82 200 - 100 - 89 220 - 109 - 99 240 - 118 - 109 260 - 128 - 117 280 - 138 - 127 300 - 147 - 136 Ülesanne 9. Mehhaniseeritud liini läbilaskevõime kindlaksmääramine Mehhaniseeritud liini all võib mõista ka ühe kraanaga varustatud kaid. Ühe mehhaniseeritud liini ööpäevase läbilaskevõime saab leida järgmiselt: kkh Lmöp = 1- , (27) + lv Pöpov Pöp kus
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
vaid väärtust arvutada. Leidus terve rida inimesi, kes ei pidanud paljuks raisata aega ja vaeva arvutamiseks. Inglane Abraham Sharp leidis 1699. aastal arvule 72 õiget kohta. Prantslane T. F. de Lagny andis 1719. aastal 127 kohta, hiljem aga selgus, et 113. koha number oli väär see ilmnes kuulsa austriajugoslaavia arvutaja ja logaritmitabelite koostaja Georg Vega töö põhjal, kes leidis 1794. aastal 136 õiget kohta arvule . Selle arvu 200 kümnendkohta sai 1844. aastal fenomenaalne saksa arvutaja Zacharias Dase, 250 kümnendkohta aga selleaegne Tartu ülikooli astronoom-vaatleja Thomas Clausen. Inglane William Shanks, alustanud arvutusi 1850, leidis aastaks 1853 arvule 607 ja aastaks 1873 707 kümnendkohta. Varsti pärast Shanksi arvutustulemuste avaldamist leidis De Morgan kummalise statistilise kõrvalekalde Shanksi poolt arvutatud kümnendkohtades, kus esines kahtlaselt vähe seitsmeid.
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
w 2048 1392 2048 1440 0
I 2048 1552 2144 1552 0 0.5 5
I 2048 1440 2144 1440 0 0.5 5
L 2048 1504 1968 1504 0 0 false 5 0
L 2048 1392 1968 1392 0 1 false 5 0
w 2272 -240 464 -240 0
w 464 -240 464 800 0
w 368 800 464 800 0
w 368 864 496 864 0
w 2272 144 496 144 0
w 496 144 496 864 0
w 336 928 528 928 0
w 2272 528 528 528 0
w 528 528 528 928 0
x 387 788 446 791 4 24 As>sB
x 406 849 465 852 4 24 AsqsB
x 401 913 460 916 4 24 As
In the 2014 article, ,,Understanding the Internet of Things (IoT)" GSMA shares its vision of the evolution of The Internet of Things that will lead to the so-called Connected Life. The future of mobile connectivity goes beyond tablets and cars, allowing to connect virtually everything. It is assumed that there will be a significant rise of connected devices throughout the world, allowing the growth of new services, transforming the way people work and live. The lack of human interaction will probably cause the emergence of new business models and promote the delivery of services across diverse socio-economic sectors. A research by Machina Research predicts that the Internet of Things is likely to boost the economy by an enormous amount up to US$ 4.5 trillion yearly. The needs of variable industries are already met by the use of Machine to Machine (M2M) solutions using wireless networks. Being a relatively new sector, the M2M connecti...
Esindusõiguseta isiku vastutus (TsÜS § 130). TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV Tähtaja mõiste ja tähendus (TsÜS § 134). Tähtaeg on oma kulgemise protsessilt objektiivne nähtus. Tähtajal on juriidilise fakti tähendus. Tähtaja saabumine tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigussuhte või toob kaasa muu õigusliku tagajärje. Tähtaeg on tähtpäeva kindlaksmääramise üheks aluseks. Tähtaja algus ja lõpp. Tähtpäev. (TsÜS 135 lg 1,TsÜS §136 lg 1). (TsÜS 136 lg 8). Tähtaegade liigid. a) imperatiivsed; b) dispositiivsed. a) edasilükkav tähtaeg; b) äramuutev tähtaeg. a) subjektiivsete õiguste teostamise tähtaeg b) juriidilise kohustuse täitmise tähtaeg c) subjektiivse õiguse kaitsetähtaeg 7
Tihti kasutatakse hüpnoosi pingevalu ja migreeni leevendamisel. Meetodina kasutatakse neil juhtudel lõdvestumist ja enesehüpnoosi õpetamist patsiendile. Kõikidel juhtudel see meetod siiski ei toimi. Näiteks põletushaige sidemevahetusel ei erinenud hüpnoosi mõju platseeboravimi või loratsepaami mõjust (Lainjärv 2011: 6). Laialdast kasutust on hüpnoos leidnud sünnitusabis. Suurimas sünnitusabi puudutavas uuringus sai hüpnoosiravi 136 esmasünnitajat ja 136 teistkordselt sünnitavat naist. Kontrollrühmas oli 300 esmasünnitajat ja 300 teistkordselt sünnitajat, kes osalesid tavalistel sünnitajate hingamis- ja lõdvestumistehnikaid õpetavatel kursustel. Hüpnoos lühendas esmasünnitajate grupis sünnituse kestvust keskmiselt kolme tunni võrra ja teistkordsete grupis ühe tunni võrra. Samuti oli hüpnoosiravi saanud naistel valuvaigistite vajadus märkimisväärselt väiksem ning sünnitusjärgne vaimne taastumine kiirem
Tema silmis oli Venemaa lääne demokraatlike riikide liitlane. Siiski tundis Ajutine Valitsus vaatamata rahva tahtele sõda lõpetada, et sõda Saksamaa vastu tuleb jätkata. Sellega nad aga hülgasid sõjast väsinud alamklassi, kes oli jäänud majandusraskustesse ja nälga. Ajutine Valitsus oli tundnud, 38 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 135 39 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 136 40 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 136 20 et kui sõda suudetaks võita, taastuks rahva usk neisse ning olukord riigis normaliseeruks. See ehk oleks ka juhtunud kui poleks jätkuvalt tehtud erinevaid vigu näiteks Asutava Kogu kokkukutsumisega venitamine mida poliitilised oponendid ära kasutada said ning rahva
Sepik 229 7,9 1,5 0,08 0 45 0 5 0 0 0,81 0,28 0,12 2,6 0,12 0 0,6 0 2,1 454 230 34 55 190 4 3,3 Sepik "Salla" 266 7,9 2,8 0,1 0,2 51,2 0,4 2,7 0,1 0 1,2 0,1 0 2,8 0 0 0,3 0 1,5 440,6 136,4 23 18,1 90 1,8 4 Saiake "Nublu", segajahust 256 8 3 0,3 0,3 48,4 0 3,8 6,1 0,1 0,5 0,1 0,1 3 0,1 0 0,3 0 1,5 366,8 158,7 16,2 29,2 125 2,1 4
4) mitme kriteeriumiga määratud (kombineeritud) tähtajad 4. Tähtaja algus Seadusejärgi – TsÜS 135 lg1 – hakkab tähtaeg kehtima järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ei kehti siiski aastates, kuudes ja nädalates arvutamisel 5. Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine Aastates mööduv – viimase aasta vastaval kuul ja päeval TsÜS 136 lg2 Kuudes – viimase kuu vastaval päeval TsÜS 136 lg3 Nädalates – viimase nädala vastaval päeval TsÜS 136 lg5 6. Tähtaja peatumine, katkemine, pikendamine ja ennistamine peatumine – tähtaeg mingi aja jooksul ei kulge ja jätkub pärast takistuse kõrvaldamist katkemine – tähtaja kulgemine lõpeb mingi asjaolu tõttu ja algab kohe uuesti pikendamine ennistamine – seadusega sätestatud ementluse alusel 10.peatükk 1. Aeugmine
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Võim läks väljaspool Kreekat asuvatesse uutesse pealinnadesse, s.h. Aleksandriasse Egiptuses, Antiookiasse Süürias (praegune Antalya Türgis) ja Pergamoni Väike-Aasias. 300 aastat, mis mahtus Aleksandri eluaja ja Egiptuse roomlaste alistumise vahele, tuntakse hellenismi ajajärguna. Kasutatud kirjandus 1. ENE 1, lk. 136 2. ENEKE 1, lk. 43 3. "21 maailmakuulsat väejuhti" 2003. a. 4. "Maailma ajalugu sõnas ja pildis" 2003. a., lk. 38 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur 6. http://images.google.ee/images? hl=et&source=hp&q=aleksander+suur&lr=&um=1&ie=UTF-8&ei=xEvbSpnlD4rJ- QaTqcXIDQ&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CCAQsAQ wAw 7. Sergei Zebelev, Aleksander Suur, tõlkinud Richard Kleis, EKS, Tartu 1929 8
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
Kullamaa Keskkool Angeelika Lõps NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Juhendaja: Mai Jõevee Kullamaa 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................ 4 1.MIS ON NARKOOTIKUM?...........................................................................6 2.KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS......................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................
Täpsema ülevaate arvamuste jagunemiset annab joonis 5. 250 229 212 200 Pagulaste haridustase on ebaselge, raske tööd saada 158 Pagulased ei valda eesti 150 136 138 keelt, raske suhelda Suurenev kriminaalsus Suurenev terrorismi oht 100 Religioossed ja kultuurilised erinevused, raske ühiskonda sulanduda
18-29 96 117 440 3200 81 99 371 2700 III 30-39 93 114 426 3100 78 95 358 2600 40-59 88 108 406 2950 75 92 344 2500 18-29 102 136 518 3700 87 116 431 3150 IV 30-39 99 132 504 3600 84 112 427 3050 40-59 95 126 483 3450 80 106 406 2900 18-29 118 158 602 4300 -- -- -- --
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................
Esimene talu osteti siinmail juba 1843. aastal Abja mõisas: samast vallast pärit vennad Johann ja Henn Kasse (Kase) omandasid 4000 hõberubla eest parun Georg Stackelbergilt Losu-Epu kolmehobusetalu. Talude ostmise protsessi tegelikuks alguseks Hallistes ning kogu Eestis võib pidada 1853. aastat, mil Abja „hull parun“ Reinhold von Stackelberg müüs korraga ära 25 talu ning 1854. aastal veel neli talu. 1856 aastal osteti Penujas 34 talu ning 1856–1858 Vanamõisas 136 tükki. Halliste kihelkonna taluhäärber – moodsa taluelu sümbol. Kokku omandasid Halliste talupojad 1850. aastail 93 talu. Kusagil Eestis ei ostetud enne 1860. aastat nii palju talusid päriseks kui Halliste kihelkonnas. Eriti palju osteti Hallistes talusid 1865. ja 1866. aastal: Laatres ja Veeliksel müüs Paul von Stryk maha 19, Uue-Pornuse mõisnik 21 ning Uue-Kariste krahv 28 talu. Rahaliselt suurimaid tehinguid oli kaks:
ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgko...
PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasut...
2002, 47, 297; RT I 2002, 63, 387; RT I 2003, 20, 120RT I 2004, 54, 389) 2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded (RT I 1999, 100, 881) 3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 89, 596) 4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 5. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599) 6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 8. Tervisekaitse eeskiri kiirestiriknevate toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel (RT I 1994, 51, 862) 11
2308 1906 Sarapuu Jaanus Tartu 05:32:08 M35 1070 1197 Sarapuu Priit Tallinn 03:59:32 M35 88 120 Sarv Jaanus Viljandi 03:00:07 M35 373 579 Sauga Indrek Harju 03:22:14 M35 1004 2531 Savastver Alar Tallinn 03:55:52 M35 1435 2184 Sepp Ainar Tallinn 04:17:05 M35 750 474 Shteinbergs Ints Läti 03:43:44 M35 192 136 Shuksts Normunds Läti 03:10:25 M35 789 541 Siim Vermo Harju 03:45:25 M35 559 347 Siimer Martin Tallinn 03:34:11 M35 490 507 Sild Ivo Tartu 03:30:14 M35 181 151 Sildoja Raivo Pärnu 03:10:18 M35 407 470 Silis Lauris Läti 03:24:59 M35 812 583 Simson Valmar Tartu 03:46:56 M35 2282 2439 Sinelnikov Igor Venemaa 05:26:25 M35
t t t t t t t 20 66,4 50 77,5 80 90,4 120 110,4 180 146,0 280 21 66,75 51 77,9 81 90,9 122 111,5 182 147,0 285 22 67,1 52 78,3 82 91,3 124 112,6 184 148,0 290 23 67,4 53 78,7 83 91,8 126 113,7 186 149,5 295 24 67,8 54 79,1 84 92,2 128 114,8 188 151,0 300 25 68,1 55 79,5 85 92,7 130 115,9 190 152,5 305 26 68,5 56 79,9 86 93,2 132 117,0 192 153,5 310 27 68,8 57 80,4 87 93,7 134 118,2 194 155,0 315 28 69,2 58 80,8 88 94,1 136 119,3 196 156,0 320 29 69,5 59 81,2 89 94,6 138 120,4 198 157,5 325 30 69,9 60 81,6 90 95,1 140 121,6 200 159,0 330 31 70,3 61 82,0 91 95,6 142 122,8 202 160,0 335 32 70,6 62 82,4 92 96,0 144 123,9 204 161,5 340 33 71,0 63 82,9 93 96,5 146 125,1 206 162,5 345 34 71,4 64 83,3 94 97,0 148 126,3 208 164,0 350
1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 1. Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni agraarmaa (e. valdavalt põllumajanduslik maa)
Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid- vaarao Chephreni hauamonument, mille esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit (praegu 136,5 meetrit). [1, lk 9] 1.1. Püramiidide ehitus Püramiidi ehitati ilma igasuguste masinateta ja ainult üsna väheste algeliste tööriistade abil. Mehed, kes püramiide ehitasid ei olnud orjad, vaid oskustöölised ja talupojad, kes töötasid ehitusel nende kuude jooksul, mil Niilus põllud üle ujutas ja maaharimise võimatuks tegi. Püramiidi ehitati astmete kaupa. Esiteks tasandati alus, siis määras ülevaataja (inimene,
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk PS-2-E-P-tal PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Tallinn 2010 Personali värbamine ja valik SISSEJUHATUS Kõik puutuvad erinevate organisatsioonidega oma igapäeva elus kokku. Organisatsioon omakorda sõltub seal töötavatest inimestest, kuna personal tegutseb ühiste eesmärkide nimel. Töötajad on need, kes moodustavad mingi organisatsiooni ehk ettevõtte, sellepärast ongi inimeste palkamine teatud asutusse väga oluline protsess. Viimasel ajal on suurt tähelepanu pööratud organisatsiooni töötajate otsimisele. Kuna õige personali värbamine ja valik aitab kokku hoida rahalisis kulutusi, siis peab iga asutuse juhtkond sellest teadlik olema. Seda eriti ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
